Yitso 10
Apasa Maŋtsɛyeli ko Te Shi
1. Nɛgbɛ “sanekpakpa” lɛ shwere kɛyashɛ yɛ mra be mli afii lɛ amli?
KRISTOFOI asafo ni ato shishi etsɛko tsɔ lɛ tee nɔ eshwere ni emli lɛɛ yɛ yiwaa ni naa wa fe fɛɛ ni ba enɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Sanekpakpa ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni Mesia lɛ yeɔ nɔ lɛ he anɔkwale wiemɔ lɛ he lɛ tee nɔ ‘ewo yibii ni eshwere yɛ je lɛŋ fɛɛ.’ Beni Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ gbuɔ shi kɛyaa shikpɔŋkukuji heei amli lɛ, shitee-kɛ-wolɔi lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ “mɛnɛɛmɛi ni etsɔ jeŋ hiɛ ebu shi nɛɛ eba biɛ nɛɛ hu.”—Kolosebii 1:5, 6; Bɔfoi lɛ Asaji 17:6.
2. Mɛɛ mɔdɛŋ Abonsam bɔ akɛ ekɛaatsi anɔkwale lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ naa, shi mɛni hewɔ ni eyeee omanye lɛ?
2 Shi, mɛni adesai foji kɛkɛ baanyɛ afee ni amɛkɛtsi anɔkwale lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ naa? Yinɔsane eŋma efɔ shi akɛ yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ mli lɛ, Kaisare sɔrɔtoi ni ye Roma Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ kɛ yiwaai sɔrɔtoi 10 ba mra be mli Kristofoi lɛ anɔ, shi fɛɛ fee efolo. Mɛi ni nyiɛ Yesu nanemaa hei asɛɛ, ni amɛdamɔ shi “shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli” lɛ eŋmɛɛɛ saji ahe ni akɛsaa, eyɛ mli akɛ nakai “jata ni hũuɔ,” ni ji Abonsam, ha ashɛrɛ amɛteŋ mɛi pii ashwie aha jatai diɛŋtsɛ, aloo afee amɛ niseniianii aahu kɛtee gbele mli tɔ̃ɔ.—1 Petro 5:8, 9; okɛto 1 Korintobii 15:32; 2 Timoteo 4:17 he.
3. Mɛni hewɔ esa akɛ owo “Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ” lɛ?
3 Akɛni tutuamɔ tɛɛ kɛtsɔ yiwaa diɛŋtsɛ nɔ lɛ yeee omanye yɛ be babaoo mli hewɔ lɛ, Abonsam ka akɛ eeetsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɔne kɛtsɔ gbɛi ni yɔɔ nigii nɔ. Jeŋ ni henɔwomɔ, jeŋba shara, kɛ miishɛɛ sɛɛdii shɛii eye amɛ sɛkɛ lɛ ebɔle amɛ kɛkpe, ni Satan kɛ enɛ tsu nii kɛmɔ shi ni ekɛbɔ mɔdɛŋ akɛ eeegbala amɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ he. Ehe bahia ni ‘amɛdamɔ shi shiŋŋ,’ taakɛ bɔfo Paulo ti mli shii etɛ sɔŋŋ yɛ Efesobii 6:11-18, beni etsɔɔ ‘Nyɔŋmɔ mumɔŋ tawuu nii’ ni esa akɛ amɛkɛtsu nii lɛ. Ani bo diɛŋtsɛ lɛ, owo nɛkɛ “Nyɔŋmɔ tawuu nii [nɛɛ] fɛɛ”? Esa akɛ owo bɔni afee ni onyɛ odamɔ “naagbee gbii” nɛɛ amli kaai lɛ anaa. (2 Timoteo 3:1-5) Ni ehe hia Kristofoi ni hi shi yɛ nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ waa. Mɛni hewɔ ehe hia amɛ waa nakai lɛ?
4. Mɛɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shishijee anɔkwalei komɛi Kristofoi banu shishi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli?
4 Amɛ hemɔkɛyeli lɛ yɛ krɔŋŋ ni emli ka shi faŋŋ hu. Nakai beaŋ lɛ, amɛ fɛɛ amɛji Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu, ni miikwɛ wɔsɛɛ be gbohiiashitee kɛmiiya “wɔ-Nuŋtsɔ kɛ Yiwalaherelɔ Yesu Kristo naanɔ maŋtsɛyeli lɛ mli” lɛ gbɛ. (2 Petro 1:11; 1 Korintobii 15:50) Kɛ hoo kwraa lɛ, kɛjɛ aaafee afi 96 Ŋ.B., beni bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ nine shɛ Kpojiemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ nɔ lɛ kɛbaa lɛ, amɛyoo akɛ, ákɛ “asafoku bibioo” lɛ, amɛyibɔ baafee mɛi 144,000. Ákɛ hefatalɔi ‘maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi’ kɛ Kristo yɛ ŋwɛi lɛ, amɛbaaye shikpɔŋ lɛ nɔ afii 1000. Ajie kpo atsɔɔ Yohane akɛ, yɛ be mli ni abua mumɔŋ Israel ni amɛyibɔ ji 144,000 lɛ anaa lɛ “sɛɛ lɛ,” abaana “asafo babaoo” ko ni ji hii kɛ yei anɔkwafoi ni anyɛŋ akane amɛyibɔ, “ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ maji anɔ wiemɔi amli” hu faŋŋ. Ákɛ kuu lɛ, mɛnɛɛmɛi baana yibaamɔ kɛfo naagbee “amanehulu kpeteŋkpele” ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni amɛbaatsɔmɔ adesai akuu ni baana afii akpe lɛ mli jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ amli shishijee bii.—Luka 12:32; Kpojiemɔ 7:4, 9-17; 20:1-6; 21:1-5.
HEMƆKƐYELI KWAMƆ KPETEŊKPELE LƐ
5, 6. (a) Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ, yɛ nakai beaŋ po lɛ, no mli lɛ Abonsam kɛ tutuamɔ mli ŋaa gbɛi ni yɔɔ nigii miitsu nii? (b) Mɛni ji gbɛ nɛɛ, yɛ wiemɔ kuku mli?
5 Belɛ, mɛni ji Abonsam gbɛ ni yɔɔ nigii ni etsɔ nɔ etutua amɛ lɛ mɔ? Beni ewieɔ Israel ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ he lɛ, bɔfo Petro bɔ kɔkɔ akɛ: “Shi amale gbalɔi hu te shi yɛ maŋ lɛ mli, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni amale tsɔɔlɔi baaba nyɛ hu nyɛteŋ lɛ, mɛi ni kɛ hiɛkpatamɔ [kui] aaabahɔ mli nigii . . . Ni amɛkɛ kutumpɔo wiemɔi aaaye nyɛhe jara yɛ hiɛjoomɔ mli.” (2 Petro 2:1, 3) Nɛkɛ amale tsɔɔlɔi ni kɛ mligbalamɔ kui baa nɛɛ, kɛ amɛ apasa jamɔ mli tsɔɔmɔi lɛ, eje shishi amɛbɔi baa momo beni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ baa naagbee lɛ, ejaakɛ aaafee afi 98 Ŋ.B. ni bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Nyɛnu akɛ antikristo lɛ miiba, ni agbɛnɛ antikristoi pii eba . . . Wɔteŋ amɛjɛ amɛtee, shi kɛlɛ amɛjeee wɔteŋ mɛi komɛi.”—1 Yohane 2:18, 19.
6 Mra mli yɛ afi 51 Ŋ.B. mli tɔ̃ɔ lɛ, bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ amale tsɔɔmɔi ni baaje kpo yɛ “Yehowa gbi lɛ” he lɛ ahe, yɛ nɔ ni tamɔ ewolo ni ji enyɔ ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ mli. Eŋma akɛ: “Nyɛkahaa mɔ ko miishishiua nyɛ yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ; ejaakɛ ja Nyɔŋmɔ jamɔ kwamɔ lɛ eba fɛɛ dã, ni ajie esha [mlakwamɔ] gbɔmɔ lɛ ni ji hiɛkpatamɔ bi lɛ kpo.” Namɔ nɛkɛ “esha [mlakwamɔ] gbɔmɔ” nɛɛ aaanyɛ aji? Eka shi faŋŋ akɛ ekɔɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi hemɔkɛyeli kwalɔi ni ji mlakwalɔi hu lɛ ahe, ejaakɛ, eyɛ mli akɛ amɛkɛɔ akɛ Kristofoi ji amɛ moŋ, shi “[amɛ]leee Nyɔŋmɔ” ni “[amɛ]booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi.” (2 Tesalonikabii 1:6-8; 2:1-3) Te aaafee tɛŋŋ ni hemɔkɛyeli kwalɔi tamɔ nɛkɛ aaate shi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli?
7. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi tsɔne yɛ, ni mɛni jɛ mli ba?
7 Beni Yesu Kristo bɔfoi lɛ yɔɔ wala mli lolo lɛ, amɛbafee gbɛtsii nii ni haaa amale tsɔɔmɔi ababote mli, shi no mli lɛ, “mlakwamɔ teemɔŋ sane lɛ” miitsu nii momo, “yɛ Satan nitsumɔ” naa, ni ebaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Yesu ewie esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ, “nyɛ fɛɛ lɛ, nyɛmimɛi ji nyɛ” moŋ, shi aŋkroaŋkro gbɛhe-namɔ he suɔmɔ ha Abonsam tsɔ mɛi komɛi atsɔne. Agbɛnɛ amɛbaha ana sɔrɔto feemɔ yɛ osɔfoi kɛ sɔlemɔyalɔi ateŋ. Fiofio lɛ, shihilɛ ni bɔfo Paulo gba efɔ shi lɛ bate shi, akɛ: “Be ko baaba ni amɛkpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ; ni amɛaakpala anɔkwale lɛ yɛ amɛtoii asɛɛ.”—2 Timoteo 4:3, 4; 2 Tesalonikabii 2:6-10; Mateo 23:8.
8. (a) Mɛni ji amale tsɔɔmɔi ajɛɛhe titrii enyɔ lɛ? (b) Te ensaiklopediai tsɔɔ bɔ ni fee ni afite Kristojamɔ lɛ mli amɛhaa tɛŋŋ?
8 Belɛ, nɛgbɛ amɛtsɔmɔ amɛtoii kɛtee mɔ? Amɛtsɔmɔ kɛtee tsɔɔmɔi ni jɛ apasa jamɔ shikwɛ̃ɛ he ni yɔɔ blema Babilon lɛ, kɛ agbɛnɛ Helabii ajeŋ nilee, ni ehe gbɛi waa yɛ Roma je lɛ mli yɛ nakai beaŋ lɛ anɔ. Taakɛ M’Clintock and Strong’s Cyclopaedia lɛ wieɔ yɛ he lɛ: “Afite Sanekpakpa lɛ wiemɔ ni mli ka shi faŋŋ lɛ; aje kusumii kɛ nifeemɔi ni tsɔɔ henɔwomɔ shishi; akɛ jeŋ hiɛnyamwoo kɛ nyɔmɔwoo ha Kristojamɔ tsɔɔlɔi lɛ, ni Kristo maŋtsɛyeli lɛ tsake kwraa ni ebafee je nɛŋ maŋtsɛyeli.” Ni Encyclopaedia Britannica kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hu fataa he akɛ: “Ekolɛ nɔ ko kwraa bɛ ni fite Kristojamɔ kwraa kɛmɔ shi fe hemɔkɛyelii gbohii ni akɛbawo mli, ni ji wɔŋjalɔi ahemɔkɛyelii diɛŋtsɛ, aloo amɛjɛ wɔŋjalɔi anifeemɔi amli lɛ. Akɛni wɔŋjamɔ nyɛɛɛ ate shi awo Kristojamɔ yɛ omanyeyeli mli hewɔ lɛ, efee babaoo ni ekɛfite lɛ, ni ebabote ekrɔŋŋ-feemɔ lɛ mli yɛ gbɛi babaoo nɔ.”
9. (a) Mɛɛ hemɔkɛyelii ni ale waa jɛ adesa susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ mli? (b) Te Biblia lɛ kuɔ nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ anaa ehaa tɛŋŋ?
9 Mɛni ji nɛkɛ hemɔkɛyelii gbohii kɛ wɔŋjalɔi anifeemɔi nɛɛ ekomɛi? Emli nɔ ni ale jogbaŋŋ ji Helanyo jeŋ nilelɔ Plato tsɔɔmɔ ni ekɛba akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ. Nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ biɔ ni susuma lɛ aya he ko yɛ gbele sɛɛ, ni ji ŋwɛi jɔɔmɔ mli, hetsuumɔ he kɛha hetsuumɔ aloo hɛl la ni miitso mli kɛha naanɔ piŋmɔ. Shi enɛ nyɛɛɛ adamɔ Biblia ŋmalɛi tamɔ Lala 146:4; Jajelɔ 9:5, 10; Mateo 10:28 kɛ Romabii 6:23 naa.
KATOLIK JAMƆ SHISHIJEEI
10, 11. (a) Mɛni Osɔfonukpa Newman kpɛlɛɔ nɔ yɛ e-Sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi lɛ babaoo he? (b) Akɛni ekɛɔ akɛ Sɔlemɔ lɛ nifeemɔi kɛ etsɔɔmɔi lɛ “jɛ wɔŋjamɔ mli” hewɔ lɛ, ani abaanyɛ abu enɛɛmɛi lɛlɛŋ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ?
10 Afii ohai 19 lɛ mli Roman Katolik osɔfonukpa John Henry Newman tsɔɔ e-Sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi lɛ babaoo ashishijee hé yɛ ewolo ni gbɛi ji Essays and Sketches lɛ mli akɛ: “Susumɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ he fɛɛ he ji enɛ:—Anaa nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ he fɛɛ he akɛ Kristojamɔ mli anɔkwale lɛ fã kpotoo, yɛ eshishijee nibii aloo yɛ efãi sɔrɔtoi lɛ amli lɛ, yɛ wɔŋjalɔi ajeŋ nilee kɛ jamɔi amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, anaa tsɔɔmɔ ni kɔɔ Triniti he yɛ Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ fɛɛ; nakai nɔŋŋ ji nifeemɔ ni ji hefɔmɔ; nakai nɔŋŋ hu ji kusum ni ji afɔleshaa. Tsɔɔmɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ he lɛ jɛ Plato jeŋ nilee mli; tsɔɔmɔ ni kɔɔ He Tsakemɔ he lɛ jɛ India.” Kɛkɛ ni beni ehaa mɔ ko ni wie eshi, ni ekɛɛ akɛ, “Nɛkɛ nibii nɛɛ yɛ wɔŋjamɔ mli, no hewɔ lɛ amɛjeee Kristofoi anɔ” lɛ hetoo lɛ, osɔfonukpa lɛ wie akɛ: “Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, wɔ lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔkɛɛ akɛ, ‘nɛkɛ nibii nɛɛ yɛ Kristojamɔ mli, no hewɔ lɛ amɛjeee wɔŋjamɔ.’ ” Shi amɛjɛɛhe ji Babilon kɛ Hela tsɔɔmɔi ni ehi shi aahu afii ohai abɔ dani Roman Katolik jamɔ je shishi lɛ. Kɛfata he lɛ, anaaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli.
11 Wiemɔi ni Osɔfonukpa Newman wie yɛ ewolo ni gbɛi ji The Development of Christian Doctrine lɛ mli lɛ maa bɔ ni hemɔkɛyeli kwamɔ kpele lɛ ku esɛɛ kɛtee wɔŋjamɔ he kɛha etsɔɔmɔi kɛ enifeemɔi lɛ nɔ mi waa, he ni eŋma yɛ akɛ: “Konstantino jie kponɔgbɛ wulamɔ nibii ni amɛle jogbaŋŋ yɛ amɛnɔ lɛ mli lɛ kɛbawo mli, bɔni afee ni ekɛjie [Roman Katolik] jamɔ hee lɛ yi eha wɔŋjalɔi lɛ.” Kɛkɛ ni beni etsĩ esɔlemɔ lɛ nifeemɔi babaoo atã sɛɛ lɛ, osɔfonukpa nɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ enɛɛmɛi “fɛɛ jɛ wɔŋjamɔ mli, ni wɔtsuu he kɛtsɔ Sɔlemɔ lɛ mli ni wɔkɛwo lɛ nɔ.” Shi ani abaanyɛ ‘atsuu’ apasa jamɔ ‘he,’ loo afee lɛ krɔŋkrɔŋ?
12, 13. (a) Mɛɛ shihilɛi amli, ni mɛɛ yiŋtoo hewɔ Konstantino na Roman Katolik jamɔ lɛ he miishɛɛ lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ kɛji Konstantino batsɔ Kristofonyo yɛ etsui mli aloo ebatsɔɔɔ?
12 Osɔfonukpa nɛɛ miiwie Konstantino Kpeteŋkpele lɛ, Roma maŋtsɛ wulu ni ye nɔ yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ he. Mɛɛ miishɛɛ Konstantino yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he? Beni eyatutua Roma yɛ 312 Ŋ.B. lɛ sɛɛ afii babaoo lɛ, Konstantino ha ale akɛ, gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ ni eyaye kunim lɛ, ena krɔs ko ni miitso yɛ ninaa mli, ni aŋmala wiemɔi nɛɛ yɛ nɔ akɛ “Okɛ Enɛ Aye Kunim.” Eŋma enɛ yɛ esraafoi aflaŋaa lɛ mli. Ekpɛlɛ Roman Katolik jamɔ shishitoo nibii lɛ anɔ, ni eka shi faŋŋ akɛ efee enɛ koni ekɛna sɛɛfimɔ kɛha lɛ diɛŋtsɛ emaŋkwramɔŋ yiŋtoi ahe nitsumɔ, ni ekɛ wɔŋjalɔi ahemɔkɛyelii ni etsui sumɔɔ waa lolo lɛ fata “Kristojamɔ” gbɛjianɔtoo lɛ he ni efee lɛ ekome.
13 Encyclopaedia Britannica lɛ wieɔ yɛ Konstantino he akɛ: “Benɛ wɔŋjamɔ tee nɔ efee hemɔkɛyeli ni nuu nɛɛ, ni ha wɔŋjalɔi ahemɔkɛyelii gbohii babaoo hi shi lɛ, tee nɔ ehiɛ mli aahu kɛbashi aaafee ewala be naagbee gbɛ tɔ̃ɔ. . . . Konstantino bana hegbɛ akɛ aaatsɛ lɛ Mɔ Kpeteŋkpele yɛ nɔ ni efee hewɔ, fe mɔ ni eji hewɔ. Kɛ akɛ esubaŋ aaato he lɛ, lɛlɛŋ, ebafataa mɛi ni baa shi fe fɛɛ yɛ mɛi ni akɛ sablã [“Kpeteŋkpele”] lɛ etsɛ amɛ dã yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ lɛ ateŋ.” Anaa enɛ jogbaŋŋ ejaakɛ eba shi aahu kɛyashi ekpɛlɛ ni agbe lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ mlibii babaoo po. Yɛ sɛɛ mli lɛ, ajie ewɔŋjalɔi asablã ni akɛtsɛɔ lɛ, ni ji “Pontifex Maximus” (Wulɔmɔ Nukpa) lɛ aha Roman Katolik Sɔlemɔ lɛ paapai lɛ.
14. Ani Roma paapai lɛ damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ lɛlɛŋ, ni mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai?
14 Roma paapai lɛ ye nɔ tamɔ maŋtsɛmɛi pɛpɛɛpɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, yɛ Dũŋ Be kɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli fɛɛ. Amɛmɛɛɛ ni Kristo ato e-afii akpe nɔyeli lɛ kɛjɛ ŋwɛi. Amɛmiitao “maŋtsɛyeli” yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ, kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛ pɛsɛmkunya sɛɛnamɔi. Encyclopaedia Britannica lɛ tsɔɔ nibii amli jogbaŋŋ kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Shishijee nibii ni kɛ Kristojamɔ fitemɔ ba lɛ ateŋ ekome ji ka ni aka akɛ aaafee Kristofoi a-Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ maŋtsɛyeli diɛŋtsɛ ni anaa, ni hetselɔi lɛ anine shɛɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ gbɛ diɛŋtsɛ nɔ lɛ.” Ebɛ naakpɛɛ akɛ gbɔmɛi anɔkwafoi lɛ ka akɛ amɛaafee nɛkɛ “Kristojamɔ fitemɔ” nɛɛ he nɔ ko! Shi, yiwalɛ Niseniianifeemɔ, ní gbɔmɛi ni ashã yɛ tsei ahe lɛ kɛkɛ kpata mɛi 30,000 awala hiɛ lɛ tee nɔ etsĩ mɛi ni amɛtsɛ amɛ akɛ hemɔkɛyeli he musubɔlɔi nɛɛ anaa yɛ be saŋŋ mli. Shi jeee yɛ bei fɛɛ mli!
PROTESTANT JAMƆ LƐ HU?
15. (a) Mɛni diɛŋtsɛ Protestant Jamɔ Tsakemɔ lɛ batsɔ? (b) Protestant jamɔ ehi nyɔŋyeli mli aahu kɛbashi ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Shwane nyɔŋma kɛ enyɔ, yɛ October 31, 1517, ni Roman Katolik osɔfo Martin Luther kala etsɔɔmɔi 95 ni teɔ shi ewoɔ jamɔ lɛ ekpɛtɛ sɔlemɔtsu lɛ shinaa lɛ naa, yɛ Wittenberg, yɛ Germany. No baje Protestant Jamɔ Tsakemɔ lɛ shishi. Shi, ní ekɛ sɛɛkuu kɛmiiya Kristofoi atsɔɔmɔ krɔŋŋ kɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ ni akɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ he ekoŋŋ aaaba lɛ, Jamɔ Tsakemɔ lɛ batsɔ maŋkwramɔŋ nifeemɔ titri. Atao akɛ aaana shikpɔŋkukuji ni aye nɔ kɛtsɔ jamɔ tai ni awuu, tamɔ Afii 30 Ta ni awuu yɛ 1618-1648 yɛ Europa, ni akpata mɛi akpekpei abɔ awala hiɛ yɛ mli lɛ anɔ. Maji babaoo to amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔi ashishi, ni enɛɛmɛi tee nɔ amɛtsɔɔ Katolik jamɔ mli tsɔɔmɔi titrii lɛ, tamɔ susuma ni gbooo, piŋmɔ yɛ hɛl la mli, Triniti lɛ, abifabii abaptisimɔ kɛ ekrokomɛi babaoo. Amɛtee nɔ amɛhi nɛkɛ hemɔkɛyeli kwamɔ kpele nɛɛ tsɔɔmɔi amli tamɔ nyɔji aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.
“BABILON KPETEŊKPELE LƐ”
16, 17. (a) Mɛɛ shishinumɔ Yeremia 51:6 yɔɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ tsɔ ni Babilon jamɔ lɛ mlilɛɛmɔ yashɛ maji babaoo nɔ?
16 Jeee gbɔmɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ pɛ kɛ amɛhe woɔ apasa jamɔ nifeemɔi amli. Gbalɔ Yeremia bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ:
“Nyɛjoa foi kɛjɛa Babel [Babilon] teŋ, ni mɔ fɛɛ mɔ ahere eyiwala!” (Yeremia 51:6)
Enɛ tsɔɔ nɔ ko kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ. Yɛ Yeremia gbii lɛ amli po lɛ, no mli lɛ ale Babilon waa yɛ ejamɔ mli nifeemɔi fɔji kɛ nyɔŋmɔi babaoo ni ajaa yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ. Shi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Babilon lɛ mlilɛɛmɔ shɛɔ maji babaoo mli. Mɛɛ gbɛ nɔ tsɔ ni ebalɛ nakai?
17 Noa gbii lɛ amli nu afua lɛ sɛɛ lɛ, Babilon ji he ni Nimrod yiwalɔ, kɛ “gbɔbilɔ kpanaa yɛ Yehowa hiɛ” lɛ je shishi yɛ akɛ eema maŋtsɛyeli-maŋ kɛ ekolɛ jamɔ mli mɔɔ ko ni yiteŋ yashiɔ ŋwɛi tɔ̃ɔ lɛ. Yehowa futu adesai awiemɔi ni egbɛ amɛ eshwa “shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ” ni ekɛfite nakai yiŋtoo lɛ. Shi amɛ apasa jamɔi lɛ fata amɛhe kɛtee. Jɛmɛ ji he ni je lɛŋ jamɔi lɛ ateŋ babaoo na amɛshishijee kɛjɛ.—1 Mose 10:8-10; 11:1-9.
18. Mɛɛ apasa maŋtsɛyeli mli esa akɛ wɔjo foi kɛjɛ, ni nɛgbɛ esa akɛ wɔya?
18 Taakɛ wɔna lɛ, Konstantino kɛ nɛkɛ apasa jamɔ nɛɛ futu Kristofoi atsɔɔmɔi amli ni efee fɛɛ ekome beni etoɔ Roman Katolik jamɔ lɛ shishijee he gbɛjianɔ lɛ. Ni enɛ hu batsɔ Protestantbii ajamɔ mli tsɔɔmɔi lɛ babaoo ajɛɛhe. Shikpɔŋ lɛ nɔ jamɔi ni jeee “Kristofoi” lɛ hu na amɛshishijee kɛjɛ blema Babilon. Kɛ abua fɛɛ naa lɛ, amale Kristojamɔ kɛ jamɔi ni jeee “Kristofoi” lɛ fɛɛ feɔ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ. Eji apasa maŋtsɛyeli ko ni bɔfo Yohane tsɛ lɛ akɛ “Babilon kpeteŋkpele lɛ, . . . maŋ kpeteŋkpele ni yeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ anɔ [yɛ jamɔ mli] lɛ.” (Kpojiemɔ 17:5, 18) No hewɔ lɛ aawo wɔ ŋaa kpakpa akɛ wɔjo foi kɛjɛ Babilon apasa “maŋtsɛyeli” lɛ mli, hɛɛ, wɔjo foi kɛba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he, koni “mɔ fɛɛ mɔ ahere eyiwala!”
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 95]
SATAN TUTUAA NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI TSUJI KƐTSƆ—
● Tutuamɔ ni yɔɔ tɛɛ ni ji yiwaa nɔ—kɛtsɔ wekumɛi, kɛ nɔyelii kɛ jamɔi amlibii asusumɔi ni ejaaa nɔ
● Jeŋba shara he hewalɛ ni ewoɔ yɛ ŋmɛnɛ shihilɛ ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ nɛɛ mli
● Henɔwomɔ ni ehaa anaa yɛ gbɛhe, ninamɔ, hewolo nɔ su, kɛ maŋ nɔ ni ajɛ lɛ hewɔ
● Mɔdɛŋ ni ebɔɔ ni efee amɛ mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ—ni hiɛtserɛjiemɔ ehe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ
● Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni abɛ, kɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔi gbɛɛ kɛ shwamɔ nɔ
● Anɔkwa Kristojamɔ heguɔgbee kɛtsɔ Kristendom hemɔkɛyeli kwamɔ apasa maŋtsɛyeli lɛ nɔ
● Amale tsɔɔlɔi ni ehaa amɛteɔ shi koni amɛdũ yiŋkɔshikɔshi-feemɔ yɛ anɔkwa Kristofoi ateŋ koni amɛtsɔ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ amɛha amɛnijiaŋ aje wui
WƆBAANYƐ WƆYE SATAN JE LƐ NƆ KUNIM KƐTSƆ WƆ HEMƆKƐYELI NƆ