Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • sh yitso 14 bf. 329-343
  • Ŋmɛnɛ Hemɔkɛyeli ni Abɛ—Esa akɛ Taomɔ lɛ Aya Nɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ŋmɛnɛ Hemɔkɛyeli ni Abɛ—Esa akɛ Taomɔ lɛ Aya Nɔ?
  • Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ Ni Ehiii ni Jɛ Jamɔ Saamɔ lɛ Mli Ba
  • Tutuamɔ ni Adebɔɔ he Nilee kɛ Jeŋ Nilee Kɛba Lɛ
  • Saji Aheŋmɛɛmɔ Kpeteŋkpele Lɛ
  • Nɔdaamɔ Nɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Mli Hemɔkɛyeli
  • Kɛtsɔ Heniianaa Nɔ loo Kɛtsɔ Ŋaa Gbɛjianɔtoo Nɔ?
  • Odaseyelii Babaoo ni Ebɔle Wɔhe Kɛkpe
  • Biblia lɛ—Ani Obaanyɛ Ohe Oye?
  • Hemɔkɛyeli ni Abɛ he Kaa lɛ Naadaamɔ
  • Jeŋ Nilee, Jamɔ, Kɛ Anɔkwale Taomɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Nilee Ni Nɔ Kwɔ Jɛɛhe Sɔrɔto Ko
    Mɛni Ji Yiŋtoo Ni Yɔɔ Shihilɛ Sɛɛ? Te Ooofee Tɛŋŋ Ole Hu?
  • Ná Nibii Ni Afee Lɛ He Miishɛɛ Kasemɔ Mɔ Ni Fee Lɛ He Nii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
sh yitso 14 bf. 329-343

Yitso 14

Ŋmɛnɛ Hemɔkɛyeli ni Abɛ—Esa akɛ Taomɔ lɛ Aya Nɔ?

“Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni gbɔmɛi adesai susuɔ ehe daa dɔŋŋ. Amɛfɔɔɔ lɛ kaimɔ yɛ amɛjwɛŋmɔ mli dɔŋŋ yɛ be mli ni amɛgbii hoɔ loo amɛkpɛɔ amɛyiŋ lɛ. . . . Akɛ nibii krokomɛi ni jara wawai: shika ni anaa kɛ guɔyeli nibii afeemɔ eto Nyɔŋmɔ najiaŋ. Ekolɛ abuɔ lɛ yɛ be ko mli akɛ hewalɛ ni hɔ adesai anitsumɔi fɛɛ shishi, shi aba lɛ shi ŋmɛnɛ akɛ lɛ eyawo yinɔsane shishigbɛ teemɔŋ bui amli. . . . Nyɔŋmɔ elaaje kɛjɛ gbɔmɛi adesai ahenilee mli.”—The Sources of Modern Atheism.

1. (Hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ fata he.) (a) Te wolo, The Sources of Modern Atheism tsɔɔ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni gbɔmɛi yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ mli ehaa tɛŋŋ? (b) Hemɔkɛyeli ni abɛ ŋmɛnɛ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ shihilɛi komɛi ni ayɔɔ mli yɛ afii fioo ni eho nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

BE MLI ni Nyɔŋmɔ ji Anaigbɛ je lɛ mlibii ashihilɛ fɛɛ fa lɛ yeko afii pii tsɔ ko. Kɛ mɔ ko aaasa gbɔmɛi ahiɛ lɛ, belɛ esa akɛ mɔ lɛ kɛ nɔ ko atsɔɔ akɛ eyɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli, kɛji akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ po diɔ nɔ ni ekɛɔ akɛ eheɔ eyeɔ lɛ sɛɛ yɛ hiɛdɔɔ mli. Akɛ yiŋkɔshikɔshi-feemɔ kɛ nɔmimaa ni abɛ toɔ ahaa he. Ni aaawie he yɛ mɛi ahiɛ lɛ kɛ hejɔ̃mɔ baaba ni ekolɛ eeeha awie ashi nakai mɔ lɛ.

2. (a) Mɛni hewɔ mɛi pii ekpa Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ? (b) Mɛɛ saji esa akɛ abi?

2 Shi, nibii etsake kwraa ŋmɛnɛ. Nyɔŋmɔ jamɔŋ henumɔ ko ni mli wa ni mɔ ko yɔɔ lɛ haa mɛi pii buɔ lɛ akɛ ekwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ, mɔ ni heɔ nɔ fɛɛ nɔ eyeɔ ni ebiii mli, loo mɔ ni eye jamɔ he sɛkɛ. Maji pii yɛ ni nɔ ni wɔnaa ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ ji shikpilikpii-feemɔ loo miishɛɛ ni abɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ jamɔ he dɔŋŋ. Gbɔmɛi pii taooo Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ dɔŋŋ ejaakɛ ekolɛ amɛheee amɛyeee akɛ eyɛ shihilɛ mli aloo amɛbɛ nɔmimaa yɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi komɛi kɛ wiemɔ “Kristofoi abe lɛ sɛɛ” etsu nii akɛ ekɔɔ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he. No hewɔ lɛ, esa akɛ abi saji komɛi: Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ he susumɔ ni ayɔɔ lɛ bafee nɔ ni ajie kɛjɛ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ mli kwraa nakai lɛ? Mɛni ji hewalɛi ni kɛ nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ ba? Ani yiŋtoi kpakpai yɛ ni aaadamɔ nɔ aya nɔ atao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ?

Nɔ Ni Ehiii ni Jɛ Jamɔ Saamɔ lɛ Mli Ba

3. Mɛni ji nɔ kome ni jɛ Protestant Jamɔ Saamɔ lɛ mli ba?

3 Taakɛ wɔna yɛ Yitso 13 lɛ, afii ohai 16 lɛ mli Protestant Jamɔ Saamɔ lɛ kɛ tsakemɔi diɛŋtsɛ ba yɛ gbɛ ni gbɔmɛi susuɔ nɔyeli hegbɛ, kɛ eji jamɔ mli nɔ̃ loo yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ he amɛhaa lɛ gbɛfaŋ. He kpo ni ajieɔ kɛ wiemɔ mli heyeli baye keketee-feemɔ kɛ heshibaa najiaŋ. Yɛ be mli ni mɛi pii hi bɔ ni ato blema jamɔ lɛ he gbɛjianɔ aha lɛ mli lɛ, mɛi komɛi yadi gbɛi ni yɔɔ veveeve lɛ asɛɛ, ni amɛbibii saji yɛ sɔlemɔi ni atotoo amamɔ shi lɛ tsɔɔmɔi ni abiii saji yɛ he lɛ kɛ shishijee tsɔɔmɔi komɛi ahe. Ni mɛi krokomɛi hu, akɛni amɛyɔse nɔ ni jamɔ etsu yɛ tawuu, piŋmɔi, kɛ jalɛsane ni amɛyeee yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ mli hewɔ lɛ, amɛyiŋ bafee amɛ kɔshikɔshi yɛ jamɔ po he.

4. (a) Te saji ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ni aheee ayeee akɛ eyɛ lɛ tee nɔ yɛ England kɛ France yɛ afii ohai 16 kɛ 17 lɛ mli lɛ mli eha tɛŋŋ? (b) Namɛi jie amɛhe kpo yɛ faŋŋ mli yɛ mɔdɛŋ ni abɔ yɛ Jamɔ Saamɔ be lɛ mli koni ashɛ́ paapa lɛ kɔŋtso lɛ afɔ lɛ hewɔ?

4 Mra mli yɛ 1572, ni amaniɛbɔɔ ko ni egbɛi ji Discourse on the Present State of England lɛ yɔse akɛ: “Ajara maŋtsɛyeli hé lɛ mli afee lɛ kui etɛ, Paapa-tsɛmɛi lɛ, Mɛi ni Heee Nyɔŋmɔ Amɛyeee lɛ, kɛ Protestantbii lɛ. Asumɔɔ kui etɛ lɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ: klɛŋklɛŋ nɔ lɛ kɛ nɔ ni ji enyɔ lɛ, ejaakɛ akɛni amɛyi fa hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔwo amɛ mlifu.” Akɔntaa kroko ni abu tsɔɔ akɛ mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee ni yɔɔ Paris yɛ 1623 lɛ ayifalɛ ji 50,000, eyɛ mli akɛ akɛ wiemɔ nɛɛ tsuuu nii kɛ nɔmimaa. Yɛ fɛɛ mli lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, yɛ mɔdɛŋ ni Jamɔ Saamɔ lɛ bɔ koni ejie paapa lɛ hewalɛ kɛjɛ mɛi anɔ lɛ mli lɛ, eha abale mɛi ni teɔ shi woɔ gbɛhe ni jamɔi ni ato amɛ gbɛjianɔ lɛ yɔɔ mli lɛ hu yɛ faŋŋ mli. Taakɛ Will kɛ Ariel Durant tsɔɔ mli yɛ The Story of Civilization: Part VII—The Age of Reason Begins lɛ mli lɛ: “Europa jwɛŋlɔi lɛ—mɛi ni nyiɛɔ Europa jwɛŋmɔ lɛ hiɛ lɛ—susuuu paapa lɛ hewalɛ he dɔŋŋ; amɛmiije shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ he ŋwane.”

Tutuamɔ ni Adebɔɔ he Nilee kɛ Jeŋ Nilee Kɛba Lɛ

5. Mɛɛ hewalɛi ha Nyɔŋmɔ ni aheee ayeee ni te shi lɛ shwere oyayaayai lɛ?

5 Kɛfata Kristendom diɛŋtsɛ ni kumɔɔ lɛ he lɛ, hewalɛi krokomɛi hu yɛ ni tsu nii kɛ-gbɔjɔ egbɛhe lɛ. Adebɔɔ he nilee, jeŋ nilee, je lɛŋ nibii kɛ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii ná gbɛfaŋnɔ ni akɛtee yiŋkɔshikɔshi-feemɔ kɛ hemɔkɛyeli ni abɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ jamɔ mli lɛ shi.

6. (a) Adebɔɔ he nilee ni tee nɔ eshwere lɛ sa sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi pii ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛi ni buɔ amɛhe akɛ amɛkɛ tsakemɔi ni baa lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi fee mɛni?

6 Adebɔɔ he nilee ni yaa hiɛ lɛ bibii saji yɛ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi babaoo ni damɔ Biblia mli wiemɔi ashishitsɔɔmɔi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, hii tamɔ Copernicus kɛ Galileo ni kpá ŋulamii krokomɛi ashi lɛ tswa sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ ni ji ákɛ nɔ fɛɛ nɔ bɔleɔ shikpɔŋ lɛ, aloo ákɛ shikpɔŋ lɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ teŋ tuuŋtu lɛ mpoa. Agbɛnɛ hu, adebɔɔ mli mlai ni kudɔɔ jeŋ ni anaa nɛɛ he shishinumɔ ha efee nɔ ni he ehiaaa dɔŋŋ akɛ aaakɛɛ akɛ naakpɛɛ nibii ni kɛbashi nakai beaŋ lɛ anuuu shishi, tamɔ nugbɔshimɔ kɛ sarawa-gbalamɔ, aloo ŋulamii kɛ ŋulamii lei-atsɛmɛi komɛi apuemɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ aloo eji Nyɔŋmɔ Nifeemɔ. Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ hu ba “naakpɛɛ nifeemɔi” kɛ “ŋwɛi he ni ekɛwoɔ” adesai asaji “amli” lɛ he. Trukaa pɛ kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ jamɔ bafee tamɔ nɔ ni amɛbe eho kɛha mɛi pii, ni mɛi ni buɔ amɛhe akɛ amɛkɛ tsakemɔi ni baa lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ oyaiyeli tsɔ amɛsɛɛ amɛha Nyɔŋmɔ, kɛkɛ ni amɛho yuu kɛtee adebɔɔ he nilee ni amɛbuɔ lɛ krɔŋkrɔŋ lɛ jamɔ he.

7. (a) Mɛni bafee nɔ ni ye Nyɔŋmɔjamɔ awui fe fɛɛ ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he? (b) Mɛni sɔlemɔi lɛ tsu yɛ Darwin tsɔɔmɔ lɛ he?

7 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nɔ ni ye Nyɔŋmɔjamɔ awui waa fe fɛɛ ji sutsakemɔ tsɔɔmɔ ni akɛma shi lɛ. Afi 1859 mli ni Ŋleshinyo adebɔɔ he nilelɔ Charles Darwin (1809-82) ŋma ewolo ni ji Origin of Species lɛ eha ni ekɛte shi ewo loo etswa Biblia mli tsɔɔmɔ ni ji nibɔɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ lɛ mpoa. Mɛni ji hetoo ni sɔlemɔi lɛ kɛha? Klɛŋklɛŋ lɛ, osɔfoi ni yɔɔ England kɛ hei krokomɛi lɛ wie shi tsɔɔmɔ ni akɛma shi nɛɛ. Shi etsɛɛɛ ni shitee-kɛ-woo lɛ laaje. Etamɔ nɔ ni Darwin yiŋsusumɔ lɛ ji naajiemɔ ni osɔfoi pii ni amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ teemɔŋ lɛ taoɔ lɛ. No hewɔ lɛ The Encyclopedia of Religion lɛ kɛɔ akɛ yɛ Darwin wala shihilɛ be mli lɛ, no mli lɛ “osɔfoi lɛ ateŋ mɛi ni jwɛŋɔ waa ni amɛnaa tse jogbaŋŋ fe fɛɛ lɛ etsu nii kɛmu sane naa akɛ sutsakemɔ kɛ ŋmalɛ mli shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ kpaa gbee.” Ni amɛaafã Biblia lɛ he moŋ lɛ, Kristendom ŋmɛɛ ehe eha nɔnyɛɛ ni adebɔɔ he nilee mli susumɔ kɛbaa lɛ ni edi nɔ ni ehe gbɛi lɛ sɛɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, efite hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ.—2 Timoteo 4:3, 4.

8. (a) Afii ohai 19 lɛ mli mɛi ni wieɔ shiɔ jamɔ lɛ bi saji yɛ mɛni he? (b) Mɛɛ tsɔɔmɔi ni ehe gbɛi mɛi ni wieɔ shiɔ jamɔ lɛ kɛmamɔ shi? (d) Mɛni hewɔ mɛi pii kpɛlɛ susumɔi ni akɛteɔ shi awoɔ jamɔ lɛ nɔ oya nakai lɛ?

8 Yɛ be mli ni afii ohai 19 lɛ yaa hiɛ lɛ, mɛi ni wieɔ shiɔ jamɔ lɛ bafee ekãa yɛ amɛtutuamɔ lɛ mli. Akɛni sɔlemɔi lɛ afatɔɔi ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ pɛ faaa haaa amɛ hewɔ lɛ, amɛje shishi akɛ amɛaabi sane yɛ jamɔ shishitoo diɛŋtsɛ lɛ he. Amɛtee sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ shi: Mɛni ji Nyɔŋmɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ he ahia? Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli esa adesa weku lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Hii tamɔ Ludwig Feuerbach, Karl Max, Sigmund Freud, kɛ Friedrich Nietzsche kɛ amɛ naataomɔi lɛ ha yɛ jeŋ nilee, jwɛŋmɔ he nilee, kɛ kwasafoŋ shihilɛ he nilee he wiemɔi amli. Wiemɔi ni akɛmamɔ shi, tamɔ ‘Nyɔŋmɔ jeee nɔ ko nɔ ko fe gbɔmɔ yiŋsusumɔ ni ejieɔ lɛ kpo,’ ‘Nyɔŋmɔjamɔ ji ebɔɔ ni gbeɔ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ,’ kɛ ‘Nyɔŋmɔ egbo’ lɛ fɛɛ bafee nɔ ko ni tamɔ ehee ni miishɛɛ yɔɔ he kɛ akɛto sɔlemɔi lɛ atsɔɔmɔi kɛ blema saji ni abiii sane yɛ he ni eŋɔɔɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ ahe lɛ. Ebafee tamɔ nɔ ni yɛ naagbee lɛ gbɔmɛi pii ena gbɛ ni mli ka shi faŋŋ ni amɛaatsɔ nɔ amɛjie amɛ yiŋkɔshikɔshi-feemɔi kɛ saji ni amɛheee amɛyeee ni etee ehe yɛ amɛjwɛŋmɔi ayisɛɛ lɛ kpo. Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ oyaiyeli kpɛlɛ susumɔi nɛɛ anɔ akɛ anɔkwale sanekpakpa hee.

Saji Aheŋmɛɛmɔ Kpeteŋkpele Lɛ

9. (a) Mɛni sɔlemɔi lɛ fee yɛ be mli ni adebɔɔ he nilee tutuaa amɛ lɛ? (b) Mɛni jɛ sane ni sɔlemɔi lɛ ŋmɛɛ he amɛkɛsaa lɛ mli ba?

9 Akɛni adebɔɔ he nilee kɛ jeŋ nilee hu miitutua amɛ ni amɛmiipɛi saji amli hewɔ lɛ, mɛni sɔlemɔi lɛ fee? Ni amɛaadamɔ shi amɛha nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ moŋ lɛ, amɛkumɔ yɛ nɔnyɛɛ lɛ shishi ni amɛŋmɛɛ shishijee hemɔkɛyeli he tsɔɔmɔi tamɔ nii ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ kɛ anɔkwale ni Biblia lɛ ji lɛ po he. Mɛni jɛ mli ba? Kristendom sɔlemɔi lɛ je shishi amɛfee mɛi ni anyɛɛɛ ahe amɛ aye dɔŋŋ, ni gbɔmɛi pii je shishi akɛ amɛaalaaje hemɔkɛyeli. Bɔ ni sɔlemɔi lɛ nyɛɛɛ afa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ gbele amɛshinaa lɛ efɔ̃ koni gbɔmɛi lɛ aje kpo kɛjɛ mli. Kɛha gbɔmɛi pii lɛ, nɔ pɛ ni Nyɔŋmɔjamɔ batsɔ ji blema kwasafoŋ shihilɛ mli nɔ ko ni be eho ni akaiɔ, nɔ ko ni akɛkaiɔ mɔ ko shihilɛ mli saji otii—fɔmɔ, gbalashihilɛ, gbele. Mɛi pii kpa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ kwraa.

10. Mɛɛ sanebimɔi ni he hiaa esa akɛ asusu he?

10 Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ hewɔ lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaabi akɛ: Ani adebɔɔ he nilee kɛ jeŋ nilee egbe Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni ayɔɔ lɛ diɛŋtsɛ lo? Ani sɔlemɔi lɛ anine ni enyɛ shi lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛtsɔɔ, ni ji Biblia lɛ hu efee efolo? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani esa akɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni ataoɔ lɛ aya nɔ? Nyɛhaa wɔpɛia nɛkɛ saji otii nɛɛ amli fioo wɔkwɛa.

Nɔdaamɔ Nɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Mli Hemɔkɛyeli

11. (a) Mɛɛ woji enyɔ efee nɔ ni ádamɔ nɔ ahe Nyɔŋmɔ aye kɛjɛ jeeŋmɔ? (b) Nɛkɛ woji nɛɛ esa gbɔmɛi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Awie akɛ woji enyɔ yɔɔ ni gbaa wɔ shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ he sane—nibɔɔ “wolo” lɛ, aloo adebɔɔ ni ebɔle wɔhe lɛ, kɛ Biblia lɛ. Amɛfee hemɔkɛyeli nɔdaamɔ nɔ kɛha gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ tsutsu kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, maŋtsɛ ko ni hi shi yɛ afii ohai 11 D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ hiɛ sɔ nɔ ni ena yɛ ŋwɛi ni ŋulamii eyi jɛmɛ obɔ tɔ lɛ he aahu akɛ, eha ejaje yɛ lalafoo wiemɔ mli akɛ: “Ŋwɛi gbaa Mawu anunyam lɛ, ni atatu tsɔɔ eninenaa nitsumɔ lɛ.” (Lala 19:1) Yɛ afii ohai 20 lɛ mli lɛ, nɔ ko tsirɛ ŋwɛiniiaŋ shifolɔ ko, ni kwɛɔ bɔ ni shikpɔŋ lɛ yɔɔ fɛo ha kɛjɛɔ eŋwɛiniiaŋ lɛlɛ lɛ mli, yɛ be mli ni ebɔleɔ nyɔŋtsere lɛ he lɛ, ni no ha eti wiemɔ nɛɛ mli, akɛ: “Shishijee mli lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.”—1 Mose 1:1, KJ.

12. Nibɔɔ wolo lɛ kɛ Biblia lɛ ebaje tutuamɔ shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Shi, mɛi ni kɛɔ akɛ amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee lɛ miitutua nɛkɛ woji enyɔ nɛɛ. Amɛkɛɛ jeŋ ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ mlipɛimɔ yɛ adebɔɔ he nilee mlipɛimɔ naa lɛ etsɔɔ akɛ wala ba shihilɛ mli, jeee kɛtsɔ nibɔɔ ni nilee yɔɔ mli lɛ nɔ, shi moŋ kɛtsɔ heniianaa kɛ sutsakemɔ nifeemɔ ni yɔɔ basabasa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ naataomɔ baa akɛ, Bɔlɔ ko bɛ, ni akɛ nɔ ni baa ji akɛ sanebimɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ he ehiaaa. Kɛfata he lɛ, amɛteŋ mɛi pii heɔ yeɔ akɛ Biblia lɛ be eho ni anyɛɛɛ akɛtsɔɔ saji anaa, no hewɔ lɛ, esaaa akɛ aheɔ ayeɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, kɛha amɛ lɛ, nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni aaadamɔ nɔ ahe shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ aye. Ani enɛɛmɛi fɛɛ ji anɔkwale? Mɛni anɔkwa saji lɛ tsɔɔ?

Kɛtsɔ Heniianaa Nɔ loo Kɛtsɔ Ŋaa Gbɛjianɔtoo Nɔ?

13. Mɛni kulɛ esa akɛ eba dani wala aba trukaa loo yɛ heniianaa?

13 Kɛji Bɔlɔ ko bɛ lɛ, belɛ wala je shishi trukaa kɛtsɔ heniianaa nɔ. Kɛji wala aaanyɛ aba lɛ, belɛ esa akɛ tsofai amli nui ni afutu ni ja pɛpɛɛpɛ lɛ fɛɛ aba hé kome yɛ yifalɛ ni ja pɛpɛɛpɛ naa, yɛ kɔɔyɔŋ dɔlɛ kɛ nɔnyɛɛ kɛ nibii krokomɛi ni kudɔɔ enɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ shishi, ni esa akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ahi be sɛɛkɛlɛ ni ja shishi. Kɛfata he lɛ, kɛji wala aaanyɛ aje shishi ni aha ehi shi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ ati nɛkɛ nibii ni baa yɛ heniianaa gbɛ nɔ nɛɛ mli shii akpei abɔ. Shi te eeefee tɛŋŋ ni eeenyɛ eba lɛ akɛ nii ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli ekome po aaanyɛ aba lɛ?

14. (a) Mɛni hewɔ enyɛŋ eba kɔkɔɔkɔ akɛ aaanyɛ afee wala yibii amli nu, protein kuli kome trukaa loo kɛtsɔ heniianaa nɔ lɛ? (b) Akɔntaabui saa jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ wala baanyɛ aje shishi trukaa loo yɛ heniianaa nɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Sutsakemɔ tsɔɔlɔi kpɛlɛɔ nɔ ákɛ, ákɛ eeenyɛ eba akɛ atɔm loo la mli kulibii bibii kwraa ni ja lɛ fɛɛ aaanyɛ abaje hé kome ni efee wala yibii amli nu, protein kuli lɛ ji 1 yɛ 10113 mli, aloo 1 ni ziro 113 nyiɛ sɛɛ. Nakai yibɔ lɛ da fe atɔm ni abuɔ akɔntaa akɛ eyɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ fɛɛ! Akɔntaabulɔi kɛɔ akɛ, kɛji hegbɛ ni nɔ ko yɔɔ akɛ eeenyɛ eba mli lɛ ji 1 yɛ shii 1050 mli lɛ, no lɛ enyɛŋ eba mli. Shi nɔ ni fa fe wala yibii amli nu, protein kuli he miihia kɛha wala. La mli wala yibii amli nui, protein sɔrɔtoi 2,000 he miihia kɛha wala yibii kome pɛ koni eya nɔ etsu nii, ni ákɛ enɛɛmɛi fɛɛ aaanyɛ aba kɛkɛ yɛ heniianaa lɛ tamɔ 1 yɛ 1040,000 mli! Ŋulamii ahe nilelɔ Fred Hoyle kɛɛ: “Kɛji akɛ shihilɛ mli hemɔkɛyelii loo adebɔɔ he nilee mli tsɔsemɔ fiteko mɔ ko jwɛŋmɔ akɛ wala je shishi [trukaa] yɛ Shikpɔŋ nɔ lɛ, no lɛ akɔntaabuu ni mli ka shi nɛɛ jieɔ nakai susumɔ lɛ fɛɛ kɛjɛɔ jɛmɛ kɛyaa kwraa.”

15. (a) Mɛni adebɔɔ he nilelɔi eyoo yɛ jeŋ ni anaa nɛɛ he nikasemɔ mli? (b) Mɛni nilelɔ ko ni kaseɔ adebɔɔ mli mlai ahe nii wie yɛ adebɔɔ mli mlai ahe?

15 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ jeŋ ni anaa nɛɛ he nii ni akase, kɛjɛ atomik mlijaai bibii kwraa lɛ anɔ kɛyashi ŋulamii kuikui wuji lɛ anɔ lɛ hewɔ lɛ, adebɔɔ he nilelɔi eyoo akɛ etamɔ nɔ ni adebɔɔ mli nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni ale lɛ fɛɛ nyiɛɔ shishijee mlai komɛi asɛɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛyoo sane naatsɔɔmɔ ni ja kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ mli, ni amɛnyɛ amɛtsɔɔ nɛkɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa nɛɛ mli yɛ akɔntaabuu ni waaa mli. Paul Davies, ni ji adebɔɔ he nibii ahe nilelɔ lɛ ŋma yɛ wolo tɛtrɛɛ, New Scientist lɛ mli akɛ: “Adebɔɔ he nilelɔi lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ ahiɛ esɔŋ bɔ ni nɛkɛ mlai nɛɛ amli ka shi faŋŋ ni yɔɔ fɛo kɛ nyam hu yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ.”

16. (a) Mɛni ji shishitoo nibii ni yaa nɔ daa yɛ adebɔɔ mlai amli lɛ ekomɛi? (b) Mɛni baaba kɛji nɛkɛ nibii ni yaa nɔ daa nɛɛ asui lɛ ekomɛi tsake bibioo po? (d) Mɛni adebɔɔ mli mlai ahe nilelɔ ko wie yɛ jeŋ muu fɛɛ kɛ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ nɛɛ he?

16 Shi, anɔkwa sane ko ni tsɔɔ ŋaalee ni mli wa yɛ nɛkɛ mlai nɛɛ ahe ji akɛ, nibii komɛi yɛ mli ni esa akɛ ato amɛ sui loo hiamɔ lɛ anaa amamɔ shi pɛpɛɛpɛ aha jeŋ muu fɛɛ, yɛ bɔ ni wɔle shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ naa. Nɔ ni fata nɛkɛ shishitoo nibii ni yaa nɔ daa lɛ ahe ji sarawa hewalɛ nitsumɔ yɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ proton lɛ nɔ, shishitoo nibii bibiibii komɛi atsiimɔ, kɛ Newton tsɔɔmɔ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ nigbalamɔ hewalɛ, graviti ni yaa nɔ be fɛɛ be, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ kɛ niŋmaa okadi G lɛ. Nilelɔ Davies tee nɔ ewie enɛ he akɛ: “Tsakemɔi bibii kwraa ni aaaba yɛ sui nɛɛ ekomɛi amli lɛ baatsake bɔ ni Jeŋ Muu Fɛɛ ji ha lɛ kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Freeman Dyson etsɔɔ akɛ, kɛji hewalɛ ni yɔɔ nucleon (proton kɛ neutron) teŋ lɛ mli yawa bibioo po kɛfata he lɛ, no lɛ hydrogen baata kwraa yɛ Jeŋ Muu Fɛɛ. Ŋulamii tamɔ Hulu, ni wɔtsiii nu po ta, ehiŋ shi. Kɛ hoo lɛ, wala ni wɔle bianɛ lɛ nyɛŋ ahi shi. Brandon Carter etsɔɔ mli akɛ tsakemɔi bibii ni baaba yɛ G mli lɛ baatsake ŋulamii lɛ fɛɛ ni amɛfee agboi fe bɔ ni sa kɛ su ni tamɔ blu aloo amɛaafee etsuji bibiibii, ni nɔ ni baajɛ mli aba lɛ hu baakpata wala hiɛ.” No hewɔ lɛ Davies mu sane naa akɛ: “Belɛ anyɛɔ akpɛlɛɔ nɔ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli akɛ Jeŋ kome pɛ baanyɛ ahi shi. Kɛji nakai ni lɛ, belɛ eji susumɔ ni sa kadimɔ akɛ shihilɛ mli ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyɔɔ akɛ gbɔmɛi ni hiɛ kamɔ lɛ ji nɔ ni ejɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja mli eba ni anyɛŋ ajo naa foi.”—Wɔ wɔtsɔmɔ ewiemɔ lɛ.

17. (a) Ŋaa gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ tsɔɔ mɛni yɛ faŋŋ mli? (b) Biblia lɛ maa enɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Te wɔbaamu enɛɛmɛi fɛɛ naa wɔha tɛŋŋ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kɛ mlai ji nɔ ni yeɔ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ mlawolɔ nilelɔ ni to mlai lɛ ahe gbɛjianɔ ni ekɛmamɔ shi ahi shi. Agbɛnɛ hu, akɛni etamɔ nɔ ni afee mlai ni kudɔɔ bɔ ni jeŋ muu fɛɛ tsuɔ nii ehaa lɛ koni akɛkpee wala kɛ shihilɛ ni baahi aha enɔyaa lɛ naa hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ yiŋtoo ko yɛ sɛɛ. Ŋaa gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo—enɛɛmɛi jeee heniianaa loo nɔ ko ni baa trukaa he nibii; amɛji nibii ni Bɔlɔ ni yɔɔ nilee baajie amɛ kpo diɛŋtsɛ. Ni nakai pɛ ji bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ beni ejaje akɛ: “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ he nii ni aaanyɛ ale lɛ yɛ faŋŋ yɛ amɛmli, ejaakɛ Nyɔŋmɔ jie tsɔɔ amɛ faŋŋ. Ejaakɛ ehe nii ni anaaa, ni ji enaanɔ hewalɛ kɛ Nyɔŋmɔyeli lɛ fɛɛ lɛ, kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ nɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ.”—Romabii 1:19, 20; Yesaia 45:18; Yeremia 10:12.

Odaseyelii Babaoo ni Ebɔle Wɔhe Kɛkpe

18. (a) Mɛni mli hu abaanyɛ ana ŋaa gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo yɛ? (b) Mɛɛ ŋaa gbɛjianɔtoo ni nilee yɔɔ mli lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii ni ale jogbaŋŋ obaanyɛ okɛha?

18 Kɛlɛ, jeee bɔ ni jeŋ muu fɛɛ nɛɛ tsuɔ nii yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa lɛ pɛ mli anaa ŋaa gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo yɛ, shi moŋ yɛ bɔ ni bɔɔnii ni yɔɔ wala, nɔ ni shihilɛ baa shi kɛ nɔ ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ fɛɛ tsuɔ amɛ daa gbi shihilɛ mli nibii amɛhaa, kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛ ni amɛkɛ amɛhe kɛ nibii ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ yeɔ sharamɔ amɛhaa lɛ hu mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni wɔ adesa gbɔmɔtso muu lɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ—ansɔ lɛ, hiŋmɛi lɛ, toi lɛ kɛ niji—tsɔɔ ŋaa nitsumɔ ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ naakpɛɛ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ adebɔɔ he nilee nyɛɛɛ atsɔɔ mli jogbaŋŋ. Agbɛnɛ kooloi kɛ kwɛ̃ɛnii aje lɛ hu yɛ. Loofɔji komɛi ni faa gbɛ daa afi kɛtsɔɔ shikpɔŋ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ shitoi loo kilomitai akpei abɔ, bɔ ni kwɛ̃ɛnii kɛ hulu mli la kpɛmɔ tsuɔ nii kɛfeɔ amɛ niyenii, bɔ ni wɔlɔ ni bi eba mli daa kɛtsɔɔ gbɔmɔtso kɛ ehenii sɔrɔtoi ni hiɛ wala yibii sɔrɔtoi akpekpei abɔ ni eko fɛɛ eko yɔɔ nɔ pɔtɛɛ ni etsuɔ—kɛ wɔkɛ nɔkwɛmɔ nii fioo nɛɛ aaaha lɛ—enɛɛmɛi fɛɛ ji ŋaa nitsumɔ ni nilee yɔɔ mli lɛ he odaseyeli ni nɔ bɛ.a

19. (a) Ani bɔ ni nibii komɛi tsuɔ nii amɛhaa ni atsɔɔ adebɔɔ he nilee nɔ atsɔɔ shishi lɛ yeɔ odase akɛ ŋaa gbɛjianɔtoo kɛ gbɛjianɔtolɔ ko bɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔle kɛjɛ jeŋ ni ebɔle wɔhe lɛ kasemɔ mli?

19 Shi mɛi komɛi kɛ ŋwanejee baa akɛ, adebɔɔ he nilee ni etee hiɛ lɛ kɛ bɔ ni nibii nɛɛ tsɔɔ eyaa nɔ lɛ mlitsɔɔmɔ eba. Lɛlɛŋ, eji anɔkwale akɛ adebɔɔ he nilee etsɔɔ nibii pii ni tsutsu lɛ eji teemɔŋ sane lɛ mli kɛyashi he ko. Shi, kɛji gbekɛ ko yɔse bɔ ni watsi tsuɔ nii ehaa lɛ, no etsɔɔɔ akɛ jeee mɔ ko kɛ eŋaa fee watsi lɛ. Nakai nɔŋŋ hu naakpɛɛ gbɛi ni nibii pii ni yɔɔ jeŋ ni wɔnaa nɛɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ etsuɔ nii ehaa lɛ ahe shishinumɔ ni wɔna lɛ etsɔɔɔ akɛ ŋaalelɔ gbɛjianɔtolɔ ko bɛ sɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, babaoo ni wɔleɔ jeŋ ni ebɔle wɔhe kɛkpe nɛɛ mli nibii lɛ, babaoo ní wɔnaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ nilelɔ ko ni ji Nyɔŋmɔ yɛ ji no. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ lalatsɛ lɛ akpa gbee kɛ jwɛŋmɔ ni mli ka shi faŋŋ yɛ be mli ni ekpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Yehowa, kwɛ bɔ ni onitsumɔi lɛ fa ha! Nilee okɛfee fɛɛ; shikpɔŋ lɛ nɔ eyi tɔ kɛ onibɔɔnii lɛ.”—Lala 104:24.

Biblia lɛ—Ani Obaanyɛ Ohe Oye?

20. Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛkɛ faaa bɔ ni no aaatsirɛ mɔ ko koni etao esɛɛ gbɛ?

20 Shi hemɔkɛyeli akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ faaa bɔ ni no aaatsirɛ gbɔmɛi koni amɛtao esɛɛ gbɛ. Gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ ŋmɛnɛ ni amɛŋmɛko Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ he kwraa, shi no tsirɛko amɛ koni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ. Amerikanyo George Gallup, Jr., ni biɔ mɛi ajwɛŋmɔ yɛ saji ahe lɛ kɛɛ akɛ “onaaa sɔrɔtofeemɔ ko yɛ mɛi ni yaa sɔlemɔ lɛ kɛ mɛi ni eyaaa lɛ ateŋ, yɛ shishiumɔ, tooyeli ni ajoɔ naa foi, kɛ juu mli, ni enɛ jɛ kwasafoŋ jamɔi babaoo ni yɔɔ lɛ hewɔ.” Ekɛfata he akɛ, “mɛi pii miibua jamɔi ni hejɔlɛ yɔɔ mli kɛha amɛ ni ŋɔɔ yɛ amɛtoiiaŋ lɛ anaa amɛmiiha amɛhe shi jeee nɔ ni kaa amɛ ekwɛɔ. Mɔ ko tsɛ enɛ akɛ jamɔ ni mɔ fɛɛ mɔ feɔ nɔ ni esumɔɔ yɛ mli. No ji Kristojamɔ ni yɔɔ maŋ nɛɛ [U.S. Amerika] mli lɛ gbɔjɔmɔ titri ŋmɛnɛ: Hewalɛ ko bɛ amɛ hemɔkɛyeli mli.”

21, 22. (a) Mɛni haa Biblia lɛ feɔ wolo ni ekaaa lɛ? (b) Mɛni ji shishijee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji anɔkwale? Tsɔɔmɔ mli.

21 Nakai “gbɔjɔmɔ titri” lɛ jɛ Biblia mli nilee kɛ hemɔkɛyeli ni abɛ kwraa. Shi mɛni yɔɔ ni abaanyɛ adamɔ nɔ ahe Biblia lɛ aye? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ ayoo akɛ ekolɛ wolo ko bɛ ni áwie ashi, afite lɛ, anyɛ lɛ, ni atutua lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, kɛtsɔ yinɔi fɛɛ mli fe Biblia lɛ. Ni kɛlɛ, eje nomɛi fɛɛ mli, ni ebafee wolo ni atsɔɔ shishi ni aja fe fɛɛ eko yɛ yinɔsane mli. No kɛkɛ po feɔ Biblia lɛ wolo ni ekaaa. Shi odaseyelii babaoo yɛ, odaseyelii ni tsɔɔ mɔ yiŋ, ákɛ Biblia lɛ ji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli ni esa akɛ wɔhe wɔye.—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafai 340-1.

22 Eyɛ mli akɛ mɛi saŋŋ ewie akɛ Biblia lɛ kɛ adebɔɔ he nilee kpaaa gbee, eteɔ shi ewoɔ ehe, ni ebe eho moŋ, shi anɔkwalei lɛ tsɔɔ akɛ jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Eŋmaa ni yɔɔ sɔrɔto, bɔ ni eja yɛ yinɔsane kɛ adebɔɔ he nilee naa, kɛ egbalɛi ni tɔmɔ bɛ mli lɛ fɛɛ kɛ wɔ yaa sane naamuu kome ni anyɛŋ aje he ŋwane lɛ he: Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ. Taakɛ bɔfo Paulo wie he lɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ ni ehe yɛ sɛɛnamɔ.”—2 Timoteo 3:16, NW.

Hemɔkɛyeli ni Abɛ he Kaa lɛ Naadaamɔ

23. Kɛ wɔkwɛ anɔkwa saji lɛ fɛɛ mli lɛ, mɛɛ sane naa wɔbaanyɛ wɔmu yɛ Biblia lɛ he?

23 Yɛ be mli ni wɔsusu nibɔɔ wolo lɛ kɛ Biblia lɛ mli odaseyelii lɛ ahe lɛ, te wɔɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Kuku kɛkɛ, ákɛ nɛkɛ woji nɛɛ ja ni sɛɛnamɔ yɛ he ŋmɛnɛ taakɛ amɛji yɛ be fɛɛ mli lɛ. Kɛji wɔmiisumɔ ni wɔkwɛ sane lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni ja fe ni wɔɔha susumɔi ni wɔtsɔ hiɛ wɔna agbala wɔ lɛ, no lɛ wɔnaa akɛ abaanyɛ akɛ shishinumɔ aye nɔ ni awieɔ ashiɔ lɛ fɛɛ nɔ kunim. Hetooi lɛ yɛ, kɛji wɔmiisumɔ ni wɔtao kɛkɛ. Yesu kɛɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛtaoa, ni nyɛaana.”—Mateo 7:7, NW; Bɔfoi lɛ Asaji 17:11.

24. (a) Mɛni hewɔ mɛi pii eŋmɛɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ he lɛ? (b) Mɛni mli wɔbaanyɛ wɔna miishɛjemɔ kɛjɛ? (d) Mɛni abaasusu he yɛ nɔ ni eshwɛ yɛ wolo nɛɛ mli lɛ mli?

24 Yɛ naagbee kwraa lɛ, anaa akɛ mɛi pii ni amɛŋmɛɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ he lɛ efee nakai, jeee yɛ odaseyelii lɛ amli ni amɛkwɛ jogbaŋŋ amɛha amɛhe ni amɛna akɛ Biblia lɛ jeee anɔkwale hewɔ. Shi moŋ, akɛni Kristendom nyɛɛɛ ekɛ Biblia lɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ atsɔɔ jogbaŋŋ lɛ hewɔ eha mɛi pii egbala amɛhe shi kɛtee lɛ. Taakɛ Frenchnyo niŋmalɔ P. Valadier jaje lɛ: “Kristofoi ablema saji lɛ ji nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ ni akɛɛ ebɛ lɛ ba akɛ eyibii ni ewo; nɔ ni jɛ mli ba ji Nyɔŋmɔ ni agbe lɛ yɛ gbɔmɛi ahenilee mli, ejaakɛ ekɛ Nyɔŋmɔ ni anyɛŋ ahe lɛ aye ha amɛ.” Bɔ ni nakai enɛ aaanyɛ aji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna miishɛjemɔ kɛjɛ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ amli: “Belɛ mɛni ji sane lɛ? Kɛ mɛi komɛi heee yeee lɛ, ani ekolɛ he ni amɛheee amɛyeee lɛ aaaha Nyɔŋmɔ anɔkwayeli lɛ afee yaka? Ekaba mli nakai kɔkɔɔkɔ! Shi ha ana Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafo, koni ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ.” (Romabii 3:3, 4, NW) Hɛɛ, yiŋtoo yɛ ni wɔɔdamɔ nɔ ni wɔya nɔ yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ gbɛ ni wɔtaoɔ lɛ mli. Wɔbaana bɔ ni taomɔ lɛ eyagbe naa yɛ omanyeyeli mli kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be kɛha adesai yɛ wolo nɛɛ mli yitsei ni eshwɛ lɛ amli.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo, Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1985 lɛ baafai 142-78.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 340, 341]

Odaseyeli ni Tsɔɔ Anɔkwale ni Biblia lɛ Ji

Eŋmaa yɛ Sɔrɔto: Kɛjɛ eklɛŋklɛŋ wolo, 1 Mose lɛ nɔ kɛyashi enaagbee nɔ, Kpojiemɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ feɔ woji 66 ni gbɔmɛi 40 ni jɛ shihilɛi, tsɔsemɔ kɛ nitsumɔi sɔrɔtoi amli ŋmala. Eŋmaa he fe afii ohai 16, kɛjɛ 1513 D.Ŋ.B. kɛbashi 98 Ŋ.B. Ni kɛlɛ nɔ ni jɛ mli ba ji wolo ni kɛ ehe kpaa gbee ni tsaraa ehe, ni jieɔ saneyitso titri ko ni ja yɛ sane naatsɔɔmɔ naa lɛ kpo—Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoo lɛ bembuu kɛtsɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.—Kwɛmɔ baafa 241.

Eja yɛ Yinɔsane Mli: Nibii ni ba ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛ yinɔsane mli anɔkwalei ni aye he odase kpaa gbee kɛmɔɔ shi. Wolo, A Lawyer Examines the Bible lɛ wie akɛ: “Yɛ be mli ni saji ni afoɔ atãa, blema saji kɛ amale odaseyeli kwɛɔ jogbaŋŋ koni ekɛ saji ni awieɔ he lɛ awo he ko shɔŋŋ yɛ be ni aleee mli lɛ, . . . Biblia mli saji ni agba lɛ tsɔɔ wɔ be kɛ he ni nibii ni agbaa he sane lɛ ba yɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.” (Ezekiel 1:1-3) Ni The New Bible Dictionary lɛ kɛɛ: “[Mɔ ni ŋma Bɔfoi lɛ Asaji lɛ] kɛ nibii ni egbaa he sane lɛ toɔ nakai be lɛ mli yinɔsane he; ebaafai lɛ amli eyi obɔ kɛ maji amli kojolɔi, kpokpaa nɔ amralofoi, maŋtsɛmɛi ni hɔlɔ mɛi krokomɛi ashishi, kɛ ekrokomɛi, ni nɛkɛ nibii ni awieɔ he nɛɛ efee nɔ ni ja kɛha nɛkɛ hé nɛɛ kɛ be ni awieɔ he lɛ yɛ be fɛɛ mli.”—Bɔfoi lɛ Asaji 4:5, 6; 18:12; 23:26.

Eja yɛ Adebɔɔ he Nilee Naa: Akɛ mɛi ni yeɔ helai ni tsɛŋeɔ mɔ ni ajieɔ amɛ kɛjɛɔ mɛi ateŋ kɛ hewalɛnamɔ he nitsɔɔmɔ he mlai ha Israelbii lɛ yɛ 3 Mose wolo lɛ mli yɛ be mli ni jeŋmaji ni ebɔle amɛhe lɛ leee nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ he nɔ ko. Atsɔɔ bɔ ni nugbɔnɛmɔ bɔleɔ shi ehaa lɛ kɛ bɔ ni lamɔ ni faa kɛjɛɔ ŋshɔ hiɛ lɛ baa haa, ni aleee yɛ blema bei lɛ amli lɛ mli yɛ Jajelɔ 1:7. Ákɛ shikpɔŋ lɛ yɛ kokoroo ni etsotsoro shi yɛ ŋwɛiniiaŋ, ni adebɔɔ he nilee emaaa nɔ mi aahu kɛbashi afii ohai 16 lɛ mli lɛ, awie enɛ he yɛ Yesaia 40:22 kɛ Hiob 26:7. Yɛ nɔ ni fe afii 2,200 dani William Harvey aaaŋmala nibii ni ekase ena ni kɔɔ bɔ ni lá bɔleɔ shi yɛ faji amli ehaa lɛ he lɛ, no mli lɛ Abɛi 4:23 etsɔɔ nii ni adesa tsui lɛ tsuɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni Biblia lɛ jeee wolo ni akɛkaseɔ adebɔɔ he nilee lɛ, kɛ ewie saji ni kɔɔ adebɔɔ he nilee he lɛ, ejieɔ shishinumɔ ni mli kwɔ ni yaa shɔŋŋ fe ebe lɛ mli nɔ̃ lɛ kpo.

Gbalɛi ni Tɔmɔ Bɛ Mli: Agba blema Tiro hiɛkpatamɔ, Babilon shigbeemɔ, Yerusalem ni aaaku sɛɛ atswa ama shi ekoŋŋ, kɛ Media kɛ Persia kɛ Hela maŋtsɛmɛi lɛ ashitee kɛ amɛ shigbeemɔ afɔ shi ni fɛɛ ba mli pɛpɛɛpɛ akɛ, mɛi ni wieɔ shiɔ saji lɛ wie efolo akɛ beni anɔkwa saji nɛɛ eba mli lɛ sɛɛ dani aŋmala ashwie shi. (Yesaia 13:17-19; 44:27–45:1; Ezekiel 26:3-7; Daniel 8:1-7, 20-22) Gbalɛi ni kɔɔ Yesu he ni atsɔ hiɛ akɛha afii ohai abɔ dani afɔ lɛ lɛ ba mli pɛpɛɛpɛ. (Kwɛmɔ baafa 245.) Yesu diɛŋtsɛ gbalɛi ni kɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ he lɛ ba mli anɔkwale. (Luka 19:41-44; 21:20, 21) Gbalɛi ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe ni Yesu kɛ bɔfo Paulo kɛha lɛ miiba mli yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbe nɛɛ mli. (Mateo 24; Marko 13; Luka 21; 2 Timoteo 3:1-5) Ni kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbalɛi lɛ fɛɛ jɛ Jɛɛhe kome, Yehowa Nyɔŋmɔ.—2 Petro 1:20, 21.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 333]

Darwin, Marx, Freud, Nietzsche, kɛ mɛi krokomɛi ka amɛyiŋ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni fiteɔ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 335]

Nibɔɔ “wolo” lɛ kɛ Biblia lɛ kɛ nɔdaamɔ nɔ haa kɛha Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 338]

Babaoo ni wɔleɔ jeŋ ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ, babaoo hu wɔnaa Bɔlɔ nilelɔ ko he odaseyeli

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli/Mfoniri ni yɔɔ baafa 337]

Wala kɛ jeŋ muu fɛɛ nyɛŋ aba kɛji ŋaa gbɛjianɔtoi komɛi tsake bibioo pɛ po

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli]

(For fully formatted text, see publication)

HYDROGEN ATƆM MLI NIBII

Electron Shell

Proton + Nucleus

ELECTRON −

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje