NIKASEMƆ 39
Wiemɔ Naamuu ni Mɔɔ Shi
EKOLƐ opɛi nibii amli jogbaŋŋ ni oto saji ni yɔɔ owiemɔ lɛ mli lɛ he gbɛjianɔ. Ekolɛ, oto hiɛkpamɔ wiemɔ ni teeɔ miishɛɛ hu shi he gbɛjianɔ. Shi, babaoo he miihia lolo—wiemɔ naamuu ní mɔɔ shi. Kaaba bɔ ni ehe hiaa ehaa lɛ shi. Bei pii lɛ, nɔ ni okɛɔ naagbee lɛ ji nɔ ni afɔɔ kaimɔ be babaoo. Kɛ́ ekãa bɛ wiemɔ naamuu lɛ mli lɛ, no lɛ nɔ ni okɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ nyɛŋ amɔ shi jogbaŋŋ.
Susumɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ: Kɛmiiba Yoshua wala naagbee gbɛ lɛ, eha wiemɔ ko ni akaiɔ waa etsɔɔ Israel maŋ lɛ mli hii onukpai lɛ. Beni ewie bɔ ni Yehowa kɛ Israelbii lɛ ye ha kɛjɛ Abraham gbii lɛ mli kɛbaa lɛ he sɛɛ lɛ, ani Yoshua fo emli saji otii lɛ anɔ kuku kɛkɛ? Dabi. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛ henumɔ ni mli wa wo gbɔmɛi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛshea Yehowa gbeyei, ni nyɛjie nyɛ yitsoŋ nyɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwale mli.” Bo diɛŋtsɛ kanemɔ Yoshua naamuu wiemɔi lɛ ni aŋma yɛ Yoshua 24:14, 15 lɛ.
Wɔnaa wiemɔ kroko ni sa kadimɔ, ní bɔfo Petro ha etsɔɔ mɛi babaoo ko yɛ Yerusalem yɛ Pentekoste Gbi Jurɔ lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 2:14-36. Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔɔ akɛ amɛmiina Yoel gbalɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ mumɔ ni afɔse ashwie shi lɛ he lɛ he lɛ mlibaa. No sɛɛ lɛ, etsɔɔ bɔ ni enɛ kɛ Mesia gbalɛi ni yɔɔ Lalai Awolo lɛ mli ní gba Yesu Kristo shitee kɛ enɔwomɔ kɛmiiya Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ lɛ yɔɔ tsakpaa lɛ mli. Kɛkɛ ni, yɛ Petro wiemɔ lɛ naamuu mli lɛ, ewie sane ní esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ kɛkpe lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ ha ni Israel we lɛ fɛɛ ale krɛdɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ nɛkɛ Yesu ni nyɛsɛŋ lɛ nɛɛ efee Nuntsɔ kɛ Kristo fɛɛ.” Mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bi akɛ: “Ataamɛi kɛ anyɛmimɛi, te wɔɔfee tɛŋŋ?” Petro ha hetoo akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii amli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha abaptisi lɛ awo Yesu Kristo gbɛi amli.” (Bɔf. 2:37, 38) Nakai gbi lɛ, gbɔmɛi aaashɛ 3,000 ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ ji mɛi ni nɔ ni amɛnu lɛ kanya amɛ ni amɛkpɛlɛ anɔkwale ni kɔɔ Yesu Kristo he lɛ nɔ.
Saji Otii ni Esa akɛ Ehi Ojwɛŋmɔ Mli. Esa akɛ nɔ ni okɛɔ yɛ owiemɔ naamuu lɛ mli lɛ akɔ osaneyitso lɛ he tɛ̃ɛ. Esa akɛ owiemɔ naamuu lɛ anyiɛ saji titrii ni oto he gbɛjianɔ lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ, obaasumɔ ni okɛ saji titrii komɛi ni yɔɔ osaneyitso lɛ mli lɛ afata he moŋ, shi kɛ́ oku sɛɛ owie he bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ lɛ, ehi.
Taakɛ ole momo lɛ, yiŋtoo ni yɔɔ owiemɔ lɛ sɛɛ ji ni owo mɛi krokomɛi hewalɛ koni amɛdamɔ saji ni okɛhaa lɛ nɔ ni amɛfee he nɔ ko. Otii titrii ni yɔɔ naamuu wiemɔ lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji ni otsɔɔ amɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee. Beni ohala osaneyitso kɛ saji otii titrii lɛ, ani osusu nɔ hewɔ ni sane lɛ he hiaa otoibolɔi lɛ he jogbaŋŋ kɛ nɔ ni oti ni ma ohiɛ lɛ baafee beni okɛ wiemɔ lɛ haa lɛ? Kɛ́ nakai eji lɛ, no lɛ ole nɔ ni otaoɔ ni amɛfee. Agbɛnɛ ehe miihia ni otsɔɔ amɛ nɔ ni nakai nifeemɔ lɛ ji kɛ ekolɛ, bɔ ni amɛbaafee lɛ amɛha.
Kɛfata tsɔɔmɔ ni obaatsɔɔ otoibolɔi lɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee lɛ he lɛ, esa akɛ owiemɔ naamuu lɛ kɛ wiemɔi ni baawo mɔ hewalɛ aha. Esa akɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ afee nii lɛ kɛ ekolɛ sɛɛnamɔi ni baanyɛ ajɛ nakai feemɔ mli kɛba lɛ afata he. Kɛ́ naagbee wiemɔ lɛ fee faŋŋ, ni emli wiemɔ kukuji lɛ hu fee faŋŋ lɛ, no lɛ ebaawo hewalɛ ni owiemɔ muu lɛ fɛɛ náa lɛ mli hewalɛ.
Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ wiemɔ lɛ miiba naagbee. Esa akɛ nɔ ni okɛɔ lɛ atsɔɔ nakai. Esa akɛ bɔ ni oyaa oyai lɛ hu afee nɔ ni sa. Okɛ oyaiyeli akawie kɛmiigbe naa, ní shi kome too lɛ okpa trukaa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kaaba ogbee shi. Esa akɛ gbee ni okɛwieɔ lɛ afee nɔ ni sa, shi jeee nɔ ni fe nine. Esa akɛ wiemɔi fioo ni foɔ sɛɛ lɛ atsɔɔ akɛ owiemɔ lɛ miiba naagbee. Esa akɛ bɔ ni owieɔ ohaa lɛ ajie hiɛdɔɔ sane kɛ hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ mli lɛ kpo. Kɛ́ oosaa ohe koni oyaha owiemɔ lɛ, kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ obaakase owiemɔi anaamuu lɛ hu.
Be sɛɛkɛlɛ enyiɛ esa akɛ wiemɔ naamuu lɛ ahe? Enɛ jeee nɔ ko ni esa akɛ aha lɛ be pɔtɛɛ ko. Esaaa akɛ wiemɔ naamuu lɛ sɛɛ gbalaa shi. Abaanyɛ ana bɔ ni esɛɛkɛlɛ lɛ sa lɛ kɛtsɔ bɔ ni enáa toibolɔi lɛ anɔ hewalɛ ehaa lɛ nɔ. Hiɛ sɔɔ wiemɔi anaamuu ni yɔɔ kuku loo tɛ̃ɛ lɛ be fɛɛ be. Nɔ ni sɛɛ kɛ fioo ni nɔkwɛmɔnɔ kuku ko yɔɔ mli lɛ baanyɛ afee nɔ ni mɔɔ shi kɛji ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Okɛ wiemɔ naamuu kuku kɛha Jajelɔ wolo muu lɛ fɛɛ ní anaa yɛ Jajelɔ 12:13, 14 lɛ ato Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ naamuu wiemɔ ní yɔɔ kuku kwraa, ni aŋma yɛ Mateo 7:24-27 lɛ he.
Yɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli. Bei pii lɛ, he ko he ko bɛ ni okɛ hiamɔ ni ehia akɛ omu owiemɔ naa lɛ kpeɔ babaoo yɛ tamɔ beni oyɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛtsɔ hesaamɔ kɛ mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ ni oyɔɔ lɛ nɔ lɛ, obaanyɛ ofee babaoo. Ŋaawoo ni akɛha yɛ baafai ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛ atsake lɛ awo mɔ-kɛ-mɔ teŋ sanegbaa po mli.
Sanegbaa ko baanyɛ afee kuku kwraa. Eeenyɛ eba akɛ mɔ lɛ bɛ dekã. Osaramɔ muu lɛ fɛɛ baanyɛ ahe miniti kome pɛ. Kɛ́ ehe miihia lɛ, obaanyɛ okɛɛ nɔ ko tamɔ enɛ: “Mina akɛ oofee nii. Shi ha mashi hewalɛwoo susumɔ kome ko maha bo. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔ Bɔlɔ lɛ yɛ naakpɛɛ yiŋtoo—koni efee shikpɔŋ nɛɛ he ko ni gbɔmɛi baanyɛ aná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ kɛya naanɔ. Wɔbaanyɛ wɔhi nakai Paradeiso lɛ mli, shi ehe miihia ni wɔkase Nyɔŋmɔ taomɔ nii.” Aloo ekolɛ obaakɛɛ kuku akɛ obaasumɔ ni oba ekoŋŋ yɛ be ni hi ha lɛ mli.
Kɛ́ saramɔ lɛ sɛɛ fo kuku ejaakɛ shiatsɛ lɛ wie kpeŋkpeŋ—ni emli fu po lɛ—obaanyɛ oye omanye. Ha ŋaawoo ni anaa yɛ Mateo 10:12, 13 kɛ Romabii 12:17, 18 lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Bɔ ni ooofee onii yɛ mlijɔlɛ gbɛ nɔ lɛ baanyɛ atsake bɔ ni esusuɔ Yehowa Odasefoi ahe ehaa lɛ. No baafee nii ní sɛɛnamɔ yɔɔ he waa.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ okɛ shiatsɛ lɛ egba sane ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Mɛni hewɔ okuuu sɛɛ owieee sane oti ni otaoɔ ni ekai lɛ he ekoŋŋ? Wó lɛ hewalɛ koni efee he nɔ ko.
Kɛ́ ona akɛ hegbɛ yɛ ni be kroko lɛ nyɛbaanyɛ nyɛgba sane lɛ, ha mɔ lɛ nɔ ko ni ebaasusu he kɛyashi obaaku osɛɛ ekoŋŋ. Bi sane—ekolɛ, nɔ ni awie he yɛ Reasoning From the Scriptures loo woji ni ato he gbɛjianɔ kɛha shia Biblia mli nikasemɔi afeemɔ lɛ eko mli. Ha ni oti ni ma ohiɛ, taakɛ Yesu wie he ni aŋma yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli.
Ani oomu shia Biblia mli nikasemɔ ko naa? Saneyitso lɛ ní oooku sɛɛ otsɛ ekoŋŋ lɛ baaye abua nikaselɔ lɛ koni ekai sane ni nyɛgba lɛ. Sanebimɔi ni akɛtĩɔ mli ní okɛaatsu nii lɛ baaye abua koni saji otii lɛ aka nikaselɔ lɛ jwɛŋmɔ mli, titri lɛ kɛ akɛ he oyaiyeli efeee mlitĩi nɛɛ. Sanebimɔ ni tsɔɔ bɔ ni nii ni akase lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha nikaselɔ lɛ loo bɔ ni ebaanyɛ egba mɛi krokomɛi lɛ baanyɛ aye abua lɛ ni esusu bɔ ni ekɛ nɔ ni ekase lɛ baatsu nii yɛ eshihilɛ mli lɛ he.—Abɛi 4:7.
Kaimɔ akɛ—onaamuu wiemɔi lɛ náa bɔ ni owiemɔ muu lɛ mɔɔ shi ehaa lɛ nɔ hewalɛ.