Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 3/15 bf. 19-22
  • Nɔ Hewɔ ni Miishɛɛ Bɛ Huhuuhu-Wielɔ lɛ Shihilɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ Hewɔ ni Miishɛɛ Bɛ Huhuuhu-Wielɔ lɛ Shihilɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Huhuuhu-wiemɔ ni Ja Gbɛ
  • Bɔ Ni Nyɔŋmɔ Buɔ Huhuuhu-wielɔi Ehaa
  • Huhuuhu-wiemɔ Su ni Aaaye nɔ Kunim
  • Ani Huhuuhu Wiemɔi Fɛɛ Ejaaa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • ‘Tsi Ohe Kɛjɛ Huhuuhu Wiemɔi Ahe’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Nɔ Hewɔ Ni Esaaa Akɛ Wɔwieɔ Nii Ahe Nyanyaanya
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2021
  • Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Nɔkwɛmɔ Nii Kɛha Wɔ Ŋmɛnɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 3/15 bf. 19-22

Nɔ Hewɔ ni Miishɛɛ Bɛ Huhuuhu-Wielɔ lɛ Shihilɛ Mli

MLIFILIMƆ etsɔ nijiaŋwujee yɛ otsii fioo ko pɛ mli. Israelbii lɛ anyamɔ yɛ amɛheyeli hee kɛmiijɛ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ eba shi ni etsɔ huhuuhu-wiemɔ yɛ niyenii he. Beni amɛshi Mizraim lɛ sɛɛ nyɔŋ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, maŋ ni hiɛ esɔɔɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ he lɛ kɛɛ akɛ amɛbaasumɔ nyɔŋyeli shihilɛ moŋ fe shihilɛ ni wa yɛ ŋa lɛ nɔ. Nɛkɛ huhuuhu-wiemɔ nɛɛ gbɔjɔ amɛfaishitswaa akɛ amɛaaabo Yehowa toi lɛ yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli, ni efite nakai yinɔ lɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.​—2 Mose 16:​1-3; 4 Mose 14:​26-30.

Eji anɔkwale akɛ, huhuuhu-wiemɔ jeee nɔ ko ni yinɔ kome ko loo gbɔmɛi akuu ko kɛkɛ feɔ. Namɔ yɔɔ ni ewieee huhuuhu yɛ nitsumɔ, niyenii, kɔɔyɔŋ tsakemɔ, gbekɛbii, akutseiaŋbii loo shihilɛ ni ewa he? Etamɔ nɔ ni emuu ni gbɔmɔ yeee lɛ ji nɔ ni kɛ huhuuhu wiemɔ baa.​—Romabii 5:​12; Yakobo 3:⁠2.

Mɛni hewɔ wɔwieɔ huhuuhu oya nakai lɛ? Ekolɛ wɔmiinu nijiaŋwujee he, wɔhiɛnɔkamɔ efee yaka, loo wɔhe miiye. Huhuuhu-wiemɔ baanyɛ afee gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ nijiaŋwujee kpo, aloo eeenyɛ efee gbɛ kroko ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛɛɔ akɛ: “Kɛ mikɛ mihe to mɛi krokomɛi ahe lɛ manyɛ mafee jogbaŋŋ fe amɛ!” Yɛ bei komɛi amli lɛ nɔ ni kɛ huhuuhu-wiemɔ baa lɛ jɛ gbɔmɛi ni kɛ amɛhe kpaaa gbee. Agbɛnɛ huhuuhu-wiemɔ ni ja gbɛ hu yɛ.

Bɔ fɛɛ bɔ ni nɔ ni kɛ enɛ baa lɛ ji lɛ, taakɛ Israelbii lɛ anɔkwɛmɔ nɔ ni atsɔ hiɛ atsi ta lɛ ji lɛ, huhuuhu-wiemɔ baanyɛ afite nii kɛ etee nɔ nakai. Mɔ ko baanyɛ atsɔ huhuuhu-wielɔ ni eka ehe, ni ebaanyɛ ewie eshi gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ efeɔ enii po. Mɛni hewɔ oshara yɔɔ nakai feemɔ mli waa nakai lɛ? Ni te esa akɛ atsu huhuuhu-wiemɔ ni ja gbɛ lɛ he nii aha tɛŋŋ?

Huhuuhu-wiemɔ ni Ja Gbɛ

Kɛ nidɔɔnii ko jeee hiɛdɔɔ sane lɛ, klɛŋklɛŋ sane ni esa akɛ wɔbi ji akɛ, Ani manyɛ maku mihiɛ mashwie nɔ yɛ suɔmɔ mli? Lɛlɛŋ akɛ, ekolɛ wɔ huhuuhu-wiemɔ lɛ ja gbɛ, ekolɛ naanyo heyelilɔ ko po wɔwieɔ wɔshiɔ lɛ lɛ. Ekolɛ ekɛ mlihilɛ loo jalɛ gbɛ tsuuu nɔ ko he nii. Shi ani huhuuhu ni wɔɔwie yɛ mɛi ahiɛ lɛ baaha shihilɛ lɛ ahi? Mɛni Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ wɔfee? Kolosebii 3:13 kɛɔ akɛ: “Kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni [Yehowa] hu ŋɔ fa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea.” No hewɔ lɛ kɛ huhuuhu-wiemɔ ko ja po lɛ, Ŋmalɛi lɛ jieɔ sane ni wɔkɛaake yi moŋ, fe huhuuhu-wiemɔ su ni wɔɔna.​—Mateo 18:​21, 22.

Shi kɛji akɛ hiɛdɔɔ yɛ sane lɛ mli tsɔ fe eheŋmɛɛmɔ hu? Ekolɛ oyɛ nɔ kpakpa ko ni odamɔɔ nɔ owieɔ huhuuhu lɛ. Beni Sodom kɛ Gomora he “bolɔmɔ [ni ja] lɛ fa” yɛ Yehowa hiɛ lɛ, eto gbɛjianɔ ni etsu hiɛgbeji ashihilɛ ni yɔɔ nakai maji ni amɛkpɔtɔ lɛ amli lɛ he nii. (1 Mose 18:​20, 21) Huhuuhu-wiemɔ kroko ni sa te shi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. sɛɛ nɔŋŋ. Beni aja niyenii aha okulafoi ni ehia amɛ lɛ, akwɛ yei ni wieɔ Hebri wiemɔ lɛ ahiɛaŋ. Anuɔ shishi akɛ enɛ ha mlifu te shi yɛ okulafoi ni wieɔ Hela wiemɔ lɛ ateŋ. Yɛ naagbee lɛ, bɔfoi lɛ nu nɛkɛ huhuuhu-wiemɔ nɛɛ he, ni amɛkɛ oyaiyeli to gbɛjianɔ ni amɛhala hii ni sa koni amɛjaje shihilɛ ni eba lɛ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 6:​1-6.

Nakai nɔŋŋ esaaa akɛ onukpai Kristofoi ni ahala amɛ lɛ shashaoɔ shi yɛ saji ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni esa akɛ amɛtsu he nii lɛ ahe. Abɛi 21:13 kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ etoi yɛ ohiafo bolɔmɔ nɔ lɛ, lɛ hu eeebolɔ shi aboŋ lɛ toi.” Ni onukpai lɛ aaaku amɛhiɛ amɛshwie huhuuhu-wiemɔ ni sa nɔ lɛ, esa akɛ onukpai lɛ kɛ musuŋtsɔlɛ abo toi. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ wɔ fɛɛ wɔfee ekome ni wɔkɛ wɔ huhuuhu-wiemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ayafɔ onukpai lɛ ahiɛ, fe ni wɔɔti mli wɔtsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baabo toi.

Ni kɛlɛ, wɔteŋ mɛi pii baakpɛlɛ nɔ yɛ faŋŋ mli akɛ, bei shɛɔ ni yɛ adesa fatɔɔ hewɔ lɛ wɔwieɔ huhuuhu yakatswaa. lsraelbii lɛ asubaŋ yɛ ŋa lɛ nɔ ni wɔɔkwɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ baaye abua wɔ koni wɔna oshara ni yɔɔ mligbigbilimɔ fioo ni wɔɔha etsɔ huhuuhu-wiemɔ su lɛ he.

Bɔ Ni Nyɔŋmɔ Buɔ Huhuuhu-wielɔi Ehaa

Israelbii lɛ aniyenii he huhuuhu-wiemɔ lɛ jieɔ osharai sɔrɔtoi enyɔ ni yɔɔ huhuuhu-wiemɔ he lɛ kpo. Klɛŋklɛŋ lɛ, huhuuhu-wiemɔ tsɛŋeɔ mɔ. Sane lɛ kɛɔ akɛ “Israel asafo muu lɛ fɛɛ wie huhuhu amɛshi Mose kɛ Aaron yɛ ŋa lɛ nɔ.” (2 Mose 16:⁠2) Eka shi faŋŋ akɛ amɛteŋ mɛi fioo ko je shishi amɛwie amɛshi niyenii ni amɛnaaa lɛ, ni etsɛɛɛ ni mɔ fɛɛ mɔ bɔi huhuuhu wiemɔ.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, bei pii lɛ, huhuuhu-wielɔ lɛ woɔ naagba lɛ he. Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, lsraelbii lɛ kɛɛ, eji amɛhi Mizraim, he ni amɛyeɔ aboloo kɛ loo babaoo bɔ ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ kulɛ, ebaahi kɛha amɛ. Amɛwieɔ akɛ anyiɛ amɛhiɛ kɛba ŋa lɛ nɔ koni hɔmɔ abagbe amɛ.​—2 Mose 16:⁠3.

Ani oshara eba nakai lsraelbii lɛ ashihilɛ he nakai? Ekolɛ amɛniyenii lɛ miita, shi Yehowa etsɔ hiɛ ena nakai naagba lɛ, ni eto mana he gbɛjianɔ yɛ be ni sa mli kɛha amɛhelooŋ hiamɔ nii. Amɛ huhuuhu-wiemɔ babaoo lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛbɛ Nyɔŋmɔ mli hekɛnɔfɔɔ ha. Beni amɛyɔɔ Mizraim lɛ, amɛwie huhuuhu amɛshi bɔ ni awaa amɛ yi keketee lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ. (2 Mose 2:23) Shi beni Yehowa ha amɛye amɛhe kɛjɛ nyɔŋyeli shishi lɛ, amɛje huhuuhu-wiemɔ shishi yɛ niyenii he. Eji huhuuhu-wiemɔ ni esaaa kwraa. Mose bɔ kɔkɔ akɛ: “Jeee wɔ nyɛwie huhuuhu nyɛshi lɛ, shi Yehowa ni.”​—2 Mose 16:⁠8.

Nɛkɛ lsraelbii ahuhuuhu-wiemɔ su nɛɛ jie ehe kpo shii abɔ. Yɛ afi pɛpɛɛpɛ mli lɛ, nɛkɛ mana nɛɛ nɔŋŋ bafee nɔ ni amɛwieɔ amɛshiɔ. (4 Mose 11:​4-6) Yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ ni amaniɛbɔɔ fɔŋ ni jɛ Israel saralɔi 12 lɛ ateŋ mɛi 10 ŋɔɔ ha amɛbɔi bolɔmɔ babaoo yɛ osharai ni amɛkɛɛ eyɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ ni amɛaaye nɔ lɛ he. Gbɔmɛi lɛ tee nɔ aahu akɛ amɛkɛɛ po akɛ: “Efaŋ nɔ ni wɔgboi yɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ, ni efaŋ nɔ ni wɔgboi yɛ ŋa nɛɛ nɔ tete!” (4 Mose 14:⁠2) Mɛɛ hiɛsɔɔ ni bɛ kwraa amɛjie lɛ kpo nɛkɛ! No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Mɛɛ beyinɔ nɛkɛ maŋ nɛɛ aaafɔɔ mihe guɔ gbee. Ni mɛɛ beyinɔ amɛaahe minɔ amɛye?” (4 Mose 14:11) Abu nakai huhuuhu-wielɔi ni hiɛ esɔɔɔ nii lɛ fɔ akɛ amɛbaatsomlo yɛ ŋa lɛ nɔ afii 40 kɛyashi be mli ni nakai yinɔ lɛ fɛɛ aaagboi.

Bɔfo Paulo kaiɔ wɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ. Ebɔ nanemɛi Kristofoi lɛ kɔkɔ akɛ amɛkatamɔ nakai lsraelbii ni tsɔmɔ huhuuhu-wielɔi ni amɛhiɛ kpata yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ. (1 Korintobii 10: 10, 11) Eka shi faŋŋ akɛ huhuuhu-wiemɔ ni shishinumɔ bɛ he kɛ nii ahe wiemɔ su baanyɛ agbɔjɔ wɔhemɔkɛyeli ni ekɛ Yehowa hiɛ ni wɔsaŋ baaba.

Ni kɛlɛ, Yehowa toɔ etsui shi ehaa etsuji ni wieɔ huhuuhu yɛ bei komɛi amli yɛ shihilɛi komɛi ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui hewɔ lɛ. Beni Elia jo foi kɛtee Horeb Gɔŋ lɛ nɔ yɛ Maŋnyɛ Izebel yiwaa lɛ hewɔ lɛ, enu he akɛ enitsumɔ akɛ gbalɔ lɛ eba naagbee. Etɔ̃ yɛ esusumɔ mli akɛ lɛ pɛ ji Yehowa jalɔ ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Bɔni afee ni ewaje Elia hemɔkɛyeli lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ Nyɔŋmɔ tsɔɔ lɛ E-hewalɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ko. Kɛkɛ ni akɛɛ gbalɔ lɛ akɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi 7,000 lolo yɛ Israel, ni akɛ nitsumɔ babaoo yɛ kɛha lɛ ni esa akɛ etsu. No hewɔ lɛ, Elia hiɛ kpa ehuhuuhu-wiemɔi lɛ anɔ, ni etee ehiɛ kɛ hewalɛ hee. (1 Maŋtsɛmɛi 19:​4, 10-12, 15-18) Yɛ be mli ni onukpai Kristofoi kɛ sanesɛɛkɔmɔ tsuɔ nii lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ amɛkɛ wiemɔi ashɛje anɔkwafoi lɛ amii, ni amɛye amɛbua ni amɛna nɔ ni amɛtsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ mli.​—1 Tesalonikabii 5:⁠14.

Huhuuhu-wiemɔ Su ni Aaaye nɔ Kunim

Te aaafee tɛŋŋ aye huhuuhu-wiemɔ su lɛ nɔ kunim? Ojogbaŋŋ, mɛi ni atsɔɔ amɛ awui ni tawa yeɔ gbɔmɔtso lɛ naa hewalɛ ni kanyaa amɛ ni aaaha amɛkpa tawa shɛremɔ. Nakai nɔŋŋ hu ni aaanu nɔ hewɔ ni huhuuhu-wiemɔ yeɔ awui lɛ shishi lɛ baanyɛ akanya wɔ ní wɔkpa su ni ji huhuuhu-wiemɔ.

Mɛɛ sɛɛnamɔi baa kɛhaa mɛi ni yeɔ huhuuhu-wiemɔ su nɔ kunim lɛ? Sɛɛnamɔ ko ni he hiaa ni mɛi ni ekpa huhuuhu-wiemɔ lɛ naa mli ŋɔɔmɔ ji akɛ amɛbaanyɛ amɛdamɔ Ŋmalɛ nɔ amɛsusu saji ahe kɛ shishinumɔ kpakpa. Huhuuhu-wielɔ nyɛɛɛ emɛ ni esusu naagba ko he tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ ehaa. Israelbii huhuuhu-wielɔi lɛ ahiɛ kpa nɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ jie amɛ kɛjɛ nyɔŋyeli shishi ni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eha Ŋshɔ Tsuru lɛ mli gba enyɔ kɛha amɛ. Amɛsusumɔ fɔŋ lɛ shwila amɛhiŋmɛi yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ he ni ehaaa amɛna miishɛɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ laaje.

Kɛfata he lɛ, mɔ ni nyɛɔ esusuɔ enaagbai ahe jogbaŋŋ lɛ yɔseɔ be mli ni lɛ diɛŋtsɛ etɔmɔi moŋ kɛ enaagbai lɛ baa. Ni ebaŋ lɛ akɛ eeetɔ̃ nakai tɔmɔ lɛ nɔŋŋ ekoŋŋ. Yeremia bɔ enanemɛi lsraelbii lɛ kɔkɔ ni amɛkawie huhuuhu yɛ amanehulu ni amɛnaa yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ hewɔ lɛ he. Amɛpiŋmɔi lɛ jɛ esha ni amɛ diɛŋtsɛ amɛfee, ni eji nɔ ko ni esa akɛ amɛnu shishi, bɔni afee ni amɛtsake amɛtsui ni amɛkpale kɛba Yehowa ŋɔɔ. (Yaafo 3:​39, 40) Nakai nɔŋŋ hu, kaselɔ Yuda wie shi “nɔ sha feelɔi” ni kpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni amɛji “huhuuhu-wielɔi kɛ krɔlɔi ni nɔ esaaa amɛhiɛ” lɛ.​—Yuda 3, 4, 16.

Taakɛ Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ kɛɛ be ko lɛ, “tsuijurɔ lɛ, tsofa kpakpa ni; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ lɛ, ehaa mɔ wuiaŋ gbiɔ.” (Abɛi 17:22) Huhuuhu-wiemɔ mumɔ haa wɔfeɔ shwɛm yɛ henumɔŋ, ni ehaa wɔmiishɛɛ fɛɛ tãa. Etsɔɔ jwɛŋmɔ gbonyo, shi jeee jwɛŋmɔ kpakpa. Shi mɛi ni kaseɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ asusuɔ ni awieɔ nibii ‘ni sa yijiemɔ’ he lɛ naa miishɛɛ tsui, ni baaha amɛnu he akɛ amɛyɛ jogbaŋŋ po.​—Filipibii 4:⁠8.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ wɔkwɛ nibii kpakpai ni yɔɔ gbɔmɛi ahe lɛ moŋ fe amɛ fatɔɔi lɛ, eeeha wɔshihilɛ ahi. Wɔshihilɛ baahi kɛ wɔkpɛlɛ shihilɛi ni mli wawai anɔ kɛ miishɛɛ fe ni wɔɔwie ni wɔgbigbili wɔmli yɛ wɔ fatɔɔi ahe. Kaai ni baa wɔnɔ lɛ po baanyɛ aha wɔnya kɛ wɔsusu he akɛ eji hegbɛ ni wɔna ni wɔkɛaawaje wɔhemɔkɛyeli ni wɔha wɔ tsuishiŋmɛɛ afee shiŋŋ.​—Yakobo 1:​2, 3.

Agbɛnɛ, ehe miihia ni wɔkai akɛ, kɛ wɔwie huhuuhu lɛ, jeee wɔ pɛ wɔhe awui wɔyeɔ. Kɛ wɔtee nɔ wɔwie huhuuhu lɛ, belɛ wɔmiifite mɛi krokomɛi ahemɔkɛyeli hu. Amaniɛbɔɔ fɔŋ ni Israel saralɔi nyɔŋma lɛ kɛba lɛ ha maŋ muu lɛ fɛɛ susu Shiwoo Shikpɔŋ lɛ ni amɛaaye nɔ kunim lɛ he kɛ nifeemɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he. (4 Mose 13:​25–14:⁠4) Yɛ be kroko hu mli lɛ, Mose ye awerɛho aahu yɛ huhuuhu-wiemɔ ni amɛkaa he nɛɛ hewɔ akɛ ebi ni Yehowa agbe lɛ po. (4 Mose 11:​4, 13-15) Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛji wɔwie saji ahe yɛ gbɛ ni tswaa mɔ maa shi nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwaje mɛi krokomɛi ahemɔkɛyeli ni wɔha amɛna miishɛɛ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 14:​21, 22.

Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔɔwie huhuuhu yɛ wɔnanemɛi nitsulɔi, wɔshieŋtsɛmɛi, wɔweku, loo asafo lɛ mli onukpai ahe moŋ, shi kɛlɛ, Yehowa woɔ wɔ hewalɛ akɛ “nyɛsuɔmɔ ni nyɛkɛsumɔsumɔɔ nyɛhe lɛ mli awa.” Suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔtsimɔ mɛi krokomɛi atɔmɔi anɔ moŋ fe ni wɔɔti amɛtɔmɔi amli. (1 Petro 4:⁠8) Wɔdaa shi akɛ, Yehowa kaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ ni ekwɛɛɛ wɔtɔmɔi lɛ. (Lala 103:​13, 14; 130:⁠3) Kɛ wɔ fɛɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase enɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔwieŋ huhuuhu babaoo.

Kɛ aha adesa ye emuu ekoŋŋ lɛ, mɔ ko ewieŋ huhuuhu yɛ eshihilɛ he dɔŋŋ. Shi dani nakai be lɛ aaaba lɛ, esa akɛ wɔte shi wɔshi kaa ni haa wɔwieɔ huhuuhu wɔshiɔ mɛi krokomɛi loo yɛ shihilɛ ni mli wa ni wɔyɔɔ mli lɛ he lɛ. Bɔni afee ni wɔtsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe fɔɔ Yehowa nɔ ni wɔsumɔɔ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ lɛlɛŋ lɛ, ‘nyɛhaa wɔfea nii fɛɛ ni huhuuhu-wiemɔ bɛ mli.’ (Filipibii 2:14) Enɛ baasa Yehowa hiɛ ni ehe baaba sɛɛnamɔ babaoo aha wɔ. No hewɔ lɛ, yɛ wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ hewɔ lɛ, nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ miishɛɛ bɛ huhuuhu-wielɔ lɛ shihilɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Naakpɛɛ niyenii ni ji mana lɛ po bafee nɔ ni awie huhuuhu ashi

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje