Konstantino Kpeteŋkpele lɛ Ani Eji Kristojamɔ Hefãlɔ?
Roma Nɔyelɔ Konstantino fata hii fioo komɛi ni yinɔsane kɛ gbɛi “Kpeteŋkpele” lɛ ewo amɛ kɛwo amɛgbɛi hiɛ nyam lɛ ahe. Kristendom kɛ wiemɔi ni ji “hetselɔ,” “bɔfo ni ji nyɔŋma kɛ etɛ,” “mɔ krɔŋkrɔŋ ni kɛ bɔfoi lɛ yeɔ egbɔ,” kɛ ‘mɔ ni Nyɔŋmɔ Ekpɛlɛ enɔ koni etsu tsakemɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ etsu nii.’ Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ Konstantino ji “mɔ ko ni lá ekpa ehe, ní akadiɔ lɛ akɛ eji mɔ ni eye awui ni naa wawai ni anyɛɛɛ akane, kɛ mɔ ni shishiumɔ eyi lɛ obɔ, . . . mɔ ni enɔyeli dɛŋdɛŋ lɛ yɔɔ nyaŋemɔ, ni yeɔ fɔ́ yɛ awuiyelii ni yɔɔ gbeyei amli.”
ATSƆƆ gbɔmɛi babaoo ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ akɛ Konstantino Kpeteŋkpele lɛ ji ejurɔfeelɔi ni ale amɛ waa yɛ Kristojamɔ mli lɛ ateŋ mɔ kome. Amɛkɛɔ akɛ lɛ ejie Kristofoi kɛjɛ nɔnaa ni yɔɔ Romabii ayiwaa shihilɛ mli lɛ mli, ni eha amɛna jamɔ mli heyeli. Agbɛnɛ hu, gbɔmɛi babaoo heɔ yeɔ akɛ eji Yesu Kristo nanemaahei lɛ asɛɛnyiɛlɔ anɔkwafo ni yɔɔ shwelɛ ni mli wa akɛ ebaaha Kristojamɔ shishitoo mlai aya hiɛ. Bokagbɛ Ortodɔks Sɔlemɔ lɛ kɛ Coptic Sɔlemɔ lɛ jaje akɛ, Konstantino kɛ enyɛ Helena ji “hetselɔi.” Ayeɔ amɛhe gbi jurɔ yɛ June 3, loo May 21, taakɛ sɔlemɔ lɛ kalanda lɛ baatsɔɔ.
Namɔ diɛŋtsɛ ji Konstantino Kpeteŋkpele lɛ? Mɛni efee kɛha Kristojamɔ hiɛyaa yɛ bɔfoi lɛ abe lɛ sɛɛ? Eji nɔ ni haa aleɔ nii waa ákɛ aaaha yinɔsane kɛ woloŋlelɔi aha sanebimɔi nɛɛ ahetoo.
Yinɔsane Mli Konstantino Lɛ
Afɔ Konstantino ni ji Constantius Chlorus bi lɛ yɛ Naissus yɛ Serbia, aaafee afi 275 Ŋ.B. Beni etsɛ batsɔ maji ni yɔɔ maŋtiase lɛ sɛɛ yɛ Roma anaigbɛ lɛ nɔyelɔ yɛ 293 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ eewuu yɛ Danube lɛ naa, yɛ Nɔyelɔ Galerius famɔi ashishi. Konstantino ku esɛɛ eyafata etsɛ ni miigbo lɛ he yɛ Britania yɛ afi 306 Ŋ.B. Yɛ Konstantino tsɛ gbele sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni asraafoi lɛ wo enɔ kɛtee nɔyelɔ gbɛhe.
Yɛ nakai beaŋ lɛ, mɛi enumɔ krokomɛi kɛɛ Augusti ji amɛ. Kɛjɛ afi 306 kɛyashi afi 324 Ŋ.B. lɛ fee be ko ni awuu maŋ ta aahu kɛtsara nɔ, ni no sɛɛ dani Konstantino batsɔ nɔyelɔ ni fe fɛɛ. Kunim ni eye yɛ tafaai enyɔ mli lɛ ha Konstantino na gbɛi yɛ Roma yinɔsane mli, ni eha lɛ pɛ ebatsɔ Roma Nɔyeli lɛ nɔyelɔ.
Yɛ 312 Ŋ.B. lɛ, Konstantino ye ehenyɛlɔ Maxentius nɔ kunim yɛ ta ni awuu yɛ Milvian Bridge ni yɔɔ Roma sɛɛ lɛ mli. Kristofoi ni fiɔ sɛɛ lɛ kɛɛ akɛ, beni awuɔ ta lɛ, la krɔɔs ko ni aŋma Latin wiemɔi ni ji In hoc signo vinces ni eshishi ji “Okɛ okadi nɛɛ aye kunim,” yɛ nɔ lɛ pue yɛ hulu lɛ shishi. Aheɔ ayeɔ hu akɛ akɛɛ Konstantino yɛ lamɔ mli akɛ epente klɛŋklɛŋ niŋmaa okadii enyɔ ni jeɔ Kristo gbɛi lɛ shishi yɛ Hela mli lɛ yɛ esraafoi lɛ atsɛ̃ŋi lɛ anɔ. Shi kɛlɛ, nɛkɛ sane nɛɛ yeee omanye yɛ gbɛjianɔtoi pii amli. Wolo ni ji A History of Christianity lɛ jaje akɛ: “Saji yɛ ni teɔ shi eshiɔ odase ni kɔɔ be, he tuuntu, kɛ saji ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ ninaa nɛɛ he lɛ he.” Beni akpeeɔ Konstantino kɛbaa Roma lɛ, wɔŋjalɔi a-Gwabɔɔ ko jaje akɛ eji Augustus ni fe fɛɛ, kɛ Pontifex Maximus, ni tsɔɔ akɛ, lɛ ji nɔyeli lɛ wɔŋjamɔ lɛ osɔfonukpa.
Yɛ 313 Ŋ.B. lɛ, Konstantino to gbɛjianɔ ni ekɛ Nɔyelɔ Licinius, ni ji bokagbɛ maji ni yɔɔ maŋtiase lɛ sɛɛ lɛ nɔyelɔ lɛ afee ekome. Kɛtsɔ Milan Famɔ lɛ nɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛkɛ jamɔ mli heyeli kɛ hegbɛ ni jamɔ kui sɔrɔtoi fɛɛ yɔɔ lɛ ha. Shi yinɔsane ŋmalalɔi baa bɔ ni wolo nɛɛ he hiaa ha lɛ shi, ni amɛkɛɔ akɛ eji wolo ni amɛŋmalaa daa, ni ejeee nɔyeli lɛ sane titri ni tsɔɔ nifeemɔ tsakemɔ ni kɔɔ Kristojamɔ he.
Yɛ afii nyɔŋma ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, Konstantino ye enaagbee henyɛlɔ ni eshwɛ, Licinius nɔ kunim, ni ebatsɔ Roma je lɛ nɔyelɔ ni anyɛɛɛ ehiɛ adamɔ. Yɛ afi 325 Ŋ.B. lɛ, beni abaptisiko lɛ lolo lɛ, ebafee sɛinɔtalɔ kɛha klɛŋklɛŋ osɔfoi agwabɔɔ wulu ni yɔɔ kɛha “Kristofoi” asɔlemɔ ni gu Ariusbii ajamɔ lɛ, ni eto hemɔkɛyelii ni he hiaa he saji ni atsɛɔ lɛ akɛ Nikaea Hemɔkɛyeli Jajemɔ lɛ he gbɛjianɔ.
Hela ni naa wa mɔ Konstantino yɛ afi 337 Ŋ.B. lɛ mli. Yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa fioo ni eshwɛ yɛ ewala shihilɛ mli lɛ mli abaptisi lɛ ni egbo. Yɛ egbele sɛɛ lɛ, Gwabɔɔ lɛ kɛ lɛ fata Roma nyɔŋmɔi lɛ ahe.
Jamɔ yɛ Konstantino Ŋaa Mli
Beni wolo ni ji Istoria tou Ellinikou Ethnous (Hela Maŋ lɛ He Yinɔsane) wieɔ kɛkɔɔ subaŋ titri ni Roma nɔyelɔi ni hi shi yɛ afii ohai etɛ kɛ ohai ejwɛ lɛ mli lɛ hiɛ yɛ jamɔ he lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ gbɔmɛi ni bataa nɔyeli sɛi lɛ nɔ lɛ bɛ jamɔ sui ni mli wa ni tamɔ nakai po lɛ, gbɔmɛi lɛ asusumɔi yɛ nakai beaŋ lɛ haa amɛnaa akɛ ehe hiaa ni amɛha jamɔ afee nɔ ni he hiaa yɛ jwɛŋmɔ ni yɔɔ amɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ amli, koni kɛ hoo lɛ, amɛkɛ jamɔ he nɔ ko fioo ko afata amɛnifeemɔi ahe.”
Lɛɛlɛŋ, Konstantino ji nuu ni tsu ebeaŋ he nii. Yɛ enitsumɔ lɛ shishijee mli lɛ, “ŋwɛi” sɛɛfimɔ he bahia lɛ, ni Roma nyɔŋmɔi ni amɛgbɛi miigbo lɛ nyɛɛɛ amɛkɛha. Nɔyeli lɛ, ni ejamɔ kɛ gbɛjianɔtoi krokomɛi lɛ fata he lɛ ahewalɛ miiba shi, ni nɔ hee ni baaha ena hewalɛ koni eha ema shi ekoŋŋ he miihia. Hidria ɛnsaiklopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Konstantino na Kristojamɔ titri he miishɛɛ waa, ejaakɛ jeee ekunimyeli lɛ sɛɛ pɛ kɛkɛ efi, shi moŋ efi enɔyeli ni etoɔ he gbɛjianɔ ekoŋŋ lɛ hu sɛɛ. Kristofoi asɔlemɔi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ batsɔ emaŋkwramɔ lɛ sɛɛfilɔi. . . . Ekɛ ehe yabɔ osɔfonukpai kpanaai ni yɔɔ ebeaŋ lɛ ahe . . . , ni ebi koni amɛha amɛ ekomefeemɔ lɛ mli awa.”
Eyɛ mli akɛ Konstantino nu he akɛ yɛ nakai beaŋ lɛ hemɔkɛyeli kwalɔi yɛ “Kristofoi” ajamɔ lɛ mli—ni efite moŋ—shi abaanyɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ akɛ nɔ ni akɛwoɔ mli hewalɛ ekoŋŋ, ni akɛfee gbɔmɛi ekome koni akɛtsu eyiŋtoo kɛha maŋtsɛyeli nɔyeli wulu he nii. Akɛni eŋɔ Kristojamɔ hemɔkɛyeli kwamɔ shishitoi koni ena mɛi afi esɛɛ koni ekɛha lɛ diɛŋtsɛ emaŋkwramɔŋ nifeemɔi lɛ aya hiɛ hewɔ lɛ, eto eyiŋ akɛ ebaafee gbɔmɛi ekome kɛwo “katolik” loo jeŋ muu fɛɛ jamɔ kome shishi. Akɛ “Kristofoi” agbɛi tsɛ wɔjamɔ nifeemɔi kɛ gbijurɔyelii. Ni akɛ hegbɛ, nyɔmɔwoo, kɛ nibii ni kanyaa mɔ ni wulɔmɛi lɛ naa lɛ ha “Kristofoi” osɔfoi lɛ.
Akɛni eetao jamɔ mli ekomefeemɔ yɛ maŋkwramɔ yiŋtoi ahewɔ lɛ, Konstantino tsiɔ jwɛŋmɔ ni mɛi krokomɛi hiɛ yɛ he lɛ naa kwraa amrɔ nɔŋŋ, jeee yɛ anɔkwale tsɔɔmɔ hewɔ, shi moŋ yɛ nɔ ni gbɔmɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ hewɔ. Tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe waa ni yɔɔ “Kristofoi” asɔlemɔ ni mli egbala kwraa lɛ mli lɛ ha ena hegbɛ ni ekɛ ehe wo mli tamɔ oookɛɛ teŋdamɔlɔ ni “Nyɔŋmɔ etsu.” Yɛ Donatistbii ni yɔɔ Afrika Kooyigbɛ, kɛ Arius sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ bokagbɛ yɛ nɔyeli lɛ mli ni ekɛ amɛsharaa hewɔ lɛ, ena oya akɛ yiŋ ni aaakɔne lɛ faaa ni aaaha ana hemɔkɛyeli kome ni mli wa.a Ka ni eka akɛ eeetsu Ariusbii anaataamɔ lɛ he nii lɛ mli ejɛ ni eha afee klɛŋklɛŋ osɔfoi agwabɔɔ lɛ yɛ sɔlemɔ lɛ yinɔsane mli.—Kwɛmɔ akrabatsa “Konstantino kɛ Nikaea Gwabɔɔ Lɛ.”
Yinɔsane ŋmalɔ Paul Johnson wie yɛ Konstantino he akɛ: “Yiŋtoi titrii hewɔ ni eŋmɛ Kristojamɔ gbɛ lɛ ateŋ ekome baanyɛ afee akɛ, eha lɛ kɛ Maŋ lɛ ná hegbɛ koni amɛkwɛ Sɔlemɔ lɛ gbɛjianɔtoo ni kɔɔ ortodɔks tsɔɔmɔi kɛ tsɔɔmɔi ni yɔɔ sɔrɔto he nitsumɔ he lɛ nɔ.”
Ani Ebatsɔ Kristofonyo Gbi Ko?
Johnson tsɔɔ akɛ: “Konstantino kpaaa hulu jamɔ kɔkɔɔkɔ, ni eha hulu lɛ he mfoniri hi eshika nɔ daa.” Catholic Encyclopedia lɛ tsɔɔ akɛ: “Konstantino tsu jamɔi enyɔ lɛ fɛɛ he nii yɛ gbɛ kome nɔ. Ákɛ osɔfonukpa fe fɛɛ lɛ, ekwɛ wɔŋjamɔ lɛ nɔ, ni ebu hegbɛ ni wɔŋjamɔ yɔɔ lɛ he.” Hidria ɛnsaiklopedia lɛ kɛɛ akɛ: “Konstantino ebatsɔɔɔ Kristofonyo kɔkɔɔkɔ,” ni ekɛfata he akɛ: “Eusebius ni jɛ Caesarea, ni ŋma ewala shihilɛ he sane lɛ kɛɛ akɛ ebatsɔ Kristofonyo beni eshwɛ fioo ni ebaagbo. Baptisimɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ejaaa, ejaakɛ gbi ni tsɔ ebaptisimɔ hiɛ lɛ, no mli lɛ [Konstantino] esha afɔle eha Zeus ejaakɛ lɛ hu ehiɛ sablã ni ji Pontifex Maximus lɛ.”
Akɛ wɔŋjalɔi agbɛi ni ji Pontifex Maximus, ni ji jamɔŋ saji anɔkwɛlɔ onukpa fe fɛɛ lɛ tsɛ Konstantino aahu kɛbashi egbele be mli yɛ 337 Ŋ.B. Jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaabi yɛ ebaptisimɔ lɛ he akɛ, Ani etsake etsui yɛ anɔkwale mli, ni etsake ejeŋba taakɛ ataoɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ? (Bɔfoi lɛ Asaji 2:38, 40, 41) Ani eji nu miimɔ kwraa ni feɔ Konstantino henɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi?—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 8:36-39 he.
Ani Eji “Hetselɔ”?
Encyclopædia Britannica lɛ jaje akɛ: “Esa akɛ atsɛɔ Konstantino akɛ Kpeteŋkpele, yɛ nibii ni etsu hewɔ shi jeee mɔ ni eji hewɔ. Kɛ akɛ esubaŋ aaato he lɛ, lɛɛlɛŋ, ebafataa mɛi ni baa shi fe fɛɛ yɛ mɛi ni akɛ sablã [Kpeteŋkpele] lɛ etsɛ amɛ dã yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ lɛ ateŋ.” Ni wolo ni ji A History of Christianity bɔɔ wɔ amaniɛ akɛ: “Abɔ etsui gbonyo kɛ mlifu ni ekɛyeɔ awui lɛ he amaniɛ yɛ mra mli. . . . Ebuuu adesa wala . . . Yɛ be mli ni egbɔɔ lɛ, eshihilɛ bafee gbeyei.”
Eji anɔkwale akɛ Konstantino yɛ jeŋba mli naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli. Yinɔsane mlipɛilɔ ko jaje akɛ “bei babaoo lɛ esubaŋ ni ehiii lɛ hewɔ eyeɔ awui.” (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Gbɔmɔgbee Nɔyeli” lɛ.) Yinɔsane ŋmalɔ H. Fisher taa naa yɛ ewolo ni ji History of Europe lɛ mli akɛ, Konstantino “jeee Kristofonyo.” Anɔkwa saji lɛ etsɔɔɔ akɛ eji anɔkwa Kristofonyo ni ewo “gbɔmɔ hee” lɛ, ni abaanyɛ ana Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii—suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ekpakpafeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli yɛ emli.—Kolosebii 3:9, 10; Galatabii 5:22, 23.
Nɔ ni Jɛ Emɔdɛŋbɔi lɛ Amli Ba
Ákɛ wɔŋjalɔi lɛ a-Pontifex Maximus lɛ—ni agbɛnɛ hu eji Roma Nɔyeli lɛ jamɔ lɛ yitso hewɔ lɛ—Konstantino bɔ mɔdɛŋ koni enine ashɛ hemɔkɛyeli kwalɔi asɔlemɔ mli osɔfonukpai lɛ anɔ. Ekɛ nɔyeli hegbɛi, agbojee, kɛ nifalɛ ni tsɔɔ nɔkwɛlɔi yɛ Roma Maŋ lɛ jamɔ lɛ ha amɛ. Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Akɛni maŋtsɛwe lɛ anunyam lɛ eshwila osɔfonukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi hewɔ lɛ, amɛtee shɔŋŋ po amɛwo nɔyelɔ lɛ hiɛnyam akɛ eji Nyɔŋmɔ bɔfo, akɛ eji mɔ krɔŋkrɔŋ, ni amɛgbaa akɛ ebaaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi tamɔ Nyɔŋmɔ Bi lɛ.”
Beni Kristojamɔ hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ kɛ maŋkwramɔ nɔyeli lɛ bafee ekome lɛ, etee nɔ ebatsɔ je lɛ, ni ji jeŋ gbɛjianɔtoo nɛɛ fã kwraa, ni egba afa kɛjɛ Yesu Kristo tsɔɔmɔi lɛ ahe. (Yohane 15:19; 17:14, 16; Kpojiemɔ 17:1, 2) Nɔ ni jɛ mli ji akɛ apasa tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi bafutu “Kristojamɔ”—Triniti lɛ, susuma ni gbooo, hɛl la, hetsuumɔhe, sɔlemɔ kɛha gbohii, rosri, okadii, amagai kɛ nibii ni tamɔ nakai ni akɛtsuɔ nii.—Okɛto 2 Korintobii 6:14-18 he.
Sɔlemɔ lɛ hu ná su ni ji gbɔmɛi anɔyeli kɛjɛ Konstantino dɛŋ. Nilelɔi Henderson kɛ Buck kɛɛ: “Afite Sanekpakpa lɛ wiemɔ ni mli ka shi faŋŋ lɛ; aje kusumii kɛ nifeemɔi ni tsɔɔ henɔwomɔ shishi, akɛ je leŋ hiɛnyamwoo kɛ nyɔmɔwoo ha Kristojamɔ tsɔɔlɔi lɛ, ni atsake Kristo Maŋtsɛyeli lɛ kwraa ni ebafee je nɛŋ maŋtsɛyeli.”
Nɛgbɛ Anɔkwale Kristojamɔ Yɔɔ?
Yinɔsane anɔkwalei jieɔ anɔkwale ni yɔɔ “kpeteŋkpele” ni Konstantino ji lɛ kpo etsɔɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu Kristo ni ji anɔkwa Kristofoi asafo lɛ Yitso lɛ aaafee mɔ ni to shishi moŋ lɛ, Kristendom eba kɛtsɔ maŋkwramɔ pɛsɛmkunya kɛ wɔŋjalɔi anɔyeli ŋaatsɔɔ nifeemɔi anɔ. Yinɔsane ŋmalɔ Paul Johnson bi yɛ gbɛ ni ja diɛŋtsɛ nɔ akɛ: “Ani nɔyelɔ lɛ ŋmɛɛ ehe eha Kristojamɔ, loo Kristojamɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe yakpɛtɛ nɔyeli lɛ he?”
Abaanyɛ aye abua gbɔmɛi fɛɛ ni taoɔ koni amɛkpɛtɛ Kristojamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ he yɛ anɔkwale mli lɛ ŋmɛnɛ, koni amɛyɔse ni amɛkɛ Kristofoi anɔkwa asafo lɛ abɔ. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ miisumɔ waa diɛŋtsɛ akɛ amɛaaye amɛbua gbɔmɛi ni hiɛ tsui kpakpa koni amɛyɔse anɔkwa Kristojamɔ lɛ, ni amɛja Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ.—Yohane 4:23, 24.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Donatistbii ajamɔ ji “Kristofoi” akuu ni etse ehe ni hi shi yɛ afii ejwɛ kɛ enumɔ Ŋ.B. Esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛɔ akɛ ja ni krɔŋŋfeemɔ nii ja lɛ damɔɔ sɔɔlɔ lɛ jeŋba nɔ, ni ákɛ esa akɛ sɔlemɔ lɛ ashwie gbɔmɛi ni yɔɔ amɛteŋ ni yeɔ fɔ yɛ esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli hewɔ. Ariusbii ajamɔ lɛ ji “Kristofoi” agbɛjianɔtoo ko ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli ni teɔ shi shiɔ Nyɔŋmɔ ni Yesu Kristo ji lɛ. Arius tsɔɔ akɛ afɔɔɔ Nyɔŋmɔ, ni ebɛ shishijee. Bi lɛ ni afɔ lɛ lɛ nyɛŋ afee Nyɔŋmɔ kɛ shishinumɔ akɛ eji Tsɛ lɛ nɔŋŋ. Bi lɛ ehiii shi kɛjɛɛɛ teteete, shi abɔ lɛ, ni e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa ha eyɔɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]
Konstantino kɛ Nikaea Gwabɔɔ Lɛ
Mɛɛ gbɛhe Nɔyelɔ Konstantino ni abaptisiko lɛ lɛ tsu he nii yɛ Nikaea Gwabɔɔ lɛ shishi? Encyclopædia Britannica lɛ gbaa akɛ: “Konstantino diɛŋtsɛ ji mɔ ni kwɛ kpee lɛ nɔ, ni ekudɔ sanegbaa lɛ kɛ ekãa . . . Yɛ gbeyeishemɔ babaoo ni amɛyɔɔ kɛha maŋtsɛ lɛ hewɔ lɛ, osɔfonukpai lɛ kɛ amɛwaonaa gbɛi wo hemɔkɛyeli jajemɔ lɛ shishi, eyɛ mli akɛ ekɛ amɛsusumɔ kpaaa gbee, ja amɛteŋ mɛi enyɔ pɛ efeee nakai.”
Yɛ be mli ni jamɔi lɛ kɛ nyɔji enyɔ etaa saji anaa waa diɛŋtsɛ sɛɛ lɛ, nɛkɛ wɔŋjalɔ maŋkwralɔ nɛɛ kɛ ehe wo mli ni eyafi mɛi ni kɛɛ akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ lɛ asɛɛ. Mɛni hewɔ? A Short History of Christian Doctrine lɛ kɛɔ akɛ: “Konstantino nuuu saji ni abi yɛ Hela Nyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ lɛ shishi kwraa.” Nɔ ni enu shishi ji akɛ, jamɔ mli mligbalamɔ ji nɔ ko ni ehiii kɛha enɔyeli lɛ, ni etswa efai shi akɛ ebaaha enɔyeli lɛ ama shi shiŋŋ.
Istoria tou Ellinikou Ethnous (Hela Maŋ lɛ He Yinɔsane) lɛ wie kɛkɔ naagbee saji ni ahala yɛ Nikaea lɛ shishi yɛ Konstantino gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ mli lɛ he akɛ: “Etsɔɔ bɔ ni [Konstantino] yɔɔ shikpilikpii ha yɛ saji ni kɔɔ tsɔɔmɔi ahe lɛ mli, . . . etsuiwalɛ ni ekɛyaa nɔ ebɔɔ mɔdɛŋ koni eha ekomefeemɔ ahi sɔlemɔ lɛ mli ekoŋŋ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ni yɛ naagbee lɛ, ákɛ ‘osɔfonukpa kɛha sɔlemɔ ni yɔɔ sɛɛ lɛ,’ lɛ ekɛ naagbee yiŋkpɛɛ ni kɔɔ jamɔ saji fɛɛ ahe haa.” Ani eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yɛ yiŋkpɛi ni afee yɛ nakai gwabɔɔ lɛ sɛɛ?—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29 he.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 29]
Gbɔmɔgbee Nɔyeli
Wolo ni ji Istoria tou Ellinikou Ethnous (Hela Maŋ lɛ He Yinɔsane) ŋma yɛ saneyitso nɛɛ shishi ni ekɛtsɔɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ “weku awui ni yɔɔ nyaŋemɔ ni Konstantino ye” lɛ mli. Beni eto emaŋtsɛyeli lɛ shishi etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ehiɛ kpa bɔ ni ebaanyɛ eye hiɛyaa ni ekpaaa gbɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ nɔ, ni ehiɛ bahi ehe nɔ yɛ osharai ni ebɔle ehe lɛ anɔ. Akɛni eji gbɔmɔ ni hiɛɔ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ, ni ekolɛ gbɔmɛi ni woɔ eyiteŋ mulu woɔ lɛ hewalɛ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, ená enyɛmibi Licinianus—ni ji Augustus ni egbe lɛ momo lɛ binuu—ni ji ehenyɛlɔ lɛ he jwɛŋmɔ fɔŋ. Agbe lɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni agbe Konstantino diɛŋtsɛ binuu ni ji kromɔbi, Crispus, mɔ ni etsɛ ŋa Fausta te shi ewo lɛ, ejaakɛ etamɔ nɔ ni ebafee gbɛtsii nii kɛha nɔyeli hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ kwraa.
Fausta nifeemɔ nɛɛ ji nɔ ni yɛ naagbee lɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ egbele ni yɔɔ awerɛho lɛ ba. Etamɔ nɔ ni Augusta Helena, mɔ ni ná ebinuu Konstantino nɔ hewalɛ kɛyashi naagbee lɛ fata he yɛ gbɔmɔgbee nɛɛ mli. Henumɔi ni nilee bɛ mli ni bei pii lɛ ekudɔɔ Konstantino lɛ hu fata he ni egbe enanemɛi kɛ mɛi ni kɛ lɛ bɔɔ lɛ babaoo nakai lɛ. Wolo ni ji History of the Middle Ages lɛ mu sane naa akɛ: “Gbɔmɔgbee—ni jeee gbɔmɔgbee kɛkɛ—ni kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ebinuu kɛ eŋa he lɛ tsɔɔ akɛ mumɔ ko kwraa kudɔɔɔ lɛ yɛ Kristojamɔ mli.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]
Atswa gbogbo nɛɛ ni yɔɔ Roma lɛ ama shi koni akɛwo Konstantino hiɛ nyam
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 26 lɛ Jɛ]
Musée du Louvre, Paris