Mɛni Hewɔ Shihilɛ Eyi Obɔ Kɛ Naagbai Nɛkɛ?
Mɛni Hewɔ Shihilɛ Eyi Obɔ Kɛ Naagbai Nɛkɛ?
Ani paradeiso ni naagbai bɛ mli baanyɛ aba?
NAAGBAI NI MLI WA MIIWO WU—MƐNI HEWƆ?
Gbɔmɛi kɛ naagbai ekpe aahu. Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo susu akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nilee baanyɛ ana naa moŋ, shi naagbai ni mli wawai lɛ miiwo wu.
Awuiyeli: Mɛi fioo pɛ nuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe kɛ amɛnyiɛ gbɛjegbɛi anɔ loo amɛtara amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai amli po. Yɛ Europa maŋ ko mli lɛ, nɔ ni miihe ashɛ mɔ 1 yɛ mɛi 3 mli kɛ awuiyeli kpe yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ eko mli.
Nibii ni Ebɔle Wɔ: Kɔɔyɔɔ, shikpɔŋ, kɛ nu mli mujiwoo egbɛ eshwa hei pii. Yɛ maji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ amli lɛ, gbɔmɛi lɛ amlijaa ejwɛ mli ekome bɛ nu kpakpa ni amɛnuɔ.
Ohia: Ohiafoi kɛ gbɔmɛi ni hɔmɔ miiye amɛ lɛ ayi efa waa fe bei fɛɛ ni eho. Shikpɔji komɛi anɔ bii amlijaa oha mli 90 yɛ ohia shihilɛ mli; nitsulɔi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ amlijaa oha mli 30, ni ji mɛi aaashɛ akpekpei 800, bɛ nitsumɔ kwraa loo amɛnaaa nitsumɔ ni baaha amɛna nyɔmɔwoo kpakpa—ni yibɔ lɛ miiya hiɛ.
Hɔmɔ: Kɛ onaa niyenii oyeɔ ni eshɛɔ onaa po lɛ, mɛi akpekpei abɔ naaa nakai. Yɛ maji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ amli lɛ, kɛ hoo lɛ, daa afi lɛ, mɛi akpekpei 13, titri lɛ gbekɛbii, gboiɔ yɛ hɔmɔ hewɔ.
Ta: Agbe mɛi akpei ohai abɔ yɛ wekui amli tai ni awuu nyɛsɛɛ nɛɛ amli. Ni yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ, tai egbe gbɔmɛi ni fa fe akpekpei oha.
Naagbai Krokomɛi: Okɛ wekui ni mli gbalaa, yei ni fɔɔ ni wumɛi bɛ he, mɛi babaoo ni bɛ shiai ni amɛwɔɔ mli, mɛi pii ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii, kɛ jeŋba shara ni egbɛ eshwa lɛ afata nɔ ni wɔtsĩ tã momo nɛɛ he okwɛ. Tsutsu U.S. nɔyeli he ŋaawolɔi akuu lɛ mli nyo ko wie yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Okadii ni tsɔɔ . . . hiŋmɛigbelemɔ ni efite lɛ fa babaoo tsɔ̃.” Yɛ nyɛsɛɛ afii 30 ni ho lɛ mli lɛ, U.S. bii ayifalɛ tee hiɛ oha mlijaa 41, shi yiwalɛ kɛ awuiyeli tee hiɛ oyayaayai kɛyashɛ oha mlijaa 560, bii ni tsɛmɛi bɛ he lɛ yashɛ oha mlijaa 400, gbalamlitsemɔ oha mlijaa 300, ni gbekɛbii ni nako afii nyɔŋmai enyɔ ni gbeɔ amɛhe lɛ fe oha mlijaa 200. Shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ maji krokomɛi amli.
Mɛni Hewɔ Naagbai lɛ Amli Ewo Wu Lɛ?
Wɔ Bɔlɔ lɛ haa wɔ hetoo. E-Wiemɔ lɛ tsɛɔ nɛkɛ bei ni eyi obɔ kɛ naagbai nɛɛ akɛ “naagbee gbii,” ni ji be mli ni “jaramɔ bei” baaba. (2 Timoteo 3:1) Naagbee gbii kɛha mɛni? Ojogbaŋŋ, Biblia lɛ wieɔ “je nɛŋ naagbee lɛ” he.—Mateo 24:3, King James Version.
Ŋmɛnɛ naagbai ni yaa nɔ efaa daa nɛɛ ji odaseyeli ni anaa faŋŋ ni tsɔɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ, ni efɔŋ feemɔ kɛ mɛi ni feɔ nakai nibii lɛ anaagbee fata he. (Mateo 24:3-14; 2 Timoteo 3:1-5; Kpojiemɔ 12:7-12) Etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo mli ni ebaakwɛ ni ana naagbai ni yaa nɔ ŋmɛnɛ nɛɛ fɛɛ anaa jogbaŋŋ kɛmɔ shi.—Yeremia 25:31-33; Kpojiemɔ 19:11-21.
JE NƐŊ JAMƆI LƐ ANINE ENYƐ SHI
Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaye amɛbua ni ana ŋmɛnɛ naagbai lɛ anaa lɛ, je nɛŋ jamɔ gbɛjianɔtoi lɛ woɔ mli wu moŋ. Kɛ aawuu ta lɛ, Katolikbii gbeɔ Katolikbii, Protestantbii gbeɔ Protestantbii—akpekpei abɔ. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ yɛ Rwanda, he ni amɛteŋ mɛi pii ji Katolikbii lɛ, gbɔmɛi akpei ohai abɔ gbegbee amɛhe! (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ abɛku gbɛ lɛ.)
Ani Yesu kɛ tu loo klante baawuu ta ni ekɛgbe ekaselɔi lɛ akɛni esoro maŋ nɔ he ni amɛjɛ, kɛ he ni lɛ hu ejɛ lɛ hewɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi hu.” (1 Yohane 4:20, 21) Je nɛŋ jamɔi lɛ tsuuu enɛ he nii kwraa. “Amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛ nitsumɔi kwaa lɛ.”—Tito 1:16.
Kɛfata he lɛ, akɛni amɛhiɛɛɛ jeŋba kpakpa he tɛi ni Biblia efolɔ eshwie shi lɛ amli hewɔ lɛ, je lɛŋ jamɔi lɛ fata he ni jeŋba mli fitemɔ egbɛ eshwa je lɛŋ fɛɛ lɛ.
Yesu wie akɛ obaanyɛ ona apasa jamɔ kɛjɛ anɔkwa jamɔ he ‘kɛtsɔ yibii ni ewoɔ lɛ nɔ’—kɛtsɔ nɔ ni emli bii feɔ lɛ nɔ. Ewie hu akɛ: “Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli.” (Mateo 7:15-20) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔjo foi kɛjɛ jamɔ ni woɔ yibii fɔji, ni no hewɔ lɛ hiɛkpatamɔ baaba enɔ lɛ mli.—Kpojiemɔ 18:4.
Anɔkwa Jamɔ Nine Enyɛko Shi
Anɔkwa jamɔ “woɔ yibii kpakpai,” titri lɛ suɔmɔ. (Mateo 7:17; Yohane 13:34, 35) Mɛɛ Kristofoi amajimaji ateŋ nyɛmifeemɔ jieɔ nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ kpo? Namɛi ji mɛi ni egbeee amɛ jamɔ lɛ mli bii, loo mɛi krokomɛi hu po?—1 Yohane 3:10-12.
Yehowa Odasefoi yɛ gbɛi kpakpa akɛ amɛ amɛwoɔ nakai “yibii kpakpai” lɛ. ‘Amɛkɛ amɛ klantei esɔ̃ kɔii,’ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, yɛ shikpɔji ni fa fe 230 nɔ. (Yesaia 2:4) Amɛjieɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ hu kpo kɛtsɔɔ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa Kristo famɔ akɛ ashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he “sanekpakpa” lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ nɔ. (Mateo 24:14) Amɛjieɔ jeŋba kpakpa ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ kpo ni amɛwoɔ he hewalɛ hu.—1 Korintobii 6:9-11.
Anɔkwa jamɔ nine enyɛko shi. Etsɔɔ gbɔmɛi agbɛ kɛyaa Mɔ koome pɛ ni baanyɛ ana adesai anaagbai anaa lɛ ŋɔɔ. Etsɛŋ ni nakai Mɔ lɛ kɛ jeŋ hee kwraa baaba. Namɔ ji nakai Mɔ lɛ? (Ofainɛ kwɛmɔ esɛɛ baafa lɛ.)
PARADEISO NI NAAGBA KO BƐ MLI BAABA KƐ̃
Eji obaanyɛ kulɛ, ani otsuŋ naagbai fɛɛ ni haoɔ adesai lɛ ahe nii? Eji anɔkwale akɛ obaafee! Ani esa akɛ wɔsusu akɛ wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ, ni lɛ pɛ eyɔɔ hewalɛ kɛ nilee ni ekɛaatsu adesai anaagbai ahe nii lɛ, efeŋ nakai?
Biblia lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo adesai ashihilɛ mli kɛtsɔ eŋwɛi nɔyeli ni yɔɔ Yesu Kristo dɛŋ lɛ nɔ. ‘Ebaajwara’ nɔyelii ni efite nɛɛ fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. (Daniel 2:44; Mateo 6:9, 10) Ni mɛni hewɔ? Beni lalatsɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ wieɔ lɛ, eha hetoo akɛ: “Koni amɛna amɛle akɛ bo, ni okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji Mɔ ni Kwɔ Fe Fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.”—Lala 83:18.
Kɛ je nɛɛ ba naagbee lɛ, ani mɛi komɛi baana yibaamɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Je lɛ hoɔ eyaa . . . shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Yohane 2:17) Nɛgbɛ nɛkɛ mɛi ni baana yibaamɔ nɛɛ baahi shi kɛya naanɔ lɛ yɛ? Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:9-11, 29; Abɛi 2:21, 22.
“Gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ” yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. (Kpojiemɔ 21:4) Awuiyeli, ohia, hɔmɔ, hela, awerɛho, loo gbele bɛ dɔŋŋ! Mɛi ni egboi lɛ po baaba wala mli ekoŋŋ! “Gbohiiashitee baaba.” (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Ni abaatsake shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ ni abaafee lɛ paradeiso diɛŋtsɛ.—Yesaia 35:1, 2; Luka 23:43.
Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔna wala mli ŋɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli? Yesu kɛɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaana bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.” (Yohane 17:3, New World Translation) Gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ jalɛ tsuii yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ miina nakai nilee lɛ. Enɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛkpeeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnaagbai ni amɛkɛkpeɔ bianɛ lɛ amli babaoo naa, shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, ehaa amɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ abaatsu naagbai ni amɛnyɛɛɛ amɛna naa lɛ ahe nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]
WHO mfoniri ni P. Almasy sha
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
Jerden Bouman/Sipa Press