Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 2/15 bf. 13-18
  • Kristo Kpɔmɔnɔ Lɛ Nyɔŋmɔ Yiwalaheremɔ Gbɛ Ni

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kristo Kpɔmɔnɔ Lɛ Nyɔŋmɔ Yiwalaheremɔ Gbɛ Ni
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Esha kɛ Gbele Jiemɔ
  • Gbɛjianɔ ni Atoɔ Koni Awo Esha he Nyɔmɔ Lɛ
  • ‘Kpɔmɔnɔ ni Yeɔ Egbɔ’
  • Adesa Wala ni Yeɔ Emuu lɛ Jara
  • Kristo Kpɔmɔnɔ lɛ He Sɛɛ ni Aaaná
  • Kpɔmɔnɔ lɛ—Eji Suɔmɔ Kpojiemɔ
  • Kpɔmɔnɔ Lɛ​—Nyɔŋmɔ Nikeenii Ni Fe Fɛɛ
    Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli?
  • Kpɔmɔnɔ Lɛ​—Nyɔŋmɔ Nikeenii ni Fe Fɛɛ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Yehowa To Gbɛjianɔ “yɛ Mɛi Pii Akpɔmɔ Hewɔ”
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
  • Kpɔmɔ Nɔ Ni Yeɔ Egbɔ Kɛha Mɛi Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 2/15 bf. 13-18

Kristo Kpɔmɔnɔ Lɛ Nyɔŋmɔ Yiwalaheremɔ Gbɛ Ni

“Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.”—YOHANE 3:16.

1, 2. Tsɔɔmɔ amanehulu shihilɛ ni ete shi yɛ adesa weku lɛ he lɛ mli.

ŊƆƆ lɛ akɛ oona nɔ̃ kɛ hela ko ni baanyɛ agbe bo kɛji akɛ ohaaa afee bo opireshɛn. Kɛji akɛ opireshɛn lɛ feemɔ jara wa waa bɔ ni onyɛŋ oná he shika lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ? Ni kɛji akɛ shika ni oweku lɛ kɛ onanemɛi aaabua naa lɛ nyɛŋ awo nyɔmɔ lɛ hu? Ní okɛ yiŋyaafeemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni woɔ mɔ wala he gbeyei aaakpe lɛ baaha onijiaŋ aje wui diɛŋtsɛ!

2 Enɛ feɔ shihilɛ ko ni ete shi yɛ adesai aweku lɛ he lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Abɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, Adam kɛ Hawa akɛ mɛi ni yeɔ emuu. (5 Mose 32:4) Gbɛkpamɔ akɛ amɛaahi shi kɛya naanɔ ni amɛha Nyɔŋmɔ yiŋtoo nɛɛ aba mli lɛ kã amɛhiɛ, akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afaa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.” (1 Mose 1:28) Shi, Adam kɛ Hawa tse atua amɛshi amɛ-Bɔlɔ lɛ. (1 Mose 3:1-6) Amɛ atuatsemɔ lɛ kɛ esha ba, ni jeee Adam kɛ Hawa pɛ nɔ, shi eba amɛshwiei ni afɔko amɛ lɛ hu nɔ. Nuu anɔkwafo Hiob wie yɛ sɛɛ mli akɛ: “Namɔ aaana hetselɔ yɛ mɛi ni he tseee ateŋ? Mɔ kome folo bɛ!”—Hiob 14:4.

3. Te fee tɛŋŋ ni gbele gbɛ eshwã gbɔmɛi fɛɛ nɔ?

3 No hewɔ lɛ, esha tamɔ hela ko ni etsɛŋe wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘mɛi fɛɛ efee esha.’ Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ nibii ni woɔ wala he gbeyei baa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni.” (Romabii 3:23; 6:23) Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ajo naa foi. Adesai fɛɛ feɔ esha, no hewɔ lɛ, adesai fɛɛ gboiɔ. Ákɛ Adam seshibii lɛ, afɔ wɔ awo jaramɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. (Lala 51:7) Paulo ŋma akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.” (Romabii 5:12) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbɛ yiwalaheremɔ he hiɛnɔkamɔ.

Esha kɛ Gbele Jiemɔ

4. Mɛni hewɔ adesai diɛŋtsɛ nyɛŋ ajie hela kɛ gbele kɛya lɛ?

4 Mɛni abaafee koni akɛjie esha kɛ gbele ni jɛɔ mli baa lɛ? Eyɛ faŋŋ akɛ nɔ ko ni fe nɔ ni adesa ko baanyɛ ekɛha. Lalatsɛ lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ: “Adesa wala he nyɔmɔ lɛ da kwraa tsɔ̃. Nɔ ni ebaanyɛ ewo lɛ nyɛŋ afee nɔ ni fa ni baatsi enaa kɛjɛ gbonyobu mli, koni no aha ehi shi kɛya naanɔ.” (Lala 49:8, 9, Today’s English Version) Wɔbaanyɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ, ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkpã wɔ wala shihilɛ mli kɛ afii fioo ko, kɛtsɔ niyenii kpakpa kɛ tsofafeemɔ nɔ, ni kɛlɛ wɔteŋ mɔ ko bɛ ni baanyɛ atsá esha shihilɛ ni akɛfɔ wɔ lɛ. Wɔteŋ mɔ ko bɛ ni baanyɛ akpale gbɔlɛ ni yaa nɔ ni kumɔɔ mɔ lɛ, ni eha wɔ gbɔmɔtso aku sɛɛ aya emuuyeli shihilɛ ni Nyɔŋmɔ to eyiŋ yɛ he kɛjɛ shishijee lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ jeee saji ahe Paulo woɔ beni eŋma akɛ, yɛ Adam esha lɛ hewɔ lɛ, aba adesa bɔɔ nii lɛ ashi “awo yakayakanii ashishi” lɛ—aloo taakɛ The Jerusalem Bible lɛ wie he lɛ, “ahaaa ni enine ashɛ eyiŋtoo nɔ” lɛ. (Romabii 8:20) Shi, miishɛɛ sane ji akɛ, Bɔlɔ lɛ shiko wɔ. Eto gbɛjianɔ koni ejie esha kɛ gbele kɛya kwraa shikome nyɔŋlo. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5. Mla ni akɛha Israel lɛ ma bulɛ ni esa akɛ aná aha jalɛsaneyeli lɛ nɔ mi waa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Yehowa “sumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli.” (Lala 33:5) Mla ni ekɛha Israel lɛ jieɔ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ kɛ kojomɔ ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli kwraa kpo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaneɔ yɛ mlai ni akɛha nɛɛ mli akɛ, ‘akɛ wala ato wala najiaŋ.’ Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛji akɛ Israelnyo ko gbe mɔ ko lɛ, akɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala baato nɔ ni eŋɔ lɛ najiaŋ. (2 Mose 21:23; 4 Mose 35:21) Enɛ baaha ŋwɛi jalɛsaneyeli nsɛnii lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ.—Okɛto 2 Mose 21:30 he.

6. (a) Abaanyɛ atsɛ Adam akɛ gbɔmɔgbelɔ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? (b) Mɛɛ wala nɛkɛ Adam laaje lɛ lɛ, ni mɛɛ afɔleshaa he baahia koni aha jalɛsaneyeli nsɛni lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ?

6 Beni Adam fee esha lɛ, ebatsɔ gbɔmɔgbelɔ. Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Kɛ shishinumɔ akɛ ekɛ esha shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ—kɛ gbele hu—baaha eseshibii fɛɛ. Adam atuatsemɔ lɛ hewɔ ni amrɔ nɛɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ yaa nɔ efiteɔ fiofio kɛyaa gbonyobu mli lɛ. (Lala 90:10) Adam esha lɛ kɛ nibii ni hiɛdɔɔ babaoo yɔɔ mli po baa. Kaimɔ akɛ, nɔ ni Adam laaje kɛha lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ eshwiei lɛ jeee wala ko kɛkɛ ni feɔ afii 70 loo 80. Elaaje wala ni yeɔ emuu—naanɔ wala diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, kɛji akɛ ‘akɛ wala aaato wala najiaŋ’ lɛ, mɛɛ wala nɛkɛ akɛbaaha koni akɛha jalɛsaneyeli aŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli? Yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, esa akɛ efee adesa wala ni yeɔ emuu—wala, ni tamɔ Adam nɔ̃ lɛ, ni baanyɛ ekɛ eshwiei ni ji adesai ni yeɔ emuu aba. Kɛji akɛ akɛha akɛ afɔleshaa nɔ̃ lɛ, jeee akɛ adesa wala ni yeɔ emuu baaha jalɛsaneyeli nsɛnii lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ kɛkɛ, shi ebaaha anyɛ ajie esha kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa ni ji gbele lɛ kɛya kwraa.

Gbɛjianɔ ni Atoɔ Koni Awo Esha he Nyɔmɔ Lɛ

7. Tsɔɔmɔ shishinumɔ ni wiemɔ “kpɔmɔnɔ” lɛ hiɛ lɛ mli.

7 Awieɔ jara ni esa akɛ awo koni akɛjie wɔ kɛjɛ esha mli lɛ he yɛ Biblia lɛ mli akɛ “kpɔmɔnɔ.” (Lala 49:8) Yɛ Ŋleshi wiemɔ mli lɛ, nakai wiemɔ lɛ baanyɛ atsɔɔ nyɔmɔ ni awoɔ ahaa mɔ ni eju gbɔmɔ eto lɛ, koni akɛtsake mɔ ni aju lɛ ato lɛ. Shi, kpɔmɔnɔ ni Yehowa kɛha lɛ kɔɔɔ mɔ ko ni aju lɛ ato he. Nakai nɔŋŋ jwɛŋmɔ ni yɔɔ nyɔmɔ ni awoɔ lɛ he lɛ ji. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kpɔmɔnɔ” lɛ feemɔ wiemɔ lɛ shishi pɔtɛɛ ji ni ‘aha nɔ.’ Kɛji akɛ aaakpata esha lɛ, esa akɛ kpɔmɔnɔ lɛ kɛ nɔ ni akɛɛ akɛhaa nɔ lɛ—Adam adesa gbɔmɔtso ni yeɔ emuu lɛ, aye egbɔ pɛpɛɛpɛ.

8. (a) Tsɔɔmɔ kpɔmɔ hegbɛ he shishitoo mla lɛ mli. (b) Te kpɔmɔ hegbɛ he shishitoo mla lɛ kɔɔ wɔ akɛ eshafeelɔi lɛ ahe ehaa tɛŋŋ?

8 Enɛ kɛ shishitoo mla ko ni anaa yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ kpãa gbee—kpɔmɔ hegbɛ he shishitoo mla lɛ. Kɛji akɛ Israelnyo batsɔ ohiafo ni ehɔ̃ɔ ehe kɛtee nyɔŋyeli mli eha gbɔ ni jeee Israelnyo lɛ, ewekunyo baanyɛ akpɔ lɛ ekoŋŋ, kɛtsɔ jara ni asusuɔ akɛ ekɛ nyɔŋ lɛ yeɔ egbɔ lɛ ni ebaawo lɛ nɔ. (3 Mose 25:47-49) Biblia lɛ kɛɔ akɛ, akɛni wɔji adesai ni yeee emuu hewɔ lɛ, wɔji ‘esha nyɔji.’ (Romabii 6:6; 7:14, 25) Mɛni ebaahe koni akpɔ wɔ ekoŋŋ? Taakɛ wɔna lɛ, adesa wala ni yeɔ emuu ni laaje lɛ baabi ni awo jara ni ji adesa wala ni yeɔ emuu—jeee nɔ ni fe, jeee nɔ ni shɛɛɛ.

9. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa eto gbɛjianɔ koni eha esha nɔ?

9 Shi, afɔ wɔ adesai akɛ mɛi ni yeee emuu. Wɔteŋ mɔ ko kɛ Adam yeee egbɔ; wɔteŋ mɔ ko nyɛŋ awo kpɔmɔnɔ jara ni jalɛsaneyeli biɔ lɛ. Taakɛ atsi tã kɛjɛ shishijee lɛ, etamɔ nɔ ni wɔyɛ hela ko ni woɔ wala he gbeyei ni wɔnyɛŋ wɔwo opireshɛn ni baanyɛ atsa hela nɛɛ he nyɔmɔ lɛ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ani wɔdaŋ shi kɛji akɛ mɔ ko damɔ mli kɛha wɔ ni ewo nyɔmɔ lɛ? Enɛ pɛpɛɛpɛ ji nɔ ni Yehowa efee! Eto gbɛjianɔ koni akpɔ wɔ kɛjɛ esha mli, shikome nyɔŋlo. Hɛɛ, eesumɔ ni ekɛ nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔnyɛŋ wɔkɛha kɔkɔɔkɔ lɛ aha wɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ duromɔ keenɔ lɛ naanɔ walaŋ yɛ Kristo Yesu, wɔ-Nuntsɔ lɛ, mli.” (Romabii 6:23) Yohane tsɔɔ akɛ Yesu ji “Nyɔŋmɔ toobi lɛ ni wóɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa lɛ!” (Yohane 1:29) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Yehowa kɛ esuɔmɔ Bi lɛ tsu nii koni ewo kpɔmɔnɔ jara lɛ.

‘Kpɔmɔnɔ ni Yeɔ Egbɔ’

10. Te fee tɛŋŋ ni gbalɛi ni kɔɔ “seshi” ko he lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee Yosef kɛ Maria nɔ lɛ?

10 Eden atuatsemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ ni Yehowa tswa eyiŋtoo akɛ ebaaha “seshi” ko, loo shwiei ko ni baakpɔ̃ adesai kɛjɛ esha mli aba lɛ he adafi. (1 Mose 3:15) Yehowa tsɔ ŋwɛi kpojiemɔi srɔtoi anɔ etsɔɔ wekutɔkpãa ni baafɔ nɛkɛ seshi nɛɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, nɛkɛ kpojiemɔi nɛɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee Yosef kɛ Maria, mɛi enyɔ ni ewo shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli ni amɛyɔɔ Palestina lɛ anɔ. Atsɔ lamɔ mli akɛɛ Yosef akɛ Maria eŋɔ hɔ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ. Ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ: “Ebaafɔ binuu, ni ooowo lɛ gbɛi akɛ Yesu, ejaakɛ lɛ ebaahere emaŋ lɛ yiwala kɛjɛ amɛhe eshai lɛ amli.”—Mateo 1:20, 21.

11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ eto gbɛjianɔ koni afɔ e-Bi lɛ akɛ adesa ni yeɔ emuu? (b) Mɛni hewɔ Yesu nyɛ ekɛ ‘kpɔmɔnɔ ni yeɔ egbɔ’ ha lɛ?

11 Enɛ jeee hɔŋɔɔ folo ko kɛkɛ kwraa, ejaakɛ Yesu ehi shi yɛ ŋwɛi pɛŋ. (Abɛi 8:22-31; Kolosebii 1:15) Yehowa hewalɛ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ jie ewala kɛbawo Maria musuŋ, ni enɛ ha anyɛ afɔ nɛkɛ Nyɔŋmɔ Bi ni esumɔɔ lɛ nɛɛ akɛ adesa. (Yohane 1:1-3, 14; Filipibii 2:6, 7) Yehowa kudɔ saji, no hewɔ lɛ Yesu naaa Adam esha ni fiteɔ mɔ lɛ eko. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, afɔ Yesu akɛ mɔ ni yeɔ emuu. No hewɔ lɛ, eyɛ nɔ ni Adam laaje lɛ lɛ—adesa wala ni yeɔ emuu. Yɛ naagbee lɛ, adesa ni baanyɛ awo esha nyɔmɔ lɛ eba! Ni nakai pɛpɛɛpɛ Yesu fee yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B. Yesu ŋmɛ gbɛ ni mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ gbe lɛ yɛ nakai gbi ni fee yinɔsane lɛ nɔ, ni etsɔ nakai gbɛ nɔ ekɛ ‘kpɔmɔnɔ ni yeɔ egbɔ’ ha.—1 Timoteo 2:6.

Adesa Wala ni Yeɔ Emuu lɛ Jara

12. (a) Tsɔɔmɔ srɔtofeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni kã Yesu gbele lɛ kɛ Adam nɔ̃ lɛ teŋ lɛ mli. (b) Yesu ebatsɔ “Naanɔ tsɛ” kɛha adesai toibolɔi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Srɔtofeemɔ yɛ Yesu gbele lɛ kɛ Adam nɔ̃ lɛ teŋ—srɔtofeemɔ ni maa kpɔmɔnɔ jara lɛ nɔ mi. Adam gbele lɛ sa, ejaakɛ ejɛ esuɔmɔ mli egbo e-Bɔlɔ lɛ nɔ toi. (1 Mose 2:16, 17) Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Yesu gbele lɛ esaaa kwraa, ejaakɛ “efeee esha.” (1 Petro 2:22) No hewɔ lɛ, beni Yesu gbo lɛ, eyɛ nɔ ko ni jara wa waa ni eshafeelɔ Adam bɛ yɛ egbele mli—hegbɛ ni akɛaaná adesa wala ni yeɔ emuu. No hewɔ lɛ, Yesu gbele lɛ hiɛ afɔleshaa jara. Beni ekwɔ kɛtee ŋwɛi akɛ mumɔŋ gbɔmɔ lɛ, ekɛ efɔleshaa lɛ jara lɛ yaha Yehowa. (Hebribii 9:24) Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, Yesu hé adesai eshafeelɔi, ni lɛ ebatsɔ amɛ-Tsɛ hee lɛ, akɛ lɛ to Adam najiaŋ. (1 Korintobii 15:45) Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni atsɛɔ Yesu akɛ “Naanɔ-tsɛ” lɛ. (Yesaia 9:5) Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ! Adam, tsɛ ni ji eshafeelɔ lɛ, gbɛ gbele eshwã eshwiei fɛɛ nɔ. Yesu, Tsɛ ni yeɔ emuu lɛ, kɛ efɔleshaa lɛ jara lɛ tsuɔ nii koni ekɛ naanɔ wala abaha adesai ni feɔ toiboo.

13. (a) Feemɔ bɔ ni Yesu fo nyɔmɔ ni Adam hiɛ lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. (b) Mɛni hewɔ Yesu afɔleshaa lɛ ehaaa wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ ahe esha lɛ nɔ lɛ?

13 Shi kɛlɛ, te aaafee tɛŋŋ ni gbɔmɔ kome pɛ gbele aaaha mɛi pii ahe eshai anɔ hu? (Mateo 20:28) Wɔfee kpɔmɔnɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ sane ko ni wɔŋma afii pii ni eho nɛ lɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Susumɔ guɔyeli nitsumɔ agbo ko ni hiɛ nitsulɔi ohai abɔ lɛ he okwɛ. Nitsumɔ lɛ mli onukpa ni yee anɔkwale lɛ ha nitsumɔ lɛ bɔ nyɔmɔ; kɛkɛ ni aŋa nitsumɔhe lɛ. Gbɔmɛi ohai abɔ bɛ nitsumɔ, ni amɛnyɛɛɛ amɛwo nyɔmɔ ni amɛhiɛ lɛ. Amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, bii, hɛɛ, kɛ mɛi ni yafriɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ na amanehulu yɛ anɔkwa ni gbɔmɔ kome yeee hewɔ! Kɛkɛ ni ejurɔfeelɔ ko ba ni ebawo nyɔmɔ ni guɔyeli nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ fɛɛ ni aku sɛɛ agbele nitsumɔ lɛ naa ekoŋŋ. Nakai nyɔmɔ kome ni afo mli lɛ hu kɛ hejɔlɛ baha nitsulɔi babaoo lɛ, amɛwekui, kɛ mɛi fɛɛ ni yafriɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ. Shi ani klɛŋklɛŋ nitsumɔ mli onukpa lɛ banáa nɔyaa hee nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ? Dabi, áwo lɛ tsuŋ ni ekuŋ esɛɛ ebatsuŋ nii yɛ jɛmɛ dɔŋŋ! Nakai nɔŋŋ hu Adam nyɔmɔ kome ni ehiɛ lɛ ni afo mli lɛ kɛ sɛɛnamɔi bahaa eseshibii akpekpei abɔ—shi jeee Adam.”

14, 15. Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ Adam kɛ Hawa akɛ mɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee esha lɛ, ni shihilɛ ni wɔyɔɔ mli lɛ yɛ srɔto yɛ amɛnɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Enɛ ja. Kaimɔ akɛ, Adam kɛ Hawa jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee esha. Amɛhala akɛ amɛboŋ Nyɔŋmɔ toi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, afɔ wɔ yɛ esha mli. Wɔbɛ nɔ ni wɔbaahala. Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ wɔha lɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa eshafeemɔ kwraa. (1 Yohane 1:8) Yɛ bei komɛi amli lɛ wɔnuɔ he tamɔ Paulo ni ŋma akɛ: “Mi ni misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hi lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe. Ejaakɛ mimligbɛ gbɔmɔ lɛ mii shɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he; shi minaa mla kroko yɛ mihenii lɛ amli ni kɛ mijwɛŋmɔ mla lɛ wuɔ ta, ni eŋɔɔ mi nom ehaa esha mla lɛ ni yɔɔ mihenii lɛ amli lɛ. Gbɔmɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ ji mi.”—Romabii 7:21-24.

15 Ni kɛlɛ, yɛ kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ! Yesu ji seshi ni taakɛ Nyɔŋmɔ wo shi lɛ, abaatsɔ enɔ “ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ” lɛ. (1 Mose 22:18; Romabii 8:20) Yesu afɔleshaa lɛ gbeleɔ hegbɛi ni yɔɔ naakpɛɛ kɛhaa mɛi ni heɔ enɔ amɛyeɔ lɛ. Nyɛhaa wɔsusuɔ enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi ahe.

Kristo Kpɔmɔnɔ lɛ He Sɛɛ ni Aaaná

16. Yɛ esha shihilɛ ni wɔyɔɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi wɔnine baanyɛ ashɛ nɔ bianɛ yɛ Yesu kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ?

16 Biblia ŋmalɔ Yakobo kpɛlɛɔ nɔ akɛ “wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo.” (Yakobo 3:2) Shi, yɛ Kristo kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, abaanyɛ ni akɛ wɔtɔmɔi lɛ ake wɔ. Yohane ŋma akɛ: “Kɛ́ mɔ ko fee esha jiŋŋ, wɔyɛ mlidamɔlɔ yɛ tsɛ lɛ ŋɔɔ, Yesu Kristo, jalɔ lɛ; ni lɛ ji wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔnɔ.” (1 Yohane 2:1, 2) Shi kɛlɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ mɛi ni esha jeee wɔhe sane ko tsɔ̃. (Yuda 4; okɛto 1 Korintobii 9:27 he.) Shi kɛji akɛ wɔtɔ̃ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfɔse wɔtsuiŋ saji wɔshwie Yehowa hiɛ, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ ‘eŋɔ-faa mra.’ (Lala 86:5; 130:3, 4; Yesaia 1:18; 55:7; Bɔfoi lɛ Asaji 3:19) No hewɔ lɛ, kpɔmɔnɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛ henilee kpakpa asɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni ehaa wɔnyɛɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ yɛ sɔlemɔ mli yɛ Yesu Kristo gbɛi amli.—Yohane 14:13, 14; Hebribii 9:14.

17. Mɛɛ wɔsɛɛ be mli jɔɔmɔi yɔɔ ni baaba yɛ kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ?

17 Kristo kpɔmɔnɔ lɛ gbeleɔ gbɛ koni Nyɔŋmɔ yiŋtoo aba mli— ákɛ adesai ni feɔ toiboo ahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ. (Lala 37:29) Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ shiwoi abɔ ni yɔɔ nɛ, [Yesu] mli hɛɛ lɛ yɔɔ, ni emli nɔŋŋ amen lɛ yɔɔ.” (2 Korintobii 1:20) Eji anɔkwale akɛ gbele ‘eye nɔ akɛ maŋtsɛ.’ (Romabii 5:17) Kpɔmɔnɔ lɛ kɛ nɔdaamɔnɔ ni Nyɔŋmɔ aaatsɔ nɔ akpata nɛkɛ “naagbee henyɛlɔ” nɛɛ hiɛ lɛ haa. (1 Korintobii 15:26; Kpojiemɔ 21:4) Yesu kpɔmɔnɔ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha mɛi ni egboi lɛ po. Yesu kɛɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu [Yesu] gbee, ni amɛaaje kpo.”—Yohane 5:28, 29; 1 Korintobii 15:20-22.

18. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ esha kɛ gbele ena adesai anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ mɔbɔ nɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ atsake enɛ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli?

18 Susumɔ bɔ ni ebaaŋɔɔ eha akɛ ooohi shihilɛ taakɛ ato akɛ eba mli lɛ mli lɛ he okwɛ—yeyeeyefeemɔ ni nyɛɔ wɔnɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ dɔŋŋ! Jeee Nyɔŋmɔ pɛ esha haaa wɔnyɛ wɔkɛ lɛ akpã gbee, shi wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ, tsui, kɛ gbɔmɔtso hu. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ woɔ shi akɛ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, “maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: Migbɔjɔ!” Hɛɛ, gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ helai gbaŋ adesai anaa dɔŋŋ. Mɛni hewɔ? Yesaia haa hetoo: “Mɛi ni yɔɔ mli lɛ, aaaŋɔ amɛnishaianii lɛ afa amɛ.”—Yesaia 33:24.

Kpɔmɔnɔ lɛ—Eji Suɔmɔ Kpojiemɔ

19. Te esa akɛ wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ wɔhere Kristo kpɔmɔnɔ lɛ nɔ wɔha tɛŋŋ?

19 Suɔmɔ tsirɛ Yehowa koni etsu esuɔmɔ Bi lɛ. (Romabii 5:8; 1 Yohane 4:9) Yɛ no sɛɛ lɛ, suɔmɔ tsirɛ Yesu koni ‘ekɛ gbele asa enaa eha mɔ fɛɛ mɔ.’ (Hebribii 2:9; Yohane 15:13) Belɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Paulo ŋma akɛ: “Kristo suɔmɔ lɛ nyɛɔ wɔnɔ, . . . Ni egbo mɛi fɛɛ yigbele, koni mɛi ni hiɛ kamɔ lɛ ahiɛ akakamɔ miiha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe dɔŋŋ, shi moŋ amɛhiɛ akamɔ aha mɔ ni gbo ni atee lɛ shi ekoŋŋ aha amɛ lɛ.” (2 Korintobii 5:14, 15) Kɛji akɛ wɔhiɛ sɔɔ nɔ ni Yesu fee kɛha wɔ lɛ, wɔbaahere nɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, kpɔmɔnɔ lɛ haa anyɛɔ ajieɔ wɔ kɛjɛɔ gbele mli! Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔkɛ wɔnifeemɔi atsɔɔ akɛ wɔbuɔ Yesu afɔleshaa lɛ akɛ ejara jeee nɔ ko.—Hebribii 10:29.

20. Mɛni ji gbɛi komɛi ni wɔtsɔɔ nɔ wɔyeɔ Yesu “wiemɔ” lɛ nɔ?

20 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie tsuiŋ hiɛsɔɔ kpo wɔha kpɔmɔnɔ lɛ? Be fioo ko dani aaamɔ lɛ lɛ, Yesu jaje akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ mi lɛ, eeeye miwiemɔ lɛ nɔ.” (Yohane 14:23) Nɔ ni fata Yesu “wiemɔ” lɛ he ji efamɔ akɛ wɔkɛ ekãa aná enitsumɔ akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ” lɛ mlibaa lɛ mli gbɛfaŋnɔ. (Mateo 28:19) Toiboo ni afeɔ ahaa Yesu lɛ hu biɔ ni wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ.—Yohane 13:34, 35.

21. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya Kaimɔ lɛ gbijurɔyeli shishi yɛ April 1 lɛ?

21 Gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔha kpɔmɔnɔ lɛ ateŋ ekome ji Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ, ni afi nɛɛ abaafee yɛ April 1a lɛ shishi ni wɔɔya. Enɛ hu ji Yesu “wiemɔ” lɛ fã, ejaakɛ yɛ be mli ni etoɔ gbi jurɔ nɛɛ he gbɛjianɔ lɛ, Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔ-kai mi.” (Luka 22:19) Kɛtsɔ nifeemɔ ni he hiaa fe fɛɛ nɛɛ shishi ni wɔɔya, kɛ nibii fɛɛ ni Kristo efã lɛ ni wɔɔbo toi lɛ nɔ lɛ, wɔbaajie wɔ hekɛnɔfɔɔ ni ma shi shiŋŋ akɛ Yesu kpɔmɔnɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ gbɛ lɛ wɔtsɔɔ. Lɛɛlɛŋ ákɛ, ‘yiwalaheremɔ bɛ mɔ kroko ko mli.’—Bɔfoi lɛ Asaji 4:12.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Afi nɛɛ, April 1 kɛ Nisan 14, 33 Ŋ.B., ni ji be ni Yesu gbo lɛ kpãa gbee. Bi Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ koni ole be kɛ he ni abaaye Kaimɔ lɛ he gbi jurɔ lɛ yɛ.

Ani Obaanyɛ Okai?

◻ Mɛni hewɔ adesai nyɛŋ akpata esha shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ?

◻ Yesu ji ‘kpɔmɔnɔ ni yeɔ egbɔ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Yesu kɛ adesa wala ni yeɔ emuu he hegbɛ ni eyɔɔ lɛ tsu nii kɛha wɔ sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mɛɛ jɔɔmɔi baa adesai anɔ yɛ Kristo kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Adesa ni yeɔ emuu—ni kɛ Adam yeɔ egbɔ pɛ—baanyɛ aha jalɛsaneyeli nsɛnii lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Akɛni Yesu yɔɔ hegbɛ kɛha adesa wala ni yeɔ emuu hewɔ lɛ, egbele lɛ hiɛ afɔleshãa jara

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje