Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 6/15 bf. 26-29
  • Anɔkwa Jalɛsaneyeli Mɛɛ Be, ni yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Anɔkwa Jalɛsaneyeli Mɛɛ Be, ni yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Tɔ̃mɔ Eba Jalɛsaneyeli He
  • Adesai Akojomɔ Gbɛjianɔtoi —Kɛ Adesai Agbɔjɔmɔi
  • “Mi, Yehowa lɛ, Misumɔɔ Jalɛsaneyeli”
  • “Egbɛi Fɛɛ Jalɛ Ni”
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
  • Kasemɔ Yehowa—Jiemɔ Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Kpo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Yehowa—Anɔkwa Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Jɛɛhe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Jalɛsaneyeli Etsɛŋ Ni Ebaaba Eha Jeŋmaji Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 6/15 bf. 26-29

Anɔkwa Jalɛsaneyeli Mɛɛ Be, ni yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

ESAAA akɛ bemyelɔi sheɔ anɔkwa jalɛsaneyeli gbeyei. Lɛɛlɛŋ, kɛ hoo lɛ, majianɔbii ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ yɛ yiŋtoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛda shi, kɛ́ amɛ maŋ lɛ yɛ mla gbɛjianɔtoo ko ni bɔɔ mɔdɛŋ koni aye jalɛ sane lɛ. Nɔ ni fata gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ he ji mla gbɛjianɔtoi, polisifoi ni baakwɛ koni aye nɔ, kɛ kojomɔhei ni baatsu jalɛsaneyeli he nii. Yɛ Biblia mli ŋaawoo akɛ ‘aba he shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ’ ni anɔkwa Kristofoi jieɔ kɛtsuɔ nii hewɔ lɛ, amɛjieɔ bulɛ kpo amɛhaa kojomɔ gbɛjianɔtoo ni amɛyɔɔ mli lɛ.—Romabii 13:1-7.

Shi kɛlɛ, kojomɔ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ maji sɔrɔtoi amli lɛ etɔ̃ tɔ̃mɔi ni kɛ awuiyeli kɛ pɛsɛmkunya eba.a Yɛ nɔ najiaŋ ni esa akɛ agbalaa fɔ́yelɔi lɛ atoi ni abuɔ bemyelɔi ahe moŋ lɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ agbalaa bemyelɔi atoi yɛ efɔŋ ni amɛfeko hewɔ. Akɛ afii abɔ ewo aŋkroaŋkroi komɛi tsũŋ, ni ajieɔ amɛ dani ayeɔ amɛsane ní yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni tsɔɔ kɛji akɛ amɛyeɔ fɔ́ aloo nɔmimaa yɛ fɔ́ ni abu amɛ lɛ mli lɛ fata he lɛ agbeɔ naa. Enɛ hewɔ lɛ, gbɔmɛi pii miibi akɛ, Ani anɔkwa jalɛsaneyeli kɛha gbɔmɛi fɛɛ baaba gbi ko? Kɛ nakai ni lɛ, mɛɛ be, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Namɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ koni ebu bemyelɔi ahe? Ni mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni atsɔ amɛsaji ahiɛ abumɔ shi lɛ?

Tɔ̃mɔ Eba Jalɛsaneyeli He

Yɛ 1980 afii lɛ amli lɛ, Germany ye “mla mli nifeemɔ ni naa wa fe fɛɛ ni ayeɔ yɛ tawuu sɛɛ” lɛ he odase beni awo nyɛ ko tsũŋ ewala gbii abɔ fɛɛ, akɛni egbe ebiyei enyɔ lɛ hewɔ. Shi yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, asaa akwɛ saji ni aye yɛ egbɛfaŋ lɛ mli ekoŋŋ, ni ajie lɛ koni asaa aye esane lɛ ehee. Die Zeit adafitswaa wolo lɛ bɔ amaniɛ yɛ 1995 akɛ, shishijee kojomɔ lɛ “baanyɛ afee kojomɔ ni ejaaa.” Kɛbashi be mli ni wɔŋmaa wolo nɛɛ lɛ, yoo nɛɛ eye afii nɛɛhu yɛ tsũŋwoohe lɛ ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɛ fɔ́ loo bem ni eyeɔ lɛ he.

Okplɛmii enyɔ ni fɛ́ yɛ November gbɛkɛ yɛ 1974 ni hoso Birmingham yɛ England maŋtiase lɛ teŋgbɛ lɛ gbe gbɔmɛi 21. Chris Mullen ni ji Maŋ Ajinafoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ŋma akɛ, eji nifeemɔ ko ni “mɔ ko mɔ ko hiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ yɛ Birmingham.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, “abu hii ekpaa ni efeko nɔ ko fɔ́ yɛ gbɔmɔgbee ni da fe fɛɛ yɛ Britania yinɔsane mli lɛ hewɔ.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, aha hii lɛ ye afii 16 yɛ tsũŋwoo mli—ni no sɛɛ dani akɛ mla ma bem ni abu amɛ lɛ nɔ mi!

Ken Crispin ni ji mla he ŋaawolɔ lɛ bɔ sane ko ni “maŋbii ná he miishɛɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɔ kɛ́ akɛto mla saji ni áye yɛ Australia yinɔsane mli” lɛ he lɛ he amaniɛ. Weku ko tee amɛhiɛtserɛjiemɔ yɛ Ayers Tɛsaa lɛ he, ní amɛbi bibioo lɛ laaje ni anaaa lɛ dɔŋŋ. Afolɔ nyɛ lɛ naa akɛ egbe gbɔmɔ, abu lɛ fɔ́, ni awo lɛ tsũŋ ewala gbii abɔ fɛɛ. Beni aje gbɛ atao sane mli yɛ 1987 mli, beni akɛ nɔ ni fe afii etɛ ewo lɛ tsũŋ sɛɛ lɛ, ana akɛ odase ni aye ashi lɛ lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ akɛ eyeɔ fɔ́. Ajie lɛ ni akpa lɛ fai.

Yɛ 1986 lɛ, agbe yoo ko ni eye afii 18 ni yɔɔ United States wuoyigbɛ lɛ. Afo sane lɛ afɔ̃ nuu ko ni hiɛ efã saŋŋ nɔ, abu lɛ fɔ́, ni abu lɛ gbele fɔ́. Ekɛ afii ekpaa hi he ni awoɔ gbɔmɛi ni abaagbe amɛ tsũŋ yɛ lɛ, dani aná ale akɛ eleee efɔŋ ni afee lɛ he nɔ ko.

Ani kojomɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ he nɔkwɛmɔnii nɛɛ ji nɔ ni efɔɔɔ baa? David Rudovsky ni yɔɔ University of Pennsylvania Law School lɛ ŋma akɛ: “Mikɛ aaafee afii 25 ehi kojomɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli, ni mina saji babaoo ni aye. Makɛɛ akɛ, gbɔmɛi ni abuɔ amɛ fɔ́, ni yɛ anɔkwale mli lɛ amɛyeɔ bem lɛ . . . manyɛ makɛɛ akɛ amɛshɛɔ oha mlijaa enumɔ kɛmiishɛ 10.” Crispin bi sane ni gbaa mɔ naa lɛ akɛ: “Ani gbɔmɛi krokomɛi ni yeɔ bem ni amɛnii efee mɔbɔ yɛ tsũŋwoohei amli?” Te ebaa lɛ tɛŋŋ ni tɔ̃mɔ ni mli wa waa ni tamɔ nɛkɛ baa?

Adesai Akojomɔ Gbɛjianɔtoi —Kɛ Adesai Agbɔjɔmɔi

Britania Kojomɔhe ni Atsɛɔ Saji Asɛɛ Kɛyaa Jɛmɛ lɛ ma nɔ mi yɛ 1991 akɛ, “anyɛŋ akpa gbɛ akɛ adesai agbɛjianɔtoo ko baaye emuu.” Kojomɔ gbɛjianɔ ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ lɛ baanyɛ afee tamɔ gbɔmɛi ni to ni kwɛɔ koni akɛtsu nii lɛ nɔŋŋ. Gbɔmɛi tɔ̃ɔ, amɛyeee anɔkwale, ni amɛhe tsɛ̃ɔ mɔ. Enɛ hewɔ lɛ esaaa akɛ efeɔ mɔ ko naakpɛɛ akɛ gbɔmɔ kojomɔ gbɛjianɔtoi baajie tɔ̃mɔi ni tamɔ enɛɛmɛi nɔŋŋ kpo. Susumɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ.

Taakɛ Kojolɔ Rolf Bender ni yɔɔ Germany tsɔɔ lɛ, yɛ efɔŋfeemɔi ahe saji fɛɛ mli lɛ, emli oha mlijaa 95 lɛ, saji ni anuɔ yɛ odasefoi anaa lɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ nii diɛŋtsɛ akɛ nɔdaamɔnɔ. Shi ani abaanyɛ akɛ he afɔ̃ odasei ni tamɔ nɛkɛ ni ayeɔ yɛ kojomɔhe lɛ anɔ be fɛɛ be? Kojolɔ Bender susuɔ akɛ ejeee nakai. Ebu naa akɛ, odasefoi ni baa kojomɔhe lɛ ayifalɛ mlijaa ewieee anɔkwalei lɛ. Bernd Schünemann, ni ji efɔŋfeemɔ he mla nitsɔɔlɔ kpanaku ni yɔɔ Munich University ni yɔɔ Germany lɛ yɔse nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Beni Die Zeit adafitswaa woloŋmalɔi lɛ bibii lɛ saji lɛ, Schünemann ma nɔ mi akɛ—eyɛ mli akɛ odasefoi awiemɔi jeee nɔ ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ moŋ—shi nomɛi ji odaseyelii titri ni akɛtsuɔ nii. “Makɛɛ akɛ, nɔ titri ni haa atɔ̃ɔ yɛ kojomɔ mli lɛ ji akɛ, kojolɔ lɛ kɛ ehe fɔ̃ɔ odasefoi awiemɔi ni anyɛŋ akɛ he afɔ̃ nɔ lɛ anɔ.”

Odasefoi baanyɛ atɔ̃; nakai nɔŋŋ ji polisifoi hu. Titri lɛ, kɛ ebi ni polisifonyo atsu efɔŋfeemɔ ko ni kɛ basabasafeemɔ baa maŋ mli lɛ he nii lɛ, ebajeɔ nɔnyɛɛ ni haa emɔɔ mɔ ko lɛ shishi. Shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi nyɛɔ polisifoi anɔ ákɛ aŋkroaŋkro, ni amɛyagbeeɔ kaa ni haa amɛtao odaseyeli, aloo ehaa amɛnyɛɔ mɔ ko ni amɛkɛ amɛhiɛ eka lɛ lɛ nɔ koni eyajie enaa lɛ amli. Beni aŋmɛɛ hii ekpaa ni abu amɛ fɔ́ yɛ okplɛmii ni atswa yɛ Birmingham lɛ ahe lɛ, Britania adafitswaa wolo ni ji The Independent lɛ hiɛ saneyitso ni ji: “Akɛ Gbɔmɛi Ekpaa ni Abu Amɛ Fɔ́ lɛ He Shwamɔ Fɔ̃ Polisifoi ni bɛ jeŋba anɔ.” Taakɛ The Times adafitswaa wolo lɛ tsɔɔ lɛ: “Polisifoi male, amɛfee efɔŋ yɛ teemɔŋ, ni amɛlaka mɛi.”

Bei komɛi lɛ hetsɛ̃ nyɛɔ ehaa polisifoi kɛ maŋbii kɛ amɛhiɛ kaa aŋkroaŋkroi komɛi ni soro akutso mli ni amɛjɛ, jamɔ mli ni amɛyɔɔ, aloo maŋ nɔ ni amɛjɛ lɛ anɔ. Taakɛ U.S.News & World Report adafitswaa wolo lɛ tsɔɔ lɛ, ní aaaye efɔŋfeemɔ he sane ko lɛ, baanyɛ afite kɛbote “sane ni kɔɔ maŋ nɔ ni ajɛ he fe ni aaasusu nii ahe.”

Kɛ́ sane ko ná eshɛ kojomɔhe lɛ, jeee nɔ ni odasefoi wieɔ lɛ pɛ saa yiŋkpɛɛi ni afeɔ lɛ ahe, shi moŋ niiamlipɛimɔ yɛ jeŋ nilee naa mli odaseyeli hu fata he. Yɛ efɔŋfeemɔ mlitaomɔ tsɔnei ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni efa babaoo ni yɔɔ hewɔ lɛ, anyɛɔ abiɔ koni kojolɔ aloo kui ni ahala koni amɛtao sane ko mli lɛ adamɔ tu ni akɛtsu nii, aloo waonaa kadimɔ nii ayɔsemɔ, niŋmaa, lá mli kui, yitsɔi su, atade mli kpãi, aloo DNA ahe nibii anɔ, ni amɛkɛtsɔɔ kɛji akɛ mɔ ko yeɔ bem aloo eyeɔ fɔ́. Mlalelɔ ko ŋma akɛ kojomɔhei kɛ “jeŋ nilelɔi aniiamlitsɔɔmɔ gbɛi ni yɔɔ ŋwanyaŋŋ ni futuɔ mɔ jwɛŋmɔ he nɔnyɛɛi” kpeɔ.

Kɛfata he lɛ, Nature adafitswaa wolo lɛ ŋma akɛ, jeee jeŋ nilelɔi fɛɛ kɛ efɔŋfeemɔ mlitaomɔ tsɔnei odaseyeli kpãaa gbee. “Abaanyɛ aná gbeekpamɔ ni bɛ yɛ anɔkwale mli yɛ efɔŋfeemɔ mlitaomɔ tsɔnei ahe nilelɔi ateŋ.” Dɔlɛ sane ji akɛ, “efɔŋfeemɔ mlitaomɔ tsɔnei odaseyeli ni ejaaa eha abu mɛi babaoo fɔ́ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ momo.”

Ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ, kojomɔ gbɛjianɔtoi ni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ adesai afãtɔɔi. No hewɔ lɛ, namɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ koni ebu bemyelɔi ahe? Ani wɔbaanyɛ wɔná hiɛnɔkamɔ gbi ko akɛ wɔbaaná anɔkwa jalɛsaneyeli? Ni mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni atsɔ amɛsane hiɛ abu shi lɛ?

“Mi, Yehowa lɛ, Misumɔɔ Jalɛsaneyeli”

Kɛ atsɔ bo aloo oweku lɛ mlinyo ko sane hiɛ abu shi lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu le shihilɛ mli ni otsɔɔ lɛ. Aye sane ni ejaaa ni yɔɔ gbeyei fe fɛɛ yɛ bei fɛɛ mli beni agbe Kristo yɛ sɛŋmɔtso nɔ lɛ. Bɔfo Petro kɛɔ wɔ akɛ, Yesu “efeee esha.” Kɛlɛ amale odasefoi folɔ enaa, abu lɛ fɔ́, ni agbe lɛ.—1 Petro 2:22; Mateo 26:3, 4, 59-62.

Susumɔ bɔ ni Yehowa baanu gbɛ ni ejaaa ni atsɔ nɔ akɛ e-Bi lɛ ye ha lɛ he okwɛ! Jalɛsaneyeli ji Yehowa sui ni nɔ kwɔ waa lɛ ateŋ ekome. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni.”—5 Mose 32:4; Lala 33:5.

Yehowa kɛ kojomɔ gbɛjianɔtoo ni nɔ bɛ ha Israel. Kɛ anyɛɛɛ ale bɔ ni fee ni mɔ ko gbo lɛ, ashãa afɔle kɛkpãtaa yɛ gbele lɛ hewɔ. No mli lɛ, nɔnyɛɛ ko akɛ atao efɔŋfeemɔ fɛɛ efɔŋfeemɔ mli bɛ ní aaanyɛ ekɛ oshara ni aaaha abu mɔ ko ni yeɔ bem fɔ́ aba. Adamɔɔɔ odaseyeli aloo niiamlitaomɔ yɛ jeŋ nilee naa he odaseyeli nɔ abuuu mɔ ko fɔ́ akɛ egbe gbɔmɔ; kɛ hoo lɛ odasefoi enyɔ ni na nɔ ni tee nɔ lɛ he miihia. (5 Mose 17:6; 21:1-9) Nɔkwɛmɔnii nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ, ni esumɔɔ koni aye jalɛ sane jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ ekɛɔ akɛ: “Mi, Yehowa lɛ, misumɔɔ jalɛsaneyeli.”—Yesaia 61:8.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai ni yɔɔ fãtɔɔi tamɔ wɔ nɔŋŋ ji mɛi ni tsuɔ Israel kojomɔ gbɛjianɔtoo lɛ he nii. Akɛ mla lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ saji komɛi amli. Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Kɛ́ ona akɛ aawa ohiafo ko yi ni aatsɔ kojomɔ kɛ jalɛ sane hiɛ aabu shi yɛ shikpɔŋ ko nɔ lɛ, kaaha nakai sane lɛ miifee bo naakpɛɛ.”—Jajelɔ 5:7.

Yehowa baanyɛ ajaje e-Bi lɛ sane ni ayeee yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ. Anɔkwale ni enɛ ji lɛ wo Yesu hewalɛ, mɔ ni “nyamɔ ni kã ehiɛ lɛ hewɔ lɛ, emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli.” Nakai nɔŋŋ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ aaahi shi yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ Mesia nɔyeli ní kɛ jalɛsaneyeli baaba lɛ shishi lɛ, baanyɛ awo wɔ hewalɛ koni wɔmia wɔhiɛ yɛ jalɛ sane ni ayeee ni wɔnuɔ he aloo akɛshiɔ wɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ mli lɛ. Awuiyeli aloo nifitemɔ ko bɛ ni Yehowa nyɛŋ ajaje yɛ ebe ni sa mli. Gbɔmɛi ni elaaje amɛ wala yɛ kojomɔ ni ejaaa hewɔ po, baaná gbohiiashitee.—Hebribii 12:2; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Kɛ́ wɔna nɔ̃ akɛ mɛi ni aye amɛ sane yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ kojomɔ gbɛjianɔtoi babaoo yɛ, ni amɛyɛ mla gbɛi sɔrɔtoi ni atsɔɔ nɔ, ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔjaje shihilɛ lɛ. Kristofoi baanyɛ amɛkɛ nakai gbɛi lɛ atsu nii. Shi kɛlɛ, amɛhaa anɔkwale nɛɛ hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli: Kojomɔ gbɛjianɔtoi ni yeee emuu lɛ tsɔɔ akɛ tsakemɔ wulu he miihia adesai ashihilɛ. Etsɛŋ kwraa—ni Nyɔŋmɔ baatsu no he nii.

Etsɛŋ ni Yehowa baajie nibii agbɛjianɔtoo ni ejaaa nɛɛ kɛjɛ jɛmɛ, ni ekɛ gbɛjianɔtoo hee ni “jalɛ hiɔ mli” lɛ ato najiaŋ. Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa ni yɔɔ shiŋŋ akɛ no sɛɛ lɛ, wɔ Bɔlɔ lɛ baatsɔ e-Mesia Maŋtsɛ, Yesu Kristo nɔ eye jalɛ sane. Anɔkwa jalɛsaneyeli kɛha gbɔmɛi fɛɛ ebɛŋkɛ! Kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi kɛha gbɛkpamɔ nɛɛ.—2 Petro 3:13.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Yɛ saji ni atsĩ tã yɛ biɛ lɛ amli lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ ko yeɔ bem aloo eyeɔ fɔ́, asaŋ wolo tɛtrɛɛ lɛ ejieee maŋ ko kojomɔ gbɛjianɔtoo yi akɛ ehi fe ekroko. Kɛfata he lɛ, wolo tɛtrɛɛ lɛ fĩii toigbalamɔ nifeemɔ ko sɛɛ akɛ ehi fe ekroko. Sane ni aŋma nɛɛ miiwie anɔkwalei lɛ ahe kɛkɛ taakɛ ale lɛ aha yɛ be mli ni aŋmalaa lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 27]

Kojomɔ gbɛjianɔtoi ni yeee emuu—ni nɔyeli ni efite, jamɔi gbohii, kɛ jarayelii ni ejaaa yɛ mla naa fata he lɛ tsɔɔ akɛ—tsakemɔ wulu he miihia adesa shihilɛ

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]

Miishɛjemɔ Kɛmiijɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ Amli

Yɛ November 1952 lɛ, Derek Bentley kɛ Christopher Craig jwa guɔyeli nitoohe ni yɔɔ Croydon, ni bɛŋkɛ London, England lɛ. No mli lɛ Bentley eye afii 19, ni Craig eye afii 16. Atsɛ polisifoi lɛ, ni Craig tswa polisifoi lɛ ateŋ mɔ kome tu ni egbe lɛ. Awo Craig tsũŋ afii nɛɛhu, ni asɛŋ Bentley yɛ gbɔmɔgbee hewɔ yɛ January 1953.

Bentley nyɛmi yoo Iris kɛ afii 40 wie eshi enɛ, koni aha efee faŋŋ akɛ jeee lɛ egbe gbɔmɔ lɛ. Yɛ 1993 lɛ, Hewalɛ ni Fe Fɛɛ lɛ kpa fai yɛ kojomɔ lɛ hewɔ, ni ekɛɛ akɛ, kulɛ esaaa akɛ asɛŋɔ Derek Bentley kɔkɔɔkɔ. Iris Bentley ŋma sane lɛ he wolo yɛ wolo ni ji Let Him Have Justice (Nyɛhaa Akojoa Lɛ yɛ Jalɛ Naa) lɛ mli akɛ:

“Aaafee afi dani ayatswa tu lɛ, ekɛ Yehowa Odasefonyo ko kpe yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ . . . No mli lɛ, Nyɛmiyoo Lane yɛ he ko ni kɛ Fairview Road jekɛɛɛ, ni efɔ̃ɔ Derek nine kɛbaa eshia koni ebabo Biblia mli saji atoi. . . . Nɔ ni hi ji akɛ, no mli lɛ, Nyɛmiyoo Lane hiɛ Biblia mli saji ni amɔmɔ awo kpãa nɔ lɛ eko, ni ekɛmãa lɛ [akɛni Derek leee nikanemɔ jogbaŋŋ hewɔ]. . . . Efɔɔ esɛɛ kuu ebakɛɔ mi nibii ni egbaa lɛ lɛ, nibii tamɔ wɔ fɛɛ wɔbaaba wala mli ekoŋŋ beni wɔgboi sɛɛ.”

Dani aaagbe lɛ lɛ, Iris Bentley yasara enyɛmi nuu lɛ beni eyɔɔ he ni awoɔ mɛi ni abaagbe amɛ tsũŋ yɛ lɛ. Te enu he eha tɛŋŋ? “Nibii ni Nyɛmiyoo Lane gba lɛ lɛ ye ebua lɛ ni edamɔ naagbee gbii fioo ni eshwɛ lɛ naa.”—Wɔma efã ko nɔ mi.

Kɛ Oona nɔ yɛ jalɛsaneyeli ni ejaaa hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni hi kɛha bo akɛ oookane Biblia mli anɔkwalei lɛ ni ojwɛŋ nɔ. Enɛ baanyɛ ashɛje omii waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli.”—2 Korintobii 1:3, 4.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Aye sane ni ejaaa ni yɔɔ gbeyei beni agbe Kristo lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje