Afii Akpe lɛ—Mɛni Ji No?
Asusu He Akɛ Etamɔ Mɛni? Ani Wɔbaanyɛ Wɔkpa Enɛ Gbɛ Yɛ Wɔsɛɛ Be Mli?
“Be mli ni toiŋjɔlɛ ni gbɔmɔ shweɔ akɛ enine aaashɛ nɔ, ehe ni eeeye kɛjɛ esha mli, be mli ni jalɛ aaaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ naagbee kwraa lɛ aaaba mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ nɔ.”
ENƐ JI gbɛ ni Encyclopædia Britannica lɛ tsɔ nɔ etsɔɔ Biblia mlĩ tsɔɔmɔ ni kɔɔ “afii 1,000 be ni ale akɛ millennium” lɛ mli.
Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔbaasumɔ akɛ bɔni atsɔɔ mli aha nɛɛ aaaba mli nakai nɔŋŋ? Eji anɔkwale lɛɛlɛŋ akɛ wɔbaasumɔ akɛ wɔna ‘toiŋjɔlɛ, wɔhe ni wɔɔye kɛjɛ esha mli, kɛ jalɛ ni baaba shikpɔŋ Iɛ nɔ lɛ mli miishɛɛ.’ Ani nakai gbɛkpamɔ ni kɔɔ afii akpe lɛ he lɛ ji nɔni oheɔ oyeɔ?
Mɛi pii yɛ ni jeee bɔni amɛle yɛ ɛnɛ he nɛ, ejaakɛ nɔko fioo ko pɛ ji nɔni amɛle yɛ enɛ he aloo amɛleee he nɔko kwraa po. Ni enɛ ji anɔkwale yɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yaa sɔlemɔ lɛ ahe, ejaakɛ sɔlemɔi sɔrɔtoi babaoo shiɔ nɛkɛ sane nɛɛ ni amɛtsiii ta kwraa. Etamɔ nɔko ni Nyɔŋmɔ kɛ fata Biblia lɛ he ni agbɛnɛ gbɔmɛi babaoo ebuuu no akɛ esa aloo ehe miihia kwraa dɔŋŋ.
Shi taakɛ bɔni wɔna lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ afii akpe lɛ toɔ be mli ni eeetsumɔ awerɛhoo, yaafonu kɛ gbele kɛaaya lɛ he. Yɛ enɛ hewɔ lɛ wɔyɛ eyiŋtoo kpakpa ni wɔdaamɔ nɔ wɔsumɔ akɛ wɔɔnu nɔni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛɔ ni kɔɔ afii akpe lɛ he lɛ shishi. Enɛ kɔɔ wɔ wɔsɛɛ be kɛ wɔ wekui hu he.
Obaanyɛ ogbele o-Biblia lɛ ni okane Kpojiemɔ wolo lɛ yitso 20 ni obaanyɛ ona saji babaoo ni Biblia lɛ kɛɛɔ yɛ Kristo afii akpe nɔyeli lɛ he lɛ he. Bɔfo Yohane kɛwɔ jaa nɔni aha ena hegbɛ ena lɛ:
“Ni mina bɔfo ko miikpeleke shi kɛmiijɛ ŋwɛi ni ehiɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ naa samfe lɛ kɛ kɔsɔŋkɔsɔŋ kpeteŋkpele ko yɛ edɛŋ. Ni emɔ drako lɛ, blema onufu lɛ ni ji diabolo (abonsam) kɛ satan lɛ, ni efilɛ afii akpe, ni eŋɔlɛ ewo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, ni eŋa eyi ni esɔo naa, koni ekashishiu jeŋmaji lɛ dɔŋŋ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe afii akpe lɛ naa, . . .
“Ni miŋa maŋtsɛsɛii, ni amɛho amɛtra nɔ, . . . kɛ mɛi ni aflɔ amɛyi yɛ Yesu odaseyeli lɛ . . . hewɔ lɛ asusumai lɛ . . . Ni amɛhiɛ kamɔ, ni amɛkɛ Kristo ye maŋtsɛ afii akpe. . . .
“Ni beni agbe afii akpe lɛ naa lɛ, aaafɛne Satan kɛaajɛ etsu lɛŋ, ni eeeje kpo, ni eeeyashishiu jeŋmaji lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ koji ejwɛ lɛ mli lɛ, . . . Ni la jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛjɛ ŋwɛi, ni ebashaamɛ butuu. Ni abonsam lɛ ni shishiuɔamɛ lɛ, aŋɔlɛ awo la kɛ swɔɔ kpaakpo lɛ mli, . . .
“Ni mina gbohii lɛ, mɛi bibii kɛ mɛi wuji, damɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ, ni agbele woji anaa, . . . Ni kɛ mɔko yɛ ni anaaa akɛ aŋma egbɛi yɛ wala wolo lɛ mli lɛ, ashɛɔlɛ afɔɔ lɛ kpaakpo lɛ mli.”—Kpoj 20:1-15.
Nohewɔ lɛ taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, afii akpe lɛ ji be kplaŋŋ ko ni Satan yeŋ ehe ni eeebashishiu adesai, abaatee gbohii lɛ ashi ni akojoamɛ, ni Yesu Kristo kɛ enanemɛi niyelɔi lɛ baaye adesai anɔ yɛ jalɛ mli.
Shi eeefeeo naakpɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ nɔ hewɔ ni enɛ he sane bibioo ko pɛ anuɔ yɛ sɔlemɔi lɛ amli aloo yɛ jamɔi sɔrɔtoi lɛ amli lɛ. Anɔkwale lɛ ji akɛ, kɛji akɛ obi shi lɛ, obaana akɛ jamɔi lɛ ekomɛi susuɔ akɛ millennium aloo afii akpe lɛ jeee afii 1,000 diɛŋtsɛ ni Kristo kɛbaaye maŋtsɛ. Tsɔɔmɔ kroko ni kɔɔ enɛ he ni ale jogbaŋŋ ji akɛ afii akpe lɛ ji Kristo nɔyeli ni ji shishi kɛjɛ aaafee afii 2,000 ni eho nɛ ni miiya nɔ lolo lɛ he okadi. Mɛni kwraa obaahe oye mɔ? Kɛji akɛ wɔsusu nɔni bɔfo Yohane kɛ enanemɛi bɔfoi lɛ hé ye kɛ agbɛnɛ nɔni tee nɔ yɛ Yesu anɔkwa bɔfoi lɛ agbele sɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ naagbee mli lɛ he lɛ, eeewa wɔ babaoo ni wɔnu nɛkɛ sane ni he hiaa nɛɛ shishi jogbaŋŋ.
MAŊTSƐYELI LƐ HE ANƆKWALEI NI ATSAKE AMƐSHISHINUMƆ
Kɛji akɛ wɔkane Biblia lɛ ŋmɛnɛ lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔɔyoo akɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji nibii otii ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ateŋ ekome. Yɛ anɔkwale mli lɛ eje shishi kɛ nɛkɛ sane nɛɛ, akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii; shi ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ.” (Mat. 4:17; Yoh. 18:36) Ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ esani egbo, shi abaateelɛ shi ni ebaasaa heko etoamɛ yɛ ŋwɛi. (Mat. 16:21; Luka 22:28-30; Yoh. 14:2, 3) Klɛŋklɛŋ lɛ bɔfoi lɛ nuuu lɛ shishi, ejaakɛ amɛsusu akɛ abaato Maŋtsɛyeli lɛ ama shikpɔŋ nɛɛ nɔ. (Yoh. 20:9; Bɔf. 1:6, 7) Shi beni amɛnine shɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛyoo akɛ Maŋtsɛyeli lɛ baahi ŋwɛi. Nohewɔ ni bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Shi wɔ lɛ, wɔ maŋ lɛ, ŋwɛi eyɔɔ.” Beni afee ni amɛnine ashɛ ŋwɛi wala lɛ nɔ lɛ, ehe baahia ni amɛgboi ni ateeamɛ shi akɛ mumɔŋ bɔɔnii, ejaakɛ “heloo kɛ la nine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”—Fil. 3:20; 1 Kor. 15:20.
Shi Biblia mli anɔkwale ni mli ka shi faŋŋ nɛɛ ahiɛ baha yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele sɛɛ. Te fee tɛɛŋ ni ebalɛ nɛkɛ? Paulo kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ mile akɛ, kɛ́ mikpa mihe lɛ, . . . hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi Iɛ amɛshwie amɛsɛɛ.” (Bɔf. 20:29, 30) Hɛɛ, bɔfoi lɛ tsu nii akɛ hewalɛ ko ni tsiɔ nɔko gbɛ ni eye ebua ni eha Kristofoi atsɔɔ mɔ lɛ hi shi akɛ nɔko ni yɔɔ krɔŋŋ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Shi be mli ni amɛfɛɛ amɛgboi lɛ pɛ kɛkɛ ni anɔkwa hemɔkɛyeli lɛ he ni agbalaa shi kɛjɛɔ lɛ ba mli. (2 Tes. 2:3-8; 1 Tim. 4:1-4) Enɛ ná hewalɛ babaoo diɛŋtsɛ yɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ afii akpe lɛ he lɛ nɔ. Saji ni kɔɔ enɛ he lɛ jeee nɔni mli kaaa shi, ejaakɛ afii ohai enyɔ kɛ afii ohai etɛ lɛ mli niŋmaai yeɔ buaa wɔ ni ehaa wɔnaa nɔni ba.
SUSUMƆI SƆRƆTOI NI JAMƆ KUUI LƐ HIƐ YƐ AFII AKPE LƐ HE
Susumɔ ni ba yɛ afii oha ni nyiɛ bɔfo Yohane gbele lɛ sɛɛ ba lɛ ji akɛ, Kristo baaye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ afii akpe, ekolɛ ebaajɛ Yerusalem ni ama lɛ ehee lɛ mli efee nakai. Yinɔsaneŋmalɔ, J. Mosheim kɛ susumɔ lɛ ba akɛ, nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ baanyɛ afee nɔni jɛ Kristofoi ahiɛnɔkamɔ ni kɔɔ “wɔ Yiwalaherelɔ lɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ” ni yɔɔ lɛ kɛ Yudafoi ahiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ, ni ji “Mesia lɛ shikpɔŋ nɔ maŋtsɛyeli” ni akɛ fɛɛ efee ekome lɛ hewɔ. Montanist jamɔ kuu lɛ te shi yɛ Asia Bibioo lɛ ni miitsɔɔ akɛ Yesu baaye maŋtsɛ kɛjɛ Frigia. Amɛkɛ mɛikrokomɛi tsɔɔ akɛ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ babaoo ji nɔni baaba yɛ be mli ni Kristo kɛ ehefatalɔi niyelɔi lɛ baaye shikpɔŋ nɔ afii akpe lɛ. Akɛ, nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛtsɔɔ akɛ nɛkɛ nɔyelɔi sɔrɔtoi nɛɛ baaná nuu kɛ yoo teŋ bɔlɛnamɔ mli gbɛfaŋnɔ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Amɛbaana shikpɔŋ nɔ gbɔmɔtsei sɔrɔtoi ‘ni hi ni nɔ kwɔlɔ kwraa fe wɔnɔ̃ nɛɛ.’ Nɛkɛ susumɔi aloo jwɛŋmɔi sɔrɔtoi ni yɔɔ keketee tsɔ nɛɛ bafee nɔni asusuɔ he akɛ mɛi ni heɔ afii akpe amɛyeɔ lɛ kpɛ̃lɛ nɔ. Nɔni jɛ mli ba ji akɛ, taakɛ Dr. A. Neander bɔ he amaniɛ lɛ, ‘bulɛ ni ayɔɔ kɛha afii akpe lɛ he tsɔɔmɔ lɛ laaje.’
Susumɔ ni ji enyɔ lɛ ba ni no hu kɛ nɔko bafata jwɛŋmɔ ni efutu nɛɛ he. Taakɛ etsɔɔ lɛ, “afii akpe” lɛ ji okadi ko kɛkɛ. Mɔni nyiɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ hiɛ ji Katolek osɔfo Augustine. Encyclopædia Britannica lɛ kɛɛ akɛ:
“Be mli ni atsakelɛ kɛba Kristo jamɔ mli lɛ sɛɛ dani Augustine, mɔni tsutsu lɛ enyaa nii ni ŋɔɔ yeli he lɛ kɛ jwɛŋmɔ ko ni emli lɛ ákpoo je lɛ mli nibii ni yɔɔ fɛo lɛ ba. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔni ekɛ nibii ni abuɔ yɛ je lɛ mli lɛ bɛ nɔko feemɔ kwraa lɛ bafee nɔni mliwa fe bɔni mɛi ni heɔ afii akpe lɛ yeɔ [aloo Chiliasts] lɛ feɔ lɛ, ejaakɛ ebuɔ jeŋ ko ni mli tse ni mɛi ni heɔ yeɔ lɛ baakpa gbɛ akɛ amɛbaaná mli ŋɔɔmɔ hee lɛ akɛ heloo mli nɔko.”
New Catholic Encyclopedia lɛ bɔ amaniɛ akɛ Augustine “ka eyiŋ ekɛ tsɔɔmɔ ko ba akɛ afii akpe lɛ eje shishi momo, ni eje shishi yɛ be mli ni afɔ Kristo ni eji abifao lɛ.” Yɛ anɔkwale ni eji akɛ anuko afii akpe lɛ he sane babaoo tsɔ ko lɛ baanyɛ afee nɔni jɛ nɔni ba lɛ hewɔ, ejaakɛ amrɔ nɛɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ tsɔɔ akɛ “Yesu afii 1,000 nɔyeli lɛ [ji] be ni Sɔlemɔ lɛ kɛ-hi shi lɛ fɛɛ he okadi . . . ni fiimɔ ni aaafimɔ Satan yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ baatsɔɔ akɛ aba hewalɛ ni enaa yɛ mɛikrokomɛi anɔ lɛ shi kwraa.”
Nɛkɛ susumɔi sɔrɔtoi ni sɔlemɔ lɛ hiɛ ni kɛ amɛhe kpaaa gbee nɛɛ fatahe ni eje gbɔmɛi anijiaŋ wui ni no haaa amɛnya, afii akpe lɛ he dɔŋŋ lɛ. Shi akɛni eji nɔko ni kɔɔ wɔdiɛŋtsɛ wɔ wɔsɛɛ he hewɔ lɛ, nyɛbaa wɔtaoa susumɔi sɔrɔtoi enyɔ ni ekɔɔ afii akpe lɛ he lɛ mli koni wɔna nɔni esa akɛ wɔhe wɔye ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ nɔ.
NƐGBƐ NI MƐ BE
Sɔlemɔi babaoo tsɔɔ akɛ Kristo baaku esɛɛ aba yɛ heloo mli, taakɛ eji yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli ni amɛhiɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ Yesu kɛ ehefatalɔi maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi lɛ baaye nɔ yɛ heloo mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ afii akpe lɛ. Shi Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni je lɛ enaŋmi dɔŋŋ; shi nyɛ lɛ [mɛi ni amɛhewɔ eyaa koni eyasaa heko yɛ ŋwɛi ehaamɛ lɛ] nyɛmiina mi; ejaakɛ mihiɛ ka, ni nyɛ hu nyɛhiɛ aaaka.” (Yoh. 14:2, 3, 18, 19) Nohewɔ lɛ Yesu tsɔɔ akɛ obaaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi. Ani nakai esa akɛ wɔnuɔ shishi yɛ be mli ni wɔkaneɔ Kpojiemɔ yitso 20 lɛ? Hɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ eteee shi ewooo ehe.
Beni ewieɔ eshi afii akpe nɔyeli ni baaba yɛ heloo mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, Hastings Encyclopædia of Religion and Ethics lɛ tsɔɔ mli akɛ:
“Yɛ nɛkɛ saji [Kpojiemɔ 20] nɛɛ mli lɛ, nɔ kroko ni ekɔɔ he lɛ ji afii 1,000 nɔyeli ni la he odasefoi lɛ kɛ Kristo aaana mli gbɛfaŋnɔ lɛ, . . . Akɛɛɛ akɛ nɔyeli nɛɛ ji shikpɔŋ nɔ nɔ̃, ni nakai nɔŋŋ hu klɛŋklɛŋ shitee lɛ jeee gbɔmɔtso mli nɔ̃ . . . Kɛji akɛ la he odasefoi ni akɛamɛ eba wala mli ekoŋŋ lɛ jeee krɔŋkrɔŋbii ni yɔɔ Yerusalem ni Gog ni jɛ Magog lɛ tutuaa amɛ lɛ, no lɛ wɔbaasumɔ ni wɔle nɔhewɔ ni Kristo (ni amɛkɛlɛ yeɔ maŋtsɛ lɛ) yatutuaaa nakai henyɛlɔi lɛ. Amɛhiɛkpatamɔ lɛ ŋwɛi ejɛɔ kɛbaa.”—Vol. V. p. 387.
Enɛ kɛ nɔni wɔtsɔ hiɛ wɔna yɛ Biblia lɛ mli momo ni kɔɔ Yesu kɛ ehefatalɔi niyelɔi lɛ ahe akɛ amɛmiiye maŋtsɛ kɛmiijɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ kpaa gbee aloo jeee nakai? Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ mɛi ni “ena ŋwɛi tsɛmɔ kroko lɛ baana helooŋ gbɔmɔtso aloo yɛ afii 1,000 lɛ mli po. (Heb. 3:1) Nɔni etsɔɔ yɛ faŋŋ mli moŋ ji akɛ, akɛ “mumɔŋ gbɔmɔtso” baatee nakai Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔamɛ mu lɛ ashi, tamɔ bɔni atee Yesu Kristo shi lɛ, ni amɛnyɛ amɛyabote ŋwɛi diɛŋtsɛ.—1 Kor. 15:42-49; Heb. 9:24.
Akɛni mɛi ni naa nakai Maŋtsɛyeli lɛ mli gbɛfaŋnɔ Iɛ yaa ŋwɛi hewɔ lɛ, yaka wiemɔi ni Nyɔŋmɔ jamɔŋ kuui sɔrɔtoi lɛ kɛɛɔ akɛ Yesu kɛ “krɔŋkrɔŋbii” lɛ baajɛ shikpɔŋ nɔ Yerusalem aloo Frigia aye maŋtsɛ yɛ heloo mli ni amɛkɛ amɛhe baawo nuu kɛ yoo teŋ bɔlɛnamɔ mli miishɛɛ mli yɛ gbɔmɔtso mli lɛ jee anɔkwale.
Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsakeɔ ni efiteɔ Biblia mli tsɔɔmɔi sɔrɔtoi nɛɛ: (1) Maŋtsɛyeli lɛ, ŋwɛi nɔyeli ni, ni mɛi ni feɔ enɛ ji Yesu, bɔfoi lɛ kɛ mɛikrokomɛi ni ateeɔamɛ shi kɛyaa ŋwɛi yɛ “klɛŋklɛŋ shitee” lɛ mli lɛ. (Kpoj. 20:6) (2) Nɛkɛ ŋwɛi nɔyeli nɛɛ shishi shikpɔŋ lɛ baatsɔ heni ájie efɔŋfeelɔi fɛɛ kɛjɛ nɔ ni asaa nɔ fɛfɛo aha toiŋjɔlɛ eba nɔ ni etsɔ paradeiso koni Nyɔŋmɔ tsuji ni ji gbɔmɛi ahi nɔ.—Luka 23:43; Kpoj. 19:11–20:3; 22:1, 2, 17.
Obaanyɛ ona akɛ nɔni baaba nɛɛ mli nɔni ji enyɔ lɛ nako aba. No baatsɔɔ akɛ afi akpe lɛ yɛ wɔhiɛ ni eeba, aloo jeee nakai?
Taakɛ wɔna Iɛ, mɛikomɛi kɛɛɔ akɛ afii akpe lɛ jeee afii 1,000 diɛŋtsɛ, shi moŋ ebɛŋkɛ he, be pɔtɛɛ ko ni aleee ni ekolɛ eje shishi aaafee afii ohai pii nɛ. Ani enɛ aaanyɛ afee anɔkwale? Eji anɔkwale akɛ akɔntaabuu nii aloo bei sɔrɔtoi ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ ji okadi nibii, ejaakɛ “okadi” sɔrɔtoi babaoo nɔ atsɔ ni akɛ nɛkɛ wolo nɛɛ mli saji lɛ ha.(Kpoj. 1:1, 4; 2:10) Shi, ani nɔni wɔ baadamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ “afii akpe” lɛ jeee okadi feemɔ mli nɔ̃ lɛ yɛ?
Bɔfo lɛ kɔ sɔrɔtofeemɔ baa gbɔmɛi ayibɔ ni amɛkɛ Kristo yeɔ maŋtsɛ (144,000) lɛ kɛ asafo babaoo ni anyɛɛɛ akaneamɛ ni naa wala yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli lɛ mli yɛ Kpojiemɔ yitso kpawo. Mɛɛ gbɛ Yohane tsɔɔ nɔ efeɔ enɛ yɛ? Etsɛɔ naagbee kuu lɛ akɛ “asafo babaoo ni mɔkomɔko nyɛŋ akane.” (Kpoj. 7:4, 9) Yɛ no sɛɛ lɛ, etsi yibɔ ko ni ale amɛyifalɛ lɛ naa ekoŋŋ, “mɛi akpei-oha-kɛ-nyɔŋmai-ejwɛ-kɛ-ejwɛ lɛ.” (Kpoj. 14:3) Nakai nɔŋŋ Yohane wieɔ yɛ Kpojiemɔ 20:8 akɛ gbɔmɛi babaoo ni anyɛŋ akaneamɛ ni tse atua yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ yifalɛ tamɔ “ŋshɔ naa shia.” Nakai nɔŋŋ hu bɔfo Yohane kɛ yifalɛ wiemɔ “akpei,” ni yɛ beikomɛi amli lɛ akɛtsuɔ nii yɛ hei krokomɛi akɛtsɔɔ yifalɛ ko kɛ agbɛnɛ yifalɛ ko ni aleee naa lɛ tsuuu nii yɛ Kpojiemɔ yitso 20 lɛ. (Kpoj. 5:11; Dan. 7:10; 1 Sam. 18:7; Lala 68:18; 119:72) Nohewɔ lɛ nɔko bɛ ni wɔbaadamɔ nɔ wɔhe wɔye ni wɔkɛɛ akɛ “afii akpe” ni yɔɔ yitso 20 lɛ damɔshi kɛha be kakadaŋŋ ko ni aleee. Shi moŋ Yohane kɛ sane lɛ tsuɔ nii ni ekɛtsɔɔ be pɔtee ko ni ájɛ gbɛ áfo afɔ shi—“afii akpe lɛ.”—Kpoj. 20:6, NW.
Shi ani wɔbaanyɛ wɔhe be kakadaŋŋ nɛɛ ni afo afɔ shi nɛɛ wɔye akɛ eji anɔkwale? Beni J. J. Wettstein susuɔ Kpojiemɔ he akɛ eji nɔko ni kɔɔ Yudafoi ashihilɛ he yɛ afii oha lɛ naagbee mli lɛ, ekɛɛ akɛ afii akpe lɛ ji afii 50 diɛŋtsɛ ni je shishi kɛjɛ Maŋtsɛ Domitian gbele be mli (96 Ŋ.B.) kɛyashi Yudafoi lɛ ata yɛ Hadrian nɔyeli be mli lɛ. Jwɛŋmɔ kroko hu ji akɛ, be kome damɔshi kɛha afi. Nohewɔ lɛ taakɛ bɔni susumɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, akɛni gbii komekomei 360 feɔ afi hewɔ lɛ, afii akpe lɛ baafee afii 360,000 (360×1,000) . Nilelɔ A. T. Robertson ŋma yɛ sanemlitsɔɔmɔ ni akɛba nɛɛ he akɛ: “Amɛkɛ susumɔi sɔrɔtoi ni amɛka amɛyiŋ ámɛwie lɛ haa, shi ekoeko bɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli.”
Gbɛ trɔmɔɔ ni ka shi ni esa akɛ atsɔ nɔ akɛtsu enɛ he nii ji akɛ ahé Yohane sane lɛ aye taakɛ eji diɛŋtsɛ lɛ—afii 1,000. Mɛi babaoo ena bɔni enɛ sa Yesu Kristo, mɔni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “hejɔɔmɔgbi lɛ nuntsɔ” lɛ nɔyeli lɛ jogbaŋŋ ha lɛ. (Mat. 12:8) Ebaafee tamɔ hejɔɔmɔgbi diɛŋtsɛ, yɛ be mli ni emuu ni adesa yeee lɛ eye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ afii 6,000 sɛɛ lɛ.—2 Pet. 3:8.
Yohane diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ afii akpe lɛ baanyiɛ kunim ni Kristo baaye yɛ ehenyɛlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ sɛɛ aba. (Kpoj. 19:11-21) Akɛni enɛ bako hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ afii akpe lɛ ka wɔhiɛ ni eeba. Biblia mli gbalɛi ni baa mli yɛ wɔ be nɛɛ mli lɛ yeɔ odase akɛ etsɛŋ ni Kristo aaawuu ashi ehenyɛlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ fɛɛ koni ekpata amɛhiɛ taakɛ Yesu diɛŋtsɛ gbalɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ mli lɛ.—Mat. 24:3-22.
Biblia kɛ yinɔsane mli odaseyelii sɔrɔtoi fɛɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee be mli, ni enɛ kɛ nɔni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔhe afii akpe ni ka wɔhiɛ lɛ kɛ emli toiŋjɔlɛ ni baahi mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ wɔye lɛ haa wɔ. (2 Tim. 3:1-5) Te shikpɔŋ lɛ nɔ aaafee tɛɛŋ yɛ nakai be lɛ mli?