Jiemɔ “Duromɔ Nii Kpakpai Fɛɛ” Nyɔŋmɔ lɛ Yi Be Fɛɛ Be
1 Shikpɔŋ ni nɔ yɔɔ fɛo, hulushinyɔɔ ni yɔɔ fɛo, gbɛkɛ ŋulamii ni eje, loofɔji alalai ni ŋɔɔ, wala mli ní wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ kɛ kpɔmɔ nɔ lɛ—ani esaaa akɛ hiɛsɔɔ ní wɔyɔɔ kɛha nikeenii nɛɛ haa wɔjieɔ Halɔ lɛ yi “gbi fɛɛ gbi”? (Lala 145:2; Yak. 1:17) Lɛɛlɛŋ, Yehowa sa yijiemɔ yɛ nibii nɛɛ fɛɛ ahewɔ. Shi kɛlɛ, eji nɔ ni haoɔ mɔ akɛ wɔteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe wooo nɛkɛ yijiemɔ nɛɛ mli daa. Nibii ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ akɛ daa nyɔŋ nɔ lɛ, shiɛlɔi ni fa fe 2,300 ni yɔɔ Ghana lɛ ebuuu amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa.
2 Mɛni baanyɛ aha wɔteŋ mɔ ko aha nyɔŋ muu fɛɛ ágbo ni ejieee Yehowa yi? Mɛi komɛi ahe ye waa, ni mɛi krokomɛi hu tsi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ amɛto sɛɛ kɛyashi nyɔŋ lɛ naagbee, kɛkɛ ni amɛyaje shihilɛi ní amɛkpaaa gbɛ, ní ba trukaa lɛ mli. Mɛi komɛi ahiɛ kpa nɔ akɛ amɛkɛ amɛ shiɛmɔyaa he akɔntaabuu baaha dani amɛfã gbɛ. Mɛi krokomɛi hu ehiɛɛɛ teemɔŋ nikasemɔ sui kpakpai kɛ kpee ni amɛaaya daa lɛ mli, no hewɔ lɛ, amɛnuuu hehiamɔ henumɔ ni amɛyɔɔ lɛ he dɔŋŋ. (2 Pet. 3:11, 12) Bɔ fɛɛ bɔ ni yiŋtoo lɛ ji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔjie naagba lɛ kɛjɛ jɛmɛ.
3 Beni Nyɔŋmɔ webii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛku sɛɛ amɛtswa Yerusalem gbogboi lɛ ekoŋŋ yɛ Nehemia gbii lɛ amli lɛ, henyɛlɔi asraafoi fee ekome koni amɛgba amɛnaa. Amɛkɛɛ akɛ: “Wɔɔgbe amɛ, ni wɔha nitsumɔ lɛ sɛɛ afo!” (Neh. 4:1-5) Ni lɛɛlɛŋ hu, amɛkɛ nɔnyɛɛ ba amɛnɔ! Ani Israelbii lɛ kpa tsumaa nitsumɔ ni Yehowa taoɔ ni atsu lɛ? Dabida! Nɔ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ tsɔɔ akɛ, amɛkɛ nine kome tsu nii lɛ, ni amɛkɛ ekroko mɔ klante mli ni amɛkɛbu amɛhe yɛ henyɛlɔi ní aaanyɛ abatutua amɛ lɛ he.—Neh. 4:11, 12.
4 Taakɛ eji yɛ Nehemia gbii lɛ amli lɛ, Satan miibɔ mɔdɛŋ ŋmɛnɛ ni eha “nitsumɔ” ni Yehowa haa atsuɔ “lɛ sɛɛ afo.” Oti ni ma ehiɛ ji ni eba wɔnitsumɔ lɛ shi kɛyashi wɔbaakpa. Ani wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi epeleee yɛ shika gbɛfaŋ jatsũ ni tsii shishi yɛ be mli ni shihilɛ lɛ yaa nɔ emli waa lɛ? Mɛi krokomɛi ahe miiye loo amɛyɛ weku mli bii ni he miiye waa. Susumɔ nɔnyɛɛi ni bii atsɔsemɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ji lɛ he okwɛ. Ni nɔnyɛɛi ni wɔ onukpai lɛ ekomɛi, ni tsuɔ gbɛnaa nii kɛ naagbai babaoo ahe nii yɛ asafoi lɛ amli yɔɔ shishi lɛ yɛ. Amɛkaiɔ wɔ nɔ ni hii ekãalɔi ni yɔɔ Nehemia gbii lɛ amli, ni ‘buɔ gbɛkɛ, ni amɛtsuɔ nii shwane lɛ’ kɛkpe lɛ. (Neh. 4:16) No hewɔ lɛ, sanebimɔ lɛ ji: Ani wɔbaaha ekpakpafeemɔ atɔ wɔ?
5 Akɛ kuu lɛ, wɔbaanyɛ wɔha hetoo kɛ gbee ni jijeɔ akɛ, DABI! Shi te ohereɔ nɔ akɛ mɔ aŋkro ohaa tɛŋŋ? Kɛ oji mɔ ko ni egbɔjɔ, loo ofolɔɔ sɔɔmɔ ni okɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli lɛ, no lɛ, mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua, shi klɛŋklɛŋ lɛ, sɔ̃ lɛ tere bo. Ehe bahia ni wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Nehemia be lɛ mli lɛ atsu Yehowa gbogbo tswaa nitsumɔ lɛ, ní nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkpee henyɛlɔi atutuamɔi hu anaa. Nakai nɔŋŋ ehe miihia ni wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa kɛha wɔ lɛ ŋmɛnɛ, ni wɔkaha nɔnyɛɛi babaoo ni Satan kɛbaa wɔnɔ lɛ miigbala wɔ.
6 Ye Obua Bo Diɛŋtsɛ Ohe: Ná jwɛŋmɔ ni ja. Okɛ ohe awo daa otsi shiɛmɔyaa he gbɛjianɔi ni ato lɛ mli. Ani oto bo diɛŋtsɛ ogbɛjianɔ kɛha odaseyeli yɛ otsi fɛɛ otsi mli? Ani onyiɛɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ? Kɛ ofee enɛ lɛ, obaaná shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni okɛ ohe aaawo mli daa lɛ mli ŋɔɔmɔ. Esa akɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi atsirɛ bo ni ojie Yehowa yi ni ogba ehe sane otsɔɔ okutsoŋbii. Nakai ni ooofee lɛ baaha miishɛɛ kɛ hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ afa. Bɔ fɛɛ bɔ ni nɔnyɛɛi lɛ ji ha lɛ, nyɛhaa wɔhiɛa faishitswaa kome too lɛ nɔŋŋ ni Paulo hiɛ beni eŋma akɛ: ‘Shi nyɛkahaa ekpakpafeemɔ miitɔa nyɛ, ejaakɛ kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaakpa hu yɛ be ni sa mli’ lɛ mli.−Gal. 6:9.
7 Kɛ oji shiɛlɔ ní eyaaa shiɛmɔ daa nyɔŋ nɔ lɛ, no lɛ oyɛ nitsumɔ titri ko ni obaatsu dani mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua bo ni oye naagba lɛ nɔ kunim. Kɛ esa akɛ ofã gbɛ dani nyɔŋ lɛ agbo lɛ, kwɛmɔ ni okɛ shiɛmɔ ni ótee lɛ he akɔntaabui fɛɛ aha dani ofã gbɛ lɛ. Kɛ oofã gbɛ lɛ, hiɛmɔ dɛhiɛmɔ woji kɛ woji tɛtrɛbii ni okɛ enɛɛmɛi atsu nii ni okɛye trukaa odase. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oya kpeei, ni ofata nyɛmimɛi ni yɔɔ he ni ofã gbɛ kɛtee lɛ ahe ni okɛ ohe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ani obɛ hewalɛ loo ohiɔ shia be fɛɛ be? Ha Biblia lɛ, dɛhiɛmɔ woji, kɛ woji tɛtrɛbii lɛ ahi omasɛi ni okɛ ŋaa atsake sanegbaa lɛ kɛya Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Buu nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ otsu yɛ nyɔŋ lɛ mli lɛ he akɔntaa amrɔ nɔŋŋ.
8 Weku Mli Bii—Nyɛyea Nyɛbua Mɛi ni Eyaaa Shiɛmɔ Daa Nyɔŋ Nɔ Lɛ: Ani weku yitso ji bo? No lɛ, gbɛnaa nii kã onɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ okwɛ akɛ oweku lɛ mli bii fɛɛ ahe wa yɛ mumɔŋ ni amɛkɛ amɛhe miiwo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lo. Kɛ asaa he jogbaŋŋ, ní akɛ weku lɛ mli bii krokomɛi lɛ fee ekome, ni aná su kpakpa lɛ, no lɛ, mɛi ni he yeɔ kɛ yeifɔyei ni hiɛ abifabii lɛ baanyɛ aye mɛi ní basaraa amɛ lɛ trukaa odase.—Lala 113:1-3.
9 Ani yoofɔyoo loo yoohɔlɔ yɛ oweku lɛ mli? Ni mɛi ni he yeɔ, mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, kɛ mɛi ni eka tsũ mli lɛ hu? Mɛɛ gbɛ nɔ weku lɛ mli bii baatsɔ aye abua mɛnɛɛmɛi kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ shihilɛ ní tamɔ nakai mli lɛ ní amɛkafee mɛi ní eshiɛɛɛ daa nyɔŋ nɔ? Beni atsĩ nyɛmi yoo ko naa yɛ helatsamɔhe yɛ be mli ni efɔ́ sɛɛ lɛ, ‘ehiɛɔ dɛhiɛmɔ woji kɛ woji tɛtrɛbii lɛ be fɛɛ be. Mɛi ni ekɛ ehiɛ ká titri ji nanemɛi kɛ wekumɛi ni baa ni amɛbasaraa lɛ lɛ. Ekɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ tsu nii ni ekɛye odase trukaa, bei komɛi lɛ minitii enumɔ pɛ, ni ekwɛɔ akɛ eŋmala enɛɛmɛi fɛɛ eshwie shi. Efee lɛ naakpɛɛ akɛ yɛ nyɔŋ pɔtɛɛ ko mli lɛ ebu ŋmɛlɛtswai 20 he akɔntaa ni eha dɛhiɛmɔ woji babaoo.’ Mɛɛ Nyɔŋmɔ yi ni ajieɔ daa he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa nɛ!
10 Kɛ esa akɛ obi ko aya skul ni awɔɔ jɛmɛ yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛjianɔ otoɔ koni akɛ “Congregation’s Publisher Record” woji lɛ amaje esafo hee lɛ? Fɔlɔi, ani nyɛyasaraa nyɛbi lɛ yɛ skul be fɛɛ be koni nyɛkwɛ akɛ ani ekɛ ehe bɔɔ asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he yɛ shiɛmɔyaa he gbɛjianɔtoi amli lo? Ani otswa onukpai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ adafi akɛ obi lɛ yɛ skul lɛ. Enɛ he miihia waa diɛŋtsɛ. Yɛ hemɔkɛyeli he kaai ni anɔkwa Kristofoi fɛɛ kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ akɛ beni gbɔmɔ Bi lɛ aaaba lɛ, ani eeebana wɔ ni wɔkɛ anɔkwayeli miibu wɔshiɛmɔyaa he akɔntaa daa nyɔŋ lo. (Okɛto Luka 18:8b he.) Weku kɛ teemɔŋ nikasemɔ ní afeɔ daa, kpeeiyaa, kɛ gbɛjianɔi pɔtɛɛ ni atoɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nɔ̃ titri ní weku lɛ mli bii amumɔŋ shidaamɔ kpakpa damɔ nɔ.
11 Nɔ ni Asafo lɛ Baanyɛ Afee: Asafo ko bɔ amaniɛ akɛ yɛ nyɛsɛɛ afi August nyɔŋ lɛ mli lɛ, abɔ mɔdɛŋ waa koni aŋkroaŋkro fɛɛ aŋkroaŋkro aye abua asafo lɛ ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ mli. Nɔ kome ni sa kadimɔ waa yɛ amaniɛ ni amɛbɔ lɛ mli ji yelikɛbuamɔ ni akɛha mɛi ni bɛ hewalɛ yɛ amɛteŋ lɛ. Daa gbɛgbalɔi lɛ babaoo to gbɛjianɔ ni amɛfee amɛ Biblia mli nikasemɔi lɛ ekomɛi yɛ shia ni shiɛlɔi ní bɛ hewalɛ lɛ ateŋ mɔ kome yɔɔ lɛ. Gbɛjianɔtoo nɛɛ ye ebua nyɛmi nuu ni bɛ hewalɛ lɛ po ni ekɛ ehe awo nikasemɔ lɛ mli ni ebu eshiɛmɔyaa he akɔntaa.
12 Te ooofee tɛŋŋ okɛ ŋaawoo ni yɔɔ ŋwɛigbɛ nɛɛ atsu nii yɛ osafo lɛ mli lɛ? Ani ole mɔ ko ni yɔɔ nakai shihilɛ mli ni obaaye obua lɛ nyɔji babaoo kɛyashi beni ehe baawa lɛ bɔ ni sa ni eeenyɛ efata wɔhe kɛya shiɛmɔ? Mɛɛ be ji naagbee gbi ni ona nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko yɛ asafoŋ kpeei ashishi? Mɛni hewɔ obɔɔɔ mɔdɛŋ ni oha shiɛlɔ kroko afata ohe ni nyɛyasara lɛ? Kɛ shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi ná mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ yɛ saji ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baanyɛ afee miishɛɛ kɛ jɔɔmɔ kɛha mɛi fɛɛ.—Bɔf. 20:35.
13 Nɔ ni Onukpai lɛ Baanyɛ Afee: Kɛ onukpai lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛle mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ashihilɛi kɛ hiamɔ nii lɛ, amɛnyɛɔ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli haa amɛ. (Abɛi 27:23) Yɛ amɛkpeei ashishi lɛ, esa akɛ onukpai lɛ akadi mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ eshiɛmɔ he akɔntaabuu haaa yɛ nyɔŋ ko mli lɛ ni amɛkwɛ mɛi ni baanyɛ aye abua amɛ kɛ bɔ ni abaanyɛ afee enɛ aha. Amɛbaanyɛ amɛtsu naagba lɛ he nii hu yɛ be mli ni amɛsusuɔ asafoŋ hiamɔ nii ahe yɛ Sɔɔmɔ Kpee gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ. Esa akɛ akai asafo lɛ daa koni akɛ shiɛmɔ akɔntaabuu aha.
14 Esa akɛ woloŋmalɔ lɛ akadi mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ eshiɛmɔ he akɔntaabuu haaa yɛ nyɔŋ ko nɔ lɛ beni eŋmalaa ewoɔ “Congregation’s Publisher Record” woji lɛ anɔ lɛ. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, esa akɛ ekɛ mɛi ni kɛ amɛshiɛmɔyaa he akɔntaabuu haaa lɛ agbɛi aha Asafo Woloŋ Nikasemɔ nɔkwɛlɔi lɛ, koni amɛkɛ mlihilɛ akwɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee ni amɛkɛye amɛbua. Kɛ nɔkwɛlɔ lɛ ná ele mɔ lɛ shihilɛ lɛ, esa akɛ eto gbɛjianɔ koni lɛ diɛŋtsɛ ekɛ lɛ atsu nii loo eha shiɛlɔ kroko ni he esa loo gbɛgbalɔ ko afee nakai. Gbɛ ni hi fe fɛɛ ji ni oye obua lɛ yɛ nyɔŋ lɛ mli, jeee nyɔŋ lɛ naagbee.
15 Woloŋmalɔ lɛ yɛ nitsumɔ ni he hiaa waa ni ebaatsu koni ekɛtsĩ shiɛmɔ ni ashiɛŋ yɛ nyɔŋ ko mli lɛ naa. Aakpa gbɛ akɛ ekɛ aŋkroaŋkroi ni eshi kɛtee hei krokomɛi lɛ a-“Congregation’s Publisher Record” woji lɛ baamaje oya nɔŋŋ. Eyɛ mɔbɔ akɛ wɔɔkɛɛ akɛ, yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ehe bahia ni asafo hee lɛ aŋmala woji babaoo dani akɛ wolo lɛ amaje amɛ. Amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ woloŋmalɔi komɛi ehiɛɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ he akɔntaabuu ni shiɛlɔi kɛha amɛ lɛ jogbaŋŋ. Kɛ jeee laajemɔ akɔntaabuu lɛ laajeɔ lɛ, belɛ, ashiɔ yɛ adeka ni yɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ mli kɛyashiɔ kpee be kroko. Esaaa akɛ ebaa lɛ nakai. Ni esaaa akɛ ahaa weku lɛ mli bii krokomɛi naa shiɛmɔyaa he akɔntaabuu lɛ. Efata teemɔŋ saji ni esa akɛ woloŋmalɔ lɛ akwɛ ni eweku lɛ akana lɛ he.
16 Esa akɛ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ akwɛ akɛ woloŋmalɔ lɛ kɛ mɛi ni eyaaa shiɛmɔ yɛ nyɔŋ ko mli lɛ agbɛi eha woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔi lɛ. Ekolɛ shiɛlɔi komɛi ahiɛ ekpa nɔ akɛ amɛbaabu amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa. Mɛi krokomɛi hu baanyɛ anu he akɛ nɔ ni amɛtsu lɛ faaa. Ehe miihia ni akai nakai gbɔmɛi lɛ akɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni mɔ ko kɛtsuɔ nii yɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ eko bɛ ni eyɛ bibioo. (Okɛto Luka 21:1-4 he.) Kɛ mɛi fɛɛ kɛtsu nii lɛ, abaanyɛ ajie shiɛmɔyaa he akɔntaa ni abuuu yɛ nyɔŋ ko mli lɛ kɛya.
17 Kɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ miisara woloŋ nikasemɔ kui lɛ, ebaanyɛ eto gbɛjianɔ ni ekɛ nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ ayasara mɛi ni eyaaa shiɛmɔ yɛ nyɔŋ ko mli lɛ. Enɛ baaha nyɛmimɛi enyɔ ni edara yɛ mumɔŋ nɛɛ anyɛ awo amɛ ŋaa ni amɛye amɛbua amɛ ni amɛhiɛ asɔ ni amɛbo Kristo famɔ akɛ ashiɛ ni afee kaselɔi daa lɛ toi. Esa akɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ asusu mɛi ní efo shiɛmɔ mli nyɔji ekpaa kɛ mɛi ni ebuuu amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa yɛ nyɔŋ ko mli lɛ ahe.
18 Kɛ nɔkwɛlɔi lɛ ha efee amɛhiamɔ nii titri akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbaaye abua mɛi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, no lɛ abaanyɛ aye shiɛmɔyaa he akɔntaa ni abuuu yɛ nyɔŋ ko mli lɛ nɔ kunim. Ehe baahia ni amɛnyiɛ hiɛ yɛ kutuu odaseyeli mli. Kɛ nɔkwɛlɔi lɛ kɛ shiɛlɔi lɛ shãraa daa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛna mɛi ni egbɔjɔ lɛ anaagbai ni amɛbaaye amɛbua amɛ ni amɛkagbee shiɛmɔ ni amɛyaŋ yɛ nyɔŋ ko mli lɛ mli. Ákɛ yelikɛbuamɔ kɛha enɛ lɛ, esa akɛ awo Gbɛgbalɔi Yeɔ Buaa Mɛi Krokomɛi gbɛjianɔtoo lɛ mli hewalɛ. Abaanyɛ abi gbɛgbalɔi kɛ shiɛlɔi ni he esa lɛ ni amɛye amɛbua mɛi ni egbɔjɔ lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Dani nyɔŋ lɛ baagbo lɛ, woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔi lɛ baanyɛ akai nyɛmimɛi lɛ ni amɛkɛ amɛshiɛmɔyaa he akɔntaabuu aha oya nɔŋŋ. Esa akɛ woloŋmalɔ lɛ kɛ oyaiyeli akwɛ akɔntaabuu ni enine eshɛ nɔ lɛ, ni eya mɛi ni kɛ amɛ akɔntaabuu baaa lɛ aŋɔɔ—ekolɛ, mɛi komɛi ahiɛ ekpa nɔ akɛ amɛkɛ amɛ akɔntaabuu baaha, eyɛ mli akɛ amɛtee shiɛmɔ.
19 Mɔdɛŋbɔɔ He Miihia Bianɛ! Kɛ wɔɔya nɔ wɔjie Yehowa yi daa lɛ, no lɛ wɔhe ni wɔkɛaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ he miihia waa. Wɔ fɛɛ wɔyɔseɔ gbɛnaa nii ni tsii ni kã wɔnɔ akɛ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ jogbaŋŋ. No ji nɔ ni feɔ wɔ Yehowa Odasefoi. (Yes. 43:10) Akɛni no ji nitsumɔ ni he hiaa ni sɛɛnamɔ yɔɔ he fe fɛɛ ni atsuɔ ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, gbɛ ko kwraa bɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔbu lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ eji wɔdaa gbi nifeemɔi lɛ fã ko kɛkɛ. Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛhaa wɔtsɔa enɔ ni wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ni jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ.”—Heb. 13:15.
20 Eeenyɛ eba akɛ ekolɛ onyɛɛɛ ojaje sanekpakpa lɛ kɛyashɛ he ni gbɛgbalɔi baanyɛ atsu kɛyashɛ. Shi kɛlɛ, kɛ ofee bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ daa otsi lɛ, no lɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ baamɔ shi jogbaŋŋ ni omiishɛɛ lɛ baaya hiɛ jogbaŋŋ. Beni kaselɔi 70 ni Yesu tsu amɛ lɛ kɛ amɛhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ‘amɛku amɛsɛɛ amɛba kɛ miishɛɛ’ ni amɛbagba amɛniiashikpamɔi. (Luka 10:17) Ohe ni okɛaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kpitiokpitio yɛ shihilɛi ni mli wa waa po shishi—kɛjie Yehowa yi—lɛ, baaha omiishɛɛ lɛ aya hiɛ.
21 Mɛi ni hiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔ lɛ baanyɛ ato gbi ko yɛ otsi lɛ mli koni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, kɛ afee tsakemɔi fioo lɛ, mɛi babaoo baanyɛ aná be kɛha sɛɛsaramɔi kɛ Biblia mli nikasemɔi yɛ gbɛkɛnaashi. Weku lɛ mli bii baanyɛ asaa amɛhe, amɛfee nɔkwɛmɔnɔ daa, ni amɛfee ekome kɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be kɛ bei amli. (Abɛi 27:17; Jaj. 4:9, 10) Ehe miihia ni wumɛi aye abua amɛŋamɛi kɛ amɛbii ni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa ni amɛbu amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa oya nɔŋŋ yɛ nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ.—Okɛto 1 Timoteo 3:4, 12 he.
22 Yesu kaselɔi lɛ bu amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ. (Luka 10:17) Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔbu wɔshiɛmɔ he akɔntaa yɛ nyɔŋ lɛ naagbee nɔŋŋ. Esa akɛ woloŋmalɔi fɛɛ akwɛ ni amɛkɛ asafo lɛ akɔntaabuu lɛ amaje dani nyɔŋ ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ gbi ni ji ekpaa lɛ ashɛ.—Rom. 12:11.
23 Shiɛlɔi ni nyɛbuuu nyɛshiɛmɔyaa he akɔntaa yɛ nyɔŋ ko nɔ, nyɛtsua nii waa ni nyɛbatsɔmɔ mɛi ni buɔ nyɛshiɛmɔyaa he akɔntaa yɛ nyɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. Weku mli bii, shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi ni yɔɔ ekãa, onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi, nyɛhaa wɔhe afea oya ni wɔyea wɔbuaa mɛi ni ebuuu amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa yɛ nyɔŋ ko nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔdaa Yehowa shi kɛha hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔwie eyiŋtoo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he sane shwane kɛ nyɔŋ.—Lala 118:17.