Kpɔmɔ Nɔ Ni Yeɔ Egbɔ Kɛha Mɛi Fɛɛ
“Gbɔmɔ Bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ”—MATEO 20:28
1, 2. (a) Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ kpɔmɔ nɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ nikeenii ni fe fɛɛ kɛha adesai lɛ? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi baajɛ kpɔmɔ nɔ lɛ he ni aaasusu lɛ mli aba?
KPƆMƆ nɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ nikeenii ni da fe fɛɛ kɛha adesai. Kɛtsɔ ‘kpɔmɔ ni wɔna’ lɛ nɔ lɛ, ‘wɔnaa tɔmɔi afaa’ hu. (Efesobii 1:7) Eji naanɔ wala hiɛnɔkamɔ shishitoo, kɛ yɛ ŋwɛi loo paradeiso shikpɔŋ nɔ. (Luka 23:43; Yohane 3:16) Ni yɛ enɛ hewɔ lɛ, Kristofoi baanyɛ ana shidaamɔ ni he tse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ bianɛ po.—Kpojiemɔ 7:14, 15.
2 No hewɔ lɛ kpɔmɔ nɔ lɛ jeee nɔ ko folo ko ni bɛ pɔtɛɛ loo hiŋmɛi enaaa. Akɛni eyɔɔ mla naa shishitoo yɛ ŋwɛi shishitoo mlai amli hewɔ lɛ, kpɔmɔ nɔ lɛ baanyɛ ni ekɛ sɛɛnamɔi diɛŋtsɛ ni anaa aba. Tsɔɔmɔ nɛɛ mli nibii komɛi ‘ashishinumɔ baawa.’ (2 Petro 3:16) Shi ebaana akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ ooopɛi kpɔmɔ nɔ lɛ mli okwɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ ejieɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni fe fɛɛ kɛha adesai lɛ kpo. Ni ooonu nɔ ni kpɔmɔ nɔ lɛ tsɔɔ lɛ shishi diɛŋtsɛ lɛ tsɔɔ akɛ onuɔ Nyɔŋmɔ “nifalɛ kɛ ŋaa kɛ nilee” ni anyɛɛɛ shishi ana lɛ mli nɔ titri lɛ shishi—Romabii 5:8; 11:33.
Saji ni Esa akɛ Ana Naa
3. Te fee tɛŋŋ ni kpɔmɔ nɔ he bahia, ni mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ nyɛŋ aku ehiɛ eshwie adesai eshafeemɔ nɔ kɛkɛ lɛ?
3 Kpɔmɔ nɔ lɛ he bahia yɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni ji Adam, ni kɛ yaka gboshinii ni ji hela, awerɛho kɛ piŋmɔ ha eshwiei lɛ he esha lɛ hewɔ. (Romabii 8:20) Yɛ emuu ni amɛyeee ni amɛna akɛ gboshinii nɛɛ hewɔ lɛ, Adam seshibii fɛɛ ji “mlifu bii,” ni sa gbele. (Efesobii 2:3; 5 Mose 32:5) Nyɔŋmɔ nyɛŋ aŋmɛɛ ehe eha henumɔ ni shishitoo mla bɛ mli ni ekɛ adesai ahe eshai ake amɛ kɛkɛ. Lɛ diɛŋtsɛ e-Wiemɔ tsɔɔ akɛ “esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni.” (Romabii 6:23) Kɛ Nyɔŋmɔ aaaku ehiɛ eshwie adesai eshafeemɔ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ eku ehiɛ eshwie lɛ diɛŋtsɛ ejalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anɔ, ni eha lɛ diɛŋtsɛ emla naa jalɛsaneyeli lɛ afee efolo ni hewalɛ bɛ mli! (Hiob 40:8) Ni kɛlɛ, “jalɛ kɛ kojomɔ ji [Nyɔŋmɔ] omaŋtsɛsɛi lɛ shishitoo nii.” (Lala 89:15) Nɔ ni jalɛnifeemɔ ni eeetsi ehe kɛaajɛ he lɛ baafee pɛ ji mlakwamɔ ni eeewo he hewalɛ ni efite egbɛhe akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ.—Okɛto Jajelɔ 8:11 he.
4. Mɛɛ saji Satan atuatsemɔ lɛ tee amɛ shi?
4 Esa akɛ Nyɔŋmɔ atsu saji krokomɛi ni Satan atuatsemɔ lɛ tee amɛ shi lɛ hu he nii, saji ni he hiaa kwraa fe shihilɛ ni mli wa ni adesa ebote mli lɛ. Satan wo Nyɔŋmɔ gbɛi kpakpa lɛ he muji kɛtsɔ Yehowa naa ni efolɔ akɛ eji amalelɔ kɛ nɔyelɔ yiwalɔ ni shɔɔ nilee kɛ heyeli kɛjɛɔ ebɔɔnii adɛŋ lɛ nɔ. (1 Mose 3:1-5) Agbɛnɛ hu, akɛni etamɔ nɔ ni efite Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ eeeha adesai ni ji jalɔi ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ lɛ hewɔ lɛ, Satan ha Nyɔŋmɔ fee tamɔ mɔ ko ni enine enyɛ shi. (1 Mose 1:28; Yesaia 55:10, 11) Agbɛnɛ Satan waje ehe koni egbe Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ ahe guɔ, ni efolɔ amɛnaa akɛ amɛjaa Lɛ yɛ pɛsɛmkunya yiŋtoi pɛ hewɔ. Satan pupuu ehe akɛ, kɛ akɛ amɛ ba nɔnyɛɛ shishi lɛ, amɛteŋ mɔ ko bɛ ni baaye Nyɔŋmɔ anɔkwa!—Hiob 1:9-11.
5. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ nyɛŋ aku ehiɛ eshwie Satan mpoatswaai lɛ anɔ lɛ?
5 Anyɛŋ aku hiɛ ashwie nɛkɛ mpoatswaai nɛɛ anɔ. Kɛ ashi ni ahaaa hetoo lɛ, yɛ naagbee lɛ ebaafite hekɛnɔfɔɔ kɛ sɛɛfimɔ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ. (Abɛi 14:28) Kɛ mla kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa fite lɛ, ani nifitemɔ baŋ jeŋ muu fɛɛ? No hewɔ lɛ eka Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ nɔ kɛ ejalɛ gbɛi lɛ ahewɔ akɛ efa jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ ni eji lɛ he. Eka enɔ akɛ eŋmɛ esɔɔlɔi anɔkwafoi lɛ agbɛ ni amɛjie anɔkwa ni amɛyeɔ lɛ ni anyɛŋ afite lɛ kɔkɔɔkɔ lɛ kpo. Enɛ tsɔɔ akɛ ebaatsu adesai eshafeelɔi lɛ anaagbai ahe nii yɛ gbɛ ni baaha eye saji titrii lɛ ahiɛ lɛ nɔ. Ekɛɛ Israel yɛ sɛɛ mli akɛ: “Mi nɔŋŋ miji mɔ ni gbeɔ onɔtɔmɔi lɛ yɛ mi diɛŋtsɛ mihewɔ.”—Yesaia 43:25.
Kpɔmɔ Nɔ: Nɔhaanɔ Ko Ni
6. Mɛni ji saji loo wiemɔi komɛi ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni akɛtsɔɔ gbɛ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ ahere adesai ayiwala lɛ ekomɛi?
6 Wɔkaneɔ yɛ Lala 92:6 akɛ: “Yehowa, kwɛ bɔ ni onitsumɔi lɛ dara ha! Ni ojwɛŋmɔi lɛ amli kwɔlɔ naakpa.” No hewɔ lɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ yɛ wɔgbɛfaŋ, dani wɔnu nɔ ni Nyɔŋmɔ fee kɛha adesai lɛ shishi diɛŋtsɛ. (Okɛto Lala 36:6, 7 he.) Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, Biblia lɛ yeɔ buaa wɔ koni wɔnu saji ashishi kɛtsɔ wiemɔi sɔrɔtoi ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ nitsumɔi wuji lɛ amli yɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi anaa lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Biblia lɛ wieɔ kpɔmɔ nɔ lɛ he tamɔ nɔ ko ni aheɔ, saamɔ, kpatamɔ, yiwalaheremɔ, kɛ najiaŋtoo. (Lala 49:8; Daniel 9:24; Galatabii 3:13; Kolosebii 1:20; Hebribii 2:17) Shi ekolɛ wiemɔ ni tsɔɔ saji amli jogbaŋŋ ji nɔ ni Yesu diɛŋtsɛ kɛtsu nii yɛ Mateo 20:28 lɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ [Hela, lyʹtron] hewɔ.”
7, 8. (a) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Hela kɛ Hebri wiemɔi kɛha kpɔmɔ nɔ lɛ mli? (b) Feemɔ bɔ ni kpɔmɔ nɔ kɔɔ egbɔyeli he lɛ he mfoniri.
7 Mɛni ji kpɔmɔ nɔ? Hela wiemɔ lyʹtron lɛ jɛ feemɔ-wiemɔ ni eshishi ji “afɛne” loo “aŋmɛɛ he” mli. Akɛtsu nii koni akɛtsɔɔ shika loo nyɔmɔ ni awoɔ koni aŋmɛɛ tawuu mli gboklɛfoi ahe lɛ mli. Shi yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, wiemɔ kɛha kpɔmɔ nɔ, koʹpher lɛ jɛ feemɔ-wiemɔ ni eshishi ji “aha nɔ” loo “aha he” lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ ekɛ amã akpa loo aha ((ka·phar) adeka lɛ mli kɛ ehe. (1 Mose 6:14) Belɛ yɛ jwɛŋmɔ nɛɛ naa lɛ, akɛ akpɔ̃ loo ato esha najiaŋ loo akpata lɛ tsɔɔ akɛ aha eshai anɔ.—Lala 65:4.
8 Theological Dictionary of the New Testament lɛ kadiɔ akɛ ko‘pher “tsɔɔ nɔ ni kɛ nɔ ko yeɔ egbɔ be fɛɛ be,” aloo egbɔyeli. No hewɔ lɛ kpaŋmɔ adeka lɛ naabumɔ nɔ (kap·poʹreth) lɛ kɛ adeka lɛ diɛŋtsɛ yeɔ egbɔ. No hewɔ lɛ yɛ be mli ni akpataa ahaa esha, loo akpɔ̃ɔ mɔ lɛ, ŋwɛi jalɛsaneyeli biɔ ‘susuma yɛ susuma najiaŋ, hiŋmɛi yɛ hiŋmɛi najiaŋ, nyanyɔŋ yɛ nyanyɔŋ najiaŋ, nine yɛ nine najiaŋ, nane yɛ nane najiaŋ.’ (5 Mose 19:21) Shi yɛ bei komɛi amli hu lɛ, abaanyɛ atsu jalɛsaneyeli he nii kɛji akɛ akɛ nɔ ko ni yeɔ egbɔ ha akɛto toigbalamɔ ni yɔɔ keketee najiaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: 2 Mose 21:28-32 wieɔ tsina ni shiɔ mɔ ni mɔ lɛ gboɔ lɛ he. Kɛji akɛ tsina lɛ nɔtsɛ le akɛ eshiɔ mɔ shi efeee he nɔ ko ni akɛaatsi enɛ naa lɛ, abaanyɛ aha ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala akpata loo ato mɔ ni egbo lɛ nɔ lɛ najiaŋ! Shi kɛji akɛ sɔ̃ lɛ fɛɛ kaaa nɔtsɛ lɛ nɔ hu? Belɛ kpɔmɔ nɔ loo koʹpher he baahia lɛ, nɔ ko ni ekɛbaaha etɔmɔ lɛ nɔ. Kojolɔi ni ahala amɛ lɛ baaha ewo kpɔmɔ nɔ ko, toigbalamɔ ko, akɛ yiwalaheremɔ nyɔmɔ.
9. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ ko ni kɔɔ Israel kromɔbi hu lɛ ahe lɛ feɔ bɔ ni ataoɔ ni kpɔmɔ jara lɛ aja pɛpɛɛpɛ lɛ he mfoniri?
9 Hebri wiemɔ kroko kɛha ‘kpɔmɔ’ ji pa·dhahʹ, feemɔ-wiemɔ ni eshishi diɛŋtsɛ ji “akpɔ.” 4 Mose 3:39-51 feɔ bɔ ni esa akɛ kpɔmɔ shika lɛ afee pɛpɛɛpɛ aha lɛ he mfoniri. Akɛni ehere Israel kromɔbii lɛ ayiwala kɛjɛ hiɛkpatamɔ mli yɛ Hehoo be lɛ mli yɛ 1513 D.Ŋ.B. hewɔ lɛ, amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nii. No hewɔ lɛ ebaanyɛ ebi ni Israelbii kromɔbii fɛɛ asɔmɔ lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ. Ni eeefee nakai lɛ, Nyɔŋmɔ he ‘kpɔmɔ shika’ (pidh·yohmʹ, gbɛi ni jɛ pa·dhahʹ mli), ni ewo akpɔ akɛ: “Oŋɔ Levibii lɛ oha mi . . . yɛ Israelbii lɛ akromɔbii lɛ fɛɛ najiaŋ.” Shi esa akɛ nɔ ni akɛtoɔ najiaŋ nɛɛ ayɛ egbɔ pɛpɛɛpɛ. Akane Levi akutso lɛ mlibii fɛɛ: hii 22,000. No sɛɛ lɛ akane Israel kromɔbii fɛɛ: hii 22,273. “Kpɔmɔ shika” ni ji shekeli enumɔ ni aaawo aha kromɔbii aŋkroaŋkroi 273 ni eteke nɔ lɛ nɔ pɛ aaatsɔ akpɔ amɛ, ni amɛye amɛhe kɛjɛ sɔlemɔwe sɔɔmɔ he.
Kpɔmɔ Nɔ ni Yeɔ Egbo
10. Mɛni hewɔ kooloi afɔleshaai lɛ nyɛɛɛ aha adesai ahe eshai anɔ jogbaŋŋ lɛ?
10 Nɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔna nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ kpɔmɔ nɔ lɛ afee nɔ ni kɛ nii ni akɛtoɔ najiaŋ lɛ yeɔ egbɔ, aloo ehaa nɔ. Kooloi afɔlei ni hii ni yɔɔ hemɔkɛyeli kɛjɛ Habel nɔ lɛ kɛsha afɔle lɛ nyɛɛɛ aha gbɔmɛi ahe eshai anɔ, ejaakɛ gbɔmɛi anɔ kwɔlɔ fe kooloi ni leee nii. (Lala 8:4-8) No hewɔ lɛ Paulo baanyɛ aŋma akɛ “anyɛŋ akɛ tsinai kɛ tookpakpoi ala ajie eshai.” Nɔ ni nɛkɛ afɔlei nɛɛ baanyɛ afee pɛ ji ni amɛtsu nii akɛ mfoniri-feemɔ mli nibii loo okadi, akɛmiiha nɔ ko nɔ ni akɛkpa kpɔmɔ nɔ ni baaba lɛ gbɛ—Hebribii 10:1-4.
11, 12. (a) Mɛni hewɔ ehe ehiaaa ni adesai akpekpei abɔ agbo afɔleshaa gbelei koni akɛha adesai ahe eshai anɔ lɛ? (b) Namɔ pɛ baanyɛ asɔmɔ akɛ “kpɔmɔ nɔ ni yeɔ egbɔ,” ni egbele lɛ tsuɔ mɛɛ yiŋtoo he nii?
11 Esa akɛ kpɔmɔ nɔ ni afee he mfoniri nɛɛ afee mɔ ni kɛ Adam yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ, ejaakɛ nɔ ni jɛ gbele fɔbuu ni Nyɔŋmɔ kɛba Adam nɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ mli ba ji adesa weku lɛ ni abu amɛ fɔ. 1 Korintobii 15:22 kɛɔ akɛ, “Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ.” No hewɔ lɛ ehe ehiaaa ni adesai aŋkroaŋkroi akpekpei toi akpei abɔ agbo afɔleshaa gbelei koni ekɛ Adam shwiei lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ aye egbɔ. “Gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛ mli, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba.” (Romabii 5:12) Ni akɛni “gbele tsɔ gbɔmɔ nɔ kɛba” hewɔ lɛ, adesai akpɔmɔ hu baanyɛ atsɔ “gbɔmɔ nɔ kɛba.”—1 Korintobii 15:21.
12 Esa akɛ gbɔmɔ ni baanyɛ afee kpɔmɔ nɔ lɛ afee adesa ni hiɛ heloo kɛ la ni yeɔ emuu —mɔ ni kɛ Adam yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ. (Romabii 5:14) Mumɔŋ bɔɔnɔ ko loo “Nyɔŋmɔ-kɛgbɔmɔ” ko nyɛŋ aha jalɛsaneyeli nsɛni lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ. Adesa ni eye emuu, mɔ ko ni bɛ Adam gbele fɔbuu lɛ shishi pɛ baanyɛ ni ekɛ “kpɔmɔ nɔ ni yeɔ egbɔ,” nɔ ni kɛ Adam kpaa gbee yɛ emuuyeli mli aha. (1 Timoteo 2:6)* Akɛni ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ ewala sha afɔle hewɔ lɛ, nɛkɛ “naagbee Adam” nɛɛ baanyɛ awo “Adam ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ” he esha he nyɔmɔ lɛ.—1 Korintobii 15:45; Romabii 6:23.
13, 14. (a) Ani kpɔmɔ nɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa Adam kɛ Hawa? Tsɔɔmɔ mli. (b) Kpɔmɔ nɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa Adam seshibii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Feemɔ enɛ he mfoniri.
13 Shi kpɔmɔ nɔ lɛ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa Adam loo Hawa. Shishitoo mla nɛɛ yɛ Mose Mla lɛ mli: “Gbɔmɔgbelɔ ni eye fɔ ni sa gbele lɛ, nyɛkahea eyitso heremɔ nii.” (4 Mose 35:31)Alakaaa Adam, no hewɔ lɛ ejɛ esuɔmɔ mli efee esha, eje gbɛ efee. (1 Timoteo 2:14) Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji eshwiei ni egbe amɛ, ejaakɛ amɛna emuu ni eyeee lɛ akɛ gboshinii, ni amɛbaje gbele fɔbuu shishi. Eka shi faŋŋ akɛ Adam sa gbele, ejaakɛ akɛ nuu ni yeɔ emuu lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli ehala akɛ eboŋ Nyɔŋmɔ mla toi. Ebaafee nɔ ni kɛ Yehowa jalɛ shishitoo mlai kpaaa gbee akɛ ekɛ kpɔmɔ nɔ lɛ aaatsu Adam he nii. Shi Adam esha lɛ nyɔmɔwoo toɔ gbɛjianɔ koni aha gbele fɔbuu ni akɛba Adam seshibii anɔ lɛ afee efolo! (Romabii 5:16) Yɛ mla naa lɛ, belɛ afo esha hewalɛ ni kpataa nii ahiɛ lɛ shishi ashɛ afɔ. Kpɔlɔ lɛ ‘kɛ gbele saa enaa ehaa mɔ fɛɛ mɔ,’ ni etereɔ nɔ ni jɛɔ esha mli baa lɛ ehaa Adam bii fɛɛ.—Hebribii 2:9; 2 Korintobii 5:21; 1 Petro 2:24.
14 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Susumɔ nitsumɔ he ko ni feɔ guɔyeli nibii ni hiɛ nitsulɔi ohai abɔ lɛ he. Nitsumɔ he lɛ onukpa ko ni yeee anɔkwa ha nitsumɔ lɛ bɔ nyɔmɔ; amɛkpa nitsumɔ ni aŋamɔ nitsumɔ he lɛ shinaai fɛɛ. Agbɛnɛ naa nitsulɔi ohai abɔ ni bɛ nitsumɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛwo nyɔji sɔrɔtoi ni amɛhiɛ lɛ. Amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, amɛbii, hɛɛ, kɛ mɛi ni amɛhiɛ amɛ nyɔmɔ lɛ fɛɛ na nɔ yɛ nakai gbɔmɔ kome lɛ juu kɛ fɔ̃ lɛ hewɔ! Kɛkɛ ni niiatsɛ ko ni mli hi ba ni ebawo nitsumɔ he lɛ nyɔmɔ lɛ fɛɛ ni egbele nitsumɔ lɛ naa ekoŋŋ. Nakai nyɔmɔ kome ni afo mli lɛ kɛ heyeli baha nitsulɔi babaoo, amɛwekui, kɛ mɛi ni efa amɛ shika lɛ. Shi ani nakai shishijee onukpa lɛ naa nɔyaa hee nɛɛ mli ŋɔɔmɔ? Dabi, awo lɛ tsuŋ, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ ashwie lɛ kɛjɛ nitsumɔ lɛ mli kwraa! Nakai nɔŋŋ hu Adam nyɔmɔ kome lɛ ni afo mli lɛ kɛ sɛɛnamɔi bahaa eseshibii akpekpei abɔ—shi jeee Adam.
Namɔ kɛ Kpɔmɔ Nɔ lɛ Haa?
15. Namɔ baanyɛ ni ekɛ kpɔmɔ nɔ aha adesai, ni mɛni hewɔ?
15 Lalatsɛ lɛ ye awerɛho akɛ: “Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ enyɛmi ekpɔ, aloo ni eeeha Nyɔŋmɔ eyinii, (ejaakɛ amɛsusuma kpɔmɔ nii lɛ jara wa tsɔ, ni ehaa eŋmɛɔ he kwraa).” The New English Bible lɛ kɛɔ akɛ kpɔmɔ nɔ jara lɛ “bɛ ehewalɛ mli akɛ eeenyɛ ewo gbi ko.” (Lala 49:8, 9) Belɛ namɔ kɛ kpɔmɔ nɔ lɛ baaha mɔ? Yehowa pɛ ji mɔ ni baanyɛ ekɛ “Toobi [ni yeɔ emuu] lɛ ni woɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa” lɛ aha. (Yohane 1:29) Nyɔŋmɔ tsuuu ŋwɛibɔfo ko koni ebahere adesai ayiwala. Eshã esha he afɔle ni fe fɛɛ lɛ kɛtsɔ e-Bi koome lɛ, ‘mɔ ni enaa ehe tsui fe fɛɛ lɛ’ ni etsu lɛ kɛba lɛ nɔ.—Abɛi 8:30; Yohane 3:16.
16. (a) Te fee tɛŋŋ ni abafɔ Nyɔŋmɔ Bi lɛ akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ? (b) Mɛni gbɛi abaanyɛ akɛtsɛ Yesu yɛ mla naa?
16 Akɛni eesumɔ ni ekɛ ehe awo ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ mli hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ “jie” eŋwɛi su lɛ “yɛ ehe efɔ shi.” (Filipibii 2:7) Yehowa jie eŋwɛi kromɔ Bi lɛ wala-hewalɛ kɛ esu kɛ baŋ lɛ kɛjɛ ŋwɛi kɛbawo Yudayoo obalayoo fro ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ musuŋ. Kɛkɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ ‘ha enɔ,’ ni miima nɔ mi akɛ bi ni daa yɛ emusuŋ lɛ baafee krɔŋkrɔŋ, ni eye ehe kwraa kɛjɛ esha he. (Luka 1:35; 1 Petro 2:22) Akɛ nuu lɛ, abaatsɛ lɛ Yesu. Shi yɛ mla naa lɛ, abaanyɛ atsɛ lɛ ‘Adam ni ji enyɔ,’ ejaakɛ ekɛ Adam yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ. (1 Korintobii 16:45, 47) No hewɔ lɛ Yesu baanyɛ ni ekɛ ehe aha ni akɛ lɛ asha afɔle akɛ “toobi ni he bɛ kpa” ko, kpɔmɔ nɔ kɛha adesai eshafeelɔi.—1 Petro 1:18, 19.
17. (a) Awo kpɔmɔ nɔ lɛ jara lɛ aha namɔ, ni mɛni hewɔ? (b) Akɛni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ kpɔmɔ nɔ lɛ haa ni enine shɛɔ nɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni afee tsakemɔ lɛ kwraa po lɛ?
17 Shi, namɔ abaawo nakai kpɔmɔ nɔ lɛ aha? Kristendom nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi kɛ afii ohai abɔ eje ŋwane akɛ awo nakai nyɔmɔ Iɛ aha Satan Abonsam. Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, ‘ahɔɔ adesai awo esha shishi,’ ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛbaje Satan kudɔmɔ shishi. (Romabii 7:14; 1 Yohane 5:19) Shi Yehowa ji efɔŋfeemɔ he “oweletɔlɔ” shi jeee Satan. (1 Tesalonikabii 4:6) No hewɔ lɛ, taakɛ bɔ ni Lala 49:8 kɛɔ yɛ faŋŋ mli lɛ, abaawo kpɔmɔ nɔ lɛ aha “Nyɔŋmɔ.” Yehowa ji mɔ ni kɛ kpɔmɔ nɔ lɛ haa loo etoɔ he gbɛjianɔ, shi yɛ be mli ni akɛ Nyɔŋmɔ Toobi lɛ esha afɔle sɛɛ lɛ, esa akɛ awo ekpɔmɔ lɛ jara lɛ aha Nyɔŋmɔ. (Okɛto 1 Mose 22:7, 8, 11-13; Hebribii 11:17 he.) Enɛ baaa kpɔmɔ nɔ lɛ shi koni etsɔ tamɔ nɔ ko tsakemɔ ko kɛkɛ ni shishinumɔ bɛ mli, tamɔ ajieɔ shika kɛjɛɔ kotoku kome mli akɛwoɔ ekroko mli. Kpɔmɔ nɔ lɛ kɔɔɔ gbɔmɔtsoŋ tsakemɔ he titri tamɔ bɔ ni ekɔɔ mla naa gbɛjianɔtoo he. Akɛni ema nɔ mi akɛ esa akɛ awo kpɔmɔ nɔ he nyɔmɔ—nii ni baaha lɛ diɛŋtsɛ lɛ elaaje nɔ ko wulu po hu lɛ—kɛlɛ Yehowa kɛma jalɛ shishitoo mlai ahe ni ekɛ ehe kpɛtɛɔ gbagbalii lɛ nɔ mi.—Yakobo 1:17.
“Agbe Naa!”
18, 19. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni Yesu ana amanehulu lɛ?
18 Afi 33 Ŋ.B. agbiɛnaa be mli ni be shɛ ni abaawo kpɔmɔ nɔ lɛ jara lɛ. Amɔ Yesu yɛ apasa naafolɔmɔ naa, abu lɛ fɔ, ni akala lɛ akpɛtɛ sɛŋmɔtso he. “Ekɛ faikpamɔi ni bolɔmɔ ni naa wa kɛ yaafonui fata he” sɔle eha Nyɔŋmɔ, yɛ piŋmɔ ni naa wa waa kɛ heguɔgbee ni fata he lɛ hewɔ. (Hebribii 5:7) Ani ehe miihia ni Yesu ana amanehulu nakai? Hɛɛ, ejaakɛ akɛni ehi shi akɛ “mɔ ni he tse, ni efɔŋ ko bɛ ehe, ni ehe bɛ kpa ko, ni etse ehe kɛjɛ eshafeelɔi ahe” kɛyashi naagbee hewɔ lɛ, Yesu ha ana sane ni kɔɔ emuuyeli mli ni Nyɔŋmɔ tsuji aaahiɛ aha lɛ lɛ naa shikome nyɔŋlo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.—Hebribii 7:26.
19 Kristo amanehulu lɛ hu tsu nii akɛ nɔ ni baaha eye emuu kɛha ekome enitsumɔ akɛ Osɔfonukpa kɛha adesai lɛ. Bɔ ni eji nɛɛ hewɔ lɛ, efeŋ nɔyelɔ ni nuuu nii ahe ni bɛŋkɛɛɛ mɔ ni mlai pɛ ekɛtsuɔ nii. “Ejaakɛ akɛni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ena amanehulu ni aka lɛ hewɔ lɛ, enyɛɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni akaa amɛ lɛ.” (Hebribii 2:10, 18; 4:15) Yesu baanyɛ ni ekɛ enaagbee mumɔ lɛ abo yɛ kunimyeli mli akɛ, “Agbe naa!” (Yohane 19:30) Jeee akɛ eye odase akɛ ehiɛ emuu ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eyeɔ lɛ mli kɛkɛ, shi enyɛ ekɛ shishitoo kɛha adesai ayiwalaheremɔ lɛ efɔ shi yɛ omanyeyeli mli—ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bembuu!
20, 21. (a) Mɛni hewɔ atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ? (b) Mɛni hewɔ aha Yesu “wala yɛ mumɔ gbɛfaŋ” lɛ?
20 Shi, mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ ni akɛ kpɔmɔ nɔ lɛ atsu adesai eshafeelɔi ahe nii yɛ? Mɛɛ be? Ni te afeɔ enɛ ahaa tɛŋŋ? Ashiii nɛkɛ saji nɛɛ koni amɛ hetoo aba trukaa. Yɛ Kristo gbele lɛ sɛɛ gbii etɛ lɛ, Yehowa tee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:15; 10:40) Kɛtsɔ nɛkɛ naakpɛɛ nifeemɔ, anɔkwa sane ni gbɔmɛi ohai abɔ kɛ amɛhiŋmɛi ye he odase nɛɛ nɔ lɛ, jeee akɛ Yehowa wo e-Bi lɛ anɔkwayeli sɔɔmɔ lɛ he nyɔmɔ kɛkɛ, shi moŋ eha lɛ hegbɛ hu koni egbe eyiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ naa.—Romabii 1:4; 1 Korintobii 15:3-8.
21 Aha Yesu “wala yɛ mumɔ gbɛfaŋ,” ajie eshikpɔŋ nɔ gbɔmɔtso lɛ kɛtee ni atsɔɔɔ bɔ ni afee enɛ aha. (1 Petro 3:18; Lala 16:10; Bɔfoi lɛ Asaji 2:27) Akɛ mumɔŋ bɔɔnɔ lɛ, Yesu ni atee lɛ shi lɛ baanyɛ eku esɛɛ aya ŋwɛi ekoŋŋ yɛ kunimyeli mli. Mɛɛ mlifilimɔ ni anyɛŋ atsi naa baanyɛ aba yɛ ŋwɛi nɛkɛ yɛ nakai be lɛ mli! (Okɛto Hiob 38:7 he.) Shi Yesu ekuuu esɛɛ koni eyana eheremɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛkɛ. Eba koni ebatsu nitsumɔ kroko, ni nɔ ni fata he ji ni eha adesa weku muu lɛ fɛɛ anyɛ ana ekpɔmɔ nɔ lɛ he sɛɛ. (Okɛto Yohane 5:17, 20, 21 he.) Abaasusu gbɛ ni etsɔ nɔ efee enɛ kɛ nɔ ni etsɔɔ kɛha adesai lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
Hela wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ, an·tiʹly·tron, lɛ ejeee kpo yɛ Biblia lɛ mli he ko dɔŋŋ. Ekɔɔ wiemɔ ni Yesu kɛtsu nii kɛha kpɔmɔ (lyʹtron) yɛ Marko 10:45 lɛ he. Shi, The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ tsɔɔ mli akɛ an·tiʹly·tron ‘gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa tsakemɔ he jwɛŋmɔ ni ahiɛ lɛ nɔ babaoo.’ No hewɔ lɛ New World Translation lɛ tsɔɔ shishi akɛ “kpɔmɔ nɔ ni yeɔ egbɔ” yɛ gbɛ ni ja nɔ.
Sanebimɔ ni Akɛtsɔɔ Mli
◻ Mɛɛ saji he hiaa kwraa fe adesai ayiwalaheremɔ?
◻ Akɛ “akpɔ” eshafeelɔi lɛ tsɔɔ mɛni?
◻ Esa akɛ Yesu kɛ namɔ aye egbɔ, ni mɛni hewɔ?
◻ Namɔ kɛ kpɔmɔ nɔ lɛ haa, ni awoɔ nyɔmɔ lɛ ahaa namɔ?
◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ akɛ mumɔŋ gbɔmɔ lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
Kooloi afɔlei shɛɛɛ bɔ ni eeenyɛ eha adesai ahe eshai anɔ; amɛfee afɔleshaa kpeteŋkpele ni baaba lɛ he mfoniri