Nyɔŋmɔjamɔ Mɛni Hewɔ Anaa He Miishɛɛ Lɛ?
“GBƆMƆ ni bɛ jamɔ lɛ tamɔ shia ni samfɛji bɛ he.” Nɛkɛ ji bɔ ni Japan nuu ko tsɔɔ bɔ ni jamɔ mli nilee he hiaa ha lɛ mli eha ebinuu, Mitsuo. Shi, Mitsuo ebuuu etsɛ wiemɔi nɛɛ akɛ nɔ ni he miihia. Ni mɛi babaoo ni miiya nɔ amɛyi miifa yɛ Japan, taakɛ eji yɛ hei krokomɛi fɛɛ lɛ nuɔ nii ahe nakai nɔŋŋ. Amɛmiisumɔ ni amɛhi shi akɛ ‘shiai ni samfɛji bɛ he,’ ni miishɛɛ fioo ko pɛ amɛyɔɔ akɛ amɛaaha jamɔ la lɛ akpɛ kɛbote amɛshihilɛi amli.
No hewɔ lɛ, beni afee Maŋ Fɛɛ Jeŋba he Nikasemɔ ko yɛ Japan lɛ, maŋbii lɛ amlijaa oha mli 69 wie akɛ amɛbuuu amɛhe mɛi ni sumɔɔ jamɔ ko. Ni mɛi lɛ ayifalɛ lɛ tee hiɛ yɛ obalaŋtai lɛ ateŋ titri. Nakai nɔŋŋ hu, yɛ Buddhabii amaŋ ni ji Thailand, ni be ko lɛ amɛhiɛ dɔɔ waa yɛ jamɔ he lɛ mli lɛ, mɛi ni yɔɔ maji wuji amli lɛ amli oha mlijaa 75 eyaaa Buddhabii asɔlemɔtsui lɛ amli dɔŋŋ. Ni yɛ England lɛ, aŋamɔ Anglican sɔlemɔi lɛ amli nɔ ni miihe ashɛ mlijai kpaanyɔ mli ekome yɛ afii 30 ni eho lɛ amli yɛ mɛi ni eyaaa mli dɔŋŋ hewɔ.
Ni kɛlɛ, anaa mɛi ni jamɔi duɔ amɛ lɛ ahe odaseyelii babaoo yɛ Japan. Shi tamɔ sũ plɛtei ni jara wa ji lɛ, bei komekomei amli pɛ anaa amɛ yɛ—tamɔ yookpeemɔi kɛ yarafeemɔi ashishi nɛkɛ. Abuɔ jamɔ waa yɛ nɔ ni etsuɔ yɛ maŋbii akusumii kɛ wekui amli nifeemɔi ayibaamɔ mli lɛ hewɔ fe mumɔŋ hiŋmɛigbelemɔ ni ekahaa lɛ. Mɛi pii buɔ jamɔ akɛ etamɔ tsofa ko ni gbeɔ mɔ henumɔi ni akɛhaa mɛi ni egbɔjɔ kɛ mɛi ni ehao lɛ; amɛnaaa sɛɛnamɔi kpakpai ko kwraa ni anaa yɛ mli. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ ‘Jamɔ hi kɛ oyɛ be ni okɛbaaya aloo onuɔ he akɛ ehe miihia bo lɛ, shi esa akɛ okɛ ohe afɔ bo diɛŋtsɛ ohe nɔ ni ona nibii ni he hiaa lɛ ni onyɛ owo ohe nyɔji hu.’
Mɛni yɔɔ nɛkɛ he ni atsiɔ kɛjɛɔ he nɛɛ mli? Abaanyɛ akɛ yiŋtoi pii aha. Klɛŋklɛŋ lɛ, maŋ nɔ he ni mɔ ko yɔɔ lɛ yɛ. Obalaŋtai pii yɛ ni jamɔ mli tsɔsemɔ bibioo pɛ amɛna loo amɛnaaa eko kwraa po. Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ mɛi ni yɔɔ adesai ni maa heloonaa ninamɔ nɔ mi waa lɛ ateŋ lɛ daraa ni amɛtsɔmɔɔ onukpai ni sumɔɔ ninamɔ babaoo.
Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, T.V. nɔ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi krokomɛi ni ehe gbɛi ni kɛ amɛhe woɔ hiɛjoomɔ kɛ jeŋba shara mli lɛ ajuu kɛ fɔ̃ nifeemɔi lɛ hu eha mɛi pii etsi amɛhe kɛjɛ jamɔ he, tamɔ bɔ ni jamɔi ni kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ saji kɛ tawuu mli lɛ hu efee lɛ. Nɔ ni ba Shinto jamɔ lɛ nɔ yɛ Japan lɛ feɔ enɛ he mfoniri. Encyclopaedia of the Japanese Religions lɛ tsɔɔ mli akɛ, “akɛni ta lɛ [Jeŋ Ta II] ba naagbee kɛ amɛnɔ kunim ni aye yɛ August 1945 mli lɛ hewɔ lɛ, Shinto jamɔ lɛ kɛ naagba ko ni mli wa waa miikpe.” Shinto, ni wo tawuu lɛ mli hewalɛ ni ewo shi hu akɛ ebaaye kunim lɛ ha gbɔmɛi lɛ anine nyɛ shi. Jwɛŋmɔ ni mɛi na akɛ Nyɔŋmɔ ko loo Buddha ko bɛ lɛ gbɛ eshwa oyayaayai.
Ni kɛlɛ, ani esa akɛ wɔha wɔmii ashɛ yɛ hiɛjoomɔ jwɛŋmɔ ni shɛɛɛ shɔŋŋ—biɛ nɛɛ kɛ amrɔ nɛɛ he? Adesai pii yɛ jwɛŋmɔ ni akɛtaoɔ nii amli. Amɛbaasumɔ ni amɛle he ni amɛjɛ kɛba, he ni amɛyaa, nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ wala mli lɛ, kɛ bɔ ni amɛaafee amɛhi shi. Amɛbaanyɛ amɛhi shi kɛ hiɛnɔkamɔ. Ní akɛ nibii ni kɔɔ wala he lɛ baafɔ afa, aloo ni aaatsimɔ nɔ kɛ shishinumɔ akɛ “anyɛŋ ale nɛkɛ nibii nɛɛ kɔkɔɔkɔ” lɛ haaa mɔ tsui anyɔ emli. Ni Bertrand Russell ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ po wie “piŋmɔ ko ni naa wa—nii ni tekeɔ nɔ ni je lɛ yɔɔ lɛ taomɔ” he. Anɔkwa jamɔ baanyɛ aha nakai nitaomɔ lɛ aba naagbee. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ esa akɛ akɛ hiɛdɔɔ asusu jamɔ fɛɛ jamɔ he?