Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔɔtsɔ Wɔye Omanye yɛ Wala Sɛɛkɛlɛ Sɛɛtiumɔ lɛ Mli?
MƐI komɛi ahiɛ kã nɔ akɛ mɔdɛŋ ni adesai bɔɔ koni amɛnine ashɛ wala sɛɛkɛlɛ nɔ lɛ baaba mli yɛ afii akpe hee lɛ mli. Datrɛfonyo Ronald Klatz ji amɛteŋ mɔ kome. Eji American Academy of Anti-Aging Medicine, ni ji datrɛfoi kɛ jeŋ nilelɔi agbɛjianɔtoo ni kɛ oti ema amɛhiɛ akɛ amɛbaaha adesai awala sɛɛkɛlɛ aya hiɛ lɛ sɛinɔtalɔ. Lɛ kɛ enanemɛi lɛ ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaahi shi be kakadaŋŋ. Datrɛfonyo Klatz kɛɛ akɛ: “Miikpa gbɛ akɛ kɛ hoo kwraa lɛ, maná afii 130. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ gbɔlɛ jeee nɔ ko ni wɔnyɛŋ wɔtsĩ naa. Tsɔnei ahe nilee ni yɔɔ amrɔ nɛɛ baanyɛ aba gbɔmɔtso fitemɔ kɛ hela ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ adebɔɔ mli gbɔlɛ lɛ shi, ni efo sɛɛ ni ekolɛ, etsɔ lɛ sɛɛsɛɛ kwraa.”[1] Datrɛfonyo Klatz diɛŋtsɛ kɔlɔɔ tsofai aaafee 60 daa gbi yɛ wala ni sɛɛ kɛɔ ni etiuɔ sɛɛ lɛ hewɔ.[2]
Wala Yibii Amli Tsofafeemɔ kɛ Sui ni Akɛfɔ́ɔ Mɔ—Ani Amɛhaa Wɔnáa Hiɛnɔkamɔ?
Wala yibii amli tsofafeemɔ ji gbɛ kome ni haa wɔnáa hiɛnɔkamɔ. Etamɔ nɔ ni niiamlitaomɔ ni akɛ wala yibii ni atsɛɔ lɛ DHEA tsu yɛ koolooi ahe yɛ niiamlitaomɔ tsu mli lɛ ha amɛtsɛ.[3]
Yɛ nɔ ni kɔɔ tsei amli wala yibii ni atsɛɔ lɛ kinetin lɛ he lɛ, Sweden adafitswaa wolo ni ji Aftonbladet tsɛ́ Datrɛfonyo Suresh Rattan, ni ji nilelɔ yɛ Aarhus University, Denmark lɛ wiemɔi ayisɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Nibii amlitaomɔi ni wɔfee yɛ wɔ nibii amlitaomɔhe lɛ etsɔɔ akɛ, adesai ahewolo mli wala yibii ni aduɔ yɛ kinetin mli lɛ tsakeee yɛ afii abɔ ni mɔ ko yeɔ lɛ mli. Amɛyaa nɔ amɛnáa hewalɛ yɛ amɛshihilɛ fɛɛ mli.” Atsɔɔ akɛ, koolooi filikilɔi bibii ni akɛ wala yibii lɛ tsu amɛhe nii lɛ ashihilɛ sɛɛ kɛ kɛjɛ oha mlijaa 30 kɛyashi oha mlijaa 45 fe bɔ ni amɛyɔɔ lɛ.[4]
Atsɔɔ akɛ, wala yibii ni atsɛɔ lɛ melatonin ni akɛtsu kwakwei ahe nii lɛ ha amɛwala afii lɛ tee hiɛ aaafee oha mlijaa 25. Kɛfata he lɛ, ana akɛ kwakwei lɛ ahewalɛ nɔ gbɔɔɔ tsɔ, ni amɛhe wa waa hu.[5]
Mɛi ni wieɔ adesai awala yibii (hGH) ni haa gbɔmɔ daa lɛ he sane lɛ tsɔɔ akɛ eyeɔ ebuaa ni ehaa amɛhewolo hiɛ feɔ fɛo, ehaa amɛfaji faa, ehaa bɔlɛnamɔ henumɔ ni yɔɔ amɛ mli lɛ mli waa, ehaa amɛnáa miishɛɛ, ehaa amɛjwɛŋmɔ nɔ tseɔ, ni ehaa amɛnáa hewalɛ tamɔ nɔ ni kpaako amɛye afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa.[6]
Mɛi babaoo hu kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ sui ni akɛfɔ́ɔ mɔ nɔ. Jeŋ nilelɔi emu sane naa akɛ, kɛ́ amɛtsake sui ni akɛfɔ́ɔ mɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛha gɔgɔmi wala shihilɛ sɛɛ akɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛnyɛ amɛha ekomɛi ehi shi, ni amɛshihilɛ be lɛ eku ebɔ he toi ekpaa. Enɛ eha amɛná hekɛnɔfɔɔ akɛ, amɛbaanyɛ amɛná sui ni akɛfɔ́ɔ mɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ adesai amli ni amɛtsake. Time adafitswaa wolo lɛ tsɛ Datrɛfonyo Siegfried Hekimi ni jɛ McGill University, Montreal lɛ wiemɔi asɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Kɛ wɔná sui ni akɛfɔ́ɔ mɔ mli hewalɛi ni tsɔɔ adesai ashihilɛ be kɛlɛ lɛ, ekolɛ, wɔbaanyɛ wɔba amɛshi fioo bɔni afee ni wɔha wala sɛɛkɛlɛ aya hiɛ.”[7]
Nilelɔi ni kaseɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nii lɛ ejɛ jeeŋmɔ amɛna akɛ, wala yibii anaagbee fã ko ni akɛɛ atsɛɔ lɛ telomere lɛ kɛlɛ nɔ gbɔɔ be fɛɛ be ni wala yibii lɛ jaraa amɛmli lɛ. Kɛ́ telomere lɛ kɛlɛ nɔ gbɔ oha mlijaa 20 lɛ, hewalɛ ni wala yibii lɛ yɔɔ ni ekɛjaraa emli lɛ fiteɔ ni egboɔ.[8] Niyenii amli tsofa pɔtɛɛ ko ni atsɛɔ lɛ telomerase lɛ baanyɛ aha telomere lɛ aku sɛɛ akɛ ekoŋŋ, ni no hewɔ lɛ, ebaaha wala yibii lɛ aya nɔ ajara emli. Nɛkɛ niyenii amli tsofa nɛɛ nyɛɛɛ atsu nii yɛ wala yibii babaoo mli, shi anyɛ akɛ telomerase ni yɔɔ hewalɛ lɛ etsu wala yibii komɛi ahe nii ni eye omanye, ni eha amɛdara ni amɛjara amɛmli kɛteke yibɔ ni amɛfɔɔ amɛmlijaramɔ lɛ toi abɔ.[9]
Taakɛ niiamlipɛilɔi tsɔɔ lɛ, enɛ haa amɛnaa hegbɛi ni yɔɔ naakpɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛkɛwuu amɛshi helai komɛi ni kɛ gbɔlɛ baa lɛ. Ni gbɔmɔtso mli wala yibii (wala yibii ni haa gbɔmɔtso lɛ fã ko nyɛɔ edaa) ni akɛ wala yibii ni akɛ telomerase ni yɔɔ hewalɛ lɛ etsu he nii ni “nyɛɛɛ agbo” lɛ yeɔ najiaŋ lɛ hu? Datrɛfonyo William A. Haseltine kɛɔ akɛ: “Enɛ ji adesa ni gbooo dɔŋŋ lɛ he susumɔ ni mli kã shi faŋŋ ni wɔkɛbaatsu nii fiofio yɛ afii 50 ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.”—The New York Times.[10]
Ani Nibii Bibii Ahe Nilee kɛ Gbohii ni Akɛwoɔ Frijii Amli lɛ Kɛ Enaa Tsabaa lɛ Haa?
Nibii bibii ahe nilee, ni ji tsɔnei ahe nilee ni kɔɔ nibii bibii ahe (mita mlijaa akpekpei akpe mli ekome) lɛ hu haa mɛi náa hiɛnɔkamɔ. Nilelɔi ni ekase moawai bibii ahe nii, ní amɛyɔɔ wɔsɛɛ be he gbɛkpamɔ kpakpa lɛ etsɔɔ akɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ tsɔji ni akɛ kɔmpiutai kudɔɔ, ni yɔɔ bibii kwraa fe wala yibii lɛ atsu moawai bibii kwraa lɛ ahe nii wɔsɛɛ koni esaa gbɔlɛ wala yibii lɛ kɛ gbɔmɔtso lɛ he nii lɛ. Yɛ kpee ko ni afee ni kɔɔ ta ni awuɔ ashiɔ gbɔlɛ he lɛ shishi lɛ, niiamlipɛilɔ ko tsɔɔ akɛ, ekolɛ afi ohai 21 lɛ mli jeŋ nilelɔi baanyɛ amɛkɛ nibii bibii ahe nilee atsu nii koni gbɔmɔ abatsɔ mɔ ni gbooo dɔŋŋ.[11]
Gbonyo ni akɛwoɔ friji mli lɛ ji nifeemɔ ko ni hiɛ kã nɔ akɛ abaanyɛ atsɔ jeŋ nilee nɔ atsĩɛ wala yibii ni egboi lɛ ahiɛ ní akɛ amɛ aba wala mli ekoŋŋ. Abaanyɛ akɛ gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ, loo aŋsɔ lɛ pɛ awo friji mli. Nuu ko po kɛ saanɔbo wo friji mli. Mɛni hewɔ ekɛ saanɔbo wo mli lɛ? Enaanyo ko ni elaaje lɛ nɔ ni, ni ehewolo nɔ wala yibii kɛ yitsɔi fioo komɛi yɛ mli. Eesumɔ ni akɛwo friji mli bɔni afee ni enaanyo lɛ aná hegbɛ aba wala mli ekoŋŋ kɛji eba lɛ akɛ, jeŋ nilee tee hiɛ kɛyashɛ he ni ebaanyɛ ekɛ wala yibii fioo loo ekome abɔ gbɔmɔ lɛ.[12]
Nɛgbɛ Esa akɛ Wɔkɛ Wɔhiɛ Afɔ̃?
Yɛ adebɔɔ naa lɛ, gbɔmɔ sumɔɔ ni ehi shi, jeee ni egbo. No hewɔ lɛ, akpɛlɛɔ jeŋ nilee mli hiɛyaa ni aná yɛ enɛ mli lɛ nɔ, ni anáa hekɛnɔfɔɔ babaoo yɛ mli. Shi, kɛbashi nɛkɛ be nɛɛ, odaseyeli kpakpa ko bɛ ni tsɔɔ akɛ, wala yibii ni atsɛɔ amɛ DHEA, kinetin, melatonin, hGH, loo wala yibii kroko baanyɛ eba adesai agbɔlɛ shi diɛŋtsɛ.[13] Ŋwanejelɔi ni wieɔ shiɔ lɛ miishe gbeyei akɛ, kɛ akɛ niyenii amli tsofa ni atsɛɔ lɛ telomerase tsu nii yɛ wala yibii amli lɛ, etsuŋ nɔ ko fe akɛ ebaanyɛ ekɛ wala yibii amli kansa kɛkɛ aba.[14] Ni nibii bibii ahe nilee kɛ gbohii ni akɛwoɔ friji mli lɛ hu kã he eji jeŋ nilee folo ko fe nii lɛ diɛŋtsɛ.
Jeŋ nilee eye ebua mɛi komɛi, ni ekolɛ, ebaaya nɔ eye ebua amɛ koni amɛná shihilɛ ni sɛɛ kɛɔ ni gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yɔɔ mli, shi ehaŋ mɔ ko mɔ ko aná naanɔ wala kɔkɔɔkɔ. Mɛni hewɔ? Yɛ kukufoo mli lɛ, ejaakɛ adesai ajeŋ nilee nyɛŋ ana nɔ ni kɛ gbɔlɛ kɛ gbele diɛŋtsɛ baa.
Nɔ ni Kɛ Gbɔlɛ kɛ Gbele Diɛŋtsɛ Baa
Jeŋ nilelɔi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ, etamɔ nɔ ni ato gbɔlɛ kɛ gbele he gbɛjianɔ awo wɔfɔmɔ su mli. Sanebimɔ lɛ ji: Taakɛ eji lɛ, mɛɛ be, mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ akɛwo wɔfɔmɔ su lɛ mli?
Biblia lɛ haa wɔ hetoo kuku—eyɛ mli akɛ ewieee kɛkɔɔɔ sui ni akɛfɔ́ɔ mɔ loo DNA he. Romabii 5:12 kaneɔ akɛ: “Enɛ hewɔ lɛ, taakɛ bɔ ni gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”
Klɛŋklɛŋ gbɔmɔ Adam na gbɛkpamɔ akɛ ebaahi shi kɛya naanɔ. Ato egbɔmɔtso lɛ he gbɛjianɔ kɛ sui ni he hiaa koni ehi shi ni ená naanɔ shihilɛ mli miishɛɛ. Shi, naanɔ wala ni ebaaná lɛ damɔ nɔ ko nɔ. Esa akɛ Adam kɛ wala Jɛɛhe, ni ji e-Bɔlɔ lɛ afee ekome ni ebo lɛ toi bɔni afee ni ehi shi daa.—1 Mose 1:31; 2:15-17.
Adam booo Bɔlɔ lɛ toi. Adam tsɔ nakai feemɔ nɔ etsɔɔ akɛ, kɛ́ gbɔmɔ tse ehe ni ebɛ Nyɔŋmɔ shishi lɛ, ebaahi eha lɛ. No hewɔ lɛ, efee esha. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, etamɔ nɔ ni ata efɔmɔ su lɛ he. Yɛ nɔ najiaŋ ni kulɛ Adam kɛ naanɔ wala baaha eshwiei akɛ gboshinii lɛ, ekɛ esha kɛ gbele moŋ ha amɛ.—1 Mose 3:6, 19; Romabii 6:23.
Anɔkwa Hiɛnɔkamɔ Lɛ
Shi kɛlɛ, nakai shihilɛ lɛ ehiŋ shi daa. Romabii 8:20 kɛɔ akɛ: “Aŋɔ bɔɔnii lɛ awo yakayakanii ashishi, jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔnaa, shi moŋ yɛ mɔ ni ba amɛ shi lɛ hewɔ, yɛ nɔhiɛkamɔ mli.” Adesai a-Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ adesai wo gbele shishi ejaakɛ amɛfee esha amɛshi lɛ, shi beni efeɔ enɛ lɛ, eto nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ amɛná hiɛnɔkamɔ hu he gbɛjianɔ.
Nɛkɛ nɔdaamɔ nɔ nɛɛ bafee faŋŋ beni Yesu Kristo ba shikpɔŋ nɔ lɛ. Yohane 3:16 kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.” Shi kɛlɛ, mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli ni wɔɔná yɛ Yesu Kristo mli lɛ baahere wɔyiwala kɛjɛ gbele mli yɛ?
Kɛ esha ji nɔ ni kɛ gbele ba lɛ, no lɛ, esa akɛ ajie esha dani abaanyɛ ajie gbele. Beni Yesu yɔɔ emra be mli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ Kristo lɛ, Yohane Baptisilɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Naa, Nyɔŋmɔ toobi lɛ ni woɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa lɛ!” (Yohane 1:29) Esha bɛ Yesu Kristo he kwraa. No hewɔ lɛ, gbele ni ji esha toigbalamɔ lɛ bɛ enɔ hewalɛ. Shi kɛlɛ, eŋmɛ gbɛ ni mɛi krokomɛi gbe lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ etsɔ nakai ni efee lɛ nɔ ewo wɔhe eshai lɛ ahe nyɔmɔ.—Mateo 20:28; 1 Petro 3:18.
Akɛni ewo nakai nyɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, hegbɛ gbele kɛha mɛi fɛɛ ni yɔɔ Yesu mli hemɔkɛyeli lɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛhi shi ni amɛgboŋ dɔŋŋ. Jeŋ nilee baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná wala sɛɛkɛlɛ kɛyashi he ko, shi Yesu mli hemɔkɛyeli namɔ ji gbɛ diɛŋtsɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli. Yesu ná wala ni tamɔ nakai yɛ ŋwɛi, ni ebɔfoi anɔkwafoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi hu baaná eko. Ni kɛlɛ, kɛha wɔteŋ mɛi babaoo ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu mli lɛ, wɔbaaná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ, beni Yehowa Nyɔŋmɔ eku sɛɛ ekɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso eba lɛ.—Yesaia 25:8; 1 Korintobii 15:48, 49; 2 Korintobii 5:1.
Naanɔ Wala yɛ Paradeiso Shikpɔŋ Nɔ
Nuu ko bi akɛ: “Gbɔmɛi enyiɛ baaná miishɛɛ akɛ amɛbaahi shi ni amɛgboŋ dɔŋŋ?”[15] Ani shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ baaje mɔ tsine? Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ejeŋ wɔ tsine. “Efeɔ nɔ fɛɛ nɔ fɛfɛo yɛ ebe mli, asaŋ eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli; na kɛkɛ gbɔmɔ enaaa nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ tsuɔ kɛjɛɔ shishijee kɛyaa naagbee lɛ.” (Jajelɔ 3:11) Yehowa Nyɔŋmɔ nibɔɔ nii lɛ fa aahu, emli kwɔ, ni ebaaya nɔ eha wɔhiɛ amɛ, ekanya wɔ, ni wɔná shihilɛ lɛ he miishɛɛ be abɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli lɛ—daa.
Nuu ko ni kase loofɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Siberia Jay (kwãkwãlabite) he nii lɛ tsɛ́ lɛ “bɔɔnɔ ní esoro lɛ kwraa, ni he yɔɔ miishɛɛ ni ekaaa,”[16] ni etsɔɔ akɛ loofɔlɔ ni ekase ehe nii nɛɛ ji ewala shihilɛ mli niiashikpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.[17] Babaoo ni ekaseɔ loofɔlɔ lɛ he nii lɛ, babaoo ni enáa miishɛɛ ji no. Ewie akɛ afii 18 ni ekɛkase lɛ sɛɛ po lɛ, enikasemɔ lɛ bako naagbee.[18] Kɛ loofɔlɔ kome ha gbɔmɔ ni yɔɔ nilee lɛ hiɛ mɛ, ekanya lɛ, ená miishɛɛ yɛ afii 18 ni ekɛkase loofɔlɔ lɛ he nibii babaoo lɛ mli lɛ, no lɛ susumɔ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni wɔbaanyɛ wɔná yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ adebɔɔ nii fɛɛ ahe nii ni wɔɔkase lɛ he okwɛ.
Feemɔ jeŋ nilee fãi srɔtoi ni yɔɔ miishɛɛ, ni naa baagbele aha mɔ ko ni be etsiii enaa lɛ he mfoniri okwɛ. Susumɔ hei fɛɛ ni yɔɔ miishɛɛ ni ooona kɛ gbɔmɛi ni he yɔɔ miishɛɛ ni okɛbaakpe yɛ jɛmɛ lɛ he okwɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu hegbɛi ni bɛ naagbee ni wɔɔná ni wɔkɛjwɛŋ nibii ahe, ni wɔkɛfee nibii lɛ ahe. Nɔ ko nɔ ko etsiŋ hegbɛi ni wɔɔná ni wɔkɛ ŋaalee ni wɔyɔɔ lɛ afee nibii lɛ anaa. Kɛ́ wɔsusu adebɔɔ mli nibii ni fa lɛ he lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, wala ni bɛ naagbee pɛ ji nɔ ni sa ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shihilɛ mli lɛ he nii.
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi ni egboi lɛ hu baatsɔ gbohiiashitee nɔ amɛná hegbɛ ni amɛkɛhi shi kɛya naanɔ. (Yohane 5:28, 29) Wɔbaanyɛ wɔnu yinɔsane mli teemɔŋ nibii babaoo ashishi jogbaŋŋ yɛ be mli ni mɛi ni na lɛ gbaa wɔ emli saji fitsofitso ni amɛhaa wɔsanebimɔi lɛ ahetoo lɛ. Susumɔ yinɔsane mli bei srɔtoi ni mɛi ni atee amɛ shi lɛ baaha wɔle lɛ he okwɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
Kɛ osusu nakai be lɛ he lɛ, obaanyɛ ona akɛ Hiob ni atee lɛ shi lɛ baasumɔ ni etsake wiemɔ ni anaa yɛ Hiob 14:1 lɛ. Ekolɛ, ebaakɛɛ moŋ akɛ: ‘Gbɔmɔ ni yoo fɔ́ lɛ yɔɔ nɛɛ, hiɔ shi amrɔ nɛɛ kɛyaa naanɔ, ni emli eyi obɔ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli sɔŋŋ.’
Kɛha mɛi ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ ni amɛjieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu mli lɛ, wala ni bɛ naagbee he hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ lɛ efeŋ lamɔ ko kɛkɛ. Etsɛŋ ni ebaaba mli lɛɛlɛŋ. Gbɔlɛ kɛ gbele sɛɛ baafo. Enɛ kɛ Lala 68:21 lɛ kpãa gbee, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Nuntsɔ Yehowa lɛ ji mɔ ni jieɔ mɔ kɛjɛɔ gbele mli.”—Kpojiemɔ 21:3, 4.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4, 5]
Jeŋ nilee mli hiɛyaa ni adesai ená lɛ eha amɛná hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛhi shi be kakadaŋŋ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Eternity is the only time measure that can do justice to the possibilities life has to offer