Mɛɛ Jɔɔmɔi Baaba Shikpɔŋ Nɔ Yɛ Afii Akpe Iɛ Mli?
Te ebaatamɔ tɛɛŋ, be mli ni ‘afeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaanii yɛ shikpɔŋ nɔ’ lɛ?
Ani ókɛɛ nɔkwɛmɔ sɔlemɔ ni ehe gbɛi ni Yesu tsɔɔ Iɛ eko pɛŋ okɛsɔle lo? Ekɛɛ akɛ: “Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba. Ha ofee osuɔmɔnaanii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”—Mat. 6:10, NW.
EYƐ MLI akɛ gbɔmɛi akpekpei babaoo eti nɛkɛ saji nɛɛ amli amɛkɛɛ moŋ, shi, ani oheɔ oyeɔ akɛ mɛi pii kɛ hiɛdɔɔ esusu bɔni shikpɔŋ lɛ baafee aha yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ bɔɔ mikai sɔlemɔ lɛ hetoo lɛ he? Ani osusu nibii ni bo kɛ oweku lɛ fɛɛ baaná mli ŋɔɔmɔ yɛ be mli ni nyɛnɔ hegbɛ nyɛyɔɔ wala mli yɛ be mli ni afeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaanii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ he lɛ?
Kpojiemɔ wolo lɛ baanyɛ aye abuɔ wɔ yɛ biɛ. Okaneɔ ta ni baa ni emli lɛ Yesu Kristo baakpata Nyɔŋmɔ henyɛlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ hiɛ lɛ ahe sane yɛ eyitso ni ji 19 lɛ mli. Kɛkɛ ni yitso 20 lɛ kɛɛ wɔ ákɛ akɛ Abonsam ni hɔ nɛkɛ efɔŋfeemɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ baawo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli afii 1,000. Nakai afii akpe lɛ mli Kristo baajɛ ŋwɛi aye maŋtsɛ, ni ekɛjɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni ji adesai ni mɛi ni ateeamɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ hu fata he. Akɛni ájie mɛi ni feɔ esha lɛ kɛ́jɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni jalɛ aahi mli lɛ baabo.—Kpoj. 2:11; 21:1; 2 Pet. 3:13.
Ani omii baashɛ jɔɔmɔi sɔrɔtoi ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ afii akpe lɛ mli lɛ he mfoniri ni atsɔɔ mli faŋŋ lɛ he? Ojogbaŋŋ, Kpojiemɔ wolo lɛ yaa nɔ ekɛ mlitsɔɔmɔ ni kɔɔ bɔni shihilɛ lɛ baaji yɛ be mli ni Yehowa Nyɔŋmɔ gbalaa ejwɛŋmɔ kɛbaa adesai ni ji enɔkwa jálɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ lɛ haa wɔ. Wɔkaneɔ akɛ:
“Ni Nyɔŋmɔ aatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele hɛ dɔŋŋ, ŋkɔmɔyeli ko kɛ blɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu hɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsunii lɛ eho etee.”—Kpoj. 21:4.
Ani anɔkwale ni eji akɛ ŋkɔmɔyeli bɛ jɛmɛ dɔŋŋ lɛ etsɔɔɔ akɛ akɛ haomɔ ni tamɔ gbekɛbii kɛ ŋamɛi ayi ni awaá, yoomɔmɔ yɛ ekaa naa, ojotswaa, yii, efɔŋfeemɔi sɔrɔtoi kɛ ta gbaŋ adesai anaa dɔŋŋ lo? Agbɛnɛ hu Nyɔŋmɔ haa wɔ hiɛnɔkamɔ akɛ piimɔ kɛ gbele—ni amrɔ nɛɛ efata hela kɛ osharai sɔrɔtoi ahe kɛbaa lɛ—ehiŋ shi dɔŋŋ koni ekɛ ŋkɔmɔyeli ko akaba.
Biblia lɛ hu haa wɔ nɔni wɔbaadɔmɔ nɔ wɔkpa jɔɔmɔi sɔrɔtoi ni baaba shikpɔŋ nɔ yɛ afii akpe Iɛ mli lɛ gbɛ. Ehe ehiaaa akɛ wɔka wɔyiŋ wɔkɛɛ nɔko aloo wɔwo sane he tsɔ, taakɛ mɛikomɛi fee yɛ afii oha ni ji enyɔ kɛ etɛ lɛ mli lɛ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli.
MRA BE MLI SUSUMƆI NI AHIƐ NI KƆƆ SHIHILƐI NI BAABA SHIKPƆŊ NƆ LƐ AHE
Taakɛ bɔni nɔni atsɔ hiɛ aŋma Iɛ tsɔɔ mli lɛ, Kristojamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ ni akpa yɛ sɛɛ lɛ ba yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ. Kɛkɛ ni mɛikomɛi je shishi akɛ amɛaatsɔɔ nibii ni jeee anɔkwale. Nɔni ha enɛ balɛ nakai lɛ fa jɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa ni ahiɛ akɛ Yesu kɛ ehefatalɔi niyelɔi lɛ baaye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ. (Yoh. 14: 19; 2 Tim. 2:12; 1 Pet. 1:3, 4) Eka shi faŋŋ akɛ amɛyasusu akɛ nɛkɛ nɔyelɔi ni nɔ kwɔlɔ fe adesai nɛɛ kɛ shihilɛi sɔrɔtoi ni yɔɔ naakpɛɛ baaba shikpɔŋ nɔ.
Wɔnaa nibii ni ewa akɛ aaahe aye nɛɛ eko ni atsɔɔ mli yɛ Papias ni ji Frigia osɔfo nukpa ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ niŋmaai amli. Nɔni esusu akɛ eeeba yɛ afii akpe lɛ mli lɛ nɛ:
“Abaadu weintsei, ni etso fɛɛ tso baaná niji sɔrɔtoi akpe, . . . ni niji lɛ fɛɛ eko baawo kusha akpei nyɔŋma, ni weinyibii akpei nyɔŋma baahi kusha fɛɛ kusha nɔ . . . Nakai nɔŋŋ hu ŋmãa kuli kome baawo ŋmãa tsei akpei nyɔŋma, ni ŋmãa tsei akpei nyɔŋma lɛ eko fɛɛ eko baawo ŋmãa kuli komekomei akpei nyɔŋma yɛ nɔ, ni eko fɛɛ eko kɛ ashikishaŋ kpakpa ni yɛɔ ni etsiimɔ ji nsenitɛi nyɔŋma baaha.”
Shi mɛi ni tsɔ hiɛ amɛŋma yɛ enɛ he lɛ kɛ mlitsɔɔmɔ ni Yesaia kɛha lɛ ekomɛi tsu nii, ni amɛhe amɛye akɛ nɛkɛ ji bɔni Kristo nɔyeli afii 1,000 lɛ baafee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, niŋmalɔi ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli, Justin Martyr kɛ Irenaeus kɛ gbalɛi sɔrɔtoi ni yɔɔ Yesaia 65:17-25 kɛ 11:6-9 lɛ tsu nii. Kukuji nɛɛ mli klɛŋklɛŋ fa lɛ kaneɔ nɛkɛ:
“Shi amɛaamamɔ tsui ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsui ni mɔkroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu ni mɔkroko aye; ejaakɛ mi maŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii, klaŋ kɛ toogwantɛŋ bi aaaye nii yɛ hekome, ni jata aaaye jwɛi tamɔ tsina; . . . ayeŋ awui ni akpataŋ hiɛ dɔŋŋ yɛ mi gɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, Yehowa kɛɛ.”
Yesaia yitso 11 lɛ hu wieɔ bɔni kooloi lɛ baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli ni jata baakpe jwɛi tamɔ tsina kpeɔ lɛ hu he. Ni ekɛɛ akɛ gbekɛ bibioo aaakpalaamɛ.
Irenaeus na akɛ nɛkɛ saji nɛɛ tsɔɔ bɔni Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ baanyɛ atsake gbɔmɛi ni hiɛ sui sɔrɔtoi po, yɛ “gbɔmɛi ni hiŋmɛi gbeleko ni jɛ jeŋmaji sɔrɔtoi lɛ amli kɛ amɛsui sɔrɔtoi ni batsɔmɔɔ heyelilɔi lɛ, ni beni ámɛhe amɛye lɛ amɛfeɔ amɛnii koni ekɛ jalɛ akpa gbee.” Shi esusuɔ hu akɛ, yɛ afii akpe lɛ mli lɛ nɛkɛ tsakemɔi ni baaba gbɔmɛi ateŋ, kɛ́jɛ mɔni hiɛ wa nɔ kɛya mɔni sumɔɔ̀ toiŋjɔlɛ nɔ lɛ baaje kpo yɛ bɔɔnii ni ji kooloi amli. Eŋma akɛ:
“Kɛji akɛ ato nibii ni abɔlɛ ehee lɛ hee gbɛjianɔ ekoŋ lɛ, belɛ esa akɛ akɛ kooloi lɛ awo gbɔmɔ shishi ni amɛku sɛɛ amɛya niyenii ni Nyɔŋmɔ tsɔ hiɛ ekɛhaamɛ lɛ he, shikpɔŋ nɔ aduawai, tamɔ bɔni beni amɛyɔɔ Adam shishi ni amɛfeɔ toiboo amɛhaalɛ lɛ.”—Against Heresies V, 33, 4.
Beni ŋmɛnɛ wɔkaneɔ nɛkɛ saji nɛɛ ni jɛ Yesaia wolo lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔna akɛ Yesaia miigba, klɛŋklɛŋ lɛ, yɛ lɛdiɛŋtsɛ emaŋ bii ni baaku amɛsɛɛ amɛjɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba amɛshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ yɛ gbɛ bibioo ko nɔ aloo yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ lɛ he, ni agbɛnɛ nɔni ji enyɔ lɛ, nɔni kɔɔ bɔni abaaku sɛɛ ato mumɔŋ Israel ni jɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛ gbɛjianɔ yɛ “naagbee be” nɛɛ diɛŋtsɛ mli. Enɛ mlibaa bibioo lɛ aba yɛ afi 537 D.Ŋ.B. Akɛni ámɛna nɔyelɔ hee yɛ shikpɔŋ nɔ hewɔ lɛ, Israelbii ni aku sɛɛ akɛamɛ eba amɛshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe aha shikpɔŋ lɛ nɔ saamɔ kɛ enɔ humɔ, koni amɛha ewo yibii ekoŋŋ, ni efee fɛo ni toiŋjɔlɛ ahi nɔ. (Yes. 35:1, 2) Yehowa ye ebuaamɛ ni amɛjie hiɛdɔɔ su ni tamɔ kooloi anɔ kɛjɛ amɛhe, koni amɛjie toiŋjɔlɛ kpo amɛtsɔɔ yɛ amɛsubaŋ mli bɔni sa anɔkwa jálɔi.—Mika 6:8; kwɛmɔ Man’s Salvation out of World Distress at Hand!, bf. 320-322, kukuji 15-19; agbɛnɛ hu “New Heavens and a New Earth,” bf. 324-333, kukuji 18-29.
Akɛni toiŋjɔlɛ shihilɛ nɛɛ ba Israelbii ni akɛamɛ eku sɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ lɛ ateŋ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ enɛ hu mli baaka shi faŋŋ yɛ anɔkwa jalɔi ateŋ, ni ani wɔbɛ hiɛnɔkamɔ akɛ nakai pɛ ji bɔni enɛ aaaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ kwraa yɛ afii akpe lɛ mli? Shi, nɛkɛ kuku nɛɛ kɛ saji pii ni sa akɛ wɔsusu he haawɔ.
NƆNI TSƆƆ AKƐ EDEN EHI SHI BE KO
Be mli ni etsɔɔ shihilɛ hee ni Israelbii ni amɛku amɛsɛɛ amɛba lɛ baaná mli ŋɔɔmɔ lɛ, Yesaia gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔkwɛmɔnii sɔrɔtoi ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee shia lɛ he lɛ nɔ, paradeiso ni atsɛɔlɛ Eden abɔɔ lɛ nɔ. Eŋma akɛ:
“Shi Yehowa eshɛje Zion mii, eshɛje emaŋfɔi lɛ fɛɛ amii, eha eŋa lɛ nɔ etsɔ tamɔ Eden, ni eŋa olɛŋlɛ lɛ nɔ etsɔ tamɔ Yehowa trom.”—Yes. 51:3.
Biblia mli niŋmalɔi krokomɛi hu gbala jwɛŋmɔ kɛtee Eden trom lɛ nɔ akɛ eji shihilɛ sɔrɔto ko ni jɔɔmɔ yɔɔ mli ni gbɔmɛi baasumɔ akɛ amɛhi shishi lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.—Ezek. 36:35; Yoel 2:3; 1 Mose 13:10; ekɛto Hosea 2:18-21 he.
Yɛ enɛ hewɔ lɛ kɛji akɛ wɔmiisusu jɔɔmɔi ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ afii akpe nɛɛ mli lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛba gbɛjianɔ ni Yehowa to kɛha adesa weku lɛ kɛjɛ shishijee yɛ Eden trom lɛ mli lɛ nɔ.
Sane ni yɔɔ 1 Mose lɛ kɛɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ ŋɔ Adam kɛ Hawa ewo “trom” aloo “paradeiso” ko mli. (1 Mose 2:8) Eji nɔni fe trom ni akɛ fɔfɔi pɛ ewulalɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ ha tsei fɛɛ ni kɛ akwɛ ni aaaba mɔ tsine ni amɛhi ha yeli hu kwɛ̃ kɛjɛ shikpɔŋ su lɛŋ.” Yɛ be mli ni niyenii kpakpa ni hi kɛha gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ eyi mli obɔ lɛ, Eden trom lɛ ji heni anaa nitsumɔ kpakpa he sɛɛ hu yɛ. Adam kɛ Hawa baahu trom lɛ mli ni amɛkwɛ nɔ, ni enɛ baaha amɛmii ashɛ amɛhe yɛ emli yibii sɔrɔtoi lɛ ni amɛyeɔ lɛ hu hewɔ.—1 Mose 2:9, 15, 16; Okɛto Jajelɔ 2:24; 5:12 hu he.
Beni Adam kɛ Hawa yɔɔ nakai trom fɛfɛo lɛ mli lɛ, ani no mli lɛ amɛsheɔ kooloi ni hiɛ wa lɛ agbeyei? Ani kooloi ni miiye amɛnanemɛi kooloi ni amɛnaa lɛ fite miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ? Nɔni Yesaia ŋma yɛ yitsei 11 kɛ 65 Iɛ ejieee jwɛŋmɔ ko ni tamɔ nakai lɛ kpo. Wɔyɛ nɛkɛ yinɔsane mli amaniɛbɔɔ nɛɛ hu ni jɛ 1 Mose wolo lɛ mli lɛ:
“Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: [Adam kɛ Hawa] Naa, minɔ kwɛɛnii fɛɛ ni woɔ dumɔwui ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ, kɛ tsei fɛɛ ni woɔ yibii ni wui yɔɔ mli mihanyɛ ni nyɛye; ni kooloi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋwɛi loofɔji fɛɛ kɛ nibii fɛɛ ni wamɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni wala susuma yɔɔ amɛmli lɛ, áŋɔ jwɛifɔ fɛɛ ahaamɛ ni amɛye. Ni efee nakai.”—1 Mose 1:29, 80.
Taakɛ ekolɛ ole lɛ, ŋmɛnɛ gbɔmɛi babaoo ni osɔfoi komɛi fata he lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔni Biblia lɛ kɛɛɔ yɛ Eden trom lɛ he lɛ kɛ shihilɛ ni yɔɔ nɔ lɛ nɔ. Mɛikomɛi kɛɛɔ akɛ sane ni kɔɔ Adam kɛ Hawa he lɛ ji adesa ni ebɛ mli shi akɛto nɔko he. Amɛteɔ shi amɛwoɔ Yesu Kristo yɛ biɛ, ejaakɛ ekpɛlɛ Ŋmalɛ mli sane ni kɔɔ enɛ he lɛ nɔ akɛ eji anɔkwale, ni ewie enɛ he yɛ eshiɛmɔ mli. (Mat. 19:4, 5) Agbɛnɛ osɔfoi lɛ ateŋ mɛi babaoo heee nɔni Biblia lɛ kɛɛɔ yɛ kooloi lɛ ni yɔɔ Eden trom lɛ mli lɛ ahe lɛ amɛyeee. Ekolɛ sutsakemɔ ni akaa yiŋ atsɔɔ lɛ ena hewalɛ yɛ amɛsusumɔ nɔ—ákɛ nɔni wɔnaa yɛ kooloi ashihilɛ mli bianɛ lɛ ji nɔni étee nɔ yɛ be fɛɛ mli lɛ nɔtsamɔ, ni akɛ “hewalɔ lɛ ji mɔni jeɔ mli” susumɔ lɛ ji nɔni eye gbɔmɛi kɛ kooloi fɛɛ nɔ kɛjɛ blema.
Shi yɛ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ mli, kɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔbo nɔni Biblia lɛ kɛɛɔ lɛ toi ni wɔɔkpɛlɛ nɔ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhé wɔye akɛ adesai ni hi shi klɛŋklɛŋ yɛ Eden lɛ jeee eshafeelɔi ni kɛ amɛhe wuɔ ta, ni kooloi lɛ hu kɛ amɛhe hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Kɛ wɔjɛ wɔdiɛŋtsɛ wɔniiashikpamɔi amli wɔkwɛ kooloi ni yɔɔ zoo sɔrɔtoi amli aloo wɔna kooloi ashihilɛ yɛ television loo yɛ ŋa ko nɔ lɛ, ani wɔnaaa akɛ kooloi nɛɛ ni gbɔmɔ ye amɛnɔ yɛ paradeiso lɛ kɛ babaoo fata miishɛɛ ni amɛná yɛ shihilɛ mli lɛ he?—1 Mose 1:26.
HEKƐNƆFƆƆ NI WƆKƐKWƐƆ WƆSƐƐ BE
Belɛ wɔbaanyɛ wɔna akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nɔni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔkpa wɔsɛɛ shikpɔŋ nɔ jɔɔmɔi agbɛ lɛ ha: Shiwoo ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:4 lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkpa awerɛhoo, piimɔ kɛ gbele naagbee lɛ gbɛ. Ni yɛ sanenaatsɔɔmɔ naa lɛ enɛ hu baatsɔɔ nibii ni kɛ enɛɛmɛi baa lɛ anaagbee. Agbɛnɛ hu nibii ni wɔle ni kɔɔ Eden he lɛ faaa. Enɛ hu haa wɔ nɔni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpa shikpɔŋ nɔ paradeiso ni aaaku sɛ akɛaaba ekoŋŋ lɛ kɛ nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ gbɛ, kɛ niyenii kpakpa ni haa gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ ni gbɔmɔ hu ená kooloi lɛ anɔ hewalɛ shikome ekoŋŋ yɛ toŋjɔlɛ mli.—Luka 23:43; Lala 72:16.
Shihilɛ nɛɛ baŋ trom kome ko mli yɛ hekome. Shi moŋ Nyɔŋmɔ baaha shishijee yiŋtoo, ni ji, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni aaaye nɔ ni enɔ afee fɛo lɛ aba mli. Eyiŋtoo efeee eflo.—Yes. 45:18; 1 Mose 1:28; okɛto Yesaia 14:24 he.
Heloo gbɛfaŋ jɔɔmɔi ni baaba lɛ pɛ jeee nibii ni baaha afii akpe nɔyeli lɛ afee nɔni miishɛɛ yɔɔ mli. Yehowa kɛ nibii ni hehiaa titri kɛha shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ—mumɔŋ nibii, woɔ wɔ shi. Kaimɔ nɔni Yesu kɛɛ kaalɔ lɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa mɔ yi naa wala; shi moŋ wiemɔ-fɛɛ-wiemɔ ni jɛɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.” (Mat. 4:4) Nohewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔna hiɛnɔkamɔ akɛ nɔni baakadi afii akpe lɛ ji mumɔŋ niyenii babaoo ni damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ ni wɔɔye. Jalɛ kɛ anɔkwayeli baafá babaoo, ni no aaaha naanɔ toiŋjɔlɛ aba.—Lala 72:1, 5-7, 17; Yes. 9:6, 7; 32:1, 16-18; okɛto Yesaia 26:7-9 he.
HEMƆKƐYELI BIANƐ
Beni afee ni wɔna afii akpe lɛ mli jɔɔmɔi lɛ, aloo po ni wɔhi shi kɛyashi nakai be lɛ, belɛ hemɔkɛyeli he baahia wɔ. Nyɔŋmɔ nilee babaoo lɛ hewɔ Iɛ, etsɔɔɔ wɔ nibii ni baaba yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ afii akpe lɛ mli lɛ mli fitsofitso. Etsɔɔɔ gbɛ ni eeetsɔ nɔ efee nɔni amrɔ nɛɛ wɔsusuɔ akɛ efeemɔ wa lɛ mli—gbɛ ni eeetsɔ nɔ etsake shiaŋai wuji ni eha shikpɔŋ lɛ hiɛ yɛ hei babaoo lɛ ni etsɔ shikpɔŋ kpakpa, adesai agbɔmɔtsei ni egbɔjɔ ni helai eyimɔ mli obɔbɔ nɛɛ ajiemɔ, kɛ toiŋjɔlɛ ni eeeha eba kooloi ateŋ lɛ mli. Shi ekɛ adafitswaa babaoo ewo e-Wiemɔ lɛ mli ni ekɛtsɔɔ akɛ eyɛ hewalɛ ni fe adesa nɔ̃ ni ekɛaafee naakpɛɛ nibii nɛɛ, ni ekɛtee gbohii ashi po. (Bɔf. 10: 37,38; Luka 7:14-16; 19:37,38; 1 Mose 7:6-16) Shi kɛ̃lɛ sɔɔmɔ ni mɔko kɛaaha Nyɔŋmɔ Iɛ biɔ hemɔkɛyeli, ehe eye akɛ ekɛ mumɔŋ kɛ shikpɔŋ nɔ jɔɔmɔi fɛɛ baaha.—Heb. 11: 1, 6.
Yehowa Odasefoi kɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ miitsu jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ ko he nii. Amɛmiiwa gbɔmɛi ni amɛkase Biblia lɛ, ni amɛna hemɔkɛyeli ni miiwa ni amɛna hekɛnɔfɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ Kristo nɔ atsu nii ni ekɛjie efɔŋfeemɔ kɛya kwraa. (Mat. 24:14) Mɛi ni tsɔɔ hemɔkɛyeli bianɛ lɛ ateŋ mɛi pii baaje mli ni amɛna Kristo afii akpe nɔyeli lɛ shishijee ni amɛná shikpɔŋ nɔ jɔɔmɔi ni wɔwie he lɛ mli ŋɔɔmɔ. Wɔmiifɔ bo nine ni okpɛ̃lɛ Biblia kasemɔ ni Yehowa Odasefoi sumɔɔ̀ akɛ amɛaaye amɛbuao yɛ mli lɛ nɔ, beni afee ni bo hu okɛ hekɛnɔfɔɔ akwɛ afii akpe lɛ mli jɔɔmɔi lɛ agbɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Nyɔŋmɔ baatsake shihilɛhei ni estɔ tamɔ amaŋfo ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ yɛ afii akpe lɛ mli, ebaajie hela kɛya ni ekɛ toiŋjɔlɛ aba kooloi ateŋ.
September Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)