Jeŋba Mli Shishitoo Mlai Ni Wɔnyiɛɔ Sɛɛ
Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ tsakemɔ agbo ni eba yɛ bɔ ni akwɛɔ jeŋba ahaa lɛ mli lɛ ena hewalɛ fɔŋ yɛ obalaŋtai anɔ. Taakɛ ole lɛ, nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ jeŋba hee ko eba kɛjɛ 1960 lɛ afii amli. England, Woolwich, Osɔfonukpa ni jie yi yɛ mra mli lɛ ateŋ mɔ kome lɛ jaje akɛ: “Nɔ ko bɛ enɛ mli diɛŋtsɛ ni abaanyɛ akɛɛ akɛ ‘ehiii.’” Wɔkɛ enɛ kpaaa gbee, shi wɔmiisumɔ ni efee faŋŋ akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ mɛi ni feɔ nakai lɛ ataa saji anaa. Wɔmiisumɔ ni wɔtsɔɔ amɛ nɔ̃ jeŋba mli shishitoo mlai ni wɔnyiɛɔ sɛɛ kɛ nɔ hewɔ ni wɔfeɔ nakai lɛ kɛkɛ.
Joseph Fletcher, jamɔ he nilelɔ ko ni ehe gbɛi waa yɛ U. S. Amerika lɛ wie jeŋba hee nɛɛ he akɛ: “Nɔ ko bɛ ni teɔ shi woɔ bɔlɛnamɔ yɛ gbalashihilɛ sɛɛ akɛ ehiii, ni yɛ bei komɛi amli lɛ enɛ hi.” Agbɛnɛ Frederic C. Wood, jamɔ he nilelɔ sɛɛyelɔ ko ni yɔɔ U. S. Amerika lɛ tsɔɔ mli eha nikaselɔi akɛ: “Akɛ mla ko etooo bɔlɛnamɔ he. Miiti mli ekoŋŋ miikɛɛ akɛ: mla ko kwraa bɛ. Nɔ ko bɛ ni esa akɛ ofee aloo esaaa akɛ ofeɔ.”—Theology Today, October 1965, baafa 396.
Eyɛ mli akɛ nakai susumɔ ni ahiɛ yɛ jeŋba he lɛ ehe gbɛi moŋ, shi Yehowa Odasefoi buɔ enɛ akɛ eteɔ shi ewoɔ Biblia lɛ ni yɛ no hewɔ lɛ, ehiii. Wɔ shidaamɔ ni damɔ Biblia nɔ lɛ jeɔ kpo yɛ wɔwolo ni afee yɛ 1976 ni ji Your Youth—Getting the Best out of It ni tsɔɔ bɔ ni jeŋba mli shishitoo mlai kudɔɔ subaŋ lɛ mli. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, beni nikaselɔi 100 ni eye kɛjɛ afii 12 kɛyashi 19 ekane wolo nɛɛ sɛɛ lɛ, saji amlitaolɔ ko ŋma beni ewieɔ eshiɔ enɛ lɛ akɛ: “Akɛ jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi ni atsɔɔ yɛ nyɛwolo lɛ mli lɛ etsu nii be ko ni eho, shi miheee yeee akɛ abaanyɛ akɛtsu nii bianɛ. Yinɔ nɛɛ hiŋmɛi egbele fe fɛɛ eko ni eho.”
Shi, wɔnaaa akɛ jeŋba hee nɛɛ nɔkpɛlɛmɔ eha obalaŋtai “ahiŋmɛi egbele.” Yɛ nikasemɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ obalaŋtai ni fe 160,000 ni amɛye kɛjɛ afii 13 kɛyashi l5 lɛ ahe lɛ, ana akɛ obalahii lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 41 kɛ obalayei lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 21 kɛ amɛhe ewo bɔlɛnamɔ mli. Ni yɛ mɛi ni eye kɛjɛ afii 16 kɛyashi 18 agbɛfaŋ lɛ, obalahii aaafee ejwɛ fɛɛ mli etɛ kɛ obalayei lɛ amlijaa fa kpotoo ji mɛi ni kɛ amɛhe ewo nifeemɔ nɛɛ mli. Shi mɛni ejɛ enɛ mli eba?
Hɔ ŋɔɔ ni efa yɛ gbekɛbiiashi. Gbekɛbii yei ni yeko afii 20 lɛ ateŋ nyɔŋma fɛɛ mli ekome ŋɔɔ hɔ daa afi yɛ U.S. Amerika—aaafee 1,250,000 daa afi. Mɛnɛɛmɛi ateŋ aaafee 600,000 fɔɔ amɛbii—mɛi ni eshwɛ lɛ fiteɔ musu lɛ. Agbɛnɛ obalahii akpekpei abɔ naa hiiahela kɛ nɔ ni asheɔ lɛ gbeyei ni ji herpes lɛ daa afi. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ yiŋtoo kpakpa ko yɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ ni abuŋ amɛ akɛ nɔ ni ‘hiŋmɛigbelemɔ’ kɛba lɛ sɛɛ.
Jeŋba Kpakpa He Shishitoo Mlai
Yiŋfutumɔ babaoo eba jeŋba mli shishitoo mlai ni esa akɛ atsɔɔ obalaŋtai lɛ he. Yɛ be babaoo mli lɛ, tsɔɔlɔi yeɔ ŋkɔmɔ akɛ amɛbɛ enɛ he nilee ni yɔɔ faŋŋ. Wɔnaa akɛ tsɔɔlɔi komɛi shweɔ ni amɛna heyeli ni fa ni amɛkɛtsɔɔ nikaselɔi lɛ jeŋba kpakpa he shishitoo mlai ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ yɛ anɔkwale mli akɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ni kɔɔ jeŋba he lɛ he yɛ sɛɛnamɔ.
Fɔlɔi ni ji Odasefoi jeɔ shishi mra amɛtsɔɔ amɛbii Biblia shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ, ni yɛ be babaoo mli lɛ, amɛkɛ Your Youth—Getting the Best out of It lɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni yeɔ ebuaa nitsɔɔmɔ. Kɛ oosumɔ lɛ, nikaselɔi ni ji Odasefoi lɛ kɛ miishɛɛ baaha onine ashɛ eko nɔ. Enɛ baaha ole jeŋba mli shishitoo mlai ni wɔnyiɛɔ sɛɛ lɛ, ni ebaatsɔɔ bo bɔ ni wɔkwɛɔ saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ wɔhaa lɛ amli.
Bɔlɛnamɔ ni Tsɔɔ Gbalashihilɛ Hiɛ: Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ ni ji ajwamaŋbɔɔ lɛ ji tɔmɔ; enɛ ji jeŋba shara. Biblia famɔ lɛ kɛɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi!’’ (1 Korintobii 6:18) “Nyɛtsi nyɛhe naa kɛjɛ ajwamaŋbɔɔ mli.” (1 Tesalonikabii 4:3) Wɔbuɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ akɛ tɔmɔ ni hiɛdɔɔ ni yɔɔ he lɛ teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ. Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.”—Hebribii 13:4; Kpojiemɔ 21:8.
Hii ni Kɛ Hii Feɔ Yakayakanii: Wɔheɔ wɔyeɔ hu akɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii lɛ ji tɔmɔ ni ehiii yɛ jeŋba mli. Kadimɔ nɔ ni Biblia kɛɔ yɛ yei kɛ hii fɛɛ ni kɛ amɛhe feɔ yakayakanii lɛ he: “Nyɔŋmɔ ŋmɛɛ amɛhe eha hiɛgbejianii ahe hiɛdɔi lɛ; ejaakɛ nɔ ni ato ni afeɔ lɛ, amɛyei lɛ etsake hiɛ eha nɔ ni afeee lɛ; ni nakai nɔŋŋ amɛhii lɛ hu fɔɔ yoo he nɔ ni ato ni afeɔ lɛ, ni amɛshaa yɛ amɛkɔnɔ fɔŋ lɛ mli kɛnyiɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe sɛɛ, ni hii kɛ hii tsuɔ hiɛgbejianii.”—Romabii 1:26, 27; 1 Korintobii 6:9-11.
Daa Ni Wa: Daa ni wa ji niyenii, ni ehe yɛ sɛɛnamɔ yɛ gbɛ ko nɔ. (Lala 104:14, 15; 1 Timoteo 5:23) Shi abaanyɛ, ni yɛ bei komɛi amli lɛ, akɛtsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Wɔheɔ wɔyeɔ taakɛ Biblia maa nɔ mi lɛ, akɛ enumɔ babaoo lɛ ji tɔmɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. (Abɛi 20:1; 23:29-35; 1 Korintobii 6:9, 10) Agbɛnɛ wɔbuɔ nilee ni nɔyelii lɛ kɛfeɔ mlai ni tsiɔ daa ni wa ni obalaŋtai nuɔ lɛ naa lɛ ni wɔyeɔ mlai nɛɛ anɔ.
Tsofai Fɔji: Wɔkɛ tsofai ni yeɔ mɔ awui kɛ nɔ ni fiteɔ jwɛŋmɔ tsuuu nii kɛha hiɛtserɛjiemɔ, tamɔ wii, heroin, kokaine, LSD, betel ŋmɛ kɛ tawa nɛkɛ. Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ enɛ ji tɔmɔ, akɛ yɛ pɛsɛmkunya miishɛɛjemɔ hewɔ lɛ gbɔmɛi kɛ tsofai ni yeɔ awui afite amɛgbɔmɔtso aloo amɛjwɛŋmɔ, ejaakɛ Biblia lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛhaa wɔtsua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli.”—2 Korintobii 7:1.
Yakayaka Wiemɔ: Wɔbuɔ yakayaka wiemɔ akɛ ehiii; ekɛ Biblia famɔ nɛɛ kpaaa gbee: “Ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ aloo hiɛjoomɔ lɛ akatsi ta tete yɛ nyɛteŋ. . . kɛ hiɛgbeji anitsumɔ kɛ yakayaka wiemɔ kɛ fɛoyeli hu ni esaaa lɛ.”—Efesobii 5:3, 4.
Bulɛ Kɛha Nɔyeli: Yɛ Biblia shishitoo mlai anɔyeli mli lɛ, wɔkpaa wɔ obalaŋtai lɛ agbɛ akɛ amɛkɛ bulɛ aaaha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ fɛɛ, ni skul tsɔɔlɔi hu fata he. (Romabii 13:1-7; 1 Petro 2:13-17) Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni atsɔɔ wɔ obalaŋtai lɛ akɛ amɛkɛ jamɔ krɔŋŋ aha lɛ lɛ kɛɔ akɛ wɔfee anɔkwafoi kɛ anɔkwayelɔi ni wɔjwɛŋ mɛi krokomɛi ahe.—Hebribii 13:18; Kolosebii 3:9; Efesobii 4:25; Mateo 7:12.
Biblia Shihitoo Mlai Amli Sɛɛnamɔ
Wɔna akɛ Biblia shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ sɛɛnyiɛmɔ esaa wɔ gbɔmɛi lɛ ashihilɛ jogbaŋŋ. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ naagbai kpeɔ ni wɔbii lɛ yeee emuu moŋ, shi aha wɔye wɔhe kɛjɛ tɔmɔi ni tamɔ juu, amale, shishiumɔ kɛ mɛi krokomɛi ni wɔɔye amɛ awui lɛ he. Babaoo ni wɔkɛ wɔbii yeɔ Nyɔŋmɔ mlai anɔ lɛ, babaoo hu hiiahela, nyɛmɛi ni afeko amɛhe nii, bii ni tsɛmɛi bɛ he kɛ musufitemɔi, tsui ni kumɔɔ kɛ henilee ni eye fɔ gbaaa wɔnaa ji no. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ mra mli Amerika maŋnɔkwɛlɔ nukpa John Adams sane lɛ ja beni etsɛ Biblia lɛ akɛ “wolo ni hi fe fɛɛ yɛ je lɛ mli” lɛ. Agbɛnɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Maŋnɔkwɛlɔ Abraham Lincoln hu wiemɔ lɛ ja beni ekɛɛ akɛ kɛ okpɛlɛ Biblia lɛ nɔ lɛ, “obaaahi shi ni ogbo yɛ miishɛɛ mli akɛ gbɔmɔ kpakpa” lɛ.
Shi, taakɛ bɔ ni ole lɛ, gbekɛbii ananemɛi kɛ nɔnyɛɛ babaoo baa amɛ nɔ, ni amɛfee nibii ni Biblia bɔɔ kɔkɔ eshiɔ, ni ‘amɛkɛ amɛ asha foi kɛya nɛkɛ sakasakafeemɔ shɛii nɛɛ nɔŋŋ mli.’ Shi kɛ amɛteŋ mɛi komɛi efeee nakai lɛ, mɛi krokomɛi “wieɔ musubɔɔ-wiemɔ” amɛshiɔ amɛ. (1 Petro 4:4) Ayeɔ wɔ obalaŋtai nɛɛ ahe fɛo ni aŋmɔɔ amɛ po yɛ bei komɛi amli, ejaakɛ amɛkɛ amɛhe wooo nifeemɔi ni tamɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ kɛ ehenɔi lɛ amli. No hewɔ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ enɛ kɛ tsɔɔlɔi fi wɔ gbekɛbii nɛɛ asɛɛ yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ ni amɛkɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii lɛ mli, ni amɛkɛwo wɔbii ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi yɛ nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ anaa lɛ hewalɛ.
Obaana akɛ wɔ obalaŋtai lɛ nuuu he akɛ ashɔ nɔ ko kɛjɛ amɛdɛ yɛ Biblia jeŋba he mlai lɛ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, beni Odasefonyo obalaŋta ko kɛ eshihilɛ to enanemɛi skulbii anɔ he lɛ, nɔ ni ekɛɛ ji: “Nɔ ni ebɔ mi pɛ ji haomɔ babaoo.” Taakɛ bɔ ni wɔbuɔ enɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Ofe lɛ taomɔ nibii lɛ yɛ kɛha wɔhebuu ni kɛ wɔye nɔ lɛ wɔnaa he sɛɛ.—Lala 19:8-12.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 11]
‘Kɛ okpɛlɛ Biblia lɛ nɔ lɛ, obaahi shi ni ogbo akɛ gbɔmɔ kpakpa.’—Abraham Lincoln
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Wolo ni tsɔɔ bɔ ni jeŋba mli shishitoo mlai kɔɔ subaŋ he ehaa. Odasefoi ni ji fɔlɔi kɛ enɛ tsuɔ nii amɛkɛtsɔɔ amɛbii anii
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]
Nɔ ni fata jeŋba hee lɛ he kɛba ji shihilɛ mli naagbai ni efa
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]
Odasefoi ni ji fɔlɔi jeɔ shishi mra amɛtsɔɔ amɛbii Biblia shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ.