Obalaŋtai—Nyɛtsia Nyɛhe Kɛjɛa Jeŋbai Enyɔ Shihilɛ He
“Obalanyo, ha omii ashɛ ohe yɛ obalahiaŋ . . . shi na ole akɛ yɛ enɛɛmɛi fɛɛ hewɔ Iɛ Nyɔŋmɔ kɛo baakojo.”—JAJELƆ 11:9.
1, 2. Mɛɛ Obalaŋta ko ni diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɔɔ?
OBALANYO fioo ko ŋma akɛ: “Atsɔse mi yɛ Kristofoi ashihilɛ he, yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ, kɛjɛ migbekɛbiiashi. Ni kɛlɛ, mishihilɛ, yɛ shia lɛ, teɔ shi woɔ tɛi ni mifɔlɔi efolɔ eshwie shi kɛ amɛsusumɔ kwraa. Miba jeŋ gbonyo, je lɛ shihilɛ ni tsɔsemɔ bɛ mli lɛ.”
2 Obalanyo fioo lɛ tee nɔ etsɔɔ mli akɛ: “Dani maye afii nyɔŋma po lɛ, no mli lɛ miiba mijeŋ yɛ gbɛi sɔrɔtoi enyɔ nɔ bɔ ni manyɛ—ni akpɛlɛ minɔ ni akɛ mi abɔ naanyo yɛ skul koni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ mifɔlɔi hu akpɛlɛ minɔ. Mihi shi bɔ ni skulbii lɛ taoɔ yɛ jeŋba kɛ nifeemɔ mli bɔ ni manyɛ . . . shi yɛ shia lɛ esoro mi kwraa. Miji Kristofonyo ni baa ejeŋ jogbaŋŋ ni mifɔlɔi kpaa gbɛ lɛ.”
3. (a) Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔyɔɔ, ni kɛlɛ mɛni wɔyɔseɔ? (b) Mɛni haa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa obalaŋtai anɔ lɛ?
3 Wɔyɔsea akɛ nɛkɛ obalanyo fioo nɛɛ jeŋba lɛ tamɔɔɔ nyɛ obalaŋtai babaoo ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nɔ. Wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ nyɛteŋ mɛi ni fa yeɔ nyɛfɔlɔi kɛ asafo lɛ anɔkwale, ni enɛ haa wɔtsui nyaa. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔle akɛ mɛi komɛi kɛ amɛhiɛ tsɔɔ akɛ amɛja, ni amɛkɛ amɛnɔfɔŋfeemɔ gbɛ lɛ teɔ onukpai lɛ bɔ ni amɛbaanyɛ. No hewɔ lɛ sanebimɔ lɛ ji: Ani oji gbɔmɔ ni ohaa wɔsusuɔ akɛ oji lɛ, aloo okɛ jeŋbai enyɔ miihi shi? Wɔbiii enɛ kɛ tɔmɔ taomɔ su, shi moŋ, akɛni wɔsumɔɔ bo diɛŋtsɛ ni wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua bo ni ona obalahiaŋ be lɛ he miishɛɛ kɛ shihilɛ ni ooohi ni aaasa Yehowa hiɛ lɛ hewɔ.—Jajelɔ 11:9, 10; 12:14; 2 Korintobii 5:10.
4. Onukpai komɛi hu edi jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, shi mɛni akadi nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ obalaŋtai ateŋ?
4 Ni kɛlɛ, obaabi akɛ: ‘Mɛni hewɔ nyɛgbaa wɔ ni ji obalaŋtai lɛ anaa? Ni onukpai lɛ hu?’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esa akɛ amɛ hu amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ jeŋbai enyɔ shihilɛi he. Gehazi, Elisha tsulɔ lɛ fee enii yɛ shishiumɔ mli ni eebɔ mɔdɛŋ ni etsimɔ anɔkwale ni eji akɛ ehe nikee nii kɛjɛ Naeman dɛ lɛ nɔ. (2 Maŋtsɛmɛi 5:20-26) Ni Anania kɛ Safira, ni ji onukpai lɛ male akɛni amɛkɛɛ amɛkɛ shikpɔŋ ni amɛhɔɔ lɛ he shika lɛ fɛɛ eha bɔfoi lɛ hewɔ—amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛha ale amɛ akɛ amɛhi—yɛ be mli ni yɛ anɔkwale mli lɛ amɛtsi shika lɛ eko naa amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:1-4) No hewɔ lɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nyɛ ni ji obalaŋtai lɛ anɔ lɛ ji akɛ eka shi faŋŋ akɛ naagba ni kɔɔ enɛ he lɛ efa yɛ nyɛteŋ.
Nɔ Hewɔ ni Mɛi Komɛi kɛ Jeŋbai Enyɔ Hiɔ Shi
5. (a) Mɛni hewɔ obalaŋtai komɛi diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ? (b) Kɛ obalaŋtai ba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ te afeɔ amɛ tɛŋŋ, no hewɔ lɛ mɛni ji nɔ ni mɛi komɛi feɔ?
5 Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai? Obalaŋta ko tsɔɔ yiŋtoo titri lɛ mli akɛ: “Misumɔɔɔ ni malaaje minanemɛi kɛtsɔ gbɔmɔ sɔrɔto ni mafee lɛ nɔ.” Eji anɔkwale akɛ ni ooofee ohe gbɔmɔ sɔrɔto yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ haa ofeɔ mɔ titri ni ayeɔ ehe fɛo. (Okɛto 1 Petro 3:16; 4:4 he.) Bɔni afee ni amɛjo enɛ naa foi ni amɛtipɛŋfoi lɛ akpɛlɛ amɛnɔ lɛ, obalaŋtai komɛi tɔɔ daa aloo amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli. Gbekɛyoo ko ni eye afii 13 ni ji Odasefonyo ni le nii jogbaŋŋ ni naa ‘A’ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli ni kɛ ehe woɔ klas sanegbaa mli hu lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ: “Nanemɛi lɛ naŋ miishɛɛ yɛ mɔ ko ni hi tamɔ mi lɛ mli. . . . Miisusu bɔ ni mafee ni maba mɔdɛŋ ni mibɔɔ lɛ shi aloo nɔ ko tamɔ nakai ni maha miishɛɛ aba gbɛi ni mina lɛ he.”
6. Agbala Petro awo jeŋba gbonyo mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, no hewɔ lɛ te esa akɛ enɛ asa bɔ ni wɔsusuɔ obalaŋtai ahe lɛ he eha tɛŋŋ?
6 Nɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ lɛ, bɔfo Petro diɛŋtsɛ susu lɛ diɛŋtsɛ ehe loo egbɛi he yɛ be ko mli, moŋ fe ni eeefee nɔ ni ele akɛ eja. Beni Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ jɛ Yerusalem amɛbasara Antiokia lɛ, Petro gbala ehe shi kɛjɛ Kristofoi ni ji jeŋmajiaŋbii ni ekɛamɛ bɔɔ lɛ ahe ejaakɛ eeshe gbeyei akɛ Yudafoi lɛ aaawie ashi lɛ akɛ ekɛ nɛkɛ jeŋmajiaŋbii nɛɛ miibɔ. (Galatabii 2:11-14) Akɛni tipɛŋfoi anɔnyɛɛ eye Kristofoi ni amɛdara yɛ mumɔŋ nɛɛ po nɔ hewɔ lɛ, ani eyɛ naakpɛɛ akɛ obalaŋtai ni bɛ niiashikpamɔ lɛ hu aaafee nakai?—Abɛi 22:15.
7. Mɛni baanyɛ aka obalaŋtai komɛi ni amɛdi jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ?
7 Yiŋtoo ko ni kɔɔ nɔ hewɔ ni obalaŋtai komɛi hiɛɔ jeŋbai enyɔ lɛ he ji akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ miishɛɛ ko miiŋmɛɛ amɛ. Amɛnuɔ ni obalaŋtai ni yɔɔ skul lɛ wieɔ amɛnifeemɔi ahe—bɔ ni okpɔlɔŋmɛɛ lɛ yɔɔ miishɛɛ ha, bɔ ni lalai lɛ ŋɔɔ ha, daanumɔ, tsofai kɛ nitsumɔ lɛ, bɔ ni amɛmii shɛ amɛhe ha lɛ he! Aloo amɛnuɔ bɔ ni obalanuu lɛ loo obalayoo lɛ baanyɛ ashɔ mɔ naa ni esumɔ mɔ lɛ he. No hewɔ lɛ akɔnɔ akɛ akɛ be awo nɛkɛ nibii nɛɛ amli lɛ teɔ shi yɛ amɛmli, ni enɛ naa amɛnɔ hewalɛ koni amɛka nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “esha mli ŋɔɔmɔ be fioo ko” lɛ amɛkwɛ.—Hebribii 11:24, 25; 1 Korintobii 10:6-8.
8. Mɛni ji shishijee yiŋtoo ni haa obalaŋtai diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ?
8 Shi, shishijee yiŋtoo ko ni haa obalaŋtai komɛi diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ ji akɛ Yehowa kɛ jeŋ hee ni baa lɛ jeee nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ. Amɛheee Yehowa shiwoi aloo ekɔkɔbɔi ni ekɛha kɛtsɔ E-wiemɔ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo ni anaa lɛ ni kɔɔ nɔ ni baajɛ Yehowa nɔ toigbele lɛ mli aba lɛ amɛyeee. (Galatabii 6:7, 8) Amɛtamɔɔɔ Mose ni Biblia lɛ wie yɛ ehe akɛ: “[Nyɔŋmɔ] nyɔmɔwoo lɛ ekwɛɔ. . . . Ejaakɛ emɔ Mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ eena lɛ.” Kɛha Mose lɛ, Yehowa kɛ E-shiwooi lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Shi mɛi ni diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ bɛ nakai hemɔkɛyeli lɛ. Nɔ ni amɛnaa nɔŋŋ pɛ ji nɔ ni Satan taoɔ ni amɛna—bɔni egbɛjianɔtoo lɛ kpɛlɛɔ kaŋkaŋ ha. No hewɔ lɛ amɛyadiɔ esha mli ŋɔɔmɔ yɛ be fioo mli lɛ sɛɛ, kɛkɛ lɛ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛha mɛi ana amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ.—Hebribii 11:26, 27.
Fɔlɔi, Nyɛbaanyɛ Nyɛfee Mɛi ni kɛ Eko Fataa He
9. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi hu baanyɛ ni amɛkɛ eko afata amɛbii ni diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he? (b) Mɛni ji nɔ ni he hiaa ni onukpai lɛ ayoo ni amɛkɛ oyaiyeli afee?
9 Obalaŋta ni wɔtsɛ ewiemɔ kɛjɛ shishijee lɛ wie akɛ: “Nɔ ni haaa mafee gbekɛ kpakpa yɛ skul lɛ kɛ nɔkpɛlɛmɔ ŋmɔlɔ ba minɔ yɛ shia. Shi nɔ ni fe nakai he miihia mi. Miitao mɔ ni mikɛ mihe baafɔ enɔ, mikɛ lɛ awie, ni makɛɛ lɛ miteemɔŋ saji, ni minaaa enɛ kɛjɛɛɛ mifɔlɔi adɛŋ.” Fɔlɔi, ani nyɛmiikwɛ jogbaŋŋ koni nyɛkɛ eko akafata nyɛbi lɛ jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ he? Ani nyɛmiigbala nyɛjwɛŋmɔ kɛmiiba amɛnɔ ni nyɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa amɛ lɛ miiha amɛ lo? Esa akɛ mɛi ni amɛdara lɛ ayoo nɔnyɛɛi babaoo ni fiteɔ hemɔkɛyeli ni wɔ-obalaŋtai lɛ kɛkpeɔ yɛ skul lɛ ni amɛha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ ni amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛwo amɛ hewalɛ ni amɛye amɛbua amɛ.—Lala 73: 2, 3; Hebribii 12:3, 12, 13.
10. (a) Mɛɛ nibii ni ataoɔ mli ale eji gbɛnaa nii ni ka fɔlɔi anɔ akɛ amɛtsu nomɛi ahe nii? (b) Be babaoo mli lɛ mɛni jɛɔ mli baa kɛ fɔlɔi nyɛɛɛ ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ aha lɛ?
10 Yɛ bei babaoo mli lɛ obalaŋta lɛ sanebimɔi lɛ baakɔ naanyobɔɔ ni ka ekɛ hii loo yei ateŋ, sane ko ni yɛ bei babaoo mli lɛ fɔlɔi feɔ dioo yɛ he lɛ he. Obalayoo fɛfɛo ko ni eye afii 15 ni ji nikaselɔ ni buɔ ehe lɛ kɛɛ: “Amɛjɛɛɛ amɛtsui mli amɛkɛ mi ewieee. Nɔ fɛɛ nɔ ni mikaseɔ yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ ji nɔ ni mi diɛŋtsɛ mikaseɔ yɛ migbɛ nɔ. . . . Mihiɛ miigbo akɛ mawie enɛ he, eyɛ mli akɛ nibii babaoo yɛ ni miisumɔ ni male.” Mɛni jɛ mli ba? Obalayoo nɛɛ kɛɛ: “Gbogbo ni anaaa ni ji husu ni ka mikɛ mifɔlɔi ateŋ lɛ mli bati, mibafee mɔ ni taoɔ nibii amli male, buulu kɛ gbekɛyoo ni anyɛɔ alakaa lɛ.” Hɛɛ, eŋmɛɛ ehe eha bɔlɛnamɔ ni obalanyo ko gbala lɛ kɛtee mli lɛ, shi namɔ obaanyɛ okɛɛ akɛ efata he ni nii ni tamɔ nɛkɛ ba?—Abɛi 22:3; 27:12.
11. (a) Fɔlɔi baanyɛ atsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛbii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Eka shi faŋŋ akɛ obalaŋtai baahere nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Ehe miihia ni fɔlɔi atsɔɔ amɛbii lɛ akɛ amɛsumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ kɛtsɔ bei ni amɛ kɛamɛ aaaye, teemɔŋ saji ni amɛaagba kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni amɛkɛaaha amɛ lɛ nɔ. (Abɛi 15:22; 20:18) Obalaŋta kroko kɛɛ: “Minuɔ he akɛ kɛji akɛ amɛsusuɔ mihe lɛlɛŋ lɛ, kulɛ amɛbaafee mlai komɛi amɛha mi.” Kɛji akɛ obalaŋtai sumɔɔɔ omlai kɛ ogbɛnaanii lɛ bianɛ po lɛ, yɛ sɛɛ mli lɛ amɛkɛ hiɛsɔɔ baana enɛ. Obalaŋta ko ŋma enyɛ akɛ: “Akɛ mɔ ni kaa naatsii lɛ ekwɛɔ yɛ be fɛɛ mli, ni miitao gbɛ ni yɔɔ mlɛo kɛ gbɛi krokomɛi ni matsɔ nɔ majo mlai kɛ akpɔi ni mliwa lɛ anaa foi lɛ, miida bo shi babaoo akɛ otee nɔ okwɛ minɔ dɛŋdɛŋ.” No hewɔ lɛ tsɔɔmɔ akɛ osumɔɔ obii lɛ kɛtsɔ bi ni ooobi amɛ ni amɛye ogbɛtsɔɔmɔ nɔ lɛ anɔ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ oooye obua ni amɛhiɛ jeŋbai enyɔ kɛtsɔ sane ni okɛ amɛ egbaŋ aloo na ni amɛnaŋ bo yɛ be mli ohe hiaa amɛ waa lɛ nɔ!
12. Mɛɛ fɔlɔi asubaŋ ko ni nilee bɛ mli haa amɛbii diɔ jeŋbai enyɔ sɛɛ lɛ?
12 Fɔlɔi hu baanyɛ ni amɛkɛ eko afata jeŋbai enyɔ ni amɛbii lɛ diɔ sɛɛ lɛ he yɛ gbɛ kroko kwraa hu nɔ. Wiemɔi ni New Jersey maŋ kojomɔ he wulu ko mli kojolɔ ko wie lɛ feɔ enɛ he mfoniri. Kojolɔ lɛ kɛɛ: “Tsɔɔlɔi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔse gbekɛbii yɛ efɔŋ ni amɛfeɔ yɛ skul lɛ hewɔ, kɛkɛ lɛ gbekɛbii nɛɛ afɔlɔi ejɛ tsɔɔlɔi lɛ waa moŋ fe ni amɛaafi tsɔɔlɔi lɛ asɛɛ.” Etamɔ nɔ ni fɔlɔi komɛi heɔ yeɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ amɛbii lɛ nyɛŋ afee efɔŋ. Kɛji akɛ onukpai ni ji Kristofoi lɛ aloo mɛi krokomɛi ni hiɛ nitsumɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee amɛbii lɛ anɔfɔŋfeemɔ lɛ nɔ lɛ, fɔlɔi lɛ tsimɔɔ amɛtoi. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, amɛyeɔ amɛbuaa ni amɛbii lɛ diɔ jeŋbai enyɔ sɛɛ.
Nɔ ni Jeŋbai Enyɔ Shihilɛ Ji Diɛŋtsɛ
13. Jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ ni adiɔ lɛ tsɔɔ mɛni diɛŋtsɛ?
13 Ehe miihia ni osusu enɛ he: Ni ooodi jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ oolaka mɔ—oofee ohe shishiulɔ, osatofeelɔ. (Lala 12:2; 2 Timoteo 3:13) Oofee ohe tamɔ Satan, mɔ ni “tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo” lɛ. (2 Korintobii 11:14, 15) Etsɔɔ hu akɛ otamɔ nakai jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ni Yesu wie yɛ amɛhe akɛ: “Kpoo ha nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! Akɛni nyɛtamɔ gbohii asaŋi ni asha he ni amɛhewɔ lɛ efee fɛo moŋ, shi amɛmli gbɛ lɛ eyimɔ obɔbɔ kɛ gbohii awui kɛ mujii sɔrɔtoi fɛɛ. Nakai nɔŋŋ anaa nyɛ hu yɛ gbɔmɛi ahiɛ tamɔ jalɔi, shi osato kɛ mlatɔmɔ eyi nyɛmli obɔ.” (Mateo 23:27, 28) Eka shi faŋŋ akɛ, jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ ji esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni afeɔ ashiɔ Nyɔŋmɔ.
14. Mɛni hewɔ mɔ ko baasumɔ akɛ etsi ehe kɛjɛ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ ni adiɔ lɛ he lɛ?
14 Anɔkwa sane kroko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni esa akɛ asusu he ji enɛ: Anyɛŋ akɛ osatofeemɔ gbɛ ko atee kɛya naanɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbekɛ tete haa akɛ enifeemɔ nii yɔseɔ lɛ, akɛ enitsumɔ lɛ he tse, ni eja lo?” (Abɛi 20:11; Luka 12:1-3) Hɛɛ, onitsumɔ, kɛ ehi jio ehiii jio, ebaafee nɔ ni yɛ naagbee lɛ abaale. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baagbala osatofoi lɛ atoi waa. (Mateo 24:51) Eka shi faŋŋ akɛ obaasumɔ ni okwa jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ!
Bɔ ni Ooofee Otsi Ohe Kɛjɛ He
15. Mɛni baaye abua obalaŋtai ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ ni amɛaadi lɛ he?
15 Gbɛ kome ni oootsɔ nɔ otsi ohe kɛjɛ jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ he ji ni odamɔ nɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ naa ni obi ohe akɛ: Ani nakai ji bɔ ni mitaoɔ ni akai mi, akɛ osatofeelɔ, akɛ mɔ ni kaseɔ Satan kɛ Farisifoi lɛ? Dabida! Nɔ kroko ni baaye abua bo ni okwa jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ ji ni osusu tsuiŋdɔlɛ kɛ oshara ni shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛbaaba onɔ lɛ he. Kaimɔ nɔ ni ba Gehazi nɔ yɛ mɔdɛŋ ni ebɔ koni emale lɛ hewɔ. Naeman kpiti lɛ ba enɔ, ni eye kpiti ewala bei abɔ ni eshwɛ lɛ fɛɛ. Ni Nyɔŋmɔ gbe Anania kɛ Safira hu yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔ koni amɛkwa amɛfee amɛhe mɛi ni mli hi lɛ hewɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 5:27; Bɔfoi lɛ Asaji 5:5, 9, 10.
16. Mɛni ba obalaŋta ko ni kɛ ehe ewo je lɛ sui amli lɛ nɔ?
16 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔkwɛmɔ nii hu yɛ. Obalanyo fioo ko ni yɔɔ U. S. Amerika je shishi ekase Biblia lɛ ni ebɔi kpee yaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Kɛkɛ ni eje shishi akɛ ekɛ ehe aaawo je lɛ sui amli ni ekpa asafo lɛ kɛbɔɔ. Afii ho, ni eŋma akɛ: “Nyɔji enyɔ ni eho nɛ ni mibi Nyɔŋmɔ koni etsu Odasefonyo ko kɛba miŋɔɔ ejaakɛ minu he akɛ miisumɔ ni maje shishi ekoŋŋ. Mije shishi mikase nii ekoŋŋ yɛ be mli ni okpɛlɛŋ lɛ fɛ lɛ. Nyɔŋ kome ni eho nɛ ni atao nɔ ni gbaa minaa lɛ ni ana akɛ eji hela ko ni atsɛɔ lɛ Kaposi sarcoma, ŋmɛnɛ hela ni ji AIDS ni anyɛɛɛ atsa lɛ henɔ lɛ eko.” Emu sane naa akɛ: “Eji midi Ŋmalɛ mli kɔkɔbɔi asɛɛ yɛ nakai be lɛ mli kulɛ, mibaŋ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ŋmɛnɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ oosumɔ ni okwa awerɛhoo shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ! Je lɛ bɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ yɔɔ he ni ekɛbaaha.—1 Yohane 2:15-17.
17. Mɛɛ nibii krokomɛi ahe susumɔ lolo esa akɛ eye ebua obalaŋtai ni amɛkwa jeŋbai enyɔ shihilɛ?
17 Nɔ ni baaye abua bo hu ni okwa jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ ji ni osusu bɔni nakai feemɔ lɛ baasa Yehowa gbɛi lɛ he aha lɛ he. Obalaŋta ni atsi eta kɛjɛ nikasemɔ lɛ shihijee lɛ kɛɛ akɛ mɔ ko ni na lɛ ni eeeshɛre zigareti lɛ kɛɛ akɛ: “Mileee akɛ Yehowa Odasefoi baanyɛ ashɛre zigareti. Ani ojeee Odasefonyo?” Yɛ sɛɛ mli lɛ ekɛɛ akɛ sanebimɔ lɛ ha ehiɛ gbo waa diɛŋtsɛ ejaakɛ nɔ ni efeɔ lɛ kɛ ahorabɔɔ miiba Yehowa gbɛi lɛ nɔ. Ani oosumɔ lɛ nakai? Ani akɛni esusuuu Nyɔŋmɔ he kwraa hewɔ lɛ otsɔ tamɔ blema Israel ni yeee anɔkwale ni yɛ enɛ hewɔ lɛ okɛ hiɛgbele miiba egbɛi lɛ nɔ?—Lala 78:36, 31, 41; Ezekiel 36:22.
18. (a) Eka shi faŋŋ akɛ te fɔlɔi baafee amɛnii amɛha tɛŋŋ kɛ amɛnu akɛ amɛbi lɛ diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ enɛ atsi obalaŋtai Kristofoi anaa koni amɛkadi jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ?
18 Kɛfata he lɛ susumɔ ofɔlɔi agbɛi kɛ amɛhenumɔi ahe. Obalaŋta ni wɔtsi eta yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ ŋma akɛ: “Gbi lɛ she ni mifɔlɔi lɛ bale nɔ gbɔmɔ ni miji diɛŋtsɛ. Amɛhe jɔ̃ amɛhe. Ni enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni mina ni minyɛ kɛ mitsɛ miifo. Nɔ ni mifee lɛ dɔ amɛ waa diɛŋtsɛ.” Ekolɛ bo hu ofɔlɔi baafo, kɛ amɛna amɛle akɛ oodi jeŋbai sɔrɔto enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ. Ani nakai ji bɔni osumɔɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɛi kpakpa hi fe nii babaoo.” (Abɛi 22:1) Kɛ odi jeŋbai sɔrɔtoi enyɔ sɛɛ lɛ, ofiteɔ bo diɛŋtsɛ ogbɛi. Shi jeee fɛɛ nɛ. Obaafite ofɔlɔi agbɛi kpakpa lɛ hu ni ogbala amɛ owo ŋmɔtɔ mli, ni oba amɛ shi ni owo amɛ hiɛgbele.—Abɛi 10:1; 17:21.
19. Yakob bihii lɛ ajeŋba gbonyo lɛ sa ehe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ enɛ mli?
19 Yakob bihii lɛ feɔ bɔni gbekɛbii baanyɛ afite amɛtsɛ gbɛi kpakpa lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Beni amɔ Yakob biyoo Dina ni akɛlɛ wɔ ni afite lɛ lɛ, enyɛmimɛi hii lɛ gbe hii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ni amɛha maŋ lɛ mli nibii, ni amɛha Yakob ye ŋkɔmɔ akɛ: “Nyɛwo mi amane mli, ni nyɛha mihe eje fu ewo shikpɔŋ lɛ nɔ bii” lɛ. Nyɔŋmɔ po fa Yakob akɛ eshi jɛmɛ. (1 Mose 34:30; 35:1) Bo hu obaanyɛ oha onyɛ kɛ otsɛ gbɛi lɛ aje fu, obaaha amɛhiɛ agboi po akɛ amɛaakwɛ amɛ akutseaiŋbii kɛ amɛnanemɛi ahiɛ. Eji anɔkwale ŋmɛnɛ, taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ: “Bi kwashia lɛ, etsɛ awerɛhoo ji lɛ kɛ yoo ni fɔ lɛ lɛ tsuiyeli.”—Abɛi 17:25.
20. Mɛɛ nikeenii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa fɔlɔi ni ji Kristofoi kɛha amɛbii?
20 Shi wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ osumɔɔɔ ni ofɔlɔi aye awerɛhoo ni amɛye amɛtsui. No hewɔ lɛ susumɔ bɔ ni onifeemɔi naa amɛnɔ hewalɛ lɛ he. Agbɛnɛ hu, kɛ ona hegbɛ akɛ ofɔlɔi ji Kristofoi lɛ, susumɔ nɔ ni amɛkɛha bo lɛ he—jeee wala kɛkɛ—shi moŋ nɔ ko ni jara wa waa. Biblia lɛ wieɔ yɛ Yehowa he akɛ: “Shi emlihilɛ hi fe wala.” (Lala 63:4) Akɛni amɛtsɔse bo yɛ anɔkwale lɛ mli hewɔ lɛ, ofɔlɔi eha ole Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ, ni amɛye amɛbua bo koni wekukpaa aba okɛ Lɛ teŋ. Enɛ ni ooona lɛ hi fe wala diɛŋtsɛ ni oyɔɔ ejaakɛ kɛ ogbo tete po lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ bo baaba naanɔ wala mli ekoŋŋ yɛ Paradeiso.
Ye Obua Mɛi Krokomɛi ni Amɛkwa Enɛ
21. (a) Mɛɛ gbɛnaanii ka obalaŋtai ni le mɛi krokomɛi anɔfɔŋfeemɔ lɛ nɔ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ko gbekɛ ko ni eye afii 13 kɛha?
21 Shi kɛji akɛ ole mɔ ko ni lɛ hu ediɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, wo gbɔmɔ lɛ hewalɛ ni eya onukpai lɛ aŋɔɔ. Ni kɛji akɛ ekpoo akɛ eeefee nakai hu? Belɛ eji Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ni ka onɔ akɛ obɔ amaniɛ. (3 Mose 5:1) Wɔle akɛ enɛ efeŋ mlɛo, shi no ji nɔ ni ja gbɛ akɛ ofee. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔlɔ mɔpilamɔi lɛ anɔkwale ni.” (Abɛi 27:6) Beni gbekɛyoo ko ni eye afii 13 nu wiemɔ ko ni tsɔɔ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ni ka enɔ lɛ shishilɛ sɛɛ lɛ, etee enaanyo ko ni ele akɛ ekɛ ehe miiwo nɔ fɔŋ feemɔ mli lɛ ŋɔɔ ni ekɛɛ lɛ akɛ esa akɛ eya eyajaje sane lɛ etsɔɔ onukpai lɛ. Gbekɛyoo lɛ ŋma akɛ: “Mitee ni miyakwɛ akɛ ani ekɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ ko ewie lo. Efeee nakai. No hewɔ lɛ mitee ni mikɛ amɛteŋ mɔ kome yawie.” Gbekɛyoo fioo lɛ bi akɛ: “Ani efee nɔ ni ja gbɛ yɛ ‘mitsutsu naanyo ni hi fe fɛɛ’ lɛ ni mikɛ lɛ yaha lɛ hewɔ?” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ efee nɔ ni hi! Yɛ be mli ni nɔ ni aaajɛ mli aba amrɔ nɔŋŋ lɛ baafee awerɛhoo sane lɛ, yɛ sɛɛ mli lɛ nɔ ni baajɛ amli aba lɛ baafee miishɛɛ nɔ, ebaanyɛ efee wala ni aaahere efɔŋfeelɔ lɛ po.—Hebribii 12:11.
22. Mɛɛ gbɛ ni nilee yɔɔ mli awoɔ obalaŋtai ahewalɛ ni amɛkɔ, ni mɛni baajɛ mli aba?
22 Ni kɛlɛ kɛji akɛ odiii jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ sɛɛ lɛ, obaanyɛ okwa enɛɛmɛi fɛɛ. No hewɔ lɛ le nii. Na okɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ ni mli wa, taakɛ okɛ onaanyo ni osumɔɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ baafee. Feemɔ nakai kɛtsɔ sɔlemɔ ni ooosɔle oha lɛ daa nɔ, ni obi ni eye ebua bo, ni okɛ hiɛdɔɔ akase E-wiemɔ ni ji Biblia lɛ, koni ohiɛ asɔ esui lɛ diɛŋtsɛ. Obalaŋtai, abaajɔɔ nyɛ yɛ enɛ feemɔ mli ni nyɛbaaha nyɛfɔlɔi atsui anya. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, nyɛbaaha Yehowa tsui anya.—Abɛi 27:11.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ August 1, 1988 Watchtower lɛ mli.
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
□ Mɛni hewɔ obalaŋtai komɛi diɔ jeŋbai enyɔ shihilɛ sɛɛ lɛ?
□ Fɔlɔi komɛi kɛ eko fataa amɛbii ni diɔ jeŋbai enyɔ sɛɛ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
□ Jeŋbai enyɔ shihilɛ lɛ tsɔɔ mɛni diɛŋtsɛ?
□ Te obalaŋtai aaafee tɛŋŋ amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋbai enyɔ shihilɛ he?
□ Mɛɛ gbɛnaa nii ka obalaŋtai anɔ kɛ amɛle obalaŋtai krokomɛi ni kɛ amɛhe ewo efɔŋfeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
Fɔlɔi ni kɛ hekɛnɔfɔɔ wieɔ Iɛ tsɔɔ akɛ amɛyɛ suɔmɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Kɛ ole akɛ mɔ ko efee efɔŋ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ, wo nakai mɔ lɛ hewalɛ ni eyabɔ amaniɛ
[Baafa 31]October Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)