Akɛ Bulɛ Ha Hegbɛi ni Helatsɛmɛi Yɔɔ
‘Gbɛ ko kwraa bɛ ni manyɛ matsɔ nɔ mafee opireshɛn nɛɛ ni lá fataaa he. Kɛ oosumɔ ni afee bo opireshɛn lɛ, belɛ esa akɛ okpɛlɛ gbɛ ni matsɔ nɔ mafee bo tsofa lɛ nɔ. Kɛ jeee nakai lɛ, esa akɛ otao datrɛfonyo kroko.’
DATRƐFONYO lɛ wiemɔi lɛ hosooo Cheng Sae Joo, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni yɔɔ Thailand lɛ hemɔkɛyeli. Akɛni atsɔɔ akɛ eeye meningioma, hela ko ni haa ansɔ lɛ fũuɔ hewɔ lɛ, opireshɛn he miihia Cheng waa diɛŋtsɛ. Shi etswa efai shi akɛ eeebo Biblia famɔ akɛ: “Nyɛhi . . . lá” lɛ toi.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29.
Cheng tee helatsamɔ hei krokomɛi enyɔ, ni eesumɔ ni kɛ eeehi lɛ atsa lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ. Nɔ ni je enijiaŋ wui ji akɛ, datrɛfoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hu kpoo akɛ amɛaafee opireshɛn ni lá fataaa he. Yɛ naagbee lɛ, Hospital Information Services (HIS) ni yɔɔ Thailand lɛ kɛ Cheng tee Neurological Institute of the Tokyo Women’s Medical College lɛ. Nakai helatsamɔ he lɛ kɛ gamma kakla, ni ji nɔyaa hee ni fe fɛɛ yɛ kane-kpɛmɔ mli tsofafeemɔ mli lɛ etsa helatsɛmɛi ni fa fe 200 ni yeɔ ansɔ-fũumɔ hela lɛ.
Ato gbɛjianɔ koni Cheng kɛ Odasefoi Japanbii ni shia bɛŋkɛ helatsamɔ he lɛ ayahi shi. Mɛi komɛi kɛ lɛ kpe yɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔ he lɛ, ni mɛi ni fata amɛhe ji Yehowa Odasefoi enyɔ ni wieɔ Thai wiemɔ kɛ HIS najiaŋdamɔlɔ ko. Beni akɛ nɔ ni aaashɛ otsi kome epɛi ehela lɛ he saji amli sɛɛ lɛ, ahé Cheng afɔ̃ helatsamɔ he lɛ, ni akɛ gamma kakla lɛ fee lɛ tsofa. Gbɛ ni atsɔ nɔ akɛtsu he nii lɛ ye aaafee ŋmɛlɛtswaa kome pɛ. Beni Cheng shi helatsamɔ he lɛ gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, eku esɛɛ kɛtee Thailand enɔ jetsɛremɔ.
Cheng kɛɛ akɛ: “Misusuko he pɛŋ akɛ abaanyɛ atsɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ akɛ yelikɛbuamɔ babaoo diɛŋtsɛ aha. Suɔmɔ ni ajie lɛ kpo kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ kui babaoo ni kɛ amɛhe wo mli lɛ ateŋ lɛ sa mihiɛ waa diɛŋtsɛ.”
Beni Japan adafitswaa wolo, Mainichi Shimbun tswaa sane nɛɛ he adafi lɛ, ekɛɛ: “Kɛbashi amrɔ nɛɛ, aha yiŋtoi ahewɔ ni mɛi ni kpooɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hewɔ lɛ efee faŋŋ. Shi kɛlɛ, la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ kɛ naagbai baa tamɔ AIDS nɛkɛ, oshara ni yɔɔ akɛ aaaná helai ni muawai kɛtsɛŋeɔ mɔ, tamɔ hepatitis C (mlɛbo mli hela) nɛkɛ, kɛ nibii ni kɛ gbɔmɔtso lɛ yeee. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, helatsɛmɛi komɛi yɛ ni sumɔɔɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ ni amɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli kɔɔɔ he eko.”
Adafitswaa wolo lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Anyɛ̃ɛɔ helatsɛmɛi babaoo ni kpooɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ anɔ koni amɛtsake helatsamɔ he, shi ehe miihia ni helatsamɔ nitsumɔ hei afee tsakemɔ yɛ bulɛ ni esa akɛ ana aha helatsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ he. Sanegbaa kɛha gbeekpamɔ (nɔ ni abaafee lɛ he saji fitsofitso ni helatsɛ lɛ baale koni no sɛɛ lɛ ekpɛlɛ tsofafeemɔ lɛ nɔ lɛ) he miihia, ni saji ni kɔɔ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ fata he. Esa akɛ ayɔse akɛ enɛ jeee sane ni kɔɔ jamɔ pɔtɛɛ ko he.”
Taakɛ Cheng Sae Joo ji lɛ, aha mɛi babaoo ni sumɔɔ tsofafeemɔ ni lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli fataaa he lɛ etee helatsamɔ hei krokomɛi. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛhiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni datrɛfoi ni sumɔɔ akɛ amɛaajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ hegbɛi ni amɛ helatsɛmɛi yɔɔ lɛ bɔɔ lɛ waa.
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji sɔrɔtoi lɛ eto Hospital Information Services ahe gbɛjianɔ koni amɛtao datrɛfoi ni yɔɔ bulɛ kɛha amɛ hemɔkɛyelii lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ. Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, HIS tswaa ekomefeemɔ yɛ nitsumɔ mli amɛmaa shi yɛ amɛ kɛ helatsamɔ hei, datrɛfoi, helatsamɔ he nitsulɔi, mlalelɔi, kɛ kojolɔi ateŋ.