Bɔ Ni Wɔɔfee Wɔkpee Awuiyeli Naa Yɛ Basabasa Jeŋ Ko Mli
ANI osheɔ gbeyei akɛ oooje kpo gbɛkɛ? Ani eebi ni okɛ samfelei enyɔ loo etɛ awo oshinai kɛ samfɛji anaa? Ani aju okar aloo obaisikle da? Ani aju okar mli redio? Ani osheɔ gbeyei kɛ onyiɛ akutsei komɛi amli?
Kɛji oha sanebimɔi nɛɛ ateŋ eko hetoo akɛ hɛɛ lɛ, no lɛ ookpee awuiyeli naa yɛ basabasa jeŋ ko mli. Mɛni obaanyɛ ofee yɛ he? Ani Biblia lɛ baanyɛ aye abua bo ni onyɛ okpee naa?
Awuiyeli Jwɛŋmɔ lɛ kɛ Jalɛsaneyeli
Kui titrii etɛ yɔɔ, ni awuiyeli saji kɔɔ amɛhe: awuiyelɔi lɛ, polisifoi lɛ, kɛ mɛi ni ayeɔ amɛ awui lɛ. Mɛni he hiaa koni bo, ni ekolɛ enɛ baanyɛ aba onɔ lɛ, anyɛ akpee awuiyeli naa? Ani obaanyɛ ona nibii etɛ nɛɛ ateŋ eko nɔ hewalɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani obaanyɛ otsake awuiyelɔi lɛ?
Ojogbaŋŋ, awuiyelɔi pii kɛ awuiyeli efee nitsumɔ ni amɛtsuɔ. Amɛhala no akɛ shihilɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni amɛaatsɔ nɔ amɛhi shi. Jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ lɛ tamɔ akɛ ‘Mɛni hewɔ esa akɛ otsu nii kɛji obaanyɛ otsɔ nɔ ni mɛi etsu nii ni amɛna lɛ nɔ ohi shi?’ Ojotswalɔi nɛɛ le akɛ mɛi ni amɛnine shɛɔ amɛnɔ lɛ kɛ shika ni amɛhiɛ lɛ baaha amɛ ni amɛkɛ amɛ epeleŋ he. Ni akɛni ebaanyɛ eba hu akɛ abaamɔmɔ amɛ ni ayawo amɛ tsuŋ hewɔ lɛ, kɛha amɛ lɛ awuiyeli he yɛ sɛɛnamɔ.
Kɛfata he lɛ, gbɛi ni atsɔɔ nɔ yɛ saneyeli mli lɛ yɛ haŋtsii ni eheɔ be babaoo hu. Maji pii yɛ ni saneyeli hei, kojolɔi kɛ tsuŋwoo hei fioo pɛ amɛyɔɔ. Awuiyeli saji ni yɔɔ ni abaaye lɛ fa fe gbɛjianɔtoo ni baatsu he nii lɛ. Jalɛsaneyeli kokloloŋto lɛ miinyiɛ blɛoo kwraa akɛ eha shihilɛ lɛ efee tamɔ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ mli nɔ ni fe afii akpei etɛ ni eho nɛ lɛ: “Akɛni awooo nitsumɔ fɔŋ he nyɔmɔ amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, gbɔmɛi abii atsuii eje ekaa yɛ amɛmli kɛmiifee efɔŋ.” Taakɛ bɔ ni nɛkɛ Biblia mli shishitoo mla nɛɛ tsɔɔ lɛ, hiɛnɔkamɔ bibioo pɛ ayɔɔ yɛ nɛkɛ naagba nɛɛ he tsabaa namɔ mli kɛtsɔ awuiyelɔi lɛ ayifalɛ ni aaaha eba shi aloo amɛtsakemɔ nɔ.—Jajelɔ 8:11.
Ni kuu ni ji enyɔ, polisifoi lɛ hu? Ani hiɛnɔkamɔ ko yɛ akɛ polisifoi lɛ baanyɛ amɛkɛ enaa tsabaa ni hi jogbaŋŋ aha? Amɛbaajie naa akɛ: Akɛni mlai ni afee lɛ faa awuiyelɔi ahegbɛi ahe jogbaŋŋ, akɛni mlalelɔi ni nɔ ko etsiii amɛ gbɛ ni amɛkafee efɔŋ lɛ nyɛɔ amɛtsɔmɔɔ mla lɛ ni amɛhaa mɔ ko ni eye fɔ lɛ yeɔ bem, akɛni maŋbii sumɔɔɔ ni amɛwoɔ shika ni he hiaa ni akɛaamamɔ tsuŋwoo hei pii ni dara, kɛ agbɛnɛ akɛni polisifoi ayi faaa hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛye omanye tsɔ ko kɛte shi amɛwo awuiyeli ni efa babaoo lɛ.
Enɛ kɛ wɔ baa kuu ni ji etɛ lɛ nɔ, mɛi ni anyɛɔ ayeɔ amɛ awui lɛ: wɔ, maŋbii lɛ. Ani nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛye wɔbua wɔhe ni wɔnyɛ wɔkpee shihilɛ ni heɔ etsɔ basabasafeemɔ nɛɛ naa?
Nilee ni Hi kɛ Jwɛŋmɔ
Biblia mli wolo ni ji Abɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋɔɔ ŋaawoo ni hi kɛ jwɛŋmɔ oto, ni amɛaatsɔ wala amɛha osusuma kɛ wulamɔ nɔ ha okuɛ. No dani ooonyiɛ ogbɛ lɛ nɔ shweshweeshwe, ni otɛŋ onane.” Abaanyɛ akɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii yɛ shihilɛi ni baanyɛ aha mɔ ko ayaje awuiyeli shishi lɛ amli. No hewɔ lɛ, mɛni ji gbɛi ni nilee ni hi lɛ aaanyɛ atsɔ nɔ aye abua wɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ ekomɛi?—Abɛi 3:21-23.
Awuiyelɔi feɔ amɛ nii tamɔ kooloi awuiyelɔi ni mɔmɔɔ kooloi krokomɛi ni amɛgbeɔ amɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Amɛtaoɔ mɛi ni amɛnine baanyɛ ashɛ amɛnɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Amɛsumɔɔɔ ni amɛka akɛ amɛkɛ mɔ aaapele nii ahe ni ebalɛ akɛ abaamɔmɔ amɛ kɛji amɛbaanyɛ amɛna nakai nɔ koome lɛ nɔŋŋ kɛjɛ mɔ kroko ni amɛnine baanyɛ ashɛ enɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. No hewɔ lɛ amɛmɔmɔɔ mɛi ni edara yɛ afii amli, helatsɛmɛi, mɛi ni ehao, kɛ mɛi ni leee akɛ oshara ko ni tamɔ nakai yɛ lɛ. Ojotswalɔi lɛ halaa hei ni hi kɛ be ni hi kɛha mɛi atutuamɔ. Biɛ ji he ni mɛi ni baanyɛ ayaje awuiyeli shishi lɛ baanyɛ amɛkɛ nilee atsu nii yɛ.
Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ mli lɛ, mɛi ni sumɔɔ efɔŋ feemɔ lɛ fɔɔ amɛnifɔjianii lɛ tsumɔ yɛ duŋ mli. (Romabii 13:12; Efesobii 5:11, 12) Eji anɔkwale akɛ afɔɔ gbɔmɛi babaoo ni ayeɔ amɛ wui kɛ nibii ni ajuɔ ŋmɛnɛ lɛ feemɔ yɛ duŋ mli. (Okɛto Hiob 24:14; 1 Tesalonikabii 5:2 he.) No hewɔ lɛ, kɛ ehiɔ feemɔ lɛ, mɔ ni ji nilelɔ lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni ekayaje he ko ni yɔɔ oshara yɛ duŋ mli. Yɛ New York maŋtiase ni awuiyeli fa waa lɛ mli lɛ, saji ni polisifoi ŋmalaa amɛshwieɔ shi daa gbi lɛ tsɔɔ akɛ atswaa mɛi pii ojo yɛ hulu shinyɔɔ sɛɛ, ni titri lɛ yɛ gbɛkɛ 10:00 sɛɛ, ni yɛ bei babaoo mli lɛ, yɛ be mli ni amɛmiiku amɛsɛɛ kɛya amɛshiai. Awuiyelɔi nɛɛ yɛ gbɛjegbɛi ni mɛi enyiɛɛɛ nɔ lɛ anɔ, amɛmiimɛ mɛi ni amɛnine baashɛ amɛnɔ. No hewɔ lɛ, kɛji obaanyɛ omɛ ni ota bɔs loo taxi mli moŋ fe ni ooonyiɛ kɛtsɔ he ko ni yɔɔ oshara lɛ, no lɛ esa akɛ oŋmɛ otsui shi ni omɛ. Kɛ jeee nakai lɛ, niiashikpamɔ ni okɛbaakpe lɛ baadɔ bo waa.
Ayi Kristofonyo ko waa ni aju ehe nibii hu fɛɛ be mli ni, yɛ nɔ najiaŋ ni eeemɛ ni eta bɔs mli aaafee gbɛkɛ ŋmɛji nyɔŋma mli lɛ, enyiɛ gbɛ jɛkɛmɔ fioo ko yɛ he ko ni ewo duŋ fioo lɛ. Mɛi krokomɛi nyiɛ gbɛ lɛ nɔ, shi ojotswalɔi etɛ komɛi etsɔ mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ tsɔne. Beni amɛteŋ mɔ kome na akɛ mɔ ko ni amɛnine baanyɛ ashɛ enɔ nyiɛ gbɛ lɛ nɔ pɛ kɛkɛ ni efee okadi etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ. Oya nɔŋŋ ni amɛtutua mɔ lɛ ni amɛju nibii ni ehiɛ lɛ fɛɛ ni amɛwieee wiemɔ kome folo po. Amɛhe fee oya waa akɛ mɔ kroko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ naaa be ni ekɛaafa ehe. Mɔ ni amɛnine shɛ enɔ nɛɛ kpɛlɛ nɔ yɛ sɛɛ mli akɛ: “Wɔsɛɛ lɛ mamɛ bɔs lɛ.”
Gbekɛ bibioo ko ni awo lɛ ‘Mɔ ni he yɔɔ oya kɛ juu,’ ni esharaa nibii yɛ mɛi akotokui amli yɛ Dickens adesa wolo ni atsɛɔ lɛ Oliver Twist mli lɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɛjegbɛi anɔ gbekɛbii fɔji lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ bibioo ko pɛ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ julɔi kɛ ojotswalɔi lɛ tamɔɔɔ nakai julɔ ni he yɔɔ oya lɛ, ejaakɛ amɛhiɛɔ tui kɛ kaklai, ni amɛkɛbaatsu nii hu, ni afii abɔ ni amɛye lɛ kɔɔɔ he eko. Shishɛralɔi ni elaaje, kɛ gbɔi kɛ mɛi ni nyiɛ ni amɛmiijie amɛhiɛtserɛ yɛ maŋtiasei ni gbɔmɛi ayi fa yɛ mli lɛ ji mɛi ni nɛkɛ ojotswalɔi ni nɔ ko etsiii amɛnaa nɛɛ anine shɛɔ amɛnɔ oya. Amɛjuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ oya fe bɔ ni atswaa hiŋmɛi po! Mɛni haa julɔi ahiɛɔ kɔ̃ɔ mɛi anibii asharamɔ nɔ lɛ? Nibii tamɔ shika kuɛnii loo jwiɛtɛi ni jara wa ni awo ni eena. Aloo mfoniri-shamɔ tsɔne ni etsotsoro gbɔi ni shɛraa shi lɛ eko kuɛ. Etamɔ nɔ ni mɔ lɛ eŋma ekpɛtɛ ehe akɛ, “Baamɔ mi!” No hewɔ lɛ, ehe hiaa ni akɛ nilee atsu nii. Esa akɛ okɛ jwetri ni ohiɛ lɛ ato, ni ohiɛ mfoniri-shamɔ tsɔne lɛ bɔ ni anaŋ yɛ faŋŋ mli, ni ekolɛ okɛto baagi agbo mli. Nilee gbɛ diɛŋtsɛ nɛ.
Ni ohiɛ aaahi ohe nɔ jogbaŋŋ hu lɛ ji gbɛ kroko ni anyɛɔ akɛkpeɔ awuiyeli naa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nilelɔ lɛ, ehiŋmɛii yɛ eyitso he, shi kwashia lɛ, duŋ mli enyiɛɔ.” (Jajelɔ 2:14) Nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ ni akɛaato awuiyeli he naagba lɛ he lɛ baaha mɔ ko anyɛ akadi mɛi ni foɔ shi kɛyaa kɛbaa ni jeee yɛ yiŋtoo kpakpa ko he lɛ jogbaŋŋ. Ha ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ julɔi ni baanyɛ anyiɛ osɛɛ ni amɛsha obaagi yɛ odɛŋ beni onyiɛ gbɛjegbɛ ko he nanegbɛ nɔ lɛ he jogbaŋŋ. Akɛni mɛi komɛi taa baisikle nɔ ni amɛkɛsharaa mɛi krokomɛi anibii beni amɛhoɔ amɛhe lɛ hewɔ lɛ, kaanyiɛ nanegbɛ lɛ toi kpaakpa, titri lɛ kɛ ohiɛ nɔ ko yɛ odɛŋ tamɔ baagi. Kaata tsɔne ni mɛi faaa tsɔ yɛ mli lɛ mli. Ni kɛ ofata mɛi pii ahe ni nyɛnyiɛ he ni kanei miikpɛ jogbaŋŋ yɛ lɛ, no lɛ oshara baaa ohe tsɔ. Julɔi sumɔɔɔ ni anaa amɛhiɛ ni ayooɔ amɛ.
Samfɛji kɛ shinaai ni ajwaraa ni ayajuɔ lɛ hu ji awuiyeli gbɛ kome ni abaanyɛ atsi naa kɛji gbɔmɛi ha amɛhiɛ hi amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ awuiyeli he. Biblia lɛ kɛ to nii ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Amɛboteɔ samfɛji amli tamɔ julɔi.” (Yoel 2:9) Nilee diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ esaaa ni oshiɔ osamfɛji kɛ shinaai ofɔɔ ni oŋamɔɔɔ. Eji anɔkwale be fɛɛ be akɛ atswã hi kwraa fe mɔ mli ni atsa. Shika babaoo ni obaafite ni okɛbu oshia he lɛ bafeɔ hebuu nɔ yɛ juu kɛ gbɔmɔtsoŋ pilamɔ ni ooona lɛ he.
Shi Kɛji Aatswa Bo Ojo Hu?
Hɛɛ, shi mɛni obaafee, kɛji okwɛɔ ohe nɔ yɛ enɛɛmɛi fɛɛ he, ni kɛlɛ ayafo bo ni aatswa bo ojo lɛ? Bɔɔ mɔdɛŋ ni otsui akafa, ni okɛ oyaiyeli hu akafee nɔ ko. Kaimɔ akɛ julɔ lɛ hu he miitswa shi, ni no hewɔ lɛ ebaanu nɔ ni otaoɔ ofee lɛ shishi yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni owie ni okɛ nuu loo yoo nɛɛ asusu nii ahe kɛji ebaaŋmɛ nakai feemɔ gbɛ. (Hɛɛ, mɔ ni ebatutua bo nɛɛ baanyɛ afee yoo.) Bei komɛi lɛ, kɛ ojotswalɔi lɛ na amɛle akɛ mɔ ni amɛtutua lɛ lɛ ji Kristofonyo anɔkwafo lɛ, ehaa amɛnijiaŋ jeɔ wui. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni ebaafee enii lɛ, kɛ shika kɛ nibii krokomɛi ni ohiɛ lɛ kɛkɛ etaoɔ lɛ, no lɛ kaaka akɛ obaate shi owo lɛ. Okɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ebiɔ lɛ aha lɛ kɛkɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko wala jara wa fe enɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ.—Okɛto Marko 8:36 he.
Bɔɔ mɔdɛŋ ni ekana akɛ ookwɛ lɛ koni oyoo lɛ, shi nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, kadimɔ nibii pɔtɛɛ komɛi yɛ ojotswalɔ lɛ he, yɛ atade ni ekolɛ ewo loo yɛ enyiɛmɔ mli. Mɛni obaanyɛ okadi yɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ewieɔ lɛ he? Nɛkɛ kadimɔ nibii bibii nɛɛ fɛɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛji oyabɔ polisifoi lɛ amaniɛ yɛ sɛɛ mli, akɛni awuiyelɔi pii ji mɛi ni tsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛi pɔtɛɛ anɔ amɛkɛfeɔ nibii komɛi ni no hewɔ lɛ ehaa anyɛɔ ayooɔ amɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ hewɔ.
Ni awuiyeli nɔ ko ni ooohiɛ kɛbu ohe lɛ hu? Eka shi faŋŋ akɛ efeŋ nilee gbɛ kɛhaŋ Kristofonyo ko akɛ eeehiɛ awuiyeli nɔ ko. Kɛji ojotswalɔ lɛ susu akɛ oojie awuiyeli nɔ ko lɛ, no lɛ esusuŋ eyiŋ shii enyɔ yɛ awui ni ekolɛ ebaaye bo aloo gbe ni ebaagbe bo lɛ he. Kɛfata he lɛ, kɛji owula ohe ni okɛ awuiyeli nibii baate shi awo lɛ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ni onyiɛ Biblia mli shishitoo mla ni kɛɔ akɛ “nyɛkɛ mɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli” lɛ sɛɛ?—Romabii 12:18.
Bɔ fɛɛ bɔ ni obaakwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ oha lɛ, nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ obaaka he ohi shi akɛ mɔ ko ni ayeŋ lɛ awui. Yɛ maji ni awuiyeli fa babaoo yɛ mli lɛ amli lɛ, nɔ pɛ ni he hiaa ji ni oyaje he ni esaaa yɛ be ni esaaa mli. Etsɛko tsɔ ni lɔya ko shi enitsumɔ he yɛ New York akɛ eyaanu kɔfe ni eba. Beni eboteɔ shwapo lɛ mli lɛ, obalaŋtai komɛi kɛ kar bama shi, ni amɛbɔi tu tswiamɔ kɛ shwapo lɛ mli woo. Tuŋtɛi lɛ eko bote lɔya lɛ yitso mli ni egbe lɛ. “Be kɛ nibii ni aleee” hewɔ lɛ, elaaje ewala. Mɛɛ oshara nɛ! Ani hiɛnɔkamɔ ko yɛ akɛ abaana ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ awuiyeli ni efa babaoo yɛ je lɛŋ lɛ naa kwraa kɛmɔ shi be ko?—Jajelɔ 9:11.
Be Mli ni Awuiyeli Sɛɛ Baafo
Aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, Yesu gba efɔ shi akɛ yinɔ ko baaba ni baana nibii ni yɔɔ gbeyei kwraa fe eko fɛɛ eko ni yinɔ ko ena da. Kɛtsɔ televishin kɛ adafitswaa gbɛi ni haa anaa nibii amrɔ nɔŋŋ lɛ anɔ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ, dabi, akpekpei akpei abɔ naa nibii fɔji ni afeɔ lɛ yɛ be mli ni afeɔ lɛ yɛ amɛmaŋ adafitswaa gbɛi anɔ. Je lɛ etsɔ tamɔ akrowa, ni je lɛŋ adafitswaa ko tsɔɔ tamɔ maŋ sane amrɔ nɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, anaa nibii ni yaa nɔ lɛ yɛ shia mli daa, ni taakɛ Yesu gba efɔ shi lɛ, mɛi pii yɛ ni ‘nɔ nyɔnyɔɔ amɛnɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ni baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ.’—Luka 21:26.
Yesu tsɔ hiɛ ena nibii ni eba kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, nibii ni baafee nɔ ni tsɔɔ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ hiɛ lɛ. (Mateo 24:3-14) Shi ekɛɛ hu akɛ: “Beni nyɛaana akɛ nibii nɛɛ etsɔ naa shi lɛ, nyɛnaa nyɛlea akɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ eta.” (Luka 21:31) No tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ jalɛ nɔyeli lɛ baasa shikpɔŋ lɛ he yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.—Mateo 6:9, 10; Kpojiemɔ 21:1-4.
Yɛ nakai nɔyeli lɛ shishi lɛ, mɛi ni he jɔ, mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, kɛ mɛi ni feɔ toiboo amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ pɛ baana shikpɔŋ nɔ Paradeiso shihilɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Mɛni baaba awuiyelɔi lɛ kɛ efɔŋfeelɔi lɛ anɔ? “Eyeŋ be ko ni aaafolɔ amɛ ashwie tamɔ jwɛi, ni amɛaaŋala tamɔ baa fɔ. Ejaakɛ efɔŋfeelɔi lɛ, aaafolɔ amɛ ashwie, shi mɛi ni kwɛɔ Yehowa gbɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ.” Basabasafeemɔ loo awuiyeli ko ehiŋ shi yɛ nakai jalɛ ŋwɛi nɔyeli lɛ shishi—Lala 37:2, 9.
Kɛji obaasumɔ ni ole nibii babaoo yɛ nɛkɛ toiŋjɔlɛ nɔyeli ni baahi shi kɛya naanɔ nɛɛ he hiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia nɔ lɛ he lɛ, no lɛ taomɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ okutso lɛ mli lɛ asɛɛ gbɛ aloo yaa amɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Amɛkɛ miishɛɛ baaye amɛbua bo ni onu Biblia lɛ shishi, ni amɛheee bo nɔ ko.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
“Ejaakɛ efɔŋfeelɔi lɛ, aaafolɔ amɛ ashwie, shi mɛi ni kwɛɔ Yehowa gbɛ Iɛ shikpɔŋ Iɛ aaatsɔ amɛnɔ”
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]
Kɛ akɛ Charles Dickens wolo lɛ mli mɔ ni he yɔɔ oya kɛ mɛi akotokui amli nibii sharamɔ lɛ to ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ojotswalɔi ahe lɛ, eleee no ko kwraa
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Graphic Works of GEORGE CRUIKSHANK, by Richard A. Vogler, Dover Publications, Inc.