Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 9/15 bf. 2-7
  • Ani Jamɔi Fɛɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Jamɔi Fɛɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Akɛ Amɛ Yibii Yɔseɔ Amɛ
  • Ehe Miihia ni Wɔkwɛ Jogbaŋŋ
  • Taomɔ Yibiiwoo lɛ Mli
  • Be ni Akɛaakpɛ Yiŋ Kɛha Nifeemɔ
  • Ani Ojamɔ Lɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ Diɛŋtsɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Jamɔ ni Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Nɔ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Apasa Jamɔ Naagbee Ebɛŋkɛ!
    Apasa Jamɔ Naagbee Ebɛŋkɛ!
  • Ani Ona Anɔkwale Jamɔ Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 9/15 bf. 2-7

Ani Jamɔi Fɛɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?

Ani onuɔ he akɛ jamɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ? Eeenyɛ eba akɛ jamɔ fɛɛ jamɔ ni ole lɛ woɔ jeŋba kpakpa he hewalɛ, kɛ hoo lɛ, kɛyashɛɔ he ko. Shi ani no fa bɔ ni aaasa Nyɔŋmɔ hiɛ?

MƐI komɛi kɛɔ akɛ, ‘Ye anɔkwa yɛ ojamɔ mli kɛkɛ, ni eeesa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ekpakpa yɛ jamɔi fɛɛ mli.’ Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Bahai Hemɔkɛyeli lɛ ekpɛlɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ kɛyashɛ he ni ekpɛlɛɔ jamɔi titrii nɛɛhu ni yɔɔ je lɛŋ lɛ anɔ ewoɔ ehemɔkɛyelii amli. Nɛkɛ jamɔ kuu nɛɛ heɔ yeɔ akɛ, enɛɛmɛi fɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛji anɔkwale kome lɛ sui sɔrɔtoi. Te aaafee tɛŋŋ ni eeenyɛ eba lɛ nakai?

Agbɛnɛ hu, oyɛ hegbɛ akɛ osusuɔ bɔ ni jamɔ aaanyɛ asa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he, yɛ be mli ni efãa emli bii lɛ ni amɛŋmɛɛ kɔɔyɔɔ ni ebɔɔ yɔɔ mli ni haaa anyɛ amu he awo hei ni gbɔmɛi nyiɛɔ, kɛ yiŋtoo akɛ amɛaagbe gbɔmɛi babaoo lɛ. Áfolɔ jamɔ kuu ko naa nɛkɛ yɛ Japan. Aloo, ani jamɔ ni haa emli bii lɛ gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ? Afii fioo ni eho nɛ lɛ, enɛ ba jamɔŋ hiɛnyiɛlɔ Jim Jones sɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ.

Kɛ wɔkwɛ wɔ sɛɛ kɛtee mra bei lɛ amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi jogbaŋŋ akɛ, Ani jamɔi baanyɛ asa Nyɔŋmɔ hiɛ beni amɛwoɔ tawuu he hewalɛ, taakɛ eji yɛ Afii Nyɔŋmai Etɛ Ta, ni awuu kɛjɛ 1618 kɛyashi 1648 lɛ? Taakɛ The Universal History of the World lɛ tsɔɔ lɛ, nakai jamɔ mli béi ni ba yɛ Katolikbii kɛ Protestantbii ateŋ lɛ ji “tai ni yɔɔ gbeyei fe fɛɛ yɛ Europa yinɔsane mli lɛ ateŋ ekome.”

Jamɔŋ Sɛŋmɔtso he Tai ni tee nɔ kɛjɛ afii ohai 11 kɛbashi 13 lɛ mli hu kɛ lashishwiemɔ ni yɔɔ gbeyei ba. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ klɛŋklɛŋ Sɛŋmɔtso he Tawuu lɛ mli lɛ, mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Kristofoi sɛŋmɔtso he tabilɔi lɛ kɛ yiwalɛ gbe Muslimbii kɛ Yudafoi ni yɔɔ Yerusalem lɛ.

Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni tee nɔ yɛ Yiwalɛ Niseniianiifeemɔ, ni je shishi yɛ afii ohai 13 lɛ mli, ni tee nɔ aahu aaafee afii 600 lɛ he. Afee gbɔmɛi akpei abɔ niseniianii, ni akɛ la shã amɛ ni amɛgboi yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi afãmɔ naa. Peter De Rosa wie yɛ ewolo ni ji Vicars of Christ—The Dark Side of the Papacy lɛ mli akɛ: “[Yiwalɛ niseniianii feelɔi lɛ] ji mɛi ni kɛ yiwalɛ nifeemɔ ni fe fɛɛ lɛ ni baaa shi, ni akɛba adesa shihilɛ kpakpa nɔ yɛ [adesa] weku lɛ yinɔsane mli lɛ ba, yɛ paapa lɛ gbɛi amli.” De Rosa wieɔ Dominican niseniianii feelɔ ni jɛ Spain lɛ he akɛ: “Ahala lɛ yɛ 1483, ni ekɛ yiwalɛ ye nɔ afii nyɔŋma kɛ enumɔ. Gbɔmɛi ni gboi yɛ edɛŋ lɛ fe 114,000, ni ashã amɛteŋ mɛi 10,220 yɛ la mli.”

Shi kɛlɛ, jeee Kristendom jamɔi lɛ pɛ ji mɛi ni eye lá yi sɔ̃. French jeŋ nilelɔ, Blaise Pascal ŋma yɛ ewolo ni ji Pensées lɛ mli akɛ: “Gbɔmɛi efeee efɔŋ kɛyiii shi kwraa kɛ agbɛnɛ yɛ mlifilimɔ mli, tamɔ yɛ be mli ni amɛfeɔ enɛ yɛ jamɔ henumɔ ni kanyaa amɛ hewɔ.”

Akɛ Amɛ Yibii Yɔseɔ Amɛ

Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, jamɔ nɔkpɛlɛmɔ damɔɔɔ sane kome pɛ nɔ. Kɛ eeekpɛlɛ jamɔ ko nɔ lɛ, belɛ esa akɛ etsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi kɛ enɔkwa Wiemɔ ni aŋma, ni ji Biblia lɛ akpa gbee. (Lala 119:160; Yohane 17:17) Esa akɛ yibii ni jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ woɔ lɛ kɛ tɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ akpa gbee.

Yesu Kristo tsɔɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ, amale gbalɔi ni kɛɔ akɛ amɛdamɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ baaba. Yesu kɛɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmligbɛ lɛ, klaji fulɔi ji amɛ. Amɛ yibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. Ani atseɔ weinyibii yɛ ŋmeitsei anɔ, aloo atseɔ agbamii yɛ aklatii anɔ? Nakai nɔŋŋ tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. Tso kpakpa nyɛɛɛ awo yibii fɔji, ni asaŋ tso fɔŋ nyɛɛɛ awo yibii kpakpai. Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli. No hewɔ lɛ, amɛ yibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.” (Mateo 7:15-20) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ mumɔŋ. Ekolɛ wɔbaasusu akɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔ loo kuu ko saa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo hiɛ, shi wɔbaanyɛ wɔtɔ̃.

Ehe Miihia ni Wɔkwɛ Jogbaŋŋ

Eyɛ mli akɛ jamɔ ko kɛɔ akɛ eyɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ, ni esɔɔlɔi kaneɔ wiemɔi kɛjɛɔ Biblia lɛ mli moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ eji jamɔ su ko ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ehiɛnyiɛlɔi lɛ baanyɛ afee nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, ni haa efeɔ tamɔ Nyɔŋmɔ miitsu nii kɛmiitsɔ amɛnɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, jamɔ lɛ baanyɛ afee amale nɔ̃, ni wooo yibii ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. Mizraim osɔfoi ŋkunyaayelɔi ni yɔɔ Mose gbii lɛ amli lɛ nyɛ amɛfee nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, shi eyɛ faŋŋ akɛ amɛbɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ.—2 Mose 7:8-22.

Ŋmɛnɛ, taakɛ eji tsutsu lɛ, jamɔi pii tsɔɔ gbɔmɛi asusumɔi kɛ jeŋ nilee, fe ni amɛkɛ amɛhe aaakpɛtɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ejaje akɛ nomɛi ji anɔkwale lɛ ahe. No hewɔ lɛ, nɔ ni sa jogbaŋŋ ji Biblia mli kɔkɔbɔɔ lɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.”—Kolosebii 2:8.

Beni ewie yibii kpakpa kɛ efɔŋ he egbe naa lɛ, Yesu kɛɛ: “Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: Nuntsɔ, Nuntsɔ! lɛ, aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mitsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ. Mɛi pii aaakɛɛ mi yɛ no gbi lɛ nɔ akɛ: Nuntsɔ, Nuntsɔ! ani jeee bo ogbɛi lɛ mli wɔgba yɛ, ni ogbɛi lɛ mli wɔfamɔ daimonioi yɛ, ni ogbɛi lɛ mli wɔfee hewalɛ nibii pii yɛ lo? Ni no lɛ magba mli makɛɛ amɛ akɛ: Mileee nyɛ kwraa, nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mɛi ni nyɛtsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ!”—Mateo 7:21-23.

Taomɔ Yibiiwoo lɛ Mli

Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, ehe miihia ni akwɛ yibii ni jamɔ ko woɔ lɛ, dani amu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani jamɔ lɛ kɛ ehe woɔ maŋkwramɔŋ saji amli? No lɛ kadimɔ wiemɔi ni aŋma afɔ shi yɛ Yakobo 4:4 lɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.” Agbɛnɛ hu Yesu wie enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:16) Jamɔ ni hi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛ ehe wooo jeŋ ni “kã mɔ fɔŋ lɛ,” mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ ni anaaa lɛ, ni ji Satan Abonsam, ‘hewalɛ mli’ nɛɛ maŋkwramɔŋ saji amli. (1 Yohane 5:19) Yɛ no najiaŋ lɛ, jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ kɛ anɔkwayeli fiɔ e-Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yesu Kristo shishi lɛ sɛɛ, ni ejajeɔ sanekpakpa ni kɔɔ nakai ŋwɛi nɔyeli lɛ he lɛ.—Marko 13:10.

Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ jamɔ ni woɔ maŋ toigbele he hewalɛ lɛ nɔ? Hetoo lɛ kã shi faŋŋ, kɛ wɔbo bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ toi: “Kaimɔ amɛ ni amɛba amɛhe shi amɛha onukpai kɛ nɔyelɔi lɛ, amɛbo amɛ toi, amɛsaa amɛhe amɛha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (Tito 3:1) Shi kɛlɛ, Yesu tsɔɔ akɛ, esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ‘kɛ Kaisare nii aha Kaisare, ni amɛŋɔ Nyɔŋmɔ nii amɛha Nyɔŋmɔ.’—Marko 12:17.

Ŋɔɔ lɛ akɛ jamɔ ko woɔ hewalɛ ni akɛ he awo jeŋmaji lɛ atai amli. Klɛŋklɛŋ Petro 3:11 woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔfee ekpakpa’ ni agbɛnɛ ‘wɔtao toiŋjɔlɛ ni wɔnyiɛ sɛɛ.’ Te aaafee tɛŋŋ ni jamɔ ko aaasa Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ emli bii lɛ miisumɔ ni amɛgbe amɛnanemɛi jalɔi ni jɛ maŋ kroko nɔ yɛ tawuu mli? Jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ mli bii jieɔ esu titri ni ji—suɔmɔ, kpo. Ni Yesu kɛɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ, mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Nakai suɔmɔ lɛ kɛ yiwalɛ kɛ hetsɛ̃ ni yaa nɔ yɛ jeŋmaji lɛ atawuu mli lɛ bɛ nɔ ko feemɔ.

Anɔkwa jamɔ tsakeɔ gbɔmɛi ni sumɔɔ tawuu ni efeɔ amɛ mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ. Agba enɛ afɔ shi yɛ wiemɔi nɛɛ amli: “Amɛkɛ amɛ klantei aaasɔ̃ kɔii, ni amɛkɛ amɛ kpɔlɔi hu aaasɔ̃ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!” (Yesaia 2:4) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaafɛ̃ hetsɛ̃ wiemɔi amɛshwie shi lɛ, mɛi ni diɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ yeɔ fãmɔ nɛɛ nɔ: “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.”—Mateo 22:39.

Mɛi ni diɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi yɛ tɛi ni nɔ kwɔlɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ anaa, ni amɛkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛaadi jeŋba shara shihilɛi asɛɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jajeɔ akɛ: “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi, loo wɔŋjalɔi, loo gbalaŋkulɔi, loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii, loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, loo julɔi, loo hiɛjoolɔi, loo dãatɔlɔi, loo mɛi ajɛlɔi, loo amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa. Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe, ni asaŋ atsuu nyɛhe, ni abu nyɛ bem hu yɛ Nuntsɔ Yesu gbɛi kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ mli.”—1 Korintobii 6:9-11.

Be ni Akɛaakpɛ Yiŋ Kɛha Nifeemɔ

Ehe miihia ni wɔyoo sɔrɔto feemɔ ni kã amale jamɔ kɛ anɔkwa jamɔ teŋ lɛ. Ale jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ yɛ Biblia wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ mli akɛ “Babilon Kpeteŋkpele,” okadi feemɔŋ ahoshwibɔlɔ, “mɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛbɔ ajwamaŋ.” Eye lá yi sɔ̃, ni ehiɛ shika kpulu “ni eyi obɔ kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ mli nihii nii kɛ muji nii lɛ yɛ edɛŋ.” (Kpojiemɔ 17:1-6) Nɔ ko nɔ ko bɛ ehe ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ.

Be ni akɛkpɛɔ yiŋ kɛhaa nifeemɔ nɛ. Wɔ-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ tsɛmɔ nɛɛ miiha anɔkwafoi ni yɔɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lolo lɛ: “Nyɛjea emli mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.”—Kpojiemɔ 18:4.

Kɛji akɛ oosumɔ ni odi jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ sɛɛ lɛ, belɛ mɛni hewɔ okɛ Yehowa Odasefoi ebɔɔɔ ni ole amɛ jogbaŋŋ? Tao ni fata he nɛɛ eto amɛ hemɔkɛyelii lɛ ekomɛi anaa, kɛ Ŋmalɛ naa yiŋtoi kɛha enɛɛmɛi. Kwɛmɔ o-Biblia lɛ mli ni ona kɛji akɛ Odasefoi lɛ ahemɔkɛyelii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpaa gbee. Taomɔ mli ni ona, kɛ́ amɛ jamɔ lɛ woɔ yibii ni obaakpa gbɛ kɛjɛ anɔkwa jamɔ he lɛ. Kɛ ona akɛ nakai eji yɛ amɛhe lɛ, belɛ ókpa shi ona anɔkwa jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]

NƆ NI YEHOWA ODASEFOI HEƆ YEƆ

HEMƆKƐYELI BIBLIA NƆDAAMƆ NƆ

Nyɔŋmɔ gbɛi ji Yehowa 2 Mose 6:3; Lala 83:19

Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ Yohane 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17

Yesu Kristo ji Nyɔŋmɔ Bi Mateo 3:16, 17; Yohane 14:28

Adesai baaa kɛjɛɛɛ sutsakemɔ 1 Mose 1:27; 2:7

mli, shi abɔ amɛ

Adesa gbele jɛ klɛŋklɛŋ Romabii 5:12

gbɔmɔ lɛ esha

Susuma lɛ kpaa shihilɛ Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4

yɛ gbele mli

Hɛl ji adesai akwamaŋ gbonyobu Hiob 14:13; Kpojiemɔ 20:13,

King James Version

Gbohiiashitee ji gbohii Yohane 5:28, 29; 11:25;

lɛ ahiɛnɔkamɔ Bɔfoi lɛ Asaji 24:15

Kristo kɛ eshikpɔŋ nɔ wala lɛ Mateo 20:28; 1 Petro 2:24;

ha akɛ kpɔmɔ nɔ kɛha 1 Yohane 2:1, 2

adesai toibolɔi

Esa akɛ asɔle aha Mateo 6:9; Yohane 14:6, 13, 14

Yehowa pɛ kɛtsɔ Kristo nɔ

Esa akɛ abo Biblia mlai ni 1 Korintobii 6:9, 10

kɔɔ jeŋba he lɛ toi

Esaaa ákɛ akɛ amagai tsuɔ 2 Mose 20:4-6; 1

nii yɛ jamɔ mli Korintobii 10:14

Esa akɛ akwa mumɔi atsɛmɔ 5 Mose 18:10-12;

nifeemɔi Galatabii 5:19-21

Esaaa ákɛ mɔ ko heɔ lá 1 Mose 9:3, 4;

ewoɔ egbɔmɔtso mli Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29

Yesu anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi tsiɔ Yohane 15:19; 17:16;

amɛhe kɛjɛɔ je lɛ he Yakobo 1:27; 4:4

Kristofoi yeɔ odase, Yesaia 43:10-12; Mateo 24:14; amɛjajeɔ sanekpakpa lɛ 28:19, 20

Baptisimɔ kɛtsɔ nu ni ahãa Marko 1:9, 10;Yohane 3:22;

ehaa mɔ nɔ kwraa nɔ feɔ Bɔfoi lɛ Asaji 19:4, 5

henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ he okadi

Jamɔ mli sabalai bɛ ŋmalɛ mli Hiob 32:21, 22; Mateo 23:8-12

“Naagbee be” lɛ mli wɔyɔɔ lɛ Daniel 12:4; Mateo 24:3-14; 2 Timoteo 3:1-5

Akɛ hiŋmɛi enaaa ba ni Mateo 24:3; Yohane 14:19;

Kristo eba lɛ 1 Petro 3:18

Satan ji je nɛŋ nɔyelɔ Yohane 12:31; 1 Yohane 5:19

ni anaaa lɛ

Nyɔŋmɔ baakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ Daniel 2:44; Kpojiemɔ 16:14, yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ hiɛ 16; 18:1-8

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yesaia 9:6, 7;

Kristo shishi Daniel 7:13, 14; Mateo 6:10

lɛ baaye je lɛ nɔ yɛ jalɛ mli

“Asafoku bibioo” ko kɛ Luka 12:32;Kpojiemɔ 14:1-4;

baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi 20:4

Mɛi krokomɛi ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ Luka 23:43;Yohane 3:16;

amɛnɔ lɛ anine baashɛ Kpojiemɔ 21:1-4

naanɔ wala nɔ yɛ shikpɔŋ

nɔ paradeiso mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Agbe gbɔmɛi akpei abɔ yɛ Yiwalɛ Niseniianiifeemɔ be lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Nɔ ni jɛ Sɛŋmɔtso he Tawuu lɛ mli ba ji lashishwiemɔ babaoo ni yɔɔ gbeyei

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ale anɔkwa jamɔ yɛ yibii kpakpai ni ewoɔ lɛ hewɔ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]

Cover: Garo Nalbandian

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje