Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 5/1 bf. 23-28
  • Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Tsɔɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Tsɔɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Krɔɔs Loo Sɛŋmɔtso lɛ kɛ Nitsumɔ yɛ Jamɔ Mli
  • Konstantino Krɔɔs Lɛ
  • Ani Esa Akɛ Akɛ Woo Loo Bulɛ ni Mli Kwɔ Aha Dɛŋdade Kɛha Gbele Lɛ?
  • Wiemɔ ni jɛ Mumɔŋ lɛ Mli ni Wɔɔmɔ
  • “Ye Ekitai lɛ Anɔ”
  • Nɔ Hewɔ ni Anɔkwa Kristofoi Kɛ Krɔɔs Tsuuu Nii yɛ Jamɔ Mli Lɛ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kɛ Krɔɔs Lɛ Tsuuu Nii Yɛ Amɛjamɔ Mli Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Krɔɔs Lɛ—Ani Eji Kristojamɔ He Okadi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 5/1 bf. 23-28

Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Tsɔɔ

“Ejaakɛ enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai Iɛ anɔ.”​—1 YOHANE 5:⁠3.

1. Te esa akɛ wɔjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo wɔha tɛŋŋ, ni mɛni baajɛ mli aba?

YƐ GBƐNAA nii ni ka adesai anɔ akɛ esa akɛ amɛja Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ, Yesu kɛɛ: “Suɔmɔ Nuŋtsɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.” (Mateo 22:37) Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ wɔtsɔ wɔjie nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ kpo yɛ? Biblia lɛ haa hetoo: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ.” (1 Yohane 5:⁠3) Mɛni ni hi jogbaŋŋ jɛɔ mli baa haa mɛi ni feɔ nakai lɛ? Yohane kɛɛ: “Mɔ ni hiɔ suɔmɔ mli lɛ, ehiɔ Nyɔŋmɔ mli.”​—1 Yohane 4:16b.

2. Namɔ pɛ esa akɛ wɔkɛ wɔjamɔ aha?

2 Kɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, wɔkɛ wɔjamɔ haŋ bɔɔ nɔ ko, kɛ egbo loo ehiɛ ka, shi moŋ Nyɔŋmɔ pɛ. (Luka 4:​7, 8) Bɔfo Petro, kɛ ŋwɛi bɔfo po kpoo akɛ amɛaahe jamɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛaajɛ adesai adɛŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:​25, 26; Kpojiemɔ 22:​8, 9) Agbɛnɛ, Yesu tsɔɔ akɛ esaaa akɛ akɛ woo ni tamɔ jamɔ haa enyɛ, Maria, ejaakɛ Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni esa akɛ akɛ enɛ aha. (Luka 11:​27, 28; Yohane 2:​3, 4; Kpojiemɔ 4:11) Nɔ ni baajɛ mɔ ko ni aaakudɔ ejamɔ kɛaatsɔ he kroko lɛ mli aba ji Nyɔŋmɔ kitai nɛɛ ni eeete shi ewo, ejaakɛ “mɔ ko nyɛŋ nuŋtsɔmɛi enyɔ asɔmɔ.”​—Mateo 6:⁠24.

Krɔɔs Loo Sɛŋmɔtso lɛ kɛ Nitsumɔ yɛ Jamɔ Mli

3. Te Kristendom buɔ krɔɔs lɛ kɛ nitsumɔ ehaa tɛŋŋ?

3 Nibii ni wala bɛ mli hu yɛ ni kɛji akɛ aja amɛ lɛ eeenyɛ ekɛ Nyɔŋmɔ kitai amlikuu aba. Nɔ ni ehe gbɛi yɛ mli fe fɛɛ ji krɔɔs loo sɛŋmɔtso lɛ. Kristendom kɛ enɛ etsu nii akɛ amɛjamɔ lɛ fa afii ohai babaoo. The New Encyclopedia Britannica lɛ tsɛɔ krɔɔs loo sɛŋmɔtso lɛ akɛ “Kristojamɔ lɛ okadi titri.” Yɛ sane ko ni aye yɛ Hela lɛ mli lɛ, Hela Orthodox Sɔlemɔ lɛ kɛɛ po akɛ mɛi ni kpooɔ ‘Krɔɔs Krɔŋkrɔŋ’ lɛ jeee Kristofoi. Shi ani krɔɔs lɛ ji Kristofoia okadi lɛlɛŋ? Nɛgbɛ ejɛ?

4, 5. (a) Mɛni ji nɔ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko kɛɔ yɛ wiemɔ stau·rosʹ, ni atsɔɔ shishi “krɔɔs” lɛ he yɛ Ŋleshi Biblia komɛi amli? (b) Nɛgbɛ ji he ni krɔɔs lɛ kɛ nitsumɔ je shishi kɛjɛ?

4 Ayoo nɔ ni akɛgbe Yesu lɛ yɛ Biblia lɛ mli tamɔ Mateo 27:32 kɛ 40. Jɛmɛ ji he ni akɛ Hela wiemɔ stau·rosʹ lɛ etsu nii yɛ ni atsɔɔ shishi akɛ “krɔɔs” yɛ Ŋleshi Bibliai sɔrɔtoi amli. Shi mɛni ji stau·rosʹ lɛ shishi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, beni aŋma Hela Ŋmalɛi lɛ? An Expository Dictionary of New Testament Words ni W. E. Vine ŋma lɛ kɛɔ akɛ: “Stauros . . . tsɔɔ, titri lɛ, afabaŋ tso loo tso ni ma shi jaŋŋ. Enɛɛmɛi ahe akalaa efɔŋfeelɔi akpɛtɛɔ koni agbe amɛ. Wiemɔ [stau·rosʹ] lɛ kɛ feemɔ-wiemɔ stauroō, ni tsɔɔ akɛ afimɔ akpɛtɛ tso ni ma shi jaŋŋ loo afabaŋ tso he lɛ ji shishijee nii ni baaha sɔrɔtofeemɔ aba mli kɛjɛ osɔfoi atso ni akɛ ekome eble ekroko mli afee lɛ krɔɔs lɛ he. Sɛɛkpee nɔ nɛɛ jɛ blema Kaldea, ni akɛtsu nii akɛ nyɔŋmɔ Tamuz lɛ he okadi (esu tamɔ teemɔŋ Tau, ni ji shishijee alfabeta ni jeɔ egbɛi lɛ shishi lɛ) yɛ nakai maŋ lɛ kɛ shikpɔji ni bɛŋkɛ jɛmɛ ni Mizraim fata he lɛ anɔ.”

5 Vine tee nɔ ewie akɛ: “Beni shɛɔ afii ohai 3 A.D. lɛ teŋgbɛ lɛ, no mli lɛ sɔlemɔi lɛ etsi amɛhe kɛjɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ mli tsɔɔmɔi komɛi ahe, aloo amɛgba afa kɛjɛ he. Bɔni afee ni amɛha osɔfoyeli gbɛjianɔtoo ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ ana gbɛi babaoo lɛ, ahere wɔŋjalɔi kɛba sɔlemɔi lɛ amli ni hemɔkɛyelii atsakemɔ fataaa he, ni aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛhiɛ amɛ wɔŋjamɔ okadii kɛ nifeemɔi lɛ amli. No hewɔ lɛ, Tau loo T lɛ, taakɛ afɔɔ namɔ yɛ bei babaoo mli ni aba nɔ ni ble mli lɛ shi fioo lɛ, bafee nɔ ni akpɛlɛ nɔ akɛ akɛdamɔ shi aha Kristo krɔɔs (sɛŋmɔtso) lɛ.”

6, 7. (a) Nɛgbɛ ji he ni wiemɔ “krɔɔs” lɛ ba kɛjɛ, ni mɛni hewɔ ekɛ nitsumɔ yɛ Ŋleshi Bibliai amli ejaaa lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛ wiemɔ xyʹlon tsu nii lɛ yeɔ odase akɛ stau·rosʹ ji tso ni ma shi jaŋŋ?

6 The Companion Bible lɛ wie yɛ yitso ni ji “The Cross and Crucifixion” (Krɔɔs lɛ kɛ Sɛŋmɔtso) lɛ he akɛ: “Wɔ Ŋleshi wiemɔ ‘krɔɔs’ lɛ ji wiemɔ ko ni atsɔɔ shishi kɛjɛ Latin wiemɔ crux mli; shi Hela stauros lɛ etsɔɔɔ crux fe bɔ ni wiemɔ ‘tso’ aaatsɔɔ ‘tsutsɔmɔ tso.’ Homer kɛ wiemɔ stauros tsuɔ nii akɛ tso folo ni ma shi jaŋŋ loo afabaŋ tso, aloo gbamɔ tso loo tso kpiliŋ. Ni nɛkɛ ji wiemɔ lɛ shishi kɛ bɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ Hela niŋmai fɛɛ mli. Etsɔɔɔ gbamɔ tsei enyɔ ni akɛ ekome eble ekroko mli. . . . Nɔ ko nɔ ko bɛ Hela Kpaŋmɔ Hee lɛ mli po ni tsɔɔ gbamɔ tsei enyɔ.”

7 Akɛ Hela wiemɔ kroko, xyʹlon tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli akɛtoɔ tso ni Yesu gbo yɛ nɔ lɛ he. Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ stauros ji tso ni ma shi jaŋŋ ni akɛ eko ebeleee mli. Taakɛ The Companion Bible lɛ kɛɔ lɛ: “Wiemɔ [xyʹlon] . . . lɛ tsɔɔ tso kpiliŋ loo tso kuku ni ka shi, loo gbamɔ tso, ni akɛfeɔ lai ashaa loo akɛtsuɔ nɔ kroko. . . . Akɛni akɛ sɛɛkpee wiemɔ xyʹlon nɛɛ tsu nii aha stauros hewɔ lɛ, etsɔɔ akɛ fɛɛ shishinumɔ yeɔ egbɔ. . . . Enɛ hewɔ ni akɛ wiemɔ [xyʹlon] . . . lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni Nuŋtsɔ lɛ tsɔ nɔ egbo lɛ he, ni atsɔɔ shishi akɛ ‘tso’ yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 5:​30; 10:​39; 13:​29; Galatabii 3:​13; 1 Petro 2:24 [King James Version lɛ.]”

8. Mɛni ji nɔ ni woji krokomɛi kɛɔ yɛ krɔɔs lɛ shishijee he?

8 French wolo Dictionnaire Encyclopédique Universal (Encyclopedic Universal Dictionary) lɛ kɛɔ akɛ: “Jeeŋmɔ beebe wɔjɛ wɔhe wɔye yɛ akɛ krɔɔs lɛ, ni abuɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he Okadi lɛ ji nɔ pɔtɛɛ kɛha Kristofoi Jeee nakai sane lɛ ji.” Wolo, Dual Heritage​—The Bible and the British Museum lɛ kɛɔ akɛ: “Ebaanyɛ eba akɛ hejɔmɔ ni baaha mɛi ahiɛ afee amɛ yaa akɛ wiemɔ ko tamɔ ‘krɔɔs’ bɛ Hela Kpaŋmɔ Hee lɛ mli. Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘krɔɔs’ lɛ ji Hela wiemɔ [stauros] ni eshishi ji ‘tso ni ma shi jaŋŋ’ loo ‘afabaŋ tso’ yɛ be fɛɛ mli lɛ. Kɛjɛ shishijee lɛ krɔɔs lɛ jeee Kristofoia okadi; ana kɛjɛ Mizraim kɛ Konstantino.” New Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Kristo gbele yɛ Yitsoŋoŋo He ni kpɔ̃ɔ wɔ lɛ he Okadi lɛ bɛ Kristofoia klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nitɛŋmɔi ahe okadii lɛ amli. Mra be mli Kristofoi lɛ, ni Kpaŋmɔ Momo lɛ ni guɔ amagai ni aaafee lɛ ena amɛnɔ hewalɛ lɛ shashaoɔ shi akɛ amɛaafee dɛŋdade ni [agbe] Nuŋtsɔ lɛ yɛ nɔ lɛ he Okadi po. . . . Akɛ krɔɔs lɛ tsu nii yɛ Konstantino be lɛ mli.”

Konstantino Krɔɔs Lɛ

9. Krɔɔs lɛ kɔɔ Maŋtsɛ Konstantino he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Konstantino ji Roma maŋtsɛ ni tsɛ Nikaea Gwabɔɔ lɛ yɛ afi 325 Ŋ.B. lɛ ni ena gwabɔɔ nɛɛ nɔ hewalɛ koni amɛkpɛlɛ tsɔɔmɔ ni jɛɛɛ ŋmalɛ lɛ mli akɛ Kristo ji Nyɔŋmɔ lɛ nɔ. Efee enɛ koni ekɛha emaŋtsɛyeli ni feɔ wɔŋjalɔi kɛ Kristofoi ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ adamɔ shi. The New Encyclopedia Britannica lɛ wieɔ yɛ ehe akɛ: “Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ ni Konstantino ye Maxentius nɔ kunim yɛ afi 312 lɛ, ena krɔɔs lɛ he ‘okadi yɛ ŋwɛi’ ni ehe eye akɛ etsɔɔ akɛ ŋwɛi fiɔ ekunimyeli lɛ sɛɛ.” Ekɛɔ hu akɛ yɛ no sɛɛ pɛ ni Konstantino ha akɛ woo bɔi krɔɔs lɛ hamɔ.

10. Mɛni hewɔ eji nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli loo ekɛ Ŋmalɛi lɛ kpaaa gbee akɛ aaahe aye akɛ Nyɔŋmɔ loo Kristo kɛ “okadi” ko ni kɔɔ krɔɔs lɛ he ha Konstantino?

10 Shi, ani Nyɔŋmɔ kɛ Okadi ko baaha wɔŋjalɔi ahiɛnyiɛlɔ ni jeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii efeɔ, kɛ wɔŋjalɔi Okadi hu ni enɛ ji lɛ? Yesu kã lɛ diɛŋtsɛ emaŋbii lɛ ahiɛ akɛni amɛmiitao ekadi hewɔ. (Mateo 12:​38-40) Agbɛnɛ hu, nɛkɛ wɔŋjalɔi anɔyelɔ nɛɛ kɛ heloo mli tawuu nii miifɔse mɛi ni efeko nɔ ko lɛ ala kɛmiishwie shi koni eye nɔ akɛ mɔ ni fe fɛɛ yɛ maŋkwramɔŋ, ni etsɔ maŋkwramɔŋ ŋaatsɔɔ nɔ eto gbɛjianɔ koni agbe wekumɛi kɛ hefatalɔi Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ; mimaŋtsɛyeli lɛ jɛ je nɛŋ jikulɛ, misuɔlɔi lɛ aaapele he.” (Yohane 18:36) No hewɔ ni efa Petro akɛ: “ŋɔɔ oklante lɛ oto etoo he; ejaakɛ mɛi fɛɛ ni kɔlɔɔ klante lɛ, klante nɔŋŋ akɛaakpata amɛhiɛ.”​—Mateo 26:⁠52.

11. Mɛni kanya Konstantino koni eha krɔɔs lɛ kɛ nitsumɔ ashwere lɛ?

11 Wolo ni ji Strange Survival lɛ kɛɔ yɛ Konstantino kɛ ekrɔɔs lɛ he akɛ: “Akɛ ehiɛ yiŋtoo ko yɛ esubaŋ mli lɛ wɔnyɛŋ wɔje enɛ he ŋwane; okadi ni ekɛma shi lɛ ha Kristofoi ni yɔɔ esraafoi lɛ ateŋ yɛ afa kome lɛ atsui nyɔ amɛmli, kɛ Gaulbii [wɔŋjalɔi] lɛ hu ni yɔɔ afa kroko lɛ. . . . Kɛha sɛɛkpee bii lɛ, eji amɛ hulu nyɔŋmɔ lɛ duromɔ he okadi,” hulu nyɔŋmɔ ni amɛjaa lɛ lɛ. Dabi, Konstantino ‘ŋwɛi okadi’ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ loo Kristo bɛ nɔ ko feemɔ kwraa, shi moŋ eji nii ni hɔ wɔŋjamɔ mli diɛŋtsɛ.

Ani Esa Akɛ Akɛ Woo Loo Bulɛ ni Mli Kwɔ Aha Dɛŋdade Kɛha Gbele Lɛ?

12, 13. Mɛɛ yiŋtoi krokomɛi ahewɔ esaaa akɛ akɛ woo loo bulɛ ko haa krɔɔs lɛ?

12 Kɛji akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie odaseyeli lɛ nɔ ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ agbe Yesu yɛ krɔɔs nɔ po lɛ, ani esa akɛ akɛ woo loo bulɛ ni mli kwɔ aha enɛ? Dabi, ejaakɛ agbe Yesu akɛ efɔŋfeelɔ, tamɔ hii ni asɛŋ amɛ yɛ emasɛi lɛ pɛpɛɛpɛ, ni gbɛ ni etsɔ nɔ egbo lɛ gbe ehe guɔ kwraa. Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ebuŋ nɔ ni akɛgbe lɛ nɛɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Woo loo bulɛ ni mli kwɔ ni akɛaaha enɛ lɛ baatsɔɔ akɛ aawo nɔ fɔŋ ni afee yɛ nɔ lɛ, Yesu ni agbe lɛ lɛ hiɛ nyam.

13 Kɛji akɛ agbe onaanyo ko ni osumɔɔ lɛ fe fɛɛ lɛ yɛ apasa naafolɔmɔi anaa lɛ, ani obaafee nɔ ni akɛgbe lɛ lɛ (wɔŋɔ lɛ akɛ mɔ ni sɛŋ lɛ lɛ kpaa lɛ loo srawa hewalɛ sɛi loo tu ni akɛgbe lɛ lɛ) he amaga ni oshɔ nɛkɛ amaga ni oshɔ̃ nɛɛ naa, osha kɛnrɛ yɛ ehiɛ, aloo okɛtsotsoro okuɛ kɛnyiɛ akɛ wulamɔ nɔ krɔŋkrɔŋ? Osusuŋ nakai feemɔ he. Nakai nɔŋŋ hu yijiemɔ ni akɛhaa krɔɔs lɛ ji. Anɔkwale ni eji akɛ krɔɔs lɛ jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ po haa sane lɛ fiteɔ kwraa.

14. Te esa akɛ wɔmu sane ni kɔɔ krɔɔs lɛ he lɛ naa wɔha tɛŋŋ yɛ je lɛŋ kɛ Biblia mli odaseyelii lɛ hewɔ?

14 Woo loo bulɛ ni mli kwɔ ni akɛhaa krɔɔs lɛ jeee Kristofoi anifeemɔ. Etsɔɔɔ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ loo Kristo shi moŋ eyeɔ nɔ ni amɛdamɔ shi kɛha lɛ he fɛo. Ekuɔ Nyɔŋmɔ kitai ni teɔ shi woɔ wɔŋjamɔ lɛ mli. Ejaa wɔŋjalɔi okadi ni akɛmiifo shi akɛ Kristofoi anii. (2 Mose 20:​4, 5 Lala 115:​4-8; 1 Korintobii 10:14) Ni aaabu wɔŋjalɔi Okadi ko akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kuɔ Nyɔŋmɔ kita nɛɛ mli: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ! Ejaakɛ mɛɛ bɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ yɔɔ . . . nyɛkataa muji nɔ ko he.”​—2 Korintobii 6:​14, 17.

Wiemɔ ni jɛ Mumɔŋ lɛ Mli ni Wɔɔmɔ

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpoo blemasaji ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

15 Sɔlemɔi lɛ kɛɔ akɛ nifeemɔi tamɔ woo loo bulɛ ni akɛhaa krɔɔs lɛ ji “blema sane krɔŋkrɔŋ” lɛ fa. Shi kɛji akɛ blemasaji kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpaaa lɛ, mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ kpooɔ blemasaji. Nɔ ni he hiaa wɔ diɛŋtsɛ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli momo. Taakɛ Paulo ŋma Timoteo lɛ: “Ni ogbekɛbiiashi ojɛ ole ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni aaanyɛ aha ole nii ni atsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli nɔ kɛya yiwalaheremɔ mli lɛ. Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (2 Timoteo 3:​15-17) He ko he ko bɛ Biblia lɛ mli ni kɛɔ akɛ blemasaji ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he miihia kɛha yiwalaheremɔ.

16. Mɛni Yesu kɛɛ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ yɛ amɛ blemasaji ahe?

16 Béi ni ka Ŋmalɛi lɛ kɛ adesa blemasaji ateŋ lɛ jeee ehee. Kɛjɛ be ni baka be ni agbe mumɔ naa Hebri Ŋmalɛi lɛ naa kɛ Yesu baa lɛ teŋ lɛ, Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ bua blemasaji babaoo ni akɛ naabu gba lɛ anaa, ni yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛŋmala nii ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ nɛɛ amɛshwie shi. Nakai blemasaji lɛ teɔ shi woɔ Ŋmalɛi lɛ yɛ bei babaoo mli. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ nyɛ hu nyɛkɛ nyɛ blemasaji lɛ tɔɔ Nyɔŋmɔ kita lɛ nɔ lɛ? . . . Nyɛ blemasaji lɛ ahewɔ lɛ nyɛgu Nyɔŋmɔ kita lɛ.” Ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ to amɛhe beni ekɛɛ: “Yakatswaa amɛjaa mi lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai.” (Mateo 15:​1-6, 9) Yesu tsɛɛɛ wiemɔi kɛjɛɛɛ nɛkɛ blemasaji nɛɛ amli kɔkɔɔkɔ yɛ etsɔɔmɔi lɛ amli. Nɔ ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ.​—Mateo 4:​4-10; Marko 12:​10; Luka 10:⁠26.

17. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛ wɔ hiɛnɔkamɔ lɛ he sɛkɛ ni ma shi shiŋŋ lɛ?

17 Nyɔŋmɔ shiii “wala wiemɔ” lɛ yibaamɔ yɛ jamɔ mli bii ni diɔ blemasaji asɛɛ lɛ adɛ ni bɛ shweshweeshwe lɛ mli. (Filipibii 2:16) Shi moŋ, etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni he wa lɛ nɔ ekanya Biblia lɛ ŋmaa koni “wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ ana hiɛnɔkamɔ.” (Romabii 15:⁠4) Ní wɔɔkɛɛ akɛ Biblia lɛ yeee emuu ni akɛ ehe miihia ni wɔkɛ wɔhe afɔ gbɔmɛi ni yeee emuu ni jeee mumɔ tsirɛɔ amɛ lɛ ajwɛŋmɔ ni damɔɔɔ shi shiŋŋ lɛ anɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiikpoo Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ Ofe lɛ ni he yɔɔ gbeyei lɛ hu baanyɛ afee wolo! Ni efee enɛ koni wɔna sɛkɛ ni ma shi shiŋŋ kɛha wɔhiɛnɔkamɔ lɛ koni wɔkɛ wɔhe akafɔ adesai ablemasaji ni haa gbɔmɛi kuɔ Nyɔŋmɔ kitai amli lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ko akajwɛŋ fe nɔ ni aŋma lɛ.” (1 Korintobii 4:⁠6) Mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ baaye nakai ŋaawoo lɛ nɔ.​—Kwɛmɔ Abɛi 30:​5, 6 hu.

“Ye Ekitai lɛ Anɔ”

18. Kɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛlɛŋ lɛ, mɛɛ kita esa akɛ wɔbo toi?

18 1 Yohane 5:3 kɛɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ.” Kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ba nakai kitai lɛ ashi loo amɛku amɛhiɛ amɛshwie nɔ loo amɛkɛ gbɔmɛi ablemasaji ni teɔ shi woɔ ehe to najiaŋ lɛ, belɛ amɛmiinyiɛ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ kɛmiifee nii ni jeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Kristojamɔ shishijee Shishitoo mla nɛɛ he: Suɔmɔ. Eji Yesu tsɔɔmɔ lɛ fa ni he hiaa. Ekɛɛ: “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.”​—Mateo 22:⁠39.

19. (a) Te anɔkwa Kristofoi ni aaasumɔ amɛhe lɛ he hiaa waa ha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ “kita hee” ni Yesu kɛha ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ yɔɔ sɔrɔto yɛ emomo lɛ he?

19 Te nɛkɛ naanyo suɔmɔ nɛɛ he hiaa ha tɛŋŋ? Yesu tsɔɔ akɛ abaatsɔ suɔmɔ ni anɔkwa Kristofoi yɔɔ yɛ amɛteŋ lɛ nɔ ayoo amɛ. Ekɛɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:​34, 35) Eji anɔkwale akɛ kita akɛ “suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe” lɛ fata Mla ni akɛha blema Israel lɛ he. (3 Mose 19:18) Shi nɔ ni yɔɔ ehee yɛ Yesu famɔ lɛ he ji ewiemɔ, “taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ.” Enɛ kɛ hewalɛ babaoo wo Kristofoi asuɔmɔ lɛ mli, ejaakɛ Kristofonyo lɛ baasumɔ po ni ekɛ ewala afɔ shi eha enanemɛi heyelilɔi, taakɛ Yesu fee lɛ.

20. Namɛi afii oha nɛɛ mli yinɔsane yɔseɔ amɛ akɛ amɛ amɛboɔ kita akɛ “nyɛsumɔa nyɛhe” lɛ toi?

20 No hewɔ lɛ, abaanyɛ atsɔ ekomefeemɔ kpaa ni nyɛɛɛ atse lɛ nɔ ayoo Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji ŋmɛnɛ yɛ jeŋmaji fɛɛ mli. Namɛi ŋmɛnɛ amɛjieɔ toiboo kpo amɛhaa Nyɔŋmɔ kitai ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ yɛ wɔbei nɛɛ amli? Namɛi awa amɛ yi, awo amɛ tsuŋ, ashɛrɛ amɛ awo gbokɛlɛfoi aŋsraiaŋ, aloo agbe amɛ ejaakɛ amɛkɔlɔŋ tawuu nii koni amɛwuu amɛshi amɛnanemɛi heyelilɔi​—aloo mɛi ni heee yeee lɛ po​—ni jɛ maji krokomɛi anɔ? Wɔ afii oha nɛɛ mli yinɔsane haa hetoo akɛ: Yehowa Odasefoi pɛ.

21. Mɛɛ yinɔsane Kristendom sɔlemɔi lɛ efee kɛfɔ shi yɛ kita akɛ asumɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ ahe?

21 Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kristendom jamɔi lɛ eku Nyɔŋmɔ kitai ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ mli yɛ be fɛɛ mli. Yɛ afii oha nɛɛ mli tai fɛɛ mli lɛ, Kristendom sɔlemɔi lɛ amli osɔfoi lɛ enyiɛ gbɔmɛi lɛ ahiɛ koni amɛkɛ mɛi ni wuɔ shiɔ amɛhe yɛ tawuu he lɛ akpe ni amɛgbegbee amɛhe, akpekpei babaoo. Protestantbii miigbe amɛnanemɛi Protestantbii, Katolekbii miigbe amɛnanemɛi Katolekbii, shi amɛ fɛɛ amɛmiikɛɛ akɛ amɛji Kristofoi. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jajeɔ akɛ: “Kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ: Miisumɔ Nyɔŋmɔ, ni enyɛɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi lɛ, amalelɔ ji lɛ. Ejaakɛ mɔ ni sumɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi ni enaa lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni eeenyɛ lɛ esumɔ hu? Ni nɛkɛ kita nɛɛ wɔna kɛjɛ eŋɔɔ, koni mɔ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi hu.”​—1 Yohane 4:​20, 21.

22. Taakɛ mlitsɔɔmɔ ni akɛha yɛ 1 Yohane 3:​10-12 lɛ ji lɛ, namɔ bii ji Kristendom sɔlemɔyalɔi lɛ, ni mɛni hewɔ?

22 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ hu akɛ: “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ Abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe shi faŋŋ yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi hu. . . . Wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain jɛ mɔ fɔŋ lɛ mli ni egbe enyɛmi lɛ.” (1 Yohane 3:​10-12) Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛɔ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ bii, shi amɛnyɛŋ amɛfee Nyɔŋmɔ bii, ejaakɛ amɛbooo Nyɔŋmɔ kitai ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ toi kwraa ni ‘amɛgbeɔ amɛnyɛmimɛi.’ Amɛbaanyɛ amɛfee “mɔ fɔŋ” lɛ bii pɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ anɔkwafoi ni yɔɔ jamɔi nɛɛ amli lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.” (Kpojiemɔ 18:⁠4) Etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baatsu ekojomɔi ahe nii eshi apasa jamɔi fɛɛ. Mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ amɛhe lɛ baana nɔ tamɔ amɛ nɔŋŋ. (Kpojiemɔ 17:16) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, “mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”​—1 Yohane 2:⁠17.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Mɛni hewɔ Ŋleshi wiemɔ “cross” (krɔɔs) Iɛ ji Hela wiemɔ stau·rosʹ ni atsɔɔ shishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ Iɛ?

◻ Nɛgbɛ ji he ni woo loo bulɛ ni mii kwɔ ni akɛhaa krɔɔs Iɛ je shishi kɛjɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpoo enɛ lɛ?

◻ Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Yesu kɛfɔ shi yɛ jamɔ mli blemasaji ahe?

◻ Mɛɛ odaseyelii haa ayɔseɔ mɛi ni boɔ kitai ni kɔɔ nyɛmi suɔmɔ he Iɛ toi?

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

KRƆƆS LƐ SHISHIJEE

Jeeŋmɔ beebe dani Kristofoi abe lɛ aaashɛ Iɛ, no mli lɛ akɛ krɔɔs lɛ miitsu nii yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ yɛ shikpɔŋ lɛ he fɛɛ he akɛ jamɔ mli okadii

Blema Mizraimbii kɛ Crux Ansata lɛ tsu nii akɛ wɔsɛɛ be he okadi

Crux Quadrata lɛ feɔ nibii ejwɛ ni aheɔ ayeɔ akɛ amɛmli ajɛ abɔ nibii fɛɛ lɛ he okadi

Asusuɔ akɛ Crux Gammata lɛ ji la, aloo hulu, no hewɔ lɛ, wala he okadi

Latin krɔɔs lɛ ni ehe gbɛi yɛ Kristendom lɛ

Nɛkɛ krɔɔs nɛɛ ji klɛŋklɛŋ Hela niŋmaai enyɔ ni yɔɔ wiemɔ ”Kristo” mli lɛ ni akɛtsa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kristo gbo yɛ tso ni ma shi jaŋŋ nɔ, jeee yɛ krɔɔs nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26, 27]

“Amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛ nitsumɔi kwaa Iɛ.”​—Tito 1:⁠16

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje