Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • mwbr18 November bf. 1-2
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli (2018)
  • Saneyitsei Bibii
  • NOVEMBER 5-11
Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli (2018)
mwbr18 November bf. 1-2

Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli

NOVEMBER 5-11

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 20-21

“Ani Osumɔɔ Mi Fe Enɛɛmɛi?”

nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 21:15, 17 lɛ he

Yesu bi Simon Petro akɛ: Be ni Petro kwa Yesu shii etɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Yesu kɛ lɛ gba sane nɛɛ. Yesu bi Petro saji etɛ sɔŋŋ koni ekɛna kɛji Petro sumɔɔ lɛ, ni enɛ hã “Petro werɛ ho ehe.” (Yoh 21:17) Yohane kɛ Greek feemɔwiemɔi srɔtoi enyɔ ni ji, a·ga·paʹo kɛ phi·leʹo lɛ tsu nii yɛ emaniɛbɔɔ ni yɔɔ Yoh 21:15-17 lɛ mli, ni atsɔɔ wiemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ashishi akɛ ‘sumɔɔ.’ Yesu bi Petro shii etɛ sɔŋŋ akɛ: “Ani osumɔɔ mi?” Yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, Petro hã hetoo akɛ, ‘esumɔɔ’ Yesu. Be fɛɛ be ni Petro baawie nakai lɛ, Yesu kɛɔ lɛ akɛ, esa akɛ suɔmɔ nɛɛ akanya lɛ ni ‘elɛ’ Yesu kaselɔi ni atsɛ amɛ yɛ biɛ akɛ, ‘egwantɛŋbii’ loo ‘egwantɛŋi bibii’ lɛ, ní ‘ekwɛ’ amɛ yɛ mumɔŋ hu. (Yoh 21:16, 17; 1Pe 5:1-3) Yesu hã Petro hegbɛ shii etɛ sɔŋŋ koni ekɛma suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã lɛ lɛ nɔ mi, kɛkɛ ni ekɛ nitsumɔ wo Petro dɛŋ akɛ ekwɛ gwantɛŋi lɛ. Yesu kɛ enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, eyɛ mli akɛ Petro kwa lɛ shii etɛ moŋ, shi ekɛ ehe eke lɛ lɛɛlɛŋ.

ani osumɔɔ mi fe enɛɛmɛi?: Abaanyɛ atsɔɔ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “fe enɛɛmɛi” lɛ shishi yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ esa akɛ atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ, “ani osumɔɔ mi fe bɔ ni osumɔɔ kaselɔi krokomɛi nɛɛ?” loo “ani osumɔɔ mi fe bɔ ni kaselɔi nɛɛ sumɔɔ mi lɛ?” Shi etamɔ nɔ ni shishinumɔ ni wiemɔ nɛɛ hiɛ ji, “ani osumɔɔ mi fe nibii nɛɛ?” ni ji, loi ni amɛgbe lɛ, loo nibii ni kɔɔ wuoyaa nitsumɔ lɛ he lɛ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni jwɛŋmɔ ni yɔɔ kuku nɛɛ sɛɛ ji: ‘Ani osumɔɔ mi fe heloonaa nibii? Kɛ́ nakai ni lɛ, lɛɛ migwantɛŋbii lɛ.’ Bɔ ni Petro tsutsu shihilɛ ji lɛ hewɔ lɛ, sanebimɔ nɛɛ baafee nɔ ni sa waa. Eyɛ mli akɛ Petro fata kaselɔi ni Yesu hala klɛŋklɛŋ lɛ ahe moŋ (Yoh 1:35-42), shi ekɛ ebe fɛɛ ebanyiɛɛɛ Yesu sɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Moŋ lɛ, eku esɛɛ kɛtee ewuoyaa nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, Yesu tsɛ Petro koni eshi enitsumɔ wulu nɛɛ ní ebatsɔ ‘wolɛɛnyo ni hɛɔ gbɔmɛi.’ (Mat 4:18-20; Luk 5:1-11) Shi kome ekoŋŋ lɛ, Yesu gbele sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, Petro kɛɛ eeya wuo, ni bɔfoi lɛ ekomɛi kɛ lɛ tee. (Yoh 21:2, 3) No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni Yesu miikɛɛ Petro yɛ biɛ akɛ, ehe miihia ni ekpɛ eyiŋ: Ani ekɛ ewuoyaa nitsumɔ lɛ, ní loi ni bua amɛhiɛ lɛ feɔ he mfoniri lɛ, baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli, aloo ekɛ lɛ ni ebaalɛ Yesu gwantɛŋbii lɛ, ni ji esɛɛnyiɛlɔi lɛ, baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe?​—Yoh 21:4-8.

nɔ ni ji shii etɛ nɔ: Petro kwa e-Nuŋtsɔ lɛ shii etɛ; amrɔ nɛɛ, Yesu ehã lɛ hegbɛ shii etɛ ni ekɛɛ lɛ kɛji esumɔɔ lɛ lɛɛlɛŋ. Be ni Petro hã ele akɛ esumɔɔ lɛ lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ ekɛ mumɔŋ nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe koni ana akɛ esumɔɔ lɛ lɛɛlɛŋ. Petro kɛ nyɛmimɛi hii krokomɛi ni atu hegbɛ awo amɛdɛŋ baalɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ, amɛbaawo amɛ hewalɛ, ni amɛbaakwɛ amɛ. Eyɛ mli akɛ afɔ mɛi nɛɛ mu moŋ, shi ehe baahia ni alɛ amɛ yɛ mumɔŋ.​—Luk 22:32.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 20:17 lɛ he

Kpa mimli mɔmɔ: Abaanyɛ atsɔɔ Greek feemɔwiemɔ ni ji haʹpto·mai lɛ shishi akɛ, “ni ata nɔ ko he” loo “ni amɔ nɔ ko mli; ni ahiɛ nɔ ko mli.” Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ Yesu wiemɔ lɛ shishi akɛ: “Kaata mihe.” Shi jeee Yesu he kɛkɛ ni Maria Magdalena ta lɛ hewɔ ni Yesu tsĩ enaa lɛ, ejaakɛ be ni atee lɛ shi lɛ, yei komɛi ni na lɛ lɛ ‘mɔmɔ enanetokotai lɛ amli,’ shi etsĩii amɛnaa. (Mat 28:9) Etamɔ nɔ ni no mli lɛ, Maria Magdalena miishe gbeyei akɛ, etsɛŋ ni Yesu baakwɔ kɛya ŋwɛi. Akɛni eesumɔ waa ni ehi e-Nuŋtsɔ lɛ masɛi hewɔ lɛ, emɔ Yesu mli kpɛŋŋ, ni esumɔɔɔ ni eŋmɛɛ ehe. Bɔ ni afee ni Maria ana akɛ enáko eya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ ekpa emli mɔmɔ lɛ, ni eya moŋ ni eyakɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ atee lɛ shi.

nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 20:28 lɛ he

Mi-Nuŋtsɔ kɛ mi-Nyɔŋmɔ!: Greek sht. ŋm., “Mi-Nuŋtsɔ lɛ kɛ mi-Nyɔŋmɔ [ho the·osʹ] lɛ!” Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ mɔ ni wieɔ lɛ naa ekpɛ ehe, ni ekɛ Yesu miiwie moŋ, shi Nyɔŋmɔ, ni ji Yesu Tsɛ lɛ ekɛwieɔ lɛ. Mɛi komɛi hu kɛɛ Greek wiemɔ diɛŋtsɛ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ hãa anaa akɛ, Yesu diɛŋtsɛ ji mɔ ni mɔ lɛ kɛwieɔ lɛ. Kɛ́ nakai sane lɛ ji po lɛ, Biblia lɛ fãi krokomɛi waa wɔ ni wɔnuɔ wiemɔ ni Toma wie akɛ, “Mi-Nuŋtsɔ kɛ mi-Nyɔŋmɔ” lɛ shishi. Akɛni amaniɛbɔɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, no mli lɛ Yesu etsu ní ayakɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ, “Miikwɔ kɛmiiya mi-Tsɛ kɛ nyɛ hu nyɛ-Tsɛ, kɛ mi-Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ hu nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ ŋɔɔ” hewɔ lɛ, enyɛŋ eba lɛ akɛ Toma susu akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ Ofe lɛ. (Kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 20:17 lɛ he.) Be ni Yesu sɔle ehã e-Tsɛ lɛ, ni etsɛ lɛ akɛ “anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ,” Toma nu. (Yoh 17:1-3) No hewɔ lɛ, ekolɛ yiŋtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahewɔ Toma tsɛ Yesu akɛ “mi-Nyɔŋmɔ” lɛ: Ena Yesu akɛ “nyɔŋmɔ ko,” shi jeee Nyɔŋmɔ Ofe lɛ. (Kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 1:1 lɛ he.) Loo ekolɛ etsɛ Yesu tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni atsĩ amɛtã yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ tsɛ ŋwɛibɔfoi ni Yehowa tsu amɛ lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Toma le aŋkroaŋkroi komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli, loo Biblia ŋmalɔi komɛi ni kɛ ŋwɛibɔfoi wie, loo amɛwie ŋwɛibɔfoi ahe oookɛɛ amɛji Yehowa Nyɔŋmɔ. (Okɛto 1Mo 16:7-11, 13; 18:1-5, 22-33; 32:24-30; Koj 6:11-15; 13:20-22 lɛ he.) No hewɔ lɛ, ekolɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ Toma tsɛ Yesu akɛ “mi-Nyɔŋmɔ” lɛ, koni ekɛtsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ nɔ akɛ Yesu ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ najiaŋdamɔlɔ kɛ enaawielɔ.

Mɛi komɛi kɛɛ Greek wiemɔ ni tsɔɔ akɛ aawie mɔ pɔtɛɛ ko he ni akɛfata wiemɔi ni ji “nuŋtsɔ” kɛ “nyɔŋmɔ” lɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ, aawie Nyɔŋmɔ Ofe lɛ he. Shi yɛ sane nɛɛ mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ fata he, ejaakɛ nakai aŋmaa lɛ yɛ Greek mli. Yɛ Greek mli lɛ, abaanyɛ akɛ wiemɔ ko ni tsɔɔ akɛ aawie mɔ pɔtɛɛ ko he afata gbɛ́i ko he ni akɛtsu nii yɛ sane ko mli oookɛɛ akɛ mɔ lɛ miiwie tɛ̃ɛ, ni enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ji Luk 12:32 lɛ (Greek sht. ŋm., “tooku bibioo lɛ”). No hewɔ lɛ, anyɛŋ adamɔ wiemɔ ni tsɔɔ akɛ aawie mɔ pɔtɛɛ ko he ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ nɔ atsɔɔ nɔ ni yɔɔ Toma jwɛŋmɔ mli be ni ewie wiemɔ nɛɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje