Bɔ ni Aaafee Aha Sanegbaa Hesaai Aya Hiɛ
ANI bei pii lɛ, onáa lɛ mlɛo akɛ okɛ mɛi krokomɛi aaagba sane? Kɛha mɛi babaoo lɛ, susumɔ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo sanegbaa mli, titri lɛ kɛ mɔ ko ni amɛleee lɛ lɛ, teeɔ yeyeeyefeemɔ shi. Ekolɛ, gbɔmɛi nɛɛ ahiɛ gboɔ. Ekolɛ amɛsusuɔ akɛ: ‘Mɛni esa akɛ mawie he? Te mafee tɛŋŋ maje sanegbaa lɛ shishi? Te mafee tɛŋŋ maha eya nɔ?’ Mɛi ni bɔɔ naanyo, ni amɛyɔɔ hekɛnɔfɔɔ lɛ nyɛɔ amɛyeɔ sanegbaa nɔ. Amɛkaa lɛ baanyɛ afee gbɛ ní amɛaaŋmɛ mɛi krokomɛi ní amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛwie, ni amɛbo nɔ ni amɛkɛɔ lɛ toi. No hewɔ lɛ, kɛji wɔhiɛ gboɔ jio, wɔbɔɔ naanyo waa jio, ehe miihia ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná sanegbaa he ŋaa.
Jee Shishi yɛ Shia
Bɔni afee ni oha osanegbaa hesaai lɛ aya hiɛ lɛ, mɛni hewɔ ojeee shishi yɛ shia? Sanegbaa ni tswaa mɔ emaa shi lɛ baanyɛ aye abua babaoo kɛha weku miishɛɛnamɔ.
Nɔ titri fe fɛɛ ni kɛ nakai sanegbaa lɛ baa ji ní aaasusu mɛi krokomɛi ahe babaoo. (5 Mose 6:6, 7; Abɛi 4:1-4) Kɛ wɔsusuɔ mɛi ahe lɛ, wɔkɛ amɛ gbaa sane, ni kɛ mɔ kroko lɛ hu miitao ni ekɛɛ nɔ ko lɛ, wɔboɔ lɛ toi. Oti kroko ni he hiaa ji ni oná nɔ ko ní he hiaa ni owie. Kɛ́ wɔyɛ daa teemɔŋ Biblia kanemɔ kɛ ekasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ, no lɛ wɔbaaná saji babaoo ni wɔbaanyɛ wɔgba he sane. Wolo bibioo ni ji Ŋmalɛi lɛ Amli ni Wɔɔkwɛ Daa lɛ kɛ nitsumɔ jogbaŋŋ baanyɛ akanya sanegbaa. Ekolɛ, wɔná shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli niiashikpamɔ ko ni ŋɔɔ yɛ gbi lɛ mli. Ekolɛ wɔkane nɔ ko ni adafitswaa yɔɔ mli loo eyɛ ŋmɔlɔ. Esa akɛ wɔha efee wɔsu akɛ wɔbaagba mɛi krokomɛi nibii nɛɛ yɛ weku sanegbaai kpakpai amli. Enɛ hu baaye abua wɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi ni bɛ weku lɛ mli lɛ hu agba sane.
Gbɔ ní Akɛgbaa Sane
Mɛi babaoo shashaoɔ shi akɛ amɛkɛ mɔ ko ni amɛleee lɛ aaaje sanegbaa shishi. Shi yɛ suɔmɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ hewɔ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛkase bɔ ni agbaa sane bɔni afee ni amɛgba mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe sane. Mɛni baanyɛ aye abua bo koni oya hiɛ yɛ hei nɛɛ?
Shishitoo mla ni yɔɔ Filipibii 2:4 lɛ he yɛ sɛɛnamɔ. Awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ “akafó enɔ mli, shi efó enaanyo nɔ mli.” Susumɔ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ okwɛ: Kɛ́ okɛ mɔ lɛ ekpeko dã lɛ, ebuɔ bo akɛ gbɔ. Te ooofee tɛŋŋ oha ehiɛ amɛ? Miishɛɛ ŋmɔlɔ kɛ ŋamɔ ni naanyobɔɔ yɔɔ mli baaye abua. Shi babaoo yɛ ni esa akɛ osusu he.
Ekolɛ ofolɔ esusumɔi komɛi amli. Kɛji akɛ obɔ mɔdɛŋ ni okɛ lɛ asusu nɔ ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ he, shi obɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ooosusu nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ he lɛ, ani ebaahere nɔ jogbaŋŋ? Mɛni Yesu fee beni ekɛ yoo ko kpe yɛ Samaria nubu lɛ he lɛ? Ejwɛŋmɔ yɛ nuyɛɛ nɔ. Yesu kɛ yoo lɛ je esanegbaa lɛ shishi kɛtsɔ no nɔ, ni etsɛɛɛ kɛkɛ ni etsake sane lɛ ewo mumɔŋ sanegbaa ni yɔɔ miishɛɛ mli.—Yoh. 4:7-26.
Kɛ́ oyɔseɔ nii lɛ, bo hu obaanyɛ ole nɔ ni ekolɛ gbɔmɛi lɛ susuɔ. Ani gbɔmɔ lɛ yɛ miishɛɛ loo ewerɛ eho ehe? Ani ehiɛ efã, ekolɛ ebɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ? Ani onaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ gbekɛbii baahi shia lɛ mli? Ani etamɔ nɔ ni mɔ lɛ yɛ nii jogbaŋŋ loo etɔɔ lɛ dani enáa shihilɛ mli hiamɔ nii? Ani nibii ni akɛsaa shia lɛ mli loo jwetri ni mɔ lɛ yɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ jamɔ ko ená enɔ hewalɛ? Kɛ́ nibii nɛɛ jeɔ kpo yɛ oŋamɔ mli lɛ, no lɛ mɔ lɛ baanyɛ abu bo akɛ mɔ ko ni kɛ lɛ náa nɔ kome he miishɛɛ.
Kɛ́ onyɛɛɛ okɛ shiatsɛ lɛ awie hiɛ kɛ hiɛ lɛ, ni ekolɛ onu egbee yɛ shinaa ni aŋa sɛɛ lɛ, no lɛ te obaamu sane naa oha tɛŋŋ? Ekolɛ mɔ lɛ miishe gbeyei. Ani obaanyɛ okɛ nakai sane lɛ atsu nii ni okɛje sanegbaa shishi yɛ shinaa lɛ sɛɛ?
Yɛ hei komɛi lɛ obaanyɛ ogbala mɔ ko owo sanegbaa mli kɛtsɔ nɔ ko ni kɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe ni ooogba lɛ lɛ nɔ—he ni ojɛ, nɔ hewɔ ni oba eshinaa lɛ naa, nɔ hewɔ ni oheɔ Nyɔŋmɔ nɔ oyeɔ, nɔ hewɔ ni obɔi Biblia lɛ kasemɔ, kɛ bɔ ni Biblia lɛ eye ebua bo lɛ. (Bɔf. 26:4-23) Eji anɔkwale akɛ, ehe miihia ni akɛ hiɛshikamɔ afee enɛ, ni aha oti ni yɔɔ faŋŋ ahi jwɛŋmɔ mli. Enɛ baanyɛ atsirɛ mɔ lɛ koni egba bo nɔ ko ni kɔɔ ehe kɛ bɔ ni enaa saji ehaa.
Yɛ kusumii komɛi amli lɛ, gbɔi ahiɛmɛɛ heremɔ ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ. Gbɔmɛi baanyɛ amɛha oba amɛshia mli ni obata shi. Beni ota shi lɛ, kɛji okɛ bulɛ bi bɔ ni weku lɛ yɔɔ ni okɛ anɔkwayeli bo hetoo lɛ toi lɛ, no lɛ shiatsɛ lɛ hu baabo nɔ ni oyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi jogbaŋŋ. Mɛi krokomɛi jieɔ miishɛɛ babaoo kpo amɛtsɔɔ saralɔi lɛ, no hewɔ lɛ, ekolɛ shishijee ŋamɔi lɛ baanyɛ afee nɔ ni fa. Yɛ no feemɔ mli lɛ, ekolɛ amɛbaana akɛ amɛkɛ bo yɛ nɔ ko ni je amɛhe. Enɛ baanyɛ ekɛ mumɔŋ sanegbai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he aba.
Ni kɛji mɛi babaoo yɛ he ni oyɔɔ lɛ ní wieɔ wiemɔi srɔtoi yɛ onɔ lɛ he hu? Te ooofee tɛŋŋ onine ashɛ gbɔmɛi nɛɛ anɔ? Kɛji okase ŋamɔi ni waaa yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli lɛ, gbɔmɛi lɛ baayɔse akɛ oyɛ amɛhe miishɛɛ. Enɛ baanyɛ agbele gbɛ kɛha sanegbaa babaoo.
Bɔ ni Afeɔ Atsáa Sanegbaa Nɔ
Bɔni afee ni oha sanegbaa aya nɔ lɛ, ná mɔ kroko lɛ susumɔi ahe miishɛɛ. Wó lɛ hewalɛ koni ewie kɛji eesumɔ ni efee nakai. Sanebimɔi ni ahala jogbaŋŋ baanyɛ aye abua. Sanebimɔi ni haa asusuɔ saji ahe lɛ hi fe fɛɛ ejaakɛ amɛkanyaa mɔ babaoo fe bɔ ni hɛɛ loo dabi hetoo baanyɛ afee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ótsĩ naagba ko ni mɔ fɛɛ mɔ susuɔ he lɛ tã sɛɛ lɛ, obaanyɛ obi akɛ: “Mɛni osusuɔ akɛ no kɛ shihilɛ nɛɛ ba?” loo “Mɛni osusuɔ akɛ no ji tsabaa lɛ?”
Kɛ́ obi sane lɛ, bó hetoo lɛ toi jogbaŋŋ. Tsɔɔmɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ ni oyɔɔ lɛ kɛtsɔ wiemɔ, nɔkpɛlɛmɔ, kɛ gbɔmɔtso kɛ nitsumɔ nɔ. Kaafo ewiemɔ mli. Okɛ jwɛŋmɔ kpakpa asusu nɔ ni ekɛɔ lɛ he. “Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ.” (Yak. 1:19) Kɛ́ ooha sane hetoo lɛ, tsɔɔmɔ akɛ no mli lɛ oobo nɔ ni ekɛɔ lɛ toi diɛŋtsɛ.
Shi kɛlɛ, kadimɔ akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ baaha osanebimɔi lɛ ahetoo. Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, naakpɛɛ loo ŋmɔlɔ fioo kɛkɛ baafee nɔ̃ pɛ ni amɛkɛaahere nɔ. Mɛi krokomɛi baanyɛ akɛɛ hɛɛ loo dabi kɛkɛ. Kaaha onijiaŋ miije wui. Too otsui shi. Kaabɔ mɔdɛŋ akɛ ooonyɛ enɔ doo ni ebo sane lɛ toi. Kɛ́ mɔ lɛ miisumɔ ni ebo toi lɛ, no lɛ okɛ hegbɛ lɛ atsu nii ni okɛ lɛ agba Ŋmalɛ naa susumɔi ni woɔ mɔ hewalɛ lɛ ahe saji. Yɛ be ni sa mli lɛ, gbɔmɔ lɛ baabu bo akɛ enaanyo. Kɛkɛ lɛ ekolɛ, ebaasumɔ ni ekɛ bo agba esusumɔi ahe sane yɛ heyeli mli.
Yɛ be mli ni okɛ gbɔmɛi gbaa sane lɛ, too gbɛjianɔ kɛha sɛɛkuu be kroko. Kɛ́ mɔ ko tée sanebimɔi babaoo shi lɛ, ha ekomɛi ahetoo ni oshĩ ekome loo enyɔ kɛha be kroko ní nyɛbaagba he sane. Kɛɛmɔ akɛ obaaya oyatao nibii amli koni obagba lɛ nɔ ni obaana lɛ he sane. Kɛji etéee sanebimɔi ashi lɛ, no lɛ obaanyɛ okɛ sanebimɔ ni oheɔ oyeɔ akɛ ebaaná he miishɛɛ amu nyɛsanegbaa lɛ naa. Kɛɛmɔ akɛ obaasumɔ ni nyɛgba he sane kɛji obasara lɛ ekoŋŋ. Abaanyɛ ana susumɔi babaoo yɛ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ, Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔ Dɛŋ? wolo bibioo lɛ, kɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! ni eba ehee lɛ amli.
Beni Okɛ Naanyo Heyelilɔ Miigba Sane
Kɛ́ okɛ mɔ kroko ni ji Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko kpe klɛŋklɛŋ lɛ, ani bo oŋɔɔ hegbɛ lɛ ni okɛleɔ lɛ? Aloo ani odamɔɔ shi diŋŋ? Esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ atsirɛ wɔ koni wɔsumɔ ní wɔle amɛ. (Yoh. 13:35) Te obaaje shishi oha tɛŋŋ? Obaanyɛ otsɛ ogbɛi, koni obi mɔ kroko lɛ hu ni etsɔɔ bo egbɛi. Bei pii lɛ, bi ni ooobi lɛ bɔ ni fee ni ebale anɔkwale lɛ baaha nyɛgba saji ni ŋɔɔ ni ebaaye ebua bo koni nyɛle nyɛhe. Kɛji etamɔ nɔ ni onaa tseee yɛ nɔ ni okɛɔ lɛ he po lɛ, mɔdɛŋ ni obɔɔ lɛ tsɔɔ mɔ kroko lɛ akɛ osusuɔ ehe, ni no ji nɔ ni he hiaa.
Mɛni baanyɛ aye abua koni okɛ osafo lɛ mlinyo ko agba sane ni shishinumɔ yɔɔ mli? Jiemɔ anɔkwa miishɛɛ kpo yɛ mɔ lɛ kɛ eweku lɛ he. Ani akpa kpee? Nyɛgbaa susumɔi ni ona akɛ ebaaye ebua lɛ he sane. Enɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha bo kɛ lɛ fɛɛ. Obaanyɛ otsĩ sane oti krɛdɛɛ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni je kpo yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ Buu-Mɔɔ loo Awake! lɛ eko mli lɛ tã. Esaaa akɛ afeɔ enɛ tamɔ nɔ ni akɛmiiwó he nɔ loo akɛmiika nilee aakwɛ. Nyɛfea enɛ ni nyɛkɛgbaa nɔ ko ni nyɛnaa akɛ eyɔɔ miishɛɛ lɛ he sane. Nyɛbaanyɛ nyɛgba nifeemɔ ko ni nyɛteŋ mɔ kome yɔɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ he sane, ni nyɛgba susumɔi ni tsɔɔ bɔ ni abaanyɛ atsu he nii aha lɛ he sane. Nyɛbaanyɛ nyɛgba niiashikpamɔi ni jɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hu he sane.
Eji anɔkwale akɛ bei pii lɛ, miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ gbɔmɛi ahe lɛ haa wɔgbaa amɛhe sane—nibii ni amɛkɛɔ kɛ nɔ ni amɛfeɔ. Naaŋmɔlɔwoo hu baanyɛ afee wɔwiemɔ lɛ fã. Ani nɔ ni wɔkɛɔ lɛ baanyɛ atswa mɔ ama shi? Kɛ́ wɔŋɔ ŋaawoo ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli wɔto wɔtsui mli ni wɔha suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kanya wɔ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ wɔwiemɔ baatswa mɔ ama shi.—Abɛi 16:27, 28; Efe. 4:25, 29; 5:3, 4; Yak. 1:26.
Dani wɔkɛ wɔhe baawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔsaa wɔhe. Mɛni hewɔ wɔsaaa sane ko ni yɔɔ miishɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔgba nanemɛi yɛ sanegbaa mli? Yɛ be mli ni okaneɔ nii ni onuɔ nibii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, ŋmalamɔ otii ni obaasumɔ ni ogba mɛi krokomɛi lɛ oshwie shi. Yɛ be ni sa mli lɛ, obaaná saji babaoo ni obaanyɛ ohala amɛmli ekomɛi. Enɛ ni ooofee lɛ baaye abua bo koni oná nibii babaoo ni ooowie, fe daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi kɛkɛ ni ooowie he. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eba akɛ owiemɔ baaye he odase akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jara wa kɛha bo!—Lala 139:17.