WALA SHIHILƐ HE SANE
Mihiɛ Ni Mikɛfɔ̃ Yehowa Nɔ Lɛ Hewɔ Lɛ, Misheee Efɔŋ Ko Gbeyei
KƐ́ MƐI bi mi miwala shihilɛ he sane lɛ, bei pii lɛ, mikɛɔ amɛ akɛ, “Mitamɔ baagi yɛ Yehowa dɛŋ.” Nɔ ni mitaoɔ matsɔɔ ji, bɔ ni mikɛ mibaagi yaa he fɛɛ he ni misumɔɔ lɛ, nakai miŋmɛɔ gbɛ ni Yehowa kɛ esafo lɛ kɛ mi yaa he fɛɛ he ni amɛsumɔɔ be fɛɛ be. Nitsumɔi ni mitsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ekomɛi wa waa, ni miwala yaje oshãra mli be ni mitsuɔ ekomɛi po. Shi fɛɛ mli lɛ, mikase akɛ kɛ́ mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, sane fɔŋ ko ninaŋ mi.
BƆ NI FEE NI MIBALE YEHOWA NI MIKƐ MIHIƐ FƆ̃ ENƆ
Afɔ mi 1948 yɛ akrowa bibioo ko ni yɔɔ Nigeria wuoyi-anaigbɛ lɛ mli. Nakai beiaŋ abaptisi mipapa nyɛmi nuu fioo ni atsɛɔ lɛ Moustapha lɛ, ni no sɛɛ lɛ, abaptisi wɔnyɛmi nuu onukpa ni atsɛɔ lɛ Wahabi lɛ. Be ni miye afii nɛɛhu lɛ, mipapa gbo. Egbele lɛ dɔ mi waa diɛŋtsɛ. Wahabi kɛɛ mi akɛ, Yehowa baatee Dada shi, ni wɔbaana lɛ ekoŋŋ. Nɔ ni ewie nɛɛ shɛje mimii waa, ni ehã miná he miishɛɛ akɛ makase Biblia lɛ. Abaptisi mi 1963, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, abaptisi minyɛmimɛi hii etɛ ni eshwɛ lɛ hu.
Yɛ 1965 lɛ, miyafata minyɛmi nuu onukpa Wilson he yɛ Lagos. Enɛ hã miná hegbɛ mikɛ gbɛgbalɔi ni yɔɔ Igbobi Asafo lɛ mli shara ni miná miishɛɛ waa. Ekãa kɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ kanya mi ni yɛ January 1968 lɛ, mi hu mibatsɔ daa gbɛgbalɔ.
Nyɛmi nuu ko ni sɔmɔɔ yɛ Betel, ni atsɛɔ lɛ Albert Olugbebi lɛ, to gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko ni ekɛ wɔ, ni ji oblahii kɛ oblayei lɛ, kpe. Ehã wɔle akɛ, aatao gbɛgbalɔi krɛdɛi pii ni akɛ amɛ aya Nigeria kooyigbɛ. Mikaiɔ sane ko ni ewie lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Ewie akɛ: “Oblahii kɛ oblayei ji nyɛ, ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛbe kɛ nyɛhewalɛ asɔmɔ Yehowa. Nitsumɔ pii yɛ kɛhã nyɛ!” Akɛni miisumɔ ni makase gbalɔ Yesaia ni Yehowa kɛ mi aya he fɛɛ he ni etaoɔ ekɛ mi aya lɛ hewɔ lɛ, miŋmala woji anɔ nii koni masɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ.—Yes. 6:8.
Yɛ May 1968 lɛ, ahã miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Kano, ni yɔɔ Nigeria kooyigbɛ lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, aawu Biafra Ta lɛ. (Awu ta nɛɛ kɛjɛ 1967 kɛyashi 1970.) Mɛi ni yɔɔ Nigeria kooyigbɛ lɛ piŋ waa yɛ ta nɛɛ hewɔ, ni agbe mɛi babaoo hu. Sɛɛ mli lɛ, abɔi ta lɛ wuu yɛ Nigeria bokãgbɛ. Nyɛmi nuu ko bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakɔne miyiŋ ni mikaya Nigeria kooyigbɛ, ejaakɛ enu he akɛ kɛ́ mitee lɛ mikɛ mihe miiwo oshãra mli. Shi mikɛɛ lɛ akɛ: “Oyiwaladɔŋŋ akɛ osusuɔ mihe. Shi kɛ́ Yehowa miisumɔ ni miyasɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ, belɛ, mile akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaafata mihe.”
MIKƐ MIHIƐ FƆ̃ YEHOWA NƆ YƐ MAŊ KO NI TA EKPÃTÃ NII AHIƐ WAA YƐ JƐMƐ LƐ MLI
Kano da waa, ni bɔ ni akpãtã nii ahiɛ yɛ maŋ nɛɛ mli be ni awuɔ ta lɛ yɛ musuŋshaa. Bei komɛi kɛ́ wɔnyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ, wɔnaa mɛi ni gboi yɛ ta lɛ mli lɛ jwere shi. No mli lɛ, ayɛ asafoi pii yɛ Kano, shi nyɛmimɛi lɛ pii jo foi kɛshi jɛmɛ yɛ ta lɛ hewɔ. Shiɛlɔi ni shwɛ lɛ ayi shɛɛɛ 15, ni ta hewɔ lɛ, gbeyei emɔmɔ amɛ ni amɛnijiaŋ eje wui. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ amii shɛ amɛhe waa be ni akɛ mi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi enumɔ ni fata mihe lɛ tee jɛmɛ lɛ. Wɔwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, ni enɛ ye ebua amɛ waa. Wɔye wɔbua amɛ ni amɛto asafoŋ kpee kɛ shiɛmɔ he gbɛjianɔ ekoŋŋ, ni amɛkɛ shiɛmɔyaa he amaniɛbɔi kɛ woji ni amɛtaoɔ amɛshɛ lɛ bɔi nitsumɔhe nine lɛ majemɔ ekoŋŋ.
Wɔ, ni ji gbɛgbalɔi krɛdɛi lɛ, bɔi Hausa kasemɔ. Maŋbii lɛ ateŋ mɛi pii bo sane lɛ toi be ni wɔshiɛ wɔhã amɛ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ. Shi jamɔ ni ehe shi waa yɛ Kano lɛ amlibii lɛ nyaaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he kwraa, no hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Be ko lɛ, nuu ko fã klante kɛnyiɛ mi kɛ mɔ ni mikɛnyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. Wɔjo foi waa, ni dromɔ naa lɛ, enine shɛɛɛ wɔnɔ. Yɛ naagbai kɛ oshãrai ni wɔkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ‘hãaa efɔŋ ko aba wɔnɔ,’ ni shiɛlɔi ni yɔɔ Kano lɛ ayi bɔi famɔ. (Lala 4:8) Ŋmɛnɛ lɛ, ayɛ shiɛlɔi 500 kɛ sɛɛ kɛ asafoi 11 yɛ Kano.
ATE SHI AWO WƆNITSUMƆ LƐ YƐ NIGER
Be ni misɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Niamey, yɛ Niger lɛ
Yɛ August 1968 naagbeegbɛ be ni mihi Kano nyɔji fioo pɛ lɛ, ahã mi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi enyɔ yasɔmɔ yɛ Niamey, ni ji Niger maŋtiase lɛ. Niger yɛ Afrika Anaigbɛ, ni efata hei ni dɔɔ waa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe. Be ni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ, eyeee be ko ni wɔ diɛŋtsɛ wɔna nakai. Ehe bahia ni wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔshiɛ yɛ bɔ ni jɛmɛ dɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ, ni agbɛnɛ hu, wɔkase French, ni ji wiemɔ ni amralofoi lɛ woɔ hewalɛ ni akɛtsu nii lɛ. Wɔnáaa nibii mlɛo, shi wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔkɛ nyɛmimɛi fioo ni yɔɔ maŋtiase lɛ fee ekome ni wɔbɔi shiɛmɔ. Yɛ be kukuoo pɛ mli lɛ, wɔnyɛ wɔhã mɛi fɛɛ ni yɔɔ Niamey ni nyɛɔ amɛkaneɔ nii lɛ wolo ni wɔkɛ mɛi kaseɔ, ni ji Anɔkwale Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli Lɛ eko. Mɛi po baa amɛbataoɔ wɔ koni wɔhã amɛ wolo lɛ eko!
Etsɛɛɛ ni wɔna akɛ, amralofoi lɛ sumɔɔɔ Yehowa Odasefoi asane. Yɛ July 1969 lɛ, wɔfee klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee yɛ Niger. Mɛi aaafee 20 ba, ni kulɛ abaabaptisi mɛi enyɔ yɛ shishi. Shi yɛ kpee lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, polisifoi lɛ ba jɛmɛ ni amɛhã wɔkpa kpee lɛ. Amɛmɔmɔ wɔ, ni ji gbɛgbalɔi krɛdɛi lɛ, kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ni amɛkɛ wɔ tee polis steshɛŋ. Amɛbibii wɔ saji, ni amɛkɛɛ wɔ akɛ enɔ jetsɛremɔ lɛ wɔkɛ wɔhe abatsɔɔ amɛ. Wɔna akɛ amralofoi lɛ baagba wɔnaa. No hewɔ lɛ, wɔto gbɛjianɔ ni ahã baptisimɔ wiemɔ lɛ yɛ mɔ ko shĩa. Kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, wɔju shi wɔkɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ tee faa ko naa ni wɔyabaptisi amɛ.
Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, amralofoi lɛ fã mi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi enumɔ krokomɛi akɛ wɔshi maŋ lɛ mli. Amɛhã wɔ ŋmɛlɛtswai 48 pɛ ni wɔkɛshi, ni amɛkɛɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔya. Wɔbo amɛfamɔ lɛ toi, ni wɔshi kɛtee Nigeria nitsumɔhe nine lɛ. Be ni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ, ahã wɔ nitsumɔi hei.
Ahã miyasɔmɔ yɛ Nigeria akrowa ko ni atsɛɔ lɛ Orisunbare. Mikɛ nyɛmimɛi fioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fee ekome kɛshiɛ, ni miná Biblia mli nikaselɔi pii. Enɛ hã miná miishɛɛ waa. Shi nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, ahã mile akɛ abaasumɔ ni maku misɛɛ kɛya Niger, ni no lɛ, mikome maya. Mihiɛ fee mi yaa ni mitsui fã fioo. Shi sɛɛ mli lɛ, miná miishɛɛ akɛ miyana minyɛmimɛi ni yɔɔ Niger lɛ ekoŋŋ.
Miku misɛɛ kɛtee Niamey. Gbi ni miyashɛ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, Nigerianyo jarayelɔ ko na akɛ Odasefonyo ji mi, ni ebɔi mi Biblia lɛ mli saji bimɔ. No mli lɛ, eshɛreɔ zigareti ni enuɔ dãa waa. Shi be ni mikɛ lɛ bɔi nikasemɔ, ekpa nibii nɛɛ fɛɛ, ni abaptisi lɛ. Mikɛ nyɛmimɛi fee ekome kɛshiɛ yɛ Niger hei srɔtoi, ni mina bɔ ni anɔkwale lɛ shwereɔ yɛ jɛmɛ, eyɛ mli akɛ ebaaa lɛ oyayaayai tamɔ hei krokomɛi moŋ. Klɛŋklɛŋ be ni mitee Niger lɛ, Odasefoi 31 yɔɔ jɛmɛ, ni be ni mishiɔ lɛ, aná Odasefoi 69.
“WƆLEEE BƆ NI SƆƆMƆ NITSUMƆ LƐ YAA LƐ EHÃA YƐ GUINEA LƐ HE NƆ KO TSƆ”
Yɛ December 1977 lɛ, ahã miku misɛɛ kɛba Nigeria koni atsɔse mi. Tsɔsemɔ lɛ he otsii etɛ, ni be ni migbe naa lɛ, Nyɛminuu Malcolm Vigo, ni ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ, hã mikane wolo ko ni jɛ Sierra Leone nitsumɔhe nine lɛ. No mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ miitao nyɛmi nuu oshijafo ni ji gbɛgbalɔ ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wieɔ Blɔfo kɛ French koni esɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ Guinea. Nyɛminuu Vigo hã mile akɛ, no hewɔ akɛ mi ba ni abatsɔɔ mi nii lɛ. Ehã mile faŋŋ akɛ, nitsumɔ ni ataoɔ akɛwo midɛŋ lɛ ji nitsumɔ ni wa. Ekɛɛ mi akɛ, “Susumɔ he jogbaŋŋ dani kɛ́ obaamɔ mli lɛ, omɔ mli.” Shi mikɛɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ akɛ, “Akɛni Yehowa ni tsuɔ mi hewɔ lɛ, maya.”
Mikɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ fã gbɛ kɛtee Sierra Leone ni mikɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ nitsumɔhe nine lɛ yakpe. Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ mi akɛ: “Wɔleee bɔ ni sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yaa lɛ ehãa yɛ Guinea lɛ he nɔ ko tsɔ.” Guinea kɛ Sierra Leone jeɔ husu, ni Sierra Leone nitsumɔhe nine lɛ ni kwɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Guinea. Shi akɛni aafee basabasa yɛ Guinea hewɔ lɛ, nitsumɔhe nine lɛ nyɛɛɛ ekɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ashãra. Nyɛmimɛi lɛ eka shii abɔ akɛ amɛbaatsu mɛi kɛya Guinea, shi amɛyeee omanye. No hewɔ lɛ, nitsumɔ ni amɛkɛwo midɛŋ ji, ni mifã gbɛ kɛya Conakry, ni ji Guinea maŋtiase lɛ, ni mibɔ mɔdɛŋ ni mikɛ amralofoi lɛ awie koni amɛhã mi wolo ni tsɔɔ akɛ amɛŋmɛ mi gbɛ ni mahi jɛmɛ.
“Akɛni Yehowa ni tsuɔ mi hewɔ lɛ, maya”
Be ni miyashɛ Conakry lɛ, mitee Nigeria embassy lɛ ni miyana Nigeria maŋ lɛ najiaŋdamɔlɔ ni yɔɔ Guinea lɛ. Mikɛɛ lɛ akɛ miitao mashiɛ yɛ Guinea. Shi ekɛɛ mi akɛ mikũ misɛɛ miya amrɔ nɔŋŋ, kɛjeee nakai lɛ abaamɔ mi loo abaaye mi awui. Ewie akɛ: “Kuu osɛɛ ni oya Nigeria ni oyashiɛ yɛ jɛmɛ.” Shi mikɛɛ lɛ akɛ, “Miisumɔ ni mashiɛ yɛ biɛ.” No hewɔ lɛ, eŋma wolo eyahã Guinea maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ bɔ ni akɛ gbɔi yeɔ ahãa kɛ saji krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ anɔ lɛ, ni ehã ele akɛ mabana lɛ koni eye ebua mi. Be ni mitee lɛ, maŋsɔɔlɔ nɛɛ here mi hiɛmɛɛ ni eye ebua mi.
No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, miku misɛɛ kɛtee Sierra Leone nitsumɔhe nine lɛ ni mihã amɛle yiŋ ni maŋsɔɔlɔ lɛ ekpɛ lɛ. No ji, aŋmɛ mi gbɛ ni mihi Guinea. Be ni nyɛmimɛi lɛ nu enɛ lɛ, amɛmii shɛ amɛhe waa, ejaakɛ amɛna akɛ Yehowa eye ebua mi ni migbɛfãa lɛ eye omanye!
Be ni misɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ Sierra Leone lɛ
Kɛjɛ 1978 kɛyashi 1989 lɛ, misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ Guinea kɛ Sierra Leone, ni misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yelikɛbualɔ yɛ Liberia. Be ni mije misɔɔmɔ lɛ shishi lɛ, hela fɔɔ mi mɔmɔ, ni bei komɛi lɛ, eyamɔɔ mi yɛ hei ni etse amɛhe banee. Shi nyɛmimɛi lɛ miaa amɛhiɛ amɛkɛ mi yaa helatsamɔhe.
Be ko lɛ, atiridii bamɔ mi waa, ni no mli lɛ didiŋtrɔ̃ pii hu yɛ mimusuŋ. Be ni mihe wa mi lɛ, miná mile akɛ no mli lɛ nyɛmimɛi lɛ miikwɛ akɛ kɛ́ migbo lɛ, nɛgbɛ amɛbaafu mi yɛ. Anɔkwa, mikɛ gbele kpe hiɛ kɛ hiɛ shii abɔ, shi ebaaa mijwɛŋmɔ mli shi kome po akɛ mikpa sɔɔmɔ. Miheɔ miyeɔ waa akɛ, Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni kɛ́ wɔkɛ wɔwala wo edɛŋ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei, ejaakɛ kɛ́ wɔgbo po lɛ ebaanyɛ ekɛ wɔ aba wala mli ekoŋŋ.
MI KƐ MIŊA KƐ WƆHIƐ FƆ̃ YEHOWA NƆ
1988 be ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ
Yɛ 1988 lɛ, mikɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni baa ehe shi ni sumɔɔ Yehowa waa ni atsɛɔ lɛ Dorcas lɛ kpe. Wɔbote gbalashihilɛ mli, ni ebafata mihe ni wɔsɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa. Dorcas ji ŋa kpakpa, ni ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ nibii pii shã afɔle yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Bei komɛi lɛ, mikɛ lɛ nyiɛɔ kilomitai 25 kɛjɛ asafo kome mli kɛmiiya asafo kroko mli ni wɔtere wɔnibii. Kɛ́ gbɛ lɛ jekɛ fe nakai lɛ, wɔkɛ tsɔne fɛɛ tsɔne ni wɔbaaná lɛ yaa, ni etsɛɔ dani wɔyashɛɔ, ejaakɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ fɛɛ efee ŋmɔtɔ, ni potholes pii yɛ nɔ.
Dorcas yɛ ekãa waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔfoɔ fai ni baa lɛ pii yɔɔ mli. Be ko lɛ, gbɛ ko ni wɔfã lɛ he wɔ gbii enumɔ sɔŋŋ. Be ni wɔfãa nakai gbɛ lɛ, ehe bahia ni wɔfo faa ko, ni tso brijii ni kamɔ faa nɔ lɛ fɛɛ efite. No hewɔ lɛ, wɔkɛ lɛji ni fo faa lɛ. Be ni Dorcas te shi koni eyi shi kɛjɛ lɛlɛ lɛ ekome mli lɛ, egbee nu lɛ mli, ni no mli lɛ nu lɛ mli kwɔ waa. Mileee seremɔ, ni Dorcas hu leee seremɔ, ni baa pii yɛ nakai faa lɛ mli. Yehowa dromɔ naa lɛ, oblahii komɛi tsɛ̃ amɛwo faa mli ni amɛjie lɛ. Sane nɛɛ hã wɔla lamɔi gbohii bei saŋŋ, shi wɔtee nɔ wɔsɔmɔ.
Wɔbiyoo, Jahgift, kɛ wɔbinuu, Eric, ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ
Yɛ 1992 shishijeegbɛ lɛ, wɔnaa kpɛ wɔhe waa be ni ahã wɔle akɛ Dorcas hiɛ hɔ lɛ. Ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi. Wɔsusu nii ahe ni wɔna akɛ, Yehowa edro wɔ nikeenii. No hewɔ lɛ, be ni Dorcas fɔ lɛ, wɔwo wɔbiyoo lɛ gbɛ́i Jahgift. Afii ejwɛ sɛɛ lɛ, wɔfɔ Jahgift nyɛmi nuu Eric. Wɔbii enyɔ lɛ fɛɛ etsɔɔ lɛɛlɛŋ akɛ, amɛji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. Jahgift tsu nii yɛ wiemɔ shishitsɔɔmɔ ɔfis ni yɔɔ Conakry lɛ kɛyashi be ko, ni Eric hu miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ.
Eyɛ mli akɛ sɛɛ mli lɛ ehe bahia ni Dorcas akpa sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ moŋ, shi etee nɔ esɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ be ni wɔbii lɛ daraa lɛ. Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, minyɛ mitee nɔ misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Be ni wɔbii lɛ dara lɛ, Dorcas nyɛ ebɔi sɔɔmɔ ekoŋŋ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Amrɔ nɛɛ, mi kɛ lɛ fɛɛ miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi yɛ Conakry.
YEHOWA NI BUƆ WƆHE
He fɛɛ he ni Yehowa baakɛɛ miya lɛ, miyaa. Mikɛ miŋa ená niiashikpamɔi pii ni tsɔɔ akɛ Yehowa miibu wɔhe ni eejɔɔ wɔ. Wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ moŋ fe heloonaa nibii anɔ, ni enɛ ehã wɔje naagbai kɛ haomɔi pii amli. Nibii ni mi kɛ Dorcas etsɔ mli lɛ ehã wɔna faŋŋ akɛ, Yehowa, “wɔyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ” lɛ, pɛ ji mɔ ni baanyɛ ahã wɔhi shi shweshweeshwe ni efɔŋ ko ninaaa wɔ. (1 Kro. 16:35) Manyɛ mawie kɛ ekãa akɛ, Yehowa kɛ mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ awala ‘eto ewala baagi lɛ mli shweshweeshwe.’—1 Sam. 25:29.