Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w86 12/1 bf. 3-4
  • Daniel Gbalɛ Lɛ​—Lamɔi Ni Kɔɔ Ohe

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Daniel Gbalɛ Lɛ​—Lamɔi Ni Kɔɔ Ohe
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbalɛi Lamɔi Kɛ Ninaai
  • Agbele Enaasɔomɔ Nɔ Lɛ Yɛ “Naagbee Be Lɛ”
  • Bó Nyɔŋmɔ Gbalɛ Wiemɔ Kɛha Wɔ Gbii Nɛɛ lɛ Toi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Daniel Wolo Lɛ Kɛ Bo
    Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi!
  • Daniel Wolo lɛ Mli Saji Otii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Daniel Anɔkwale Gbalɛ Wolo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
w86 12/1 bf. 3-4

Daniel Gbalɛ Lɛ​—Lamɔi Ni Kɔɔ Ohe

“Ole sane ko, Mikaiɔ nyɛblema gbalɔi ni ŋɔɔ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ kɛ okadii ni tsɔɔ akɛ Harmagedon miiba lɛ, ni misusuɔ akɛ ani​—ani wɔji yinɔ ni baana nɔ ni baa nɛɛ lo. Mileee akɛ ani okadi nakai gbalɛi lɛ ateŋ ekome nyɛsɛɛ nɛɛ lo, shi mikɛɛ bo faŋŋ akɛ, amɛtsɔɔ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli pɛpɛɛpɛ.”​—U.S. Amerika Maŋnɔkwɛlɔ Nukpa Ronald Reagan.

MAŊNƆKWƐLƆ Nukpa Reagan jeee mɔ pɛ ni esusu akɛ ani be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ ji nɔ ni agba he sane afɔ shi yɛ Biblia gbalɛi lɛ amli lo lɛ. Gbɔmɛi akpekpei abɔ hu ehɛle shi yɛ bɔni ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛi kɛ ŋmalɛi amli gbalɛi kpaa gbee lɛ he. Jeee akɛ nɛkɛ gbalɛi nɛɛ gbaa haomɔ be ni eko bako dã efɔɔ shi kɛkɛ, shi moŋ, jalɛ nibii agbɛjianɔtoo hee ni baanyiɛ no sɛɛ amrɔ nɔŋŋ.

Sane ni áŋma nɛɛ tereɔ saji sɔrɔtoi ejwɛ ni abaaŋma atsara nɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli bɔni afee ni aha ole nɛkɛ blema bei amli gbalɔi nɛɛ, ni egbɛi ji Daniel lɛ. Ekolɛ onu ehe sane ko. Eji Yudanyo kɛ ablade. Be mli ni eji obalanyo fioo lɛ, atswa Daniel naneshi tu kɛtee Babilon, jɛmɛ ji he ni atsɔse lɛ yɛ, yɛ Nebukadnezar we, mɔ ni ji Babilonia Maŋtsɛyeli hee lɛ nɔ maŋtsɛ ni ji enyɔ lɛ. Enɛ ba mli yɛ afii ohai kpawo dani D.Ŋ.B. lɛ naagbee, dani akpata Yerusalem hiɛ, Daniel hi nomŋɔɔ mli aahu kɛyashi be mli ni Babilon gbee shi yɛ 539 D.Ŋ.B., yɛ no sɛɛ lɛ esɔmɔ yɛ Midia kɛ Persia nɔyelɔi lɛ amaŋtsɛmɛi awe lɛ. Be mli ni atswa enaneshi tu lɛ mli lɛ, etsɔɔ lamɔi ashishi ni ena ninaai ni jɛ ŋwɛi ni kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe. Hɛɛ, nɔ ni Daniel gba fɔ shi lɛ kɔɔ bo kɛ oweku lɛ he.

Gbalɛi Lamɔi Kɛ Ninaai

Yɛ anɔkwale mli lɛ, lamɔi kɛ ninaai ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli lɛ he gbalɛi lɛ ekomɛi baaba mli yɛ be kuku mli ni ekomɛi hu baaba mli yɛ be kakadaŋŋ sɛɛ. Amɛji jeŋ yinɔsane ni atsɔ hiɛ aŋma afɔ shi. Amɛhaa wɔtsɔɔ hiɛ wɔnaa bɔ ni gbɔmɛi, maŋtsɛyelii kɛ maŋkwramɔŋ maŋtsɛyelii epele jeŋ hewalɛ he aahu kɛjɛ Daniel be lɛ mli aahu kɛtsɔ yinɔsane mli kɛbashi “naagbee be” lɛ mli.​—Daniel 8:​17, 19.

Esa akɛ gbalɛi ni etsɛŋ amɛbaaba mli lɛ aha wɔna hekɛnɔfɔɔ yɛ nɔ ni baaba mli yɛ be kpalaŋŋ sɛɛ ni baa aahu kɛbashiɔ wɔbe nɛɛ mli lɛ mli. Mɛni ji nɔ ni sɛɛ etsɛŋ ni amɛbaaba mli lɛ ekomɛi?

Ekome kɔɔ lamɔ ko ni kɔɔ tso agbo ko ni afo afɔ shi ni afimɔ lɛ “gbii kpawo” loo afii kpawo dani aŋmɛ gbɛ ni etsɛ̃ ekoŋŋ lɛ he. (Daniel 4:​10-17) Yɛ emlibaa yɛ be kuku mli lɛ, nɛkɛ gbalɛ nɛɛ kɔɔ Maŋtsɛ Nebukadnezar ni la nakai lamɔ lɛ he. Yɛ no sɛɛ afi kɛkɛ ni ‘afo’ enɔyeli lɛ afɔ shi, eka shi faŋŋ akɛ kɛtsɔ jwɛŋmɔŋ hela ko nɔ. Efee enii tamɔ jwɛiaŋkooloo afii kpawo. Kɛkɛ ni yɛ “gbii lɛ naagbee” taakɛ agba afɔ shi lɛ, Nebukadnezar jwɛŋmɔ ba enɔ ekoŋŋ ni akɛ emaŋtsɛsɛi lɛ ha lɛ. (Daniel 4:​28-37) Taakɛ The International Standard Bible Encyclopedia lɛ tsɔɔ lɛ, blema niŋmai komɛi tsɔɔ akɛ Nebukadnezar he baye yɛ emaŋtsɛyeli lɛ naagbee be mli. Shi nɛkɛ lamɔ nɛɛ hu baaba mli yɛ be kplaŋŋ sɛɛ, taakɛ sane ko ni aŋma ni kɔɔ enɛ he baatsɔɔ yɛ sɛɛ mli lɛ.

Gbalɛ lɛ mli nɔ kroko ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli ni sɛɛ etsɛɛɛ kwraa ni eba mli ji naakpɛɛ niŋmaa ni ba yɛ gbogbo nɔ yɛ Nebukadnezar nabi Belshazar okpɔlɔŋmɛɛ kɛ elumɛi lɛ shishi lɛ. (Daniel, yitso 5) Amɛmiibule shika krɔŋkrɔŋ nii ni amɛŋɔ kɛjɛ Yehowa sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ. Yɛ mumɔ lɛ tsirɛmɔ naa lɛ, Daniel tsɔɔ nakai ŋwɛi kojomɔ sane lɛ shishi. Ni yɛ emlibaa mli lɛ, “nakai nyɔɔŋ lɛŋ nɔŋŋ” lɛ Babilon gbee shi ni agbe “Belshazar Kaldeabii amaŋtsɛ lɛ,” taakɛ Hela yinɔsane ŋmalɔ Xenophon ma nɔ mi lɛ. (Daniel 5:30) Shi ŋmɛnɛ, nine ko miiŋma nii yɛ gbogbo nɔ kɛmiiha ŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ. Abaatsɔɔ enɛ hu mli yɛ niŋmaa kroko ni abaaŋma afata enɛɛmɛi ahe lɛ mli.

Agbele Enaasɔomɔ Nɔ Lɛ Yɛ “Naagbee Be Lɛ”

Kɛmiiba gbalɛ wolo nɛɛ naagbee lɛ Daniel ŋma nɛkɛ sane nɛɛ ni enine shɛ nɔ kɛjɛ bɔfo ko ŋɔɔ lɛ: “Shi bo, Daniel lɛ, tsiimɔ wiemɔi nɛɛ anɔ, ni osɔo wolo nɛɛ naa kɛyashi naagbee be lɛ; mɛi pii aaakane fitsofitso ni nilee aaafa.”​—Daniel 12:⁠4.

Ŋmɛnɛ, Biblia gbalɛ mlibaa he “anɔkwa nilee” efa babaoo diɛŋtsɛ. Nɛkɛ nilee ni faa nɛɛ eha mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ Biblia lɛ akpekpei abɔ eyoo akɛ “naagbee be” lɛ mli wɔyɔɔ lɛlɛŋ lɛ ni ákɛ Nyɔŋmɔ jalɛ Maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ. (Daniel 2:44) Yɛ be mli ni etsɔɔ bɔ ni Daniel wolo lɛ kɔɔ wɔ be nɛɛ he yɛ enɛ mli lɛ, Soncino Books of the Bible lɛ jaje akɛ: “Naagbee kunim kwraa ni jalɛ nifeemɔ aaaye, kɛ nɔ ni baajɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni aaato ama shi lɛ mli aba ji nɔ ko ni he hiaa waa yɛ Daniel.”

Ani oyɛ hiɛnɔkamɔ yɛ “naagbee kunim kwraa ni jalɛ nifeemɔ aaaye” lɛ mli? Kɛji nakai lɛ, gbalɛ lamɔi kɛ ninaai ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli lɛ ji nii ni he hiaa bo. Niŋmaa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaha ole ekomɛi, ni ekɛ odaseyelii baaha ni tsɔɔ akɛ Daniel wolo lɛ ji anɔkwale gbalɛ wolo.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje