Yaa Nɔ Odũ Dumɔwui Lɛ—Yehowa Baaha Ekwɛ̃
TAAKƐ FRED METCALFE GBA LƐ
MRA mli yɛ 1948, be ko beni minyiɛ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, mitee ŋmɔ bibioo ko ni yɔɔ Cork maŋ lɛ klotia yɛ Ireland wuoyigbɛ lɛ mli. Beni mitsɔɔ okwaafonyo lɛ mɔ ni miji lɛ, kɛkɛ ni ehiɛ tsu amrɔ. Emli fu waa, ni ebɔi bolɔmɔ akɛ Komunistnyo ji mi, ni ejo foi ni eyaakɔ dade ni ekɛloɔ jwɛi lɛ. Mimɛɛɛ ni majwɛŋ shii enyɔ, shi moŋ amrɔ nɔŋŋ ni mijo foi kɛjɛ ŋmɔ lɛ mli kɛyata baisikle ni mishi yɛ gbɛ lɛ toi lɛ nɔ. Gɔŋ lɛ nɔ kwɔ grɔŋŋ diɛŋtsɛ, shi mikɛ baisikle lɛ kpeleke oya bɔ ni manyɛ, ni mikwɛɛɛ misɛɛ, beni mijwɛŋmɔ feɔ mi akɛ okwaafonyo lɛ baafɔ dade lɛ ni ebatsu mi tamɔ akpɔlɔ ko lɛ.
MILE bɔ ni gbɔmɛi feɔ amɛnii yɛ gbɛi ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ jogbaŋŋ yɛ afii enyɔ ni mikɛbahi Republic of Ireland kɛjɛ be mli ni mishi England miba akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ 1946 lɛ mli. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akuu bibioo ni miyafata amɛhe, ni amɛyifalɛ aaafee mɛi 24 pɛ le kɛ naatsii ni jɛɔ basabasafeemɔi kɛ amɛhe oshekuyeli mlibaa lɛ miikpe. Shi mihiɛ ka nɔ akɛ yɛ naagbee lɛ, Yehowa mumɔ lɛ baaha ewo yibii kpakpai.—Galatabii 6:8, 9.
Shi kɛlɛ, dani magba bɔ ni nibii tee nɔ ha lɛ, ha magba bo bɔ ni migbekɛbiiashi shihilɛ ji kɛ tsɔsemɔ ni ha minyɛ midamɔ shi shiŋŋ yɛ nɛkɛ shihilɛi ni kaa mɔ nɛɛ amli lɛ he sane fioo.
Fɔlɔi Anɔkwɛmɔ nɔ kɛ Tsɔsemɔ Kpakpa
Mitsɛ na anɔkwale lɛ mra mli yɛ 1914 tɔɔ. Be ko beni efaa gbɛ kɛjɛɔ Sheffield, yɛ England, he ni eyakwɛ bɔɔltswaa akaŋshii ko yɛ kɛyaa shia lɛ, ekane Biblia mli dɛhiɛmɔ wolo ko ni gbala shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ mli jogbaŋŋ eha lɛ. Etee sɔlemɔi pii amli kɛha esanebimɔi lɛ ahetoo hamɔ, shi eyeee omanye tsɔ ko. Shi kɛlɛ, nɔ ni ekane yɛ nakai dɛhiɛmɔ wolo lɛ mli lɛ ha ena miishɛɛ. Ebi ni akɛ Studies in the Scriptures lɛ wolokpoi ekpaa ni dɛhiɛmɔ wolo lɛ etswa he adafi yɛ sɛɛ lɛ amaje lɛ, ni ekane fɛɛ fitsofitso, ni yɛ bei babaoo mli lɛ ekaneɔ aahu kɛyashiɔ leebi maŋkpa. Ataa na amrɔ nɔŋŋ akɛ ena anɔkwale lɛ.
Etsɛɛɛ kɛkɛ ni ekɛ Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔi bɔɔ, ni nakai tsakpaa lɛ tee nɔ aahu fe afii 40 sɔŋŋ, ni ekɛ be babaoo sɔmɔ akɛ onukpai lɛ asɛinɔtalɔ yɛ be nɛɛ mli. Nɔ ni ŋɔɔ mitsɛ naa waa ji akɛ, enyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɛi enyɔ kɛ enyɛmimɛi yei etɛ lɛ fɛɛ kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Enyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɔ kome ye obalayoo shwapo nɔkwɛlɔ sɛɛyelɔ ko odase, ni yoo nɛɛ kɛ enyɛmiyoo fɛɛ batsɔmɔ mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu. Mitsɛ kɛ enyɛminuu lɛ kɛ obalayei enyɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli.
Yɛ wɔweku lɛ mli lɛ, miji gbekɛbii ejwɛ, ni atsɔse amɛ yɛ “Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli” lɛ ateŋ mɔ kome. (Efesobii 6:4, King James Version) Eŋɔɔ minaa waa akɛ mifɔlɔi bɔ mɔdɛŋ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛdu anɔkwale lɛ amɛwo wɔmli. Yɛ nakai beaŋ lɛ, abɛ woji pɔtɛɛ komɛi ni afee ni baaye abua fɔlɔi ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ; shi wɔkɛ The Harp of God wolo lɛ feɔ weku nikasemɔ shii enyɔ daa otsi, kɛ agbɛnɛ daa gbi ŋmalɛ lɛ hu he susumɔ daa gbi.—5 Mose 6:6, 7; 2 Timoteo 3:14, 15.
Minyɛ kɛ mitsɛ hu fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ hiɛsɔɔ ni amɛjieɔ kpo yɛ kpeeiyaa he kɛ ekaa hu ni amɛyɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he. Kɛfata mitsɛ sui kpakpai lɛ ahe hu lɛ, enyɛɔ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ shwɛɔ, ni ekɛ nɛkɛ su nɛɛ fɔ ebii lɛ fɛɛ. Nitsumɔ kpakpa ni mifɔlɔi tsu lɛ wo yibii kpakpai. Amɛbihii ejwɛ, ni amrɔ nɛɛ amɛ fɛɛ amɛye fe afii 60 kɛyaa lɛ fɛɛ miisɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ bianɛ.
Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ lɛ Mlibotemɔ
Yɛ April 1939, beni miye afii 16 lɛ, migbe skul naa ni mibatsɔ daa gbɛgbalɔ. Mitsɛ bafata mihe yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli ni ekɛ tsɔsemɔ ni hi fe fɛɛ ha mi. Wɔfa gbɛ yɛ baisikle nɔ, ni wɔtsu shikpɔŋkuku ni kɛ wɔshia lɛ jɛkɛmɔ aaafee shitoi kpawo lɛ fɛɛ mli nii jogbaŋŋ. Daa gbi lɛ wɔ fɛɛ wɔhiɛɔ woji bibii 50, ni wɔbaaa shia aahu ja wɔkɛ fɛɛ eha da.
No sɛɛ afii enyɔ mli lɛ, mina hegbɛ akɛ mafata mɛi ni ahala amɛ klɛŋklɛŋ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ Britain lɛ ahe. Eji miishɛɛ sane akɛ minine aaashɛ nɛkɛ jɔɔmɔ nɛɛ nɔ, shi eyɛ dɔlɛ babaoo hu akɛ mashi teokrase shia ni yɔɔ shweshweeshwe ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli. Shi yɛ be fioo mli, kɛ agbɛnɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, minyɛ mihi shihilɛ hee nɛɛ mli.
Migbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ bafo fioo yɛ Jeŋ Ta II mli, beni awo mi kɛ Odasefoi obalaŋtai krokomɛi atsuŋ yɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ lɛ. Beni miyɔɔ Durham tsuŋwoo he lɛ, abale mi akɛ YP (Young Prisoner) aloo Obalanyo Gboklɛfonyo. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mawo trɔsa loo shishigbɛ atade ni yɔɔ kuku—ni enɛ ehiii kwraa yɛ fɛ̃i lɛ hewɔ. Bo lɛ susumɔ Wilf Gooch, (ni amrɔ nɛɛ eji Britain Nitsumɔ he Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ lɛ), Peter Ellis, (ni amrɔ nɛɛ eji Britain Nitsumɔ he Nine Ajinafoi Akuu lɛ ateŋ mɔ kome), Fred Adams, kɛ mi—ni wɔ fɛɛ wɔkɛlɛmɔ miihe ashɛ ninetalɔi ekpaa loo wɔkɛle fe nakai—ni wɔdamɔ shi kutuu ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ wo trɔsa loo shishigbɛ atadei kukuji tamɔ skul gbekɛbii lɛ he okwɛ!
Nitsumɔ—Ireland
Beni ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli lɛ, mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ England hei sɔrɔtoi pii afii etɛ. Kɛkɛ ni minine shɛ nitsumɔ ko ni kaa mɔ ni ehaa mɔ tsui hu nyɔɔ emli lɛ nɔ—yɛ Republic of Ireland. Nɔ nɔŋŋ ni mile yɛ Ireland wuoyigbɛ he ji, shwɛ fioo ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ afee Roman Katoleknyo. Shi miku mihiɛ mishwie nijiaŋwujee wiemɔi ni mɛi komɛi wie ni minu lɛ fɛɛ nɔ, ni mikɛ oyaiyeli kpɛlɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Nɛkɛ be nɛɛ ji be ni akɛbaalɛɛ anɔkwa jamɔ mli, ni miyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baatsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eye ebua mi.
Odasefoi ni yɔɔ Republic of Ireland lɛ ateŋ mɛi pii yɛ emaŋtiase, ni ji Dublin lɛ mli, ni mɛi enyɔoo ko pɛ yɔɔ hei krokomɛi. No hewɔ lɛ, mɛi babaoo ji mɛi ni enako Yehowa Odasefonyo ko kwraa da. Mikɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi krokomɛi etɛ bɔi nitsumɔ yɛ Cork maŋtiase lɛ mli. Ewa waa diɛŋtsɛ dani wɔnaa mɔ ko ni baabo sane lɛ toi. Kɛ amɛtee Sɔlemɔ loo Mass lɛ, osɔfoi lɛ bɔɔ amɛ kɔkɔ daa gbi yɛ wɔhe, ni amɛtsɛɔ wɔ “Komunistbii abonsamii.” Adafitswaa woji hu bɔ kɔkɔ yɛ wɔnitsumɔ lɛ he.
Gbi ko lɛ yikulɔ ko miiku miyi eeha mi kɛ asooyii kakadaŋŋ ko. Beni wɔgbaa sane lɛ, ebi mi nɔ ni mifeɔ yɛ Cork. Ni miha lɛ hetoo lɛ, emli fu waa ni ekamɔ kitai po. Eniji bɔi kpokpomɔ yɛ emlifu lɛ hewɔ, ni mibɔi namɔ akɛ kɛ mikwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, dani mashi lɛ efo miyitso! Kwɛ bɔ ni mina miishɛɛ waa miha akɛ mishi eshwapo lɛ mli gbɔmɔ muu!
Gbɔmɛi Asafoi ni Feɔ Basabasa
Bei komɛi lɛ ebiɔ ni wɔkɛ asafoi ni miifee basabasa lɛ akpe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbi ko yɛ March 1948 lɛ, wɔhiɛ edɔ waa yɛ shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ mli kɛkɛ ni mɛi babaoo ni miifee basabasa batutua mihefatalɔ lɛ, Fred Chaffin. Akɛni mɛi babaoo nɛɛ nyiɛ esɛɛ hewɔ lɛ, Fred jo foi kɛtee bɔs shidaamɔ he ko ni eyakpa bɔs kudɔlɔ lɛ kɛ tekiti-tselɔ lɛ fai ni amɛye amɛbua lɛ. Shi yɛ no najiaŋ moŋ lɛ, amɛfata mɛi ni tutuaa lɛ nɛɛ he. Fred jo foi kɛtee ehiɛ lolo yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ, ni ebɔ mɔdɛŋ ni eyatee ehe yɛ gbogbo kakadaŋŋ ko ni akɛfo osɔfo ko shia he lɛ sɛɛ.
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mitee ni miyawo mibaisikle lɛ. Mitsɔ gbɛ ni ka afa lɛ nɔ kɛku misɛɛ kɛba maŋtiase lɛ mli, shi beni mibayi gbɛjegbɛ wulu lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ, mɛi lɛ miimɛ yɛ jɛmɛ. Kɛkɛ ni hii enyɔ shɔ mibaagi lɛ yɛ midɛŋ ni amɛshɛrɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ mli lɛ amɛshwie. Ni amɛbɔi mi atswerɛ kalamɔ kɛ mi ŋtia shimɔ. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni nuu ko baje jɛmɛ. Eji polisifoi ni woɔ shia atadei lɛ eko, ni etsi tutualɔi lɛ anaa, ni ekɛ mi kɛ mɛi ni tutuaa mi lɛ fɛɛ tee polisifoi anitsumɔ he.
Nɛkɛ tutuamɔ nɛɛ ha wɔna hegbɛ ni ‘wɔkɛbaafa sanekpakpa lɛ he ni wɔkɛto wɔma shi yɛ mla naa hu.’ (Filipibii 1:7) Beni sane lɛ yashɛ saneyeli he lɛ, polisifonyo ni bajie mi yɛ amɛdɛŋ, ni lɛ diɛŋtsɛ hu lɛ eji Roma Katoleknyo lɛ ye odase eha mi, ni abu mɛi ekpaa fɔ yɛ tutuamɔ lɛ hewɔ. Sane lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ wɔyɛ hegbɛ ni wɔyaa shia kɛ shia ni no hewɔ lɛ enɛ bafee naatsii nɔ kɛha mɛi fɛɛ ni kulɛ amɛbaasumɔ ni amɛkɔ nakai basabasa-feemɔ gbɛ lɛ eko lɛ.
Kɛjɛ shishijee mli lɛ, kulɛ asusu akɛ eyɛ oshara tsɔ akɛ aaatsu nyɛmimɛi yei kɛya hei tamɔ Cork akɛ gbɛgbalɔi. Shi kɛlɛ, etamɔ nɔ ni ebaahi jogbaŋŋ akɛ nyɛmimɛi yei aaaya yei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ. No hewɔ lɛ, bei fioo dani nɛkɛ tutuamɔ nɛɛ aaaba lɛ, Asafo lɛ ha nyɛmimɛi yei gbɛgbalɔi enyɔ nitsumɔ yɛ Cork. Amɛteŋ mɔ kome, Evelyn Macfarlane, tsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni etsu nitsumɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ Chile. Mɔ kroko lɛ, Caroline Francis, ni ehɔɔ eshia yɛ London bɔni afee ni enyɛ efee gbɛgbalɔ yɛ Ireland lɛ batsɔ miŋa.
Anɔkwale Dumɔwui lɛ Kwɛ
Kulɛ ewaŋ kwraa akɛ wɔɔsusu akɛ wɔmiifite wɔbe wɔkɛmiidu Maŋtsɛyeli dumɔwui lɛ yɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ ashishi. Shi, ni wɔna ni wui lɛ miikwɛ̃ yɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ lɛ wo hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli ekaa yɛ Yehowa hewalɛ ni ekɛhaa nii kwɛ̃ɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, be ko lɛ Asafo lɛ kɛ nuu ko ni eŋma wolo ni eebi ni akɛ Let God Be True wolo lɛ eko amaje lɛ lɛ gbɛi kɛ edrɛs maje wɔ. Adrɛs lɛ yɛ Fermoy, yɛ maŋ bibioo ko ni kɛ Cork maŋtiase lɛ jɛkɛmɔ aaafee shitoi 22 lɛ mli. No hewɔ lɛ miho mita mibaisikle lɛ nɔ Hɔgbaa leebi ko ni mitee akɛ miyatao nɛkɛ nuu nɛɛ.
Beni mishɛ Fermoy lɛ, mibi nuu ko ni etsɔɔ mi gbɛ. Ekɛɛ, “Oh, eyɛ ohiɛ gbɛ lolo aaafee shitoi nɛɛhu.” Kɛkɛ ni mitsa nɔ aahu kɛyashi naagbee lɛ miyashɛ ŋmɔ ko mli yɛ akrowa gbɛ ko nɔ. Obalanyo ni ŋma wolo ni akɛ wolo lɛ amaje lɛ lɛ ebadamɔ ŋmɔ lɛ agbo lɛ naa. Beni mijie mihe kpo mitsɔɔ lɛ lɛ, ekɛɛ mi akɛ: “Wolo lɛ jara sa etsiimɔ yɛ shika-tsuru mli!” Wɔgba sane aahu akɛ minaaa be ni mikɛta baisikle lɛ kɛku misɛɛ shitoi 30 kɛtee shia lɛ. Ni amrɔ nɛɛ, yɛ nɔ ni fe afii 40 sɛɛ po lɛ, kɛ mikɛ “obalanyo” nɛɛ, Charles Rinn kpe daa afi yɛ kpokpai wuji anɔ kpeei ashishi lɛ, minaa miishɛɛ waa. Ŋmɛnɛ, asafoi nyɔŋma yɛ Cork maŋtiase lɛ kpokpai lɛ anɔ fɛɛ.
Yɛ 1950 afii lɛ amli lɛ, Caroline kɛ mi gbɛ anɔkwale dumɔwui lɛ wɔshwa Ireland maŋ lɛ teŋ gbɛ. Ekaawoo ni ye bua wɔ koni wɔmia wɔhiɛ lɛ ba yɛ 1961 mli beni heshibalɔi tamɔ “Nanaa” Hamilton kɛ eshaayoo kɛ oyaiyeli kpɛlɛ nɔ lɛ. “Nanaa” Hamilton bafee klɛŋklɛŋ shiɛlɔ ni abaptisi lɛ yɛ County Longford. —1 Tesalonikabii 2:13.
Wɔɔhei bafee naagbaa waa. Kɛ anyɛ shiatsɛmɛi ni haa wɔ tsu lɛ anɔ fioo pɛ kɛkɛ lɛ, amɛkɛɛ wɔya. No hewɔ lɛ, akɛni wɔɔhei etɛ sɔŋŋ je wɔdɛŋ kɛtsara nɔ oyayaayai hewɔ lɛ, wɔyahe buu, kɛ mama ni nu tsɔɔɔ mli ni akɛhaa shikpɔŋ kɛ nɔ ni afiliɔ kɔɔyɔɔ awoɔ mli ni akaa nɔ ni wɔkɛwo wɔ Y-model Ford tsɔne ni wɔhiɛ lɛ sɛɛ. Wɔshiɔ buu lɛ yɛ he fɛɛ he ni wɔɔnyɛ yɛ gbi fɛɛ gbi mli odaseyeli naagbee. Yɛ sɛɛ mli lɛ, wɔnine shɛ tsu ni tamɔ shwiili ni akɛkpɛtɛɔ tsɔne sɛɛ ni kɛlɛ ji ninetalɔi 13 ko nɔ. Edaaa kwraa, ni nibii ni he hiaa waa lɛ fioo ko pɛ yɔɔ mli—wɔnyiɛɔ aaafee shitoo mlijaa ejwɛ mli ekome ni wɔyayɛɔ nu ni wɔbaanu—ni nɔ ni akɛmɔɔ fɛ̃i naa bɛ mli, shi kɛha wɔ lɛ eji fɛo nɔ ko waa diɛŋtsɛ. Gbi ko lɛ aka miishɛɛ henumɔ ni miyɔɔ lɛ akwɛ waa beni mishane yɛ tso shishifa ko nɔ ni mikɛ misɛɛsɛɛ yagbee nu bu kakadaŋŋ leleoo ko ni mli kwɔɔɔ tsɔ mli lɛ. Shi kɛlɛ, wɔhaa kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kɛ eŋa bawɔɔ nɛkɛ tsu ni tamɔ shwiili ni agbalaa nɛɛ mli be fɛɛ be ni amɛaasara wɔ.
Bei komɛi lɛ, mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ jieɔ mlihilɛ ni wɔkpaaa gbɛ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔtee Sligo yɛ Ireland anaigbɛ yɛ 1958 mli, afii kpaanyɔ sɛɛ yɛ be mli ni ashwie gbɛgbalɔi komɛi ni ji hefatalɔi lɛ kɛjɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ sɛɛ. Wɔsɔle wɔbi Yehowa yelikɛbuamɔ ni wɔna he ko ni wɔkɛ wɔtsu ni agbalaa nɛɛ baama, ni beni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai pii etao he ko sɛɛ lɛ, wɔyana tɛ-tsaa he agbo ko ni akpa tɛ-tsaa yɛ mli. Nuu ko ni miikpala tsinai yɛ jɛmɛ gbɛ nɔŋŋ lɛ kɛɛ wɔ akɛ nakai tɛ-tsaa he lɛ ji amɛweku lɛ nɔ. Wɔbi lɛ akɛ, “ani wɔbaanyɛ wɔkɛma biɛ,” ni wɔtsɔɔ lɛ akɛ Biblia asafo ko najiaŋdamɔlɔi ji wɔ. Ni ekɛɛ wɔ akɛ naatsii ko kwraa bɛ he.
No sɛɛ nɔŋŋ ni ebi wɔ akɛ: “Mɛɛ Biblia asafo mli nyɛyɔɔ?” Ebafee hejaramɔ be fioo. Wɔkɛɛ lɛ akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ. Enɛ ha ena wɔhe miishɛɛ, ni eha wɔhe jɔ wɔ waa. Otsii fioo ko sɛɛ lɛ, ekɛ wolo ko ni miitsɔɔ akɛ wɔwo he ni wɔkɛ wɔtsu lɛ ebama lɛ he nyɔmɔ afi baha wɔ. Ekɛɛ: “Wɔtaooo shika ko. Shi wɔle shitee-kɛ-woo ni nyɛkɛkpeɔ lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, no hewɔ lɛ kɛji mɔ ko aaabi nyɛ nɔ hegbɛ ni nyɛyɔɔ ni nyɛkɛ nyɛtsu lɛ bamaa biɛ lɛ, nɔ ni nyɛkɛbaaye he odase ji no.”
Beni wɔyɔɔ Sligo lɛ, wɔnu nuu ko ni ale lɛ jogbaŋŋ akɛ shwapo nɔkwɛlɔ kɛ bɔɔltswalɔ, mɔ ni na wiemɔ lɛ he miishɛɛ beni tsutsu gbɛgbalɔi lɛ yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ he sane. Be fioo ko pɛ ana akɛtee eŋɔɔ yɛ nɔ ni shɛɔ afii kpaanyɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ, wɔsusu bɔ ni eji amrɔ nɛɛ he. Bɔ ni Mattie Burn hiɛ yɔɔ ŋmɔlɔŋmɔlɔ beni mitsɔɔ lɛ mɔ ni miji lɛ ha hetoo. Anɔkwale dumɔwui ni adu afii babaoo ni eho nɛ lɛ gboiko. Eka he eji asafo bibioo ni yɔɔ ekaa yɛ Sligo lɛ mli mɔ ko.
Sui Atsakemɔ
He kome ko ni nyɛɛ mumɔ ni mɛi na kɛha wɔ lɛ mli bawa waa yɛ ji Athlone maŋ lɛ mli. Beni odaseyeli ni mɔɔ shi je shishi yɛ jɛmɛ yɛ 1950 afii lɛ amli lɛ, osɔfoi lɛ to gbɛjianɔ ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ maŋ lɛ afa kome lɛ kɛ amɛniji awo woji ashishi kɛkpɛlɛ wiemɔ ko nɔ akɛ amɛsumɔɔɔ ni Yehowa Odasefoi aba amɛshia. Amɛkɛ wolo nɛɛ yaha nɔyeli lɛ, ni amɛha nitsumɔ lɛ bawa waa yɛ Athlone afii babaoo. Gbi ko lɛ obalaŋtai komɛi yoo mi akɛ Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, kɛkɛ ni amɛbɔi mi tɛ tswiamɔ. Beni miyadamɔ shwapo ko samfɛlɛ naa pɛ, kɛkɛ ni shwapo tsɛ lɛ fɔ mi nine akɛ miba eshwapo lɛ mli—koni ekɛbaa esamfɛlɛ lɛ yi moŋ fe ni ekɛaabaa miyi—ni eha mitsɔ sɛɛ gbɛ agbo lɛ mli kɛtee.
Shi kɛlɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ August 1989 mli, beni miha nyɛminuu anɔkwafo ko yarafeemɔ shishi wiemɔ migbe naa yɛ Athlone lɛ, mina miishɛɛ babaoo, ni minyɛɛɛ matsi bɔ ni minaa kpɛ mihe yɛ shweremɔ ni Yehowa eha eba jɛmɛ lɛ he lɛ naa. Yɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, maŋbii aaashɛ 50 bo yarafeemɔ shishi wiemɔ lɛ toi kɛ bulɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa fɛfɛo ni nyɛmimɛi lɛ ema lɛ mli.
Tsɔsemɔ Krɛdɛɛ yɛ Gilead Skul
Yɛ 1961 mli lɛ, afɔ mi nine kɛha nikasemɔ ko ni heɔ nyɔji nyɔŋma yɛ Watchtower Bible School of Gilead. Nɛkɛ nikasemɔ krɛdɛɛ nɛɛ yɛ kɛha nyɛmimɛi hii pɛ, no hewɔ lɛ ebabi ni mi kɛ Caroline fɛɛ asusu nɛkɛ ninefɔɔ nɛɛ he kɛ sɔlemɔ. Wɔhi shi afii 12 sɔŋŋ ni wɔmli gbalako da. Kɛfata he lɛ, akɛni miŋa hu sumɔɔ waa akɛ eeeya Gilead Skul lɛ eko koni etsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ hewɔ lɛ, enijiaŋ baje wui waa akɛ afɔɔɔ lɛ nine. Shi akɛni eyɛ heshibaa jwɛŋmɔ hewɔ lɛ, ekɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni ekpɛlɛ nɔ akɛ miya. Nikasemɔ lɛ bafee hegbɛ ko ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ. Shi ebafee miishɛɛ sane hu akɛ maku misɛɛ kɛba shia ni mikɛ mihe abawo nitsumɔ lɛ mli yɛ Asafo lɛ nitsumɔ he nine lɛ, ni mikɛ ekaawoo aha Odasefoi 200 loo nɔ ni fa fe nakai ni duɔ dumɔwui ni amɛshwieɔ nɔ nu yɛ Ireland yɛ 1960 afi lɛ shishijee mli gbɛ lɛ.
Afii fioo ko sɛɛ, yɛ 1979 lɛ, Caroline na etee Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ New York lɛ beni afɔ mi nine kɛha Gilead nikasemɔ krɛdɛɛ ko kɛha Nitsumɔ he Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlibii lɛ. No ji nɔ ni baafee ewala shihilɛ mli naagbee gbii lɛ amli oti fe fɛɛ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ egbo. Yɛ afii 32 ni wɔkɛsɔmɔ kutuu akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ fɛɛ mli lɛ, ekaa ni Caroline yɔɔ kɛha Yehowa sɔɔmɔ lɛ kɛ ekaa ni eyɔɔ akɛ eeeha nibii ashwere lɛ he ejɔɔɔ kɔkɔɔkɔ.
Mishweɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Nɔ kome ni ye ebua mi ni minyɛ mikpee naa ji sane ko ni je kpo yɛ Awake! wolo tɛtrɛɛ ni ba yɛ nakai beaŋ, ni yitso ji ‘Bɔ ni Ooofee Ohi Shi ni Osuɔlɔ lɛ Fataaa He’ lɛ. (February 8, 1981) Be fɛɛ be ni masusu mihefatalɔ ni elaaje nɛɛ he lɛ, mihiŋmɛiaŋ kpalaa nu, shi mifeɔ nɔ ni nakai sane lɛ woɔ ŋaa akɛ afee lɛ ni mikɛ mibe fɛɛ woɔ Yehowa sɔɔmɔ mli.
Yehowa Jɔɔmɔi Tee Nɔ
Afi dani enɛ aaaba, ni ji yɛ April 1980 mli lɛ, mifata he ni Nyɛminuu Lyman Swingle ni eji Nɔyeli Kuu lɛ mli mɔ kome lɛ jɔɔ nitsumɔ he nine tsu hee lɛ nɔ yɛ Dublin lɛ. Mɛɛ miishɛɛ mina nɛkɛ akɛ mana shiɛlɔi 1,854 ni miitsu nii, ni yɛ nakai beaŋ lɛ Northern Ireland hu fata he! Ni amrɔ nɛɛ, yɛ afi nyɔŋma sɛɛ lɛ, Yearbook lɛ ebɔ shiɛlɔi ayifalɛ ni ji 3,451 he amaniɛ kɛha 1990!
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mina jɔɔmɔ kroko hu mifata he. Beni misɔmɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul tsɔɔlɔ lɛ, mikɛ Evelyn Halford, ni eji nyɛmiyoo ni he yɔɔ fɛo ni eyɔɔ ekaa, ni efa kɛba Ireland koni ebasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ fa babaoo yɛ lɛ kpe. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ May 1986, ni ebafee yelikɛbualɔ kpele diɛŋtsɛ kɛha mi yɛ mi-teokrase nitsumɔi lɛ fɛɛ mli.
Yɛ afii 51 ni mikɛsɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ kɛjɛ beni migbe skul naa nɛɛ fɛɛ mli lɛ, miye emli 44 yɛ Ireland. Minaa miishɛɛ waa akɛ mana mɛi ni miye mibua amɛ lɛ ni amɛmiisɔmɔ Yehowa lolo, ni mɛi komɛi miisɔmɔ akɛ onukpai loo asafoŋ sɔɔlɔi. Manyɛ makɛɛ ni shishashaomɔ ko kwraa bɛ mli akɛ miishɛɛ kpele ni mɔ ko nyɛɔ enaa lɛ amli ekome ji ni eye ebua mɔ kroko kɛbanyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ.
Ewoɔ hemɔkɛyeli hewalɛ babaoo diɛŋtsɛ akɛ aaana akɛ anɔkwa jamɔ miiwo yibii yɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ yɛ Ireland, yɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa lɛ fɛɛ sɛɛ. Amrɔ nɛɛ, shiɛlɔi aaashɛ 3,500 yɛ asafoi fe 90 mli yɛ maŋ lɛ fɛɛ mli. Lɛlɛŋ, husui bɛ nɔ ni Yehowa baanyɛ afee lɛ he. Kɛji wɔkɛ ekaa du ni wɔshwie nɔ nu lɛ, ebaaha nibii lɛ akwɛ̃. (1 Korintobii 3:6, 7) Mile akɛ enɛ ji anɔkwale. Mina ni eba mli yɛ Ireland.