Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ—Ani Ebaaba Gbi Ko Kɛ?
MƐI ni yasaraa London Old Bailey, Mɛni ji Efɔŋfeelɔi Asaneyeli he tsu ni ehe gbɛi lɛ naa yoo ko amaga ni damɔ shi kɛha jalɛsaneyeli yɛ tsu lɛ yiteŋ. Enine kome hiɛ ŋsɛnii mli, ni tsɔɔ akɛ abaaŋmɛ odaseyeli lɛ akwɛ jogbaŋŋ. Enine kroko lɛ hiɛ tsi, koni ekɛfa mɛi ni leee efɔŋ lɛ ahe ni egbala mɛi ni eye fɔ lɛ atoi. Hei pii yɛ ni Obaana Okadi nɛɛ yɛ, ni yɛ bei komɛi amli lɛ, afimɔ “Jalɛsaneyeli” hiŋmɛi koni akɛdamɔ shi aha mɛi ahiɛaŋ ni ekwɛɛɛ.a
Shi obaanyɛ obi akɛ: ‘Ani nɔ ni nɛkɛ yoo nɛɛ damɔ shi kɛha, jalɛsaneyeli kɛha mɛi fɛɛ, lɛ yɛ shikpɔŋ ko nɔ diɛŋtsɛ?’ Wɔle akɛ mlai yɛ maji fɛɛ mli, kɛ mɛi ni kwɛɔ ni ayeɔ mla nɔ hu. Ni kojolɔi kɛ saneyeli hei yɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, gbɔmɛi pii ni diɔ shishitoo taomɔ nii asɛɛ lɛ ebɔ mɔdɛŋ koni amɛfi hegbɛ ni adesai yɔɔ lɛ sɛɛ koni amɛkwɛ ni aye jalɛsane aha mɔ fɛɛ mɔ. Kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ amɛ mɔdɛŋbɔi lɛ titri efee efolo. Etamɔ nɔ ni daa gbi lɛ wɔnaa, wɔnuɔ loo wɔkaneɔ jeŋba gbonyo, pɛpɛɛpɛ ni nibii eŋmɛɛɛ kɛ jalɛsane ni ayeee he sane.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ yoo ko ni akɛ lɛ ba saneyeli he lɛ he. Dani aaabu lɛ fɔ loo aaabu lɛ bem lɛ, kojolɔ lɛ tsɔ hiɛ ekɛɛ lɛ akɛ “ebaakwɛ esane lɛ eha lɛ” kɛji akɛ ekɛ lɛ kpe yɛ gbɔiatoo he ko, eka shi faŋŋ akɛ koni ekɛ lɛ ana bɔlɛ da. Hɛɛ, mɛi ni akpaa amɛ gbɛ akɛ amɛbaakwɛ ni aye jalɛsane lɛ bafeɔ mɛi ni efite aloo amɛnyɛɛɛ amɛtsu sane lɛ he nii kwraa. Time wolo tɛtrɛɛ lɛ gba bɔ ni yɛ U.S. Amerika maji lɛ ekome mli lɛ afolɔ saneyeli he wulu lɛ mli kojolɔi enumɔ lɛ ateŋ mɛi etɛ naa akɛ amɛba jeŋ gbonyo ko yɛ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛha amɛ naanyo kojolɔ ko lɛ hewɔ.
Kɛfata he lɛ, kɛji akɛ gbɔmɛi na le akɛ efɔŋfeelɔi joɔ toigbalamɔ naa foi lɛ, ehaa mɛi pii naa jwɛŋmɔ fɔŋ ni ewaaa kɛhaaa amɛ akɛ amɛaaku mla mli amɛ diɛŋtsɛ. (Jajelɔ 8:11) Wɔkaneɔ yɛ Netherlands he akɛ: “Dutchbii pii shwaa maŋkwralɔi akɛ amɛwo hewalɛ ni aŋmɛ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ, ni enɛ etee awuiyeli shi. Mɛi krokomɛi wieɔ shiɔ saneyeli hei lɛ, titri lɛ kojolɔi lɛ, . . . akɛni toigbalamɔ bibii ni mli waaa akɛhaa awuiyelɔi lɛ hewɔ.” Shi babaoo yɛ bɔ ni jalɛsaneyeli he hiaa wɔ lɛ mli fe mla he nitsulɔi kɛ kojolɔi ni aaagbala amɛtoi lɛ kɛkɛ.
Ole akɛ shikpɔji pii yɛ ni niiatsɛmɛi ni amɛyi faaa tsɔ lɛ yaa nɔ amɛnaa nii babaoo, yɛ be mli ni ohiafoi ni amɛyi fa babaoo lɛ bafeɔ mɛi ni abuuu amɛhe akɔntaa. Jalɛsane ni ayeee nɛɛ yaa nɔ, akɛni yɛ gbɔmɛi lɛ ahewolo nɔ su, maŋ nɔ ni amɛjɛ, wiemɔ, kɛ nuu loo yoo ni mɔ ko ji, aloo yɛ jamɔ hewɔ lɛ amɛbɛ nɔ ko ni amɛkɛaaha amɛ shihilɛ ahi, aloo amɛkɛaakwɛ amɛhe lɛ hewɔ. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ akpekpei abɔ bafeɔ mɛi ni ohia hiaa amɛ, hɔmɔ yeɔ amɛ ni helai gbeɔ amɛ. Yɛ be mli ni gbɔmɛi pii ni yɔɔ maji ni yɔɔ shika lɛ amli lɛ naa tsofai ni jara wawai ahe sɛɛ lɛ, akpekpei abɔ naa nɔ ni amɛgboiɔ ejaakɛ amɛnaaa nu kpakpa loo tsofa kpakpa. Bo lɛ okɛ amɛ awie jalɛsaneyeli hɛ! Amɛ nɔ lɛ ji jalɛsane ni ayeee—kɛjɛ fɔmɔ mli kɛyashi gbele mli.—Jajelɔ 8:9.
Ni nɔ ni tamɔ jalɛsane ni bɛ ni anyɛŋ nɔ ko afee yɛ he lɛ hu? Susumɔ gbekɛbii ni afɔɔ amɛ akɛ mɛi ni eje kpa lɛ ahe—shwilafoi, mɛi ni nyɛɛɛ ajwɛŋ, loo mɛi ni amɛkumɔ lɛ hu? Ani yoo ko nuɔ jalɛsaneyeli he, kɛ efɔ ni ena akɛ ebi lɛ eje kpa loo egbo, ni kɛlɛ yei krokomɛi fɔɔ shweshweeshwe lɛ? Taakɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baatsɔɔ lɛ, abaajaje jalɛsane ni ayeee nɛɛ fɛɛ.
Shi, yɛ he ni wɔshɛ nɛɛ, ani okɛ sane ni yɔɔ Jajelɔ 1:15 lɛ kpaaa gbee? Jɛmɛ ji he ni maŋtsɛ nilelɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ kpɛlɛ nɔ akɛ, yɛ adesa hiɛ lɛ: “Nɔ ni ekɔdɔ lɛ anyɛŋ ajaje, ni nɔ ni bɛ hu ehiii kanemɔ.”
Nuu ko ni he gbɛi fe mɔ fɛɛ mɔ ji Yesu Kristo. Wɔkaneɔ nɔkwɛmɔ nɔ ko ni ekɛha yɛ Luka 18:1-5 ni kɔɔ kojolɔ ko he lɛ akɛ “esheee Nyɔŋmɔ gbeyei, ni asaŋ ebuuu gbɔmɔ ko.” Ojogbaŋŋ, okulafo ko tee nɔ ekpa kojolɔ nɛɛ fai akɛ etsu jalɛsane ni mla lɛ biɔ ni aye lɛ lɛ he nii eha lɛ. Shi Yesu kɛɛ akɛ kojolɔ fɔŋ lɛ fee nakai yɛ enaa sɔŋŋ ni yoo lɛ gba babaoo hewɔ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yesu le akɛ jalɛsane ni ayeee fa babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ sɛɛ mli lɛ apiŋ lɛ diɛŋtsɛ ni agbe lɛ yɛ apasa naafolɔmɔ naa, naa jalɛsaneyeli kroko ni bɛ!
Mɛi pii heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ ni susuɔ jalɛsane ni ayeee nɛɛ he. Yɛ Mass ko ni afee yɛ Central America maŋ ko nɔ lɛ, Paapa John Paul Il kɛɛ: “Kɛ onaanaa gbɔmɔ ko nɔ, kɛ oku hegbɛi ni eyɔɔ lɛ mli, kɛ ofee nii ni ejaaa oshi lɛ, kɛ opiŋ lɛ, kɛ okumɔ lɛ ni omɔ lɛ oto loo ofite wala hegbɛ ni eyɔɔ lɛ, belɛ oofee lɛ efɔŋ kɛ efɔŋ kpeteŋkpele kɛmiishi Nyɔŋmɔ.” Wiemɔi kpakpai nɛ. Ni kɛlɛ, jalɛsane ni ayeee miiya nɔ. Hɔmɔ ni yaa nɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ saa gbekɛbii 10 fɛɛ 10 mli 8 ni yeko afii enumɔ lɛ he. Gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ ni ji oha fɛɛ mli mɛi enyɔ ebatsɔ mɛi ni shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni baa nii kpakpa lɛ mli oha fɛɛ mli 80 ji amɛnɔ.
No hewɔ lɛ ani Nyɔŋmɔ ko yɛ diɛŋtsɛ ni susuɔ jalɛsane ni ayeee kwraa nɛɛ he, Nyɔŋmɔ ni baasusu jalɛsane ni ayeee bo lɛ he? Ani ebaakwɛ koni aye jalɛsane gbi ko?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Mfoniri ni yɔɔ wolo nɛɛ hiɛ le jɛ Justitia Fountain ni yɔɔ Frankfurt am Main, Germany. Amaga ni yɔɔ baafa nɛɛ nɔ le ye municipal tsu ko ni yɔɔ Brooklyn, New York, U.S. Amerika lɛ yiteŋ.