Yitso 8
Shinto Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Japan Taoɔ
“Akɛni mitsɛ ji Shinto osɔfo hewɔ lɛ, akɛɛ wɔ akɛ wɔkɛ nu glase kome kɛ omɔ ni ahoo ni akɛwo ka mli aha yɛ kamidana [Shinto gbatsu ni yɔɔ shia] lɛ nɔ daa leebi dani wɔye leebi niyenii. Yɛ nakai jamɔ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, wɔjieɔ ka kɛ omɔ lɛ ni wɔyeɔ. Nakai feemɔ ha mina hekɛnɔfɔɔ akɛ nyɔŋmɔi lɛ baabu wɔhe.
“Beni wɔhe shia lɛ, wɔyabi shaman loo mumɔi atsɛlɔ ko nii yɛ he ni shia hee lɛ yɔɔ lɛ he kɛ akɛto wɔ shia momo lɛ he lɛ. Ebɔ wɔ kɔkɔ yɛ daimonioi agbói etɛ he, ni efa wɔ ni wɔnyiɛ hetsuumɔ nifeemɔ ni mitsɛ etsɔɔ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ wɔkɛ ŋoo tsuuɔ he ni agbói nɛɛ yɔɔ lɛ he shikome daa nyɔŋ nɔ.”—Mayumi T.
1. (Akɛ hiɛkpamɔ lɛ afata he.) Nɛgbɛ atsuɔ Shinto jamɔ lɛ he nii titri yɛ, ni mɛni enɛ tsɔɔ kɛhaa mɛi ni heɔ yeɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi?
SHINTO ji Japanbii ajamɔ titri. Taakɛ Nihon Shukyo Jiten (Encyclopedia of Japanese Religions) lɛ tsɔɔ lɛ, “Shinto jamɔ shishitoo tamɔ Japan maŋ kusum-nifeemɔi nɔŋŋ, ni eji jamɔ mli kusum-nifeemɔ ni maŋ kroko nɔ bii kɛ amɛhe wooo mli ja maŋbii nɛɛ pɛ.” Shi Japanbii anitsumɔ kɛ kusumii egbɛ eshwa babaoo bianɛ akɛ eeefee wɔ miishɛɛ akɛ wɔɔle nɔ̃ jamɔ mli nibii ni kudɔ Japan yinɔsane kɛ Japannyo lɛ su kɛ baŋ.
2. Shinto naa Japanbii ashihilɛ nɔ hewalɛ kɛyashɛɔ nɛgbɛ?
2 Eyɛ mli akɛ Shinto jamɔ lɛ mlibii ni fe 91,000,000 yɛ Japan, ni eji maŋ lɛ mlibii ayifalɛ mlijaai ejwɛ mli etɛ moŋ, shi nibii amlipɛimɔ ko jie lɛ kpo akɛ gbɔmɛi 2,000,000 pɛ, aloo onukpai lɛ ayifalɛ ni ji oha fɛɛ mli 3 pɛ kɛɔ akɛ amɛheɔ Shinto amɛyeɔ diɛŋtsɛ. Shi, Sugata Masaaki, nilelɔ ni pɛiɔ Shinto mli lɛ kɛɔ akɛ: “Alo Shinto shwanyaŋŋ awo Japannyo daa gbi shihilɛ mli akɛ gbɔmɛi leee po akɛ enɛ yɛ. Kɛha Japannyo lɛ, ejeee jamɔ ko, etamɔ nɔ ko ni ebɔle amɛhe kɛkpe ni ayooo loo anaaa jogbaŋŋ, tamɔ kɔɔyɔɔ ni amɛmuɔ lɛ.” Mɛi ni kɛɔ akɛ amɛbɛ jamɔ he miishɛɛ lɛ po heɔ Shinto gbɛjegbɛi anɔ sɛbɛi ni haa mɔ jeɔ gbɛjegbɛi anɔ osharai amli shweshweeshwe lɛ, ni amɛkpeeɔ amɛŋamɛi yɛ Shinto blema saji anaa, ni amɛkɛ amɛshika woɔ daa afi Shinto gbijurɔyelii amli.
Te Fee Tɛŋŋ ni Eje Shishi?
3, 4. Te fee tɛŋŋ ni abale Japanbii ajamɔ lɛ akɛ Shinto klɛŋklɛŋ kwraa lɛ?
3 Wiemɔ, “Shinto” lɛ je shishi yɛ wɔ Ŋ.B. afii ohai kpaanyɔ lɛ mli koni akɛ sɔrɔtofeemɔ aba maŋbii ajamɔ lɛ kɛ Buddha jamɔ, ni akɛmiiba Japan lɛ teŋ. Shi Sachiya Hiro, nilelɔ ni pɛiɔ Japanbii ajamɔi amli lɛ kɛɔ akɛ, “kɛlɛ, ‘Japanbii Ajamɔ’ . . . yɛ dani akɛ Buddha jamɔ ba, shi no mli lɛ eji jamɔ ni mɛi ajwɛŋmɔ bɛ nɔ, ni nɔ ni yɔɔ mli ji kusum-nifeemɔi kɛ ‘jeŋba taomɔ nii.’ Shi beni akɛ Buddha jamɔ ba pɛ kɛkɛ ni gbɔmɛi lɛ bayoo anɔkwale ni eji akɛ nakai kusum-nifeemɔi kɛ jeŋba taomɔ nii lɛ ji Japanbii ajamɔ, ni esoro no yɛ Buddha jamɔ, ni ji maŋsɛɛ jamɔ lɛ he.” Te fee tɛŋŋ ni Japanbii ajamɔ nɛɛ ba hu?
4 Ewa akɛ aaatsɔɔ be pɔtɛɛ ni klɛŋklɛŋ Shinto, loo “Japanbii Ajamɔ” lɛ pue. Kodansha Encyclopedia of Japan lɛ tsɔɔ mli akɛ, beni shikpɔŋ sũ ni afɔɔ ni akɛduɔ omɔ be lɛ shɛ lɛ, “ehe bahia ni ato akutsei ni yɔɔ lɛ ahe gbɛjianɔ yɛ okwaayeli nitsumɔ ni akɛfɔɔ shikpɔŋ sũ nɛɛ mli, ni okwaayeli mli kusum-nifeemɔi—ni yɛ sɛɛ mli lɛ ebatsu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa babaoo he nii yɛ Shintō mli lɛ—je shishi.” Nakai mra be mli bii lɛ na adebɔɔ mli nyɔŋmɔi babaoo he jwɛŋmɔ ni amɛkɛ woo ha amɛ.
5. (a) Mɛni ji Shinto jwɛŋmɔ yɛ gbohii lɛ ahe? (b) Kɛ akɛ jwɛŋmɔ ni Shinto hiɛ yɛ gbohii lɛ ahe lɛ to Biblia lɛ he lɛ, te anaa tɛŋŋ?
5 Kɛfata nɛkɛ woo loo jamɔ nɛɛ he lɛ, susumai ni egboi lɛ agbeyeishemɔ kɛ kusum-nifeemɔi ni akɛkpaa amɛ fai ba. Yɛ sɛɛ mli lɛ enɛ batsɔ blematsɛmɛi amumɔi lɛ ajamɔ. Taakɛ Shinto hemɔkɛyeli tsɔɔ lɛ, susuma ni “egbo” lɛ hiɛ esu kɛ baŋ lɛ lolo ni gbele woɔ ehe muji yɛ egbele sɛɛ nɔŋŋ. Kɛji akɛ mɛi ni agbo ashi amɛ lɛ tsu kaimɔ kusum-nifeemɔi komɛi ahe nii lɛ, atsuuɔ susuma lɛ he kɛyashɛɔ he ni ejieɔ nyɛɛ fɛɛ kɛjɛɔ ehe, ni eŋɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ ejurɔfeemɔ subaŋ ehaa ehe. Yɛ be ni sa mli lɛ, blematsɛmɛi amumɔ nɛɛ woɔ ehe nɔ kɛyaa gbɛhe ko mli akɛ blemabii lɛ ayibaalɔ, loo nyɔŋmɔ. No hewɔ lɛ wɔnaa akɛ susuma ni gbooo hemɔkɛyeli lɛ ji shishitoo nɔ kɛha jamɔ kroko hu ni ekudɔɔ heyelilɔi lɛ asubaŋ kɛ amɛnifeemɔi.—Lala 146:4; Jajelɔ 9:5, 6, 10.
6, 7. (a)Te Shintobii susuɔ amɛ nyɔŋmɔi lɛ ahe amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛni ji shintai, ni mɛni hewɔ esa kadimɔ waa yɛ Shinto mli lɛ? (Okɛto 2 Mose 20:4, 5; 3 Mose 26:1; 1 Korintobii 8:5, 6 he.)
6 Asusuɔ adebɔɔ mli nyɔŋmɔi kɛ blematsɛmɛi anyɔŋmɔi lɛ ahe akɛ amɛji mumɔi ni “sɛŋ” kɔɔyɔɔ “mli” ni amɛyi mli obɔ. Kɛ aaye gbijurɔ ko lɛ, gbɔmɛi tsɛɔ nyɔŋmɔi lɛ koni amɛkpeleke shi kɛba hei pɔtɛɛ ni atsuu jɛmɛ he aha nifeemɔ lɛ. Akɛɛ nyɔŋmɔi lɛ yahiɔ shintai, ni ji nibii ni ajaa, tamɔ tsei, tɛi, ashwishwɛi kɛ klantei amli be fioo. Shaman, loo mumɔi atsɛlɔi kwɛɔ kusum-nifeemɔi anɔ ni akɛtsɛɔ nyɔŋmɔi lɛ koni amɛba.
7 Fiofio lɛ, nyɔŋmɔi lɛ “ashikpelekemɔ hei” ni atsuuɔ jɛmɛ he yɛ be fioo ko mli kɛhaa gbijurɔyelii lɛ batsɔ nɔ ni afeɔ yɛ be fɛɛ mli agbɛnɛ. Gbɔmɛi mamɔ gbatsui amɛha nyɔŋmɔi ni mli hi, mɛi ni tamɔ mɛi ni jɔɔ amɛ lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ amɛfeee nyɔŋmɔi lɛ ahe amagai, shi moŋ amɛjaa shintai, ni akɛɛ nyɔŋmɔi lɛ amumɔi hiɔ amɛmli lɛ. Gɔŋ muu fɛɛ po, tamɔ Fuji, baanyɛ afee shintai. Be bashɛ ni nyɔŋmɔi lɛ ayi bafa babaoo aahu akɛ Japanbii bana wiemɔ ko ni ji yaoyorozu-no-kami, ni eshishi diɛŋtsɛ ji “nyɔŋmɔi akpekpei kpaanyɔ” (“kami” shishi ji “nyɔŋmɔi” loo “wɔji”). Amrɔ nɛɛ akɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii akɛtsɔɔ “nyɔŋmɔi ni anyɛŋ akane,” ejaakɛ wɔji ni yɔɔ Shinto jamɔ lɛ mli lɛ ayi miifa be fɛɛ be.
8. (a) Taakɛ Shinto blema sane tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ aná Amaterasu Omikami ni anyɛ enɔ koni eha ana la? (b) Te fee tɛŋŋ ni Amaterasu Omikami batsɔ maŋ lɛ nyɔŋmɔ loo wɔŋ lɛ, ni maŋtsɛmɛi lɛ kɛ lɛ bana tsakpaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Akɛni Shinto kusum-nifeemɔi lɛ yaa nɔ yɛ gbatsui ahe hewɔ lɛ, weku fɛɛ weku ma gbatsu eha ewɔŋ loo nyɔŋmɔ ni buɔ amɛhe. Shi beni maŋtsɛmɛi aweku lɛ fee maŋ lɛ ekome yɛ wɔ Ŋ.B. afii ohai kpawo lɛ mli lɛ, amɛwó amɛ hulu-nyɔŋmɔyoo, Amaterasu Omikami nɔ, koni ebafee maŋ lɛ nyɔŋmɔ loo wɔŋ kɛ mɔ titiri yɛ Shinto nyɔŋmɔi lɛ ateŋ. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 191.) Yɛ be ni sa mli lɛ, akɛ blema sane ko ba akɛ maŋtsɛ lɛ ji hulu-nyɔŋmɔyoo lɛ seshinyo diɛŋtsɛ. Bɔni afee ni amɛwaje nakai hemɔkɛyeli lɛ, abɔi Shinto niŋmaai titrii enyɔ, Kojiki kɛ Nihon shoki lɛ anaabuamɔ yɛ wɔ Ŋ.B. afii ohai kpaanyɔ lɛ mli. Akɛni amɛkɛ blema saji loo adesãi ni wóɔ maŋtsɛmɛi aweku lɛ nɔ akɛ nyɔŋmɔi aseshibii tsu nii hewɔ lɛ, nɛkɛ woji nɛɛ ye ebua ni ato bɔ ni maŋtsɛmɛi lɛ anɔ kwɔlɔ ha lɛ ama shi.
Gbijurɔyelii kɛ Kusum-Nifeemɔi Ajamɔ
9. (a) Mɛni hewɔ woloŋlelɔ ko tsɛɔ Shinto akɛ “ebɛ” jamɔ lɛ? (b) Te Shinto feɔ shiŋŋ yɛ tsɔɔmɔi ahe ehaa tɛŋŋ? (Okɛto Yohane 4:22-24 he.)
9 Shi abuuu nɛkɛ Shinto adesãi loo blema saji amli woji nɛɛ akɛ ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ. Miishɛɛ sane ji akɛ, Shinto bɛ shishitolɔ loo Biblia ko ni ale. Shinto woloŋlelɔ ko, Shouichi Saeki tsɔɔ mli akɛ: “Shinto ji ‘ebɛ,’ ni tsara nɔ babaoo jamɔ. Ebɛ tsɔɔmɔi pɔtɛɛ ni ebɛ nyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ ni atsɔɔ mli. Etamɔ nɔ ni ebɛ mlai komɛi ni esa akɛ aye nɔ. . . . Eyɛ mli akɛ alɛ mi yɛ weku ni yɛ ekusum naa lɛ ekɛ ehe ekpɛtɛ Shinto he moŋ, shi mikaiii akɛ akɛ jamɔ he tsɔsemɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ha mi.” (Wɔ wɔtsɔmɔ wiemɔ lɛ.) Kɛha Shintobii lɛ, tsɔɔmɔi, mlai, kɛ agbɛnɛ yɛ bei komɛi amli lɛ, nɔ ni amɛjaa lɛ, ahe ehiaaa. Mɔ ko ni pɛiɔ Shinto mli kɛɛ: “Yɛ be babaoo mli lɛ, anyɛɔ atsakeɔ nyɔŋmɔ ni ama gbatsu aha lɛ lɛ, ni akɛ nakai gbatsu lɛ haa nyɔŋmɔ kroko, ni yɛ bei komɛi amli lɛ, gbɔmɛi ni jaa nakai nyɔŋmɔi lɛ ni amɛsɔleɔ amɛhaa amɛ lɛ po leee akɛ atsake nɛkɛ nyɔŋmɔi nɛɛ.”
10. Mɛni he hiaa waa kɛha Shintobii?
10 Belɛ mɛni he hiaa Shintobii waa? Wolo ko ni wieɔ Japanbii ahiŋmɛigbelemɔ he lɛ kɛɛ: “Kɛjɛ shishijee lɛ, Shinto buɔ nifeemɔ ni haa gbeekpamɔ kɛ shihilɛ mli nibii anamɔ yaa hiɛ yɛ akutso bibioo mli lɛ akɛ ‘ekpakpa’ ni ebuɔ nɔ ni tsiɔ enɛ gbɛ lɛ akɛ ‘efɔŋ.’” Abuɔ gbeekpamɔ ni baa amɛkɛ nyɔŋmɔi lɛ, adebɔɔ kɛ akutso lɛ teŋ lɛ akɛ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he fe fɛɛ. Abuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni gbaa akutso lɛ toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ akɛ ehiii, ni bɔ ni ehe yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ jeŋba mli lɛ kɔɔɔ he eko.
11. Mɛni gbijurɔyelii tsuɔ yɛ Shinto jamɔ kɛ daa gbi shihilɛ mli?
11 Akɛni Shinto bɛ hemɔkɛyeli loo tsɔɔmɔ ko ni ato he gbɛjianɔ momo hewɔ lɛ, gbɛ ni etsɔɔ nɔ ehaa gbeekpamɔ baa akutso lɛ mli ji kɛtsɔ kusum-nifeemɔ kɛ gbijurɔyelii anɔ. Nihon Shukyo Jiten ensaiklopedia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ Shinto jamɔ mli ji kɛji akɛ wɔyeɔ gbijuji aloo wɔyeee.” (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 193.) Niyeli yɛ ekomefeemɔ mli yɛ gbijurɔyelii ashishi kɛmiibɔle blematsɛmɛi anyɔŋmɔi ahe lɛ haa ekomefeemɔ mumɔ baa gbɔmɛi ni ji akutsei ni duɔ omɔ lɛ ateŋ. Gbijuji titrii lɛ ka he amɛji nɔ ni kɔɔ omɔ dumɔ he. Yɛ agbiɛnaa be mli lɛ, kosɛɛbii lɛ tsɛɔ “omɔ ŋmɔji anyɔŋmɔ” lɛ koni ekpeleke shi kɛba amɛ akrowa lɛ, ni amɛsɔleɔ amɛhaa nikpamɔ kpakpa. Kɛ nikpamɔ be shɛ lɛ, amɛdaa amɛnyɔŋmɔi lɛ ashi yɛ nikpamɔ lɛ hewɔ. Kɛ eshɛ gbijurɔyeli bei amli lɛ, amɛtereɔ amɛnyɔŋmɔi lɛ ni mamɔ mikoshi, loo gbatsui bibii anɔ lɛ kɛbɔleɔ shi, ni amɛkɛ nyɔŋmɔi lɛ nuɔ wein ni akɛ omɔ efee (sake) ni akɛ amɛ yeɔ nii.
12. Mɛɛ kusum-nifeemɔi ni kɔɔ hetsuumɔ he yaa nɔ yɛ Shinto, ni kɛha mɛɛ yiŋtoo?
12 Shi bɔni afee ni amɛkɛ nyɔŋmɔi lɛ afee ekome lɛ, Shintobii heɔ yeɔ akɛ esa akɛ atsuu amɛhe ni afee amɛ krɔŋkrɔŋ kɛjɛ amɛjeŋba he muji kɛ eshai fɛɛ mli. Biɛ ji he ni kusum-nifeemɔi baa mli yɛ lɛ. Gbɛi sɔrɔtoi enyɔ yɛ ni atsɔɔ nɔ afeɔ mɔ ko loo nɔ ko krɔŋkrɔŋ. Ekome ji oharai ni ekroko lɛ ji misogi. Yɛ oharai mli lɛ, Shinto osɔfo lɛ fɔɔ sakaki tso ni baa ŋmɔŋ yɔɔ nɔ be fɛɛ be lɛ nine ni akɛ wolo loo odonti efi naabu koni ekɛfee nɔ ko loo mɔ ko krɔŋkrɔŋ, yɛ be mli ni yɛ misogi mli lɛ, akɛ nu feɔ. Nɛkɛ hetsuumɔ he kusum-nifeemɔi nɛɛ ahe hiaa Shinto jamɔ lɛ aahu akɛ Japannyo ko ni abuɔ lɛ waa kɛɛ: “Abaanyɛ awie yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ akɛ, kɛ jeee nɛkɛ kusum-nifeemɔ nɛɛ kulɛ, Shinto nyɛŋ adamɔ shi [akɛ jamɔ].”
Bɔ Ni Shinto Nyɛɔ Ekɛ Ehe Woɔ Shihilɛi Fɛɛ Mli
13, 14. Shinto enyɛ ekɛ ehe ewo jamɔi krokomɛi amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Gbijurɔyelii kɛ kusum-nifeemɔi elilaa shi yɛ Shinto mli yɛ tsakemɔ ni Shinto jamɔ etsɔ mli yɛ afii abɔ lɛ amli lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛɛ tsakemɔ ni? Shinto nilelɔ ko ni pɛiɔ nii amli kɛ tsakemɔi ni yɔɔ Shinto mli lɛ to tsobi ni awula lɛ he. Beni akɛ Buddha jamɔ ba lɛ, Shinto kɛ Buddha tsɔɔmɔi ha ehe. Beni jeŋba kpakpa he mlai he bahia gbɔmɛi lɛ, ekɛ Konfushio jamɔ ha ehe. Shinto nyɛɔ ekɛ ehe woɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli.
14 Jamɔ kome mli nibii ni akɛfutuɔ ekroko mli nɔ lɛ tee nɔ yɛ Shinto yinɔsane shishijee mra mli. Eyɛ mli akɛ Konfushio jamɔ kɛ Tao jamɔ ni ale yɛ Japan akɛ “yin kɛ yang Gbɛ lɛ” ebote Shinto jamɔ mli moŋ, shi Buddha jamɔ titri ji nɔ ni futu Shinto.
15, 16. (a) Te Shintobii fee amɛnii yɛ Buddha jamɔ he amɛha tɛŋŋ? (b) Te fee tɛŋŋ ni Shinto ni akɛfutu Buddha jamɔ lɛ ba?
15 Beni Buddha jamɔ ba mli kɛtsɔ China kɛ Korea lɛ, kɛkɛ ni Japanbii tsɛ amɛblema saji ajamɔ mli nifeemɔi lɛ akɛ Shinto, aloo “nyɔŋmɔi lɛ agbɛ lɛ.” Shi beni jamɔ hee ba lɛ, Japan mli gba yɛ kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ Buddha jamɔ nɔ aloo dabi lɛ he. Kuu ni fiɔ Buddha jamɔ sɛɛ lɛ ma nɔ mi akɛ, ‘Maji ni bɛŋkɛ wɔ lɛ fɛɛ jaa yɛ nakai gbɛ nɔ. Mɛni hewɔ esa akɛ Japan afee sɔrɔto?’ Kuu ni teɔ shi woɔ Buddha jamɔ lɛ je ŋwane akɛ, ‘Kɛ wɔja nyɔŋmɔi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ, belɛ wɔmiitee wɔ diɛŋtsɛ wɔ-nyɔŋmɔi lɛ amlifu shi.’ Beni abe aahu afii nyɔŋmai abɔ sɛɛ lɛ, mɛi ni fiɔ Buddha jamɔ sɛɛ lɛ ye omanye. Beni shɛɔ wɔ Ŋ.B. afii ohai ekpaa lɛ naagbee, beni Maŋtsɛ Binuu Shōtoku kpɛlɛ Buddha jamɔ nɔ lɛ, no mli lɛ jamɔ hee lɛ ehe shi.
16 Beni Buddha jamɔ gbɛɔ eshwaa akrowai lɛ amli lɛ, ekɛ Shinto wɔji loo nyɔŋmɔi ni amɛshihilɛ ehe shi yɛ gbɔmɛi lɛ adaa gbi shihilɛ mli nibii amli waa lɛ kpe. Esa akɛ jamɔi enyɔ lɛ aŋmɛɛ saji ahe ni amɛfutu kɛhi shi. Osɔfoi mɔ kome shihilɔi ni ji Buddhafoi ni tsuɔ he-tsɔsemɔ he nii yɛ gɔji lɛ anɔ lɛ ye bua ni afutu jamɔi enyɔ lɛ. Akɛni abuɔ gɔji akɛ jɛmɛ ji Shinto nyɔŋmɔi lɛ ashihilɛ hei hewɔ lɛ, osɔfoi mɔ kome shihilɔi ni waa amɛhe yi yɛ gɔji lɛ anɔ lɛ ha ana jwɛŋmɔ lɛ akɛ belɛ afutu Buddha jamɔ kɛ Shinto, ni nɔ ni enɛ kɛba ji jinguji, aloo “sɔlemɔtsu-gbatsui” amaamɔ.a Jamɔi enyɔ nɛɛ afutumɔ lɛ ba mli fiofio yɛ be mli ni Buddha jamɔ ŋɔɔ hegbɛ lɛ ni ekɛtoɔ nibii ni akɛmamɔ shi yɛ jamɔ he lɛ ahe gbɛjianɔ lɛ.
17. (a) Mɛni ji kamikaze shishi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ akɛ kamikaze to hemɔkɛyeli akɛ Japan ji maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ he?
17 Beni be shwieɔ mli lɛ, nɔ ni aheɔ ayeɔ, akɛ Japan ji maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ miihe shi. Beni Mongoliabii lɛ tutua Japan yɛ afii ohai 13 lɛ mli lɛ, abaná kamikaze, ni eshishi diɛŋtsɛ ji “kɔɔyɔɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ mli hemɔkɛyeli. Mongoliabii lɛ batutua Kyushu ŋshɔkpɔ lɛ shii enyɔ kɛ ta lɛji babaoo, ni ahum ni fa lɛ fite amɛtutuamɔ lɛ shii enyɔ. Japanbii lɛ kɛ nɛkɛ ahum, loo kɔɔyɔɔ (kaze) nɛɛ he yijiemɔ haa amɛ Shinto nyɔŋmɔi (kami) lɛ, ni enɛ ha nyɔŋmɔi nɛɛ agbɛi bahe shi babaoo.
18. Shinto kɛ jamɔi krokomɛi lɛ shi akaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Beni hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ Shinto nyɔŋmɔi lɛ amli lɛ yaa hiɛ lɛ, abu amɛ akɛ amɛji shishijee nyɔŋmɔi lɛ, yɛ be mli ni abuɔ Buddhai (“mɛi ni ena anɔkwale emuuyeli lɛ”) kɛ bodhisattvai (mɛi ni baatsɔmɔ Buddhai ni amɛyeɔ buaa mɛi krokomɛi koni amɛna anɔkwa emuuyeli; kwɛmɔ baafai 136-8, 145-6) lɛ akɛ mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kpojiemɔi yɛ be fioo ko mli. Yɛ nɛkɛ Shinto-kɛ-Buddhafoi abéi nɛɛ hewɔ lɛ, Shinto tsɔɔmɔ kui sɔrɔtoi ba. Ekomɛi maa Buddha jamɔ nɔ mi, ekomɛi hu wóɔ Shinto nyɔŋmɔi ni ato amɛ lɛ asɔlemɔtsu lɛ nɔ, ni mɛi krokomɛi hu kɛ Konfushio jamɔ ko ni ba yɛ sɛɛ mli lɛ tsu nii ni amɛkɛwula amɛtsɔɔmɔi lɛ.
Maŋtsɛ Jamɔ kɛ Maŋ lɛ Shinto Jamɔ
19. (a) Mɛni ji oti ni ma Shinto Saamɔ kuu lɛ hiɛ? (b) Norinaga Motoori tsɔɔmɔi lɛ kɛ mɛɛ susumɔ ba? (d) Nyɔŋmɔ fɔɔ wɔ nine koni wɔfee mɛni?
19 Yɛ afii pii ni aŋmɛɛ saji ahe akɛsaa lɛ sɛɛ lɛ, Shinto jamɔ he nilelɔi kpɛ amɛyiŋ akɛ Chinabii ajamɔ susumɔi ebule amɛjamɔ lɛ. No hewɔ lɛ amɛma sɛɛkuu kɛmiiya blema Japanbii agbɛ lɛ nɔ mi. Shinto tsɔɔmɔ kuu kroko, ni ale akɛ Shinto Saamɔ lɛ baje kpo, kɛ Norinaga Motoori (egbɛɛɔ Motoʹori), afii ohai 18 lɛ mli woloŋlelɔ ko akɛ enyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi lɛ ateŋ mɔ ni ehe gbɛi fe fɛɛ. Yɛ Japanbii ahiŋmɛigbelemɔ shishijee lɛ sɛɛ gbɛ taomɔ mli lɛ, Motoori kase woji ni nɔ kwɔlɔ fe fɛɛ lɛ, titri lɛ Shinto niŋmaai ni atsɛɔ lɛ Kojiki lɛ. Etsɔɔ bɔ ni hulu-nyɔŋmɔyoo, Amaterasu Omikami nɔ kwɔ fe fɛɛ ha, shi eshi adebɔɔ mli nibii ni anuuu shishi jogbaŋŋ lɛ nakai eha nyɔŋmɔi lɛ. Kɛfata he lɛ, taakɛ etsɔɔmɔi lɛ tsɔɔ lɛ, anyɛɛɛ ale be mli ni ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ baa, ni ejeee bulɛ akɛ gbɔmɛi aaabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanu shishi. Jwɛŋmɔ ni ehiɛ ji, kaabi sane ko kwraa, ba ohe shi oha ŋwɛi duromɔ.—Yesaia 1:18.
20, 21. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Shinto jamɔ he nilelɔ ko tsɔ ebɔ mɔdɛŋ koni ejie “Chinabii” atsɔɔmɔi kɛjɛ Shinto mli? (b) Hirata jeŋ nilee lɛ ha ato mɛɛ kuu shishi?
20 Esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, Atsutane Hirata, lɛɛ Norinaga jwɛŋmɔ lɛ mli ni ebɔ mɔdɛŋ ni etsuu Shinto he, ni ejie “Chinabii” anibii fɛɛ kɛjɛ mli. Mɛni Hirata fee? Ekɛ “Kristofoi” ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ anyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ futu Shinto! Ekɛ Amenominakanushi-no-kami, ni ji nyɔŋmɔ ko ni atsi eta yɛ Kojiki lɛ mli lɛ to “Kristofoi” a-Nyɔŋmɔ lɛ he, ni etsɔɔ mli akɛ nyɔŋmɔ ni kwɛɔ jeŋ muu fɛɛ nɛɛ nɔ lɛ yɛ nyɔŋmɔi krokomɛi enyɔ yɛ eshishi, “Mɔ ni Woɔ Yibii Babaoo (Takami-musubi) kɛ Mɔ ni Woɔ Ŋwɛi Yibii (Kami-musubi), ni etamɔ nɔ ni amɛdamɔ shi kɛha nuu kɛ yoo he nibii.” (Religions in Japan) Hɛɛ, eŋɔ nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome tsɔɔmɔ lɛ kɛjɛ Roma Katolek jamɔ mli, eyɛ mli akɛ ebafeee Shinto tsɔɔmɔ titri. Shi yɛ naagbee lɛ, bɔ ni Hirata kɛ nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Kristojamɔ lɛ futu Shinto ha lɛ ha ekɛ nyɔŋmɔ kome jamɔ ni Kristendom hiɛ mli lɛ wo Shinto jwɛŋmɔ mli.—Yesaia 40:25, 26.
21 Hirata nyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ lɛ batsɔ ‘Akɛ Woo Aha Maŋtsɛ Lɛ’ kuu lɛ nɔdaamɔ nɔ, ni no ha abutu akutseiaŋ asraafoi nɔyelɔi yiwalɔi, shogunbii lɛ, ni aku sɛɛ ato maŋtsɛmɛi anɔyeli ama shi ekoŋŋ yɛ 1868. Beni ato maŋtsɛmɛi anɔyeli lɛ ama shi lɛ, kɛkɛ ni ahala Hirata kaselɔi lɛ akɛ nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi kɛha Shinto jamɔ lɛ, ni amɛfi kuu ko ni baaha Shinto afee Maŋ lɛ jamɔ lɛ sɛɛ. Yɛ maŋnɔkwɛmɔ gbɛjianɔtoo hee ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ shishi lɛ, abuɔ maŋtsɛ lɛ, ni asusuɔ akɛ eji hulu-nyɔŋmɔyoo Amaterasu Omikami seshinyo tuuŋtu lɛ akɛ “mɔ krɔŋkrɔŋ kɛ mɔ ni atɔɔɔ enɔ.” No hewɔ lɛ ebatsɔ Maŋ lɛ Shinto nyɔŋmɔ ni fe fɛɛ.—Lala 146:3-5.
Shinto “Niŋmaa Krɔŋkrɔŋ”
22, 23. (a) Mɛɛ famɔi enyɔ maŋtsɛ lɛ kɛha? (b) Mɛni hewɔ abu nɛkɛ famɔi nɛɛ akɛ krɔŋkrɔŋ lɛ?
22 Yɛ be mli ni Shinto yɔɔ eblema saji ni aŋmala, kusum-nifeemɔi kɛ sɔlemɔi ni yɔɔ Kojiki, Nihongi, kɛ Yengishiki niŋmaai lɛ amli lɛ, kɛlɛ wolo krɔŋkrɔŋ ko he miihia Maŋ Shinto jamɔ lɛ. Yɛ 1882 mli lɛ, Maŋtsɛ Meiji ŋma Maŋtsɛ Sanejajemɔ eha Asraafoi kɛ Amlakui. Akɛni eba kɛjɛ maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ hewɔ lɛ, Japanbii lɛ bu enɛ akɛ niŋmaa krɔŋkrɔŋ, ni ebafee nɔ ni hii ni yɔɔ asraafoi anitsumɔ mli lɛ jwɛŋɔ nɔ daa gbi. Ema nɔ mi akɛ aŋkroaŋkro lɛ nitsumɔ, akɛ ewo enyɔji, ni etsu gbɛnaa nii ni ka enɔ yɛ maŋtsɛ-kɛ-nyɔŋmɔ lɛ he lɛ he nii lɛ fe fɛɛ eko ni ebaafee eha mɔ kroko.
23 Akɛ nɔ kroko fata Shinto niŋmaa krɔŋkrɔŋ lɛ he beni maŋtsɛ lɛ ŋma Maŋtsɛ Sanejajemɔ kroko ni kɔɔ Tsɔsemɔ kɛ Woloŋlee he eha yɛ October 30, 1890 lɛ. Shigeyoshi Murakami, Maŋ Shinto jamɔ lɛ he nilelɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Jeee akɛ ekɛ shishitoo nii kɛha skul nikasemɔ ha kɛkɛ, shi no batsɔ ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi kwraa kɛha Maŋ Shinto jamɔ lɛ.” Sanejajemɔ lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ, “yinɔsane mli” wekukpaa ni ka maŋtsɛmɛi ablematsɛmɛi ahe blema saji kɛ amɛ shishibii lɛ ateŋ lɛ ji nɔ ni abaadamɔ nɔ ale woloŋ. Te Japanbii susu nɛkɛ famɔi nɛɛ ahe amɛha tɛŋŋ?
24. (a) Okɛ nɔkwɛmɔ nɔ aha ni tsɔɔ bɔ ni gbɔmɛi lɛ bu maŋtsɛ sanejajemɔi lɛ amɛha. (b) Maŋ Shinto jamɔ lɛ kɛ maŋtsɛ jamɔ ba yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
24 Asano Koshino kaiɔ akɛ: “Beni miji gbekɛyoo lɛ, [skul] onukpa sɛɛyelɔ lɛ kɛ woo hiɛɔ tso adeka ko yɛ ehiŋmɛi ŋɛlɛ nɔ kɛbaa kpoku lɛ nɔ. Skul onukpa lɛ heɔ adeka lɛ ni egbalaa wolo ni aŋma Maŋtsɛ Sanejajemɔ ni kɔɔ Woloŋlee he yɛ nɔ lɛ kɛjɛɔ mli. Beni akaneɔ sanejajemɔ lɛ, wɔmaa wɔyi shi kwraa kɛyashiɔ be mli ni wɔnuɔ naagbee wiemɔi lɛ, ‘Maŋtsɛ lɛ Gbɛi kɛ Enaasɔomɔ Nɔ.’ Wɔbo enɛ toi shii abɔ akɛ eha wɔbale wiemɔi lɛ yɛ wɔyitsoŋ.” Ato gbɛjianɔ kɛtsɔ tsɔsemɔ kɛ woloŋlee he gbɛjianɔtoo ko ni damɔ blema saji anɔ aha maŋ muu lɛ fɛɛ koni ejɔɔ ehe nɔ eha maŋtsɛ lɛ aahu kɛbashi 1945. Abu Maŋ Shinto jamɔ lɛ akɛ jamɔ ni fe fɛɛ, ni aba Shinto tsɔɔmɔ kui krokomɛi 13 lɛ ashi ni awie amɛhe akɛ Shinto Jamɔ Kui Bibii.
Japan Jamɔ Yiŋtoo—Je lɛ Nɔ Kunimyeli
25. Te gbɔmɛi lɛ bu Japan maŋtsɛ lɛ amɛha tɛŋŋ?
25 Awula Maŋ Shinto jamɔ lɛ kɛ ehe amaga hu. Masato, ni ji Japannyo nuumo ko kaiɔ akɛ: “Daa leebi lɛ, mitswaa midɛ mitsɔɔ hulu, nyɔŋmɔyoo Amaterasu Omikami he okadi lɛ, kɛkɛ lɛ mitsɔ mihiɛ miha bokagbɛ kɛmiikwɛ Maŋtsɛ We lɛ ni mijaa maŋtsɛ lɛ.” Maŋtsɛ lɛ shishibii jaa lɛ akɛ nyɔŋmɔ. Abu lɛ akɛ eji ofe yɛ maŋkwramɔŋ kɛ jamɔŋ, akɛni ejɛ hulu-nyɔŋmɔyoo lɛ mli lɛ hewɔ. Japan nilelɔ ko kɛɛ: “Maŋtsɛ lɛ ji nyɔŋmɔ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɛi amli. Eji Nyɔŋmɔ-su kpojiemɔ.”
26. Mɛɛ tsɔɔmɔ ba yɛ maŋtsɛ lɛ ni ajaa lɛ lɛ hewɔ?
26 Yɛ enɛ hewɔ lɛ, akɛ tsɔɔmɔ ko ba akɛ, “je ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ teŋ ji Mikado [Maŋtsɛ] lɛ shikpɔŋ lɛ. Esa akɛ wɔjɛ nɛkɛ shikwɛɛ he nɛɛ wɔlɛɛ Mumɔ Kpeteŋkpele nɛɛ mli yɛ je lɛŋ fɛɛ. . . . Japan Kpeteŋkpele lɛ ni aaalɛɛ mli yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ ni aaawo nɔ kɛya Nyɔŋmɔi lɛ ashikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nitsumɔ ni he hiaa, ni agbɛnɛ, eji wɔ naanɔ yiŋtoo ni tsakeee.” (The Political Philosophy of Modern Shinto, ni D. C. Holtom ŋma) Agbalaaa Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ lɛ mli yɛ jɛmɛ!
27. Asraafoi kɛ Japanbii amaŋtsɛ ni amɛjaa lɛ tsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
27 John B. Noss wie yɛ ewolo, Man’s Religions lɛ mli akɛ: “Japan asraafoi lɛ efeee shɔ̃ɔ yɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛ amɛhe aaaha loo amɛaana lɛ mli. Amɛkɛfee amɛ tawuu wiemɔ lɛ fa akɛ kunimyeli ji Japan nitsumɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Eka shi faŋŋ akɛ wɔbaanyɛ wɔna nɔ ni eka shi faŋŋ akɛ ebaajɛ jamɔ mli nibii fɛɛ ni akɛwoɔ maŋhedɔɔ mli nɛɛ mli aba lɛ yɛ wiemɔi nɛɛ amli.” Mɛɛ oshara ni damɔ Shinto blema saji kɛ adesãi ni kɔɔ mɔ krɔŋkrɔŋ ni maŋtsɛ lɛ ji lɛ anɔ, kɛ jamɔ ni akɛfutu maŋhedɔɔ mli, atɛo aha Japanbii kɛ mɛi krokomɛi nɛkɛ!
28. Mɛni Shinto tsu yɛ Japanbii amɔdɛŋbɔɔ yɛ tawuu mli lɛ mli?
28 Japanbii bɛ nɔ ni amɛbaahala akɛ ja amɛja maŋtsɛ lɛ yɛ Maŋ Shinto jamɔ lɛ kɛ emaŋtsɛmɛi agbɛjianɔtoo lɛ shishi. Norinaga Motoori tsɔɔmɔ akɛ, ‘Kaabi sane ko, shi ba ohe shi oha ŋwɛi duromɔ’ lɛ gbɛ eshwa ni ekudɔ Japanbii ajwɛŋmɔ. Beni shɛ 1941 lɛ, abua maŋ muu lɛ fɛɛ naa awo Jeŋ Ta II tawuu he mɔdɛŋbɔɔ mli yɛ Maŋ Shinto jamɔ aflaŋaa lɛ shishi, kɛ agbɛnɛ yɛ henɔjɔɔmɔ kɛha “gbɔmɔ-nyɔŋmɔ ni yɔɔ wala mli” lɛ. Gbɔmɛi lɛ susu akɛ, ‘Japan ji maŋ krɔŋkrɔŋ, ni kamikaze, kɔɔyɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, baatswa, kɛji jaramɔ ko ba.’ Asraafoi kɛ amɛwekui kpa nyɔŋmɔi ni buɔ amɛhe lɛ fai koni amɛye kunim yɛ ta lɛ mli.
29. Mɛni ha mɛi pii laaje hemɔkɛyeli yɛ Jeŋ Ta II sɛɛ?
29 Beni aye maŋ “krɔŋkrɔŋ” lɛ nɔ kunim yɛ 1945, yɛ atomik okpɛlɛmii enyɔ ni afɛlɛ akɛkpata Hiroshima kɛ Nagasaki fa kpotoo hiɛ hewɔ lɛ, jaramɔ bei ni mli wa baka Shinto hiɛ. Jenamɔ kɛ jetsɛremɔ pɛ kɛkɛ ni ŋwɛi nɔyelɔ Hirohito ni akɛɛ anyɛɛɛ aye enɔ kunim lɛ batsɔ gbɔmɔ ni ji maŋtsɛ ko kɛkɛ ni aye enɔ kunim. Ajwara Japanbii ahemɔkɛyeli lɛ wɔtsɔwɔtsɔ. Kamikaze eha maŋ lɛ nine enyɛ shi. Ensaiklopedia ni ji Nihon Shukyo Jiten lɛ kɛɛ: “Yiŋtoo lɛ ekome ji maŋ lɛ hiɛnɔkamɔ ni fee yaka akɛ alaka amɛ lɛ. . . . Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, Shinto je lɛ kɛ jamɔ mli sane mlitsɔɔmɔ ni sa haaa yiŋkɔshikɔshi-feemɔi ni jɛ [amɛnɔ kunim ni aye lɛ] mli ba lɛ. No hewɔ lɛ jamɔ mli nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ adarako yɛ mumɔŋ, ni ji, ‘Nyɔŋmɔ ko loo Buddha ko bɛ’ lɛ bafee su ni mɔ fɛɛ mɔ ekɔ.”
Gbɛ ni kɛ mɔ Yaa Anɔkwa Gbeekpamɔ Mli
30. (a) Mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ Shinto niiashikpamɔ yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ aaatsu nii yɛ wɔjamɔ he lɛ?
30 Gbɛ ni Maŋ Shinto kɔ lɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni aŋkroaŋkroi fɛɛ apɛi blema saji amli hemɔkɛyelii ni ekɛ ehe kpɛtɛɔ he lɛ mli ekwɛ lɛ nɔ mi. Ekolɛ Shintobii tao gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ ni amɛkɛ amɛ Japan akutseiaŋbii akpa gbee beni amɛfi tawuu mli nifeemɔi lɛ asɛɛ lɛ. Shi enɛ kɛ jeŋ muu fɛɛ gbeekpamɔ baaa, ni akɛni agbe mɛi ni tsuɔ nii ni amɛkɛ shika baa shia kɛ amɛ obalaŋtai lɛ yɛ tawuu mli hewɔ lɛ, enɛ hu kɛ gbeekpamɔ baaa shia. Dani wɔɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔha mɔ ko lɛ, esa akɛ wɔna mɔmimaa yɛ mɔ ni, kɛ nɔ̃ nifeemɔ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe shaa afɔle wɔhaa lɛ he. Kristofonyo tsɔɔlɔ ko ni tsɔɔ Romabii ni tsutsu lɛ amɛkɛ amɛhe haa maŋtsɛ jamɔ lɛ anii lɛ kɛɛ akɛ: “Miikpa nyɛ fai akɛ, nyɛŋɔ nyɛ gbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔ shi akɛ afɔle ni hiɛ ka, ni he tse, ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ, sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ.” Taakɛ bɔ ni Roma Kristofoi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ baatsu nii ni amɛkɛhala mɔ ni esa akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ atsu nii ni wɔkɛle mɔ ni esa akɛ wɔja lɛ.—Romabii 12:1, 2, New World Translation.
31. (a) Mɛni efee nɔ ni fa kɛha Shinto heyelilɔi babaoo? (b) Mɛɛ sanebimɔ ehe hiaa ni aha hetoo?
31 Kɛha Shintobii fɛɛ lɛ, nɔ titri ni he hiaa yɛ amɛjamɔ lɛ mli lɛ jeee nyɔŋmɔ kome ko ni aaale lɛ pɔtɛɛ. Hidenori Tsuji, Japanbii ajamɔ yinɔsane he tsɔɔlɔ ko kɛɛ: “Kɛha gbɔmɛi foji lɛ, nyɔŋmɔi loo Buddhai kɔɔɔ he eko. Kɛ amɛji nyɔŋmɔi jio, Buddhai jio, bei abɔ ni amɛboɔ sɔlemɔi ni afeɔ kɛhaa yibiiwoo kpakpa, helai ajiemɔ, kɛ weku shihilɛ yɛ shweshweeshwe mli lɛ atoi nɛɛ, no kɛkɛ fa kɛha gbɔmɛi lɛ.” Shi ani enɛ nyiɛ amɛhiɛ kɛtee anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ŋɔɔ kɛ ejɔɔmɔ he? Yinɔsane hetoo lɛ yɛ faŋŋ.
32. Yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu mɛni he?
32 Yɛ nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ mli lɛ, Shintobii, ni kɛ amɛhemɔkɛyelii edamɔ adesai kɛ blema saji anɔ lɛ, kɛ gbɔmɔ ko kɛkɛ, amɛ maŋtsɛ lɛ, mɔ ni akɛɛ eji hulu-nyɔŋmɔyoo Amaterasu Omikami seshinyo lɛ fee nyɔŋmɔ. Ni kɛlɛ, afii akpei abɔ, dani Shinto aaaje shishi lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ nuu ko ni ji Semnyo ko ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Mesopotamia. Wɔ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baawie nakai sane ni he hiaa waa lɛ kɛ nɔ ni jɛ mli ba lɛ he.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ Japan lɛ, abuɔ Shintobii ajamɔ tsui lɛ akɛ gbatsui, kɛ Buddhafoi anɔ lɛ akɛ sɔlemɔtsui.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 191]
Hulu-Nyɔŋmɔyoo lɛ Yɛ Shinto Blema Saji Amli
Shinto blema saji kɛɔ akɛ, jeeŋmɔ beebe ko, ni nyɔŋmɔ Izanagi “fɔ ebɛku hiŋmɛi mli, ni enɛ ha efɔ nyɔŋmɔ-yoo kpeteŋkpele Amaterasu, Hulu nyɔŋmɔ-yoo lɛ.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, Susanoo, ŋshɔ nyɔŋmɔ lɛ wo Amaterasu he gbeyei aahu akɛ “eyatee ehe yɛ Ŋwɛi tɛkplo ko mli, ni ekɛ tɛsaa ko tsi naa. Kɛkɛ ni jeŋ muu lɛ fɛɛ wo duŋ.” No hewɔ lɛ nyɔŋmɔi lɛ tsɔ ŋaa ko bɔni afee ni amɛjie Amaterasu kɛjɛ tɛkplo lɛ mli. Amɛbua wuɔ hii ni bolɔɔ maŋkɛ lɛ anaa ni amɛfee ashwishwɛ agbo ko. Amɛkɛ jwetrii kɛ mama ni afolɔ lɛ bibii akɛfee aflaŋai tsotsoro sakaki tsei anɔ. Kɛkɛ ni nyɔŋmɔ-yoo Ama no Uzume je shishi akɛ eeejo ni ekɛ enaji aaayi milɛ yɛ tɔkpo ko nɔ. Ejie etadei yɛ ehe yɛ emiishɛɛ joo babaoo lɛ mli, kɛkɛ ni nyɔŋmɔi lɛ shwie shi kɛ ŋmɔlɔ. Nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ fɛɛ kanya Amaterasu akɛ eeele nɔ ni yaa nɔ lɛ, kɛkɛ ni ekwɛ ni ena ehe yɛ ashwishwɛ lɛ mli. Nɔ ni ena lɛ gbala lɛ kɛjɛ bu lɛ mli, kɛkɛ ni Hewalɛ nyɔŋmɔ lɛ mɔ enine shi ni egbala lɛ kɛje kpo. “Hulu nyɔŋmɔ-yoo lɛ kpɛmɔ eha je lɛ ena la ekoŋŋ.”—New Larousse Encyclopedia of Mythology.—Okɛto 1 Mose 1:3-5, 14-19; Lala 74:16, 17; 104:19-23 he.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 193]
Shinto—Gbijurɔyelii a-Jamɔ
Japanbii afi lɛ mli eyi obɔ kɛ jamɔ gbijurɔyelii, aloo matsuri. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji emli otii lɛ ekomɛi:
▪ Sho-gatsu, aloo Afi Hee Gbijurɔyeli, January 1-3.
▪ Setsubun, yɔɔ loo akpatramɔ ni afɔɔ yɛ shiai amli kɛ amɛsɛɛ, yɛ be mli ni abolɔɔ akɛ, “Abonsamii aje kpo, shade kpakpa aba mli”; February 3.
▪ Hina Matsuri, aloo Tsobii a-Gbijurɔyeli kɛha gbekɛbii yei, afeɔ enɛ March 3. Ajieɔ kpoku ni tsobii eyimɔ nɔ obɔ, ni miitsɔɔ blema maŋtsɛ we atsɔɔ.
▪ Gbekɛbii hii a-Gbijurɔyeli, yɛ May 5; Koi-nobori (aflaŋai bibii kakadaji ni damɔ shi kɛha hewalɛ) ni ashiɔ yɛ tsei anɔ.
▪ Tsukimi, gbo teŋgbɛ nyɔŋtsere ni eye emuu ni akɛ miishɛɛ miikwɛ, beni akɛ omɔ ni akɛfee keeki koklobii bibii kɛ klɛŋklɛŋ yibii miishã afɔle.
▪ Kanname-sai, aloo klɛŋklɛŋ omɔ hee ni maŋtsɛ lɛ kɛshaa afɔle, yɛ October.
▪ Niiname-sai, eji gbijurɔ ni odehei aweku lɛ yeɔ yɛ November, beni maŋtsɛ lɛ ni miisɔmɔ akɛ Maŋtsɛmɛi a-Shinto osɔfonukpa lɛ kɛ omɔ hee lɛ saa enaa lɛ.
▪ Shichi-go-san, eshishi ji “kpawo-enumɔ-etɛ,” ni Shinto wekui yeɔ enɛ akɛ gbijurɔ yɛ November 15. Abuɔ afii kpawo, enumɔ kɛ etɛ akɛ tsakemɔ be ni he hiaa; gbekɛbii ni amɛwo kimono fɛfɛo yasaraa weku gbatsu lɛ.
▪ Ayeɔ Buddhafoi agbijuji sɔrɔtoi hu, ni Buddha fɔmɔ gbi fata he, yɛ April 8, kɛ Obon Gbijurɔ, yɛ July 15, ni ebaa naagbee kɛ lantɛrɛi ni tɛo ŋshɔ loo faa hiɛ “koni etsɔɔ blematsɛmɛi amumɔi lɛ gbɛ kɛya je kroko lɛ mli.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 188]
Shintonyo ni etuu ehe eha miibi duromɔi kɛmiijɛ nyɔŋmɔi lɛ adɛŋ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 189]
Shinto, ‘Nyɔŋmɔi lɛ Agbɛ Lɛ’
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 190]
Bei komɛi lɛ, abuɔ gɔŋ muu fɛɛ, tamɔ Fuji, akɛ shintai, loo nɔ ko ni sa jamɔ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 195]
Shintobii ni amɛtere mikoshi, aloo gbatsu bibioo ko, ni yɛ ŋwɛigbɛ lɛ, awo (aoi) fɔfɔi baa yɛ Aoi Gbijurɔyeli shishi yɛ Kyoto
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 196]
Asusuɔ akɛ tsonine ni yɔɔ eŋmɔŋ be fɛɛ be ni akɛ wolo loo odonti efi naa ni afɔɔ kɛyaa kɛbaa lɛ tsuuɔ gbɔmɔ kɛ nibii ahe, emaa shweshweeshwe- feemɔ nɔ mi kɛhaa amɛ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 197]
Japannyo nuuu he akɛ eete shi eewo ehe kɛ eesɔle yɛ Shinto gbatsu, abɛku, kɛ Buddhafoi afɔleshaa latɛ hiɛ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 198]
Aja Maŋtsɛ Hirohito (ni damɔ kpoku lɛ nɔ lɛ) akɛ hulu-nyɔŋmɔyoo lɛ seshinyo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 203]
Obalayoo ko kɛ ema, aloo tso tao ni aŋmala sɔlemɔ yɛ nɔ, ni eyahe lɛ miikpɛtɛ gbatsu lɛ he