Nɔ ni Hi Fe Fɛɛ ni Mikɛ Miwala Aaafee
TAAKƐ BOB ANDERSON GBA
Aaafee afii nyɔŋma nɛ lɛ, minanemɛi komɛi bi mi akɛ: “Mɛni hewɔ onyɛ otee nɔ aahu be babaoo akɛ gbɛgbalɔ lɛ, Bob?” Ni miŋmɔ fioo, ni mikɛɛ: “Nakai, shi ani nyɛle nitsumɔ kroko ni hi fe gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ?”
MIYE afii 23 yɛ 1931 mli beni mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ. Amrɔ nɛɛ miyana afii 87, ni miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lolo. Mile akɛ minyɛŋ mikɛ miwala atsu nɔ ko kpakpa fe enɛ. Ha matsɔɔ bo nɔ hewɔ.
Yɛ 1914 mli lɛ, abashi dɛhiɛmɔ wolo ko yɛ wɔshia. Mɛi ni ŋma ji Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Beni Odasefonyo lɛ ku esɛɛ eba ekoŋŋ lɛ, minyɛ bi lɛ saji babaoo yɛ hɛl la he. Atsɔse lɛ jogbaŋŋ akɛ Wesley Methodist sɔlemɔyalɔ, shi enyɛɛɛ ekɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ naanɔ piŋmɔ he nɛɛ ato Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ he. Beni ebana ele anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni ekɛɛ: “Mina miishɛɛ waa fe bei fɛɛ ni eho yɛ mishihilɛ mli!”
Minyɛ kpa nitsɔɔmɔ yɛ Methodist Hɔgbaa skul lɛ amrɔ nɔŋŋ, ni eyafata Biblia Kaselɔi akuu bibioo lɛ he. Ebɔi shiɛmɔ yɛ maŋ nɔ he ni wɔjɛ lɛ, ni ji Birkenhead, ni kwɛɔ Liverpool lɛji adaamɔhe lɛ hiɛ tuuŋtu, yɛ Mersey Faa lɛ sɛɛ lɛ, ni etsɛɛɛ ni ekɛ baisikel hu bɔi maji ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ anɔ yaa. Eye odase yɛ shikpɔŋkuku agbo nɛɛ mli aahu yɛ ewala gbii ni eshwɛ lɛ fɛɛ mli, ni abale lɛ waa, ni ekɛfee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa efɔ shi eha ebii lɛ. Egbo yɛ afi 1971 mli, beni eye afii 97, ni eji Odasefonyo ni yɔɔ ekaa aahu kɛyashi naagbee.
Ajie mikɛ minyɛmiyoo Kathleen kɛjɛ Methodist Hɔgbaa skul lɛ ni wɔyafata Awo he kɛtee Biblia Kaselɔi akpee ni eyaa lɛ. Yɛ sɛɛ mli, beni mitsɛ hu bafata wɔhe lɛ, mifɔlɔi to gbɛjianɔ kɛha daa weku Biblia nikasemɔ yɛ The Harp of God wolo lɛ mli. No mli lɛ nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji nɔ hee kwraa yɛ nakai beaŋ, shi nɛkɛ shishitoo kpakpa ni wɔna mra yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he nɛɛ he ba sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ, ejaakɛ eha mikɛ minyɛmiyoo lɛ fɛɛ wɔkɛ wɔhe wo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ be ni sa mli.
Awo wieɔ daa akɛ “Photo-Drama of Creation” sini lɛ ni wɔkwɛ yɛ Liverpool yɛ afi 1920 mli lɛ ji nɔ ni kɛ mumɔŋ tsakemɔ kpele ba wɔ gbekɛbii lɛ ashihilɛ mli, ni ewiemɔ lɛ ja hu. Eyɛ mli akɛ midako tsɔ moŋ, shi nakai sini ni ajie lɛ ha susumɔi komɛi ni he hiaa waa ka mijwɛŋmɔ mli. Nɔ ni sa kadimɔ waa ni mikaiɔ ji fã ni kɔɔ Yesu shihilɛ he, titri lɛ beni ajie lɛ ni enyiɛ kɛmiiya he ni abaagbe lɛ yɛ lɛ. Nɛkɛ niiashikpamɔ nɛɛ ye ebua mi ni eha mijwɛŋmɔ hi nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ—shiɛmɔ nitsumɔ lɛ!
Mra mli yɛ 1920 afii lɛ amli lɛ, mikɛ minyɛ bɔi dɛhiɛmɔ woji ajaa daa Hɔgbaa shwane. Kɛjɛ shishijee mli lɛ, akɛɛ wɔ akɛ wɔshi yɛ shiai lɛ amli; yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛɛ wɔ akɛ wɔkɛha shiatsɛmɛi lɛ koni wɔku wɔsɛɛ wɔya mɛi ni yɔɔ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ ekoŋŋ. Mibuɔ enɛ daa nɛɛ akɛ wɔ sɛɛsaramɔ kɛ Biblia mli nikasemɔ ni wɔfeɔ, ni woɔ yibii waa ŋmɛnɛ lɛ shishitoo nɔ ni ato he gbɛjianɔ mra.
Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ lɛ Mlibotemɔ!
Abaptisi mikɛ Kathleen fɛɛ yɛ afi 1927 mli. No mli lɛ miitsu nii akɛ tsofa-futumɔ mlikwɛlɔ yɛ Liverpool, kɛkɛ ni yɛ 1931 mli lɛ, minu yiŋkpɛɛ ni afee akɛ wɔkpɛlɛ gbɛi ni ji Yehowa Odasefoi lɛ nɔ lɛ he. Minaa Asafo lɛ be-fɛɛ shiɛlɔi (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ amɛ gbɛgbalɔi) lɛ ni amɛmiitsu nii yɛ nitsumɔ hei lɛ yɛ Liverpool, ni amɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ ha mina bulɛ waa miha amɛ. Kwɛ bɔ ni eha mishwe waa akɛ maye mihe kɛjɛ je lɛŋ bii kɛ sharamɔ he, koni mikɛ miwala atsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli!
Nakai afi lɛ nɔŋŋ latsaa be mli lɛ, minaanyo Gerry Garrard kɛɛ mi akɛ ekpɛlɛ nitsumɔ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni ji enyɔ, ni ji Joseph F. Rutherford eha lɛ, akɛ eyashiɛ yɛ India lɛ nɔ. Beni eshwɛ fioo ni ebaabote lɛlɛ mli kɛya lɛ, eba miŋɔɔ ni ekɛ mi bawie hegbɛ ni yɔɔ kɛha be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ he. Beni efɔ̃ɔ mi nine ni ekɛ mi yeɔ shɛɛ lɛ, ewo mi hewalɛ lolo ni ekɛɛ, “Miheɔ miyeɔ akɛ etsɛŋ ni bo hu obaatsɔ gbɛgbalɔ, Bob.” Ni nakai pɛpɛɛpɛ hu eba lɛ. Mikɛ mihe wo mli yɛ nakai afi lɛ October mli. Mɛɛ miishɛɛ, mɛɛ heyeli mina nɛkɛ, beni mitaa baisikel nɔ kɛtsɔɔ akrowai ananegbɛi anɔ ni mishiɛɔ yɛ hei ni etse amɛhe banee lɛ! Mile yɛ nakai beaŋ akɛ mikɛ mihe miiwo nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni manyɛ matsu lɛ mli.
Klɛŋklɛŋ gbɛgbamɔ nitsumɔ ni aha mi ji South Wales, ni miyafata Cyril Stentiford he yɛ jɛmɛ. Sɛɛ mli lɛ, Cyril kɛ Kathleen bote gbalashihilɛ mli, ni amɛkɛ afii babaoo tee nɔ lolo akɛ gbɛgbalɔi. Amɛbiyoo, Ruth hu kɛ ehe bawo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni shɛɔ afi 1937 lɛ, no mli lɛ miyɛ Fleetwood, yɛ Lancashire—akɛ Eric Cooke hefatalɔ gbɛgbalɔ. Kɛbashi nakai beaŋ lɛ, no mli lɛ gbɛgbalɔi tsuɔ nii yɛ Britain akrowai lɛ amli pɛ, yɛ hei ni bɛ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli. Shi Albert D. Schroeder, ni no mli lɛ, lɛ ekwɛɔ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ Asafo lɛ London nitsumɔ he nine lɛ nɔ lɛ, kpɛ eyiŋ akɛ ebaajie wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ kɛya Bradford maŋtiase lɛ mli, yɛ Yorkshire. Enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni aha gbɛgbalɔi ni yɔɔ Britain lɛ nitsumɔ akɛ amɛyaye amɛbua asafo pɔtɛɛ ko.
Yɛ 1946 mli lɛ, Eric tee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, ni aha lɛ nitsumɔ yɛ Southern Rhodesia, amrɔ nɛɛ Zimbabwe, ni ekɛ eŋa fɛɛ kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ lolo akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Durban, yɛ South Africa.
Yɛ afi 1938 mli lɛ, aha mi nitsumɔ hee kroko, shi agbɛnɛ akɛ kpokpaa nɔ sɔɔlɔ (amrɔ nɛɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ) kɛha Lancashire kooyi-anaigbɛ kɛ Lake District ni jɛmɛ yɔɔ fɛo waa lɛ. Jɛmɛ ji he ni mikɛ Olive Duckett kpe yɛ, ni beni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ nɔŋŋ ni ebafata mihe yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ mli.
Ireland yɛ Afii ni Akɛwuu Ta lɛ Mli
Beni Britain fã ta eshi Germany yɛ September 1939 lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, atsake minitsumɔ lɛ kɛtee Ireland. No mli lɛ mɛi anɔ ni anyɛɔ awoɔ asraafoi anitsumɔ mli lɛ eje shishi yɛ Britain, shi abɔiko yɛ Republic of Ireland ni yɔɔ wuoyigbɛ, ni kɛ ehe wooo mli yɛ be ni akɛwuɔ ta lɛ mli fɛɛ lɛ. Kulɛ Republic of Ireland kɛ Northern Ireland baafee kpokpaa kome. Shi, no mli lɛ naatsii komɛi yɛ, ni ehe hiaa ni ana gbɛfaa he gbɛŋmɛɛ woji dani manyɛ mafa gbɛ kɛshi Britain kɛya Ireland he fɛɛ he. Nɔyelɔi lɛ kɛɛ mi akɛ manyɛ maya, shi esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ maku misɛɛ amrɔ nɔŋŋ kɛba England kɛji atsɛ mɛi ni mikɛ amɛ ji tipɛŋfoi lɛ kɛha asraafoi anitsumɔ lɛ. Mikɛ minaabu kpɛlɛ nɔ, shi nɔ ni fee mi naakpɛɛ ji akɛ, beni agbe migbɛŋmɛɛ wolo lɛ naa ni akɛha mi lɛ, aŋmaaa taomɔ nii ko ni tamɔ nakai kwraa yɛ nɔ!
No mli lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Ireland maŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ fa fioo fe 100. Beni wɔyashɛ Dublin yɛ November 1939 mli lɛ, Jack Corr, ni ji gbɛgbalɔ ko ni etsɛ waa lɛ, bakpa wɔ gbɛ. Ekɛɛ wɔ akɛ gbɛgbalɔi enyɔ yɛ maŋ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli, kɛ mɛi fioo ko hu ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ yɛ Dublin, aaafee mɛi 20. Jack yatao tsu ko yɛ Dublin kɛha kpee-feemɔ, ni mɛi lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaakpe daa Hɔgbaa. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ tsa nɔ aahu kɛyashi ato asafo ko shishi yɛ 1940 mli.
Ákɛ United Kingdom fã lɛ, Northern Ireland hu kɛ Germany miiwuu ta, no hewɔ lɛ, beni wɔfãa kɛyaa Belfast yɛ kooyigbɛ lɛ, wɔhiɛ woji ni akwɛɔ nɔ akɛhaa niyenii lɛ eko, ni kane ni asuuu gbɛkɛ lɛ hu ji shihilɛ kroko ni esa akɛ wɔkpee naa. Eyɛ mli akɛ ebiɔ ni Nazi kɔɔyɔŋ lɛji lɛ afã gbɛ fe kilomitai 1,600 dani amɛshɛ Belfast ni amɛku amɛsɛɛ kɛya he ni amɛjɛ kɛba lɛ yɛ Europa moŋ, shi amɛnyɛ amɛtswia okpɛlɛmii amɛshwie maŋtiase lɛ nɔ kɛ̃. Klɛŋklɛŋ tutuamɔ lɛ mli lɛ, afite wɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ hei komɛi, ni akumɔ shia ni wɔyɔɔ mli lɛ kwraa beni wɔtee wɔyaasara nyɛmimɛi yɛ maŋtiase lɛ fa kroko, no hewɔ lɛ wɔtsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ wɔje mli. Nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, Odasefoi aweku ko jo foi kɛtee maŋ lɛ teemɔ he ko. Beni amɛyashɛ jɛmɛ lɛ, amɛna akɛ jɛmɛ eyi, no hewɔ lɛ esa akɛ amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛshia. Atswa nɛkɛ teemɔ he nɛɛ okpɛlɛm tɛɛ, ni agbe mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, shi wɔnyɛmimɛi lɛ ayi na wala, shi amɛhe kpɔlɔkpɔlɔi fioo. Nɛkɛ tawuu be ni mli wa nɛɛ mli fɛɛ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko kwraa epilaaa waa, ni wɔdaa Yehowa shi waa yɛ enɛ he.
Mumɔŋ Niyenii Namɔ
Beni ta lɛ yaa nɔ lɛ, naatsii lɛ mli bawa waa, ni yɛ naagbee lɛ, awo mla ni abɔi woji ni akɛmajeɔ lɛ mli kwɛmɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ atsĩ Buu-Mɔɔ lɛ naa ni akpɛlɛɛɛ ni akɛbaa maŋ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ wɔsusu nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ he moŋ, shi Yehowa nine efoko kuku. Gbi ko leebi lɛ, minine shɛ wolo ko nɔ kɛjɛ “mitsɛkwɛ bi nuu” ko ŋɔɔ yɛ Canada, ni miiŋma mi wolo lɛ yɛ weku mli saji komɛi ahe. Mileee mɔ ni eji, shi ekɛɛ mi yɛ kadimɔ wiemɔ fioo ko ni ekɛwo wolo lɛ shishi lɛ mli akɛ ekɛ “Biblia mli sane ko ni yɔɔ miishɛɛ” ewo mli eha mi ni mikane. Eji Buu-Mɔɔ lɛ eko, shi akɛni niŋmaa kɛ mfoniri ko kwraa bɛ sɛɛ hewɔ lɛ, mɔ ni kwɛɔ woji amli lɛ ejieee yɛ mli.
Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni mikɛ miŋa, kɛ Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ekomɛi, tamɔ Maggie Cooper, ni fata wɔhe yɛ “Photo-Drama” nitsumɔ lɛ mli lɛ, bɔi emli saji lɛ kalamɔ. Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni wɔto gbɛjianɔ ní wɔkɛ ekomekomei 120 amaje kɛya maŋ lɛ mli he fɛɛ he, be fɛɛ be ni Buu-Mɔɔ ni aŋmako nii yɛ sɛɛ lɛ baajɛ minanemɛi heei ni yɔɔ Canada, Australia, kɛ United States lɛ aŋɔɔ kɛba. Kɛtsɔ amɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ mlihilɛ nɛɛ nɔ lɛ, sɔrɔtoi ni je kpo lɛ eko kwraa bɛ ni wɔnine shɛɛɛ nɔ yɛ ta be lɛ fɛɛ mli.
Wɔnyɛ wɔfee kpeei hu. Amɛteŋ nɔ ni sa kadimɔ waa ji 1941 kpee ni ajie wolo hee ni ji Children lɛ kpo yɛ shishi lɛ. Etamɔ nɔ ni mɔ ni kwɛɔ woji ni akɛmajeɔ lɛ amli lɛ eteee shi ewooo wolo ni esusuɔ akɛ ekɔɔ gbekɛbii ahe, no hewɔ lɛ wɔnine nyɛ eshɛ wɔnɔ nɔ kɛba maŋ lɛ mli ni naagba ko baaa! Be kroko hu lɛ, wɔnine shɛ wolo bibioo ni ji Peace—Can It Last? ni akala yɛ maŋ lɛ mli lɛ nɔ ejaakɛ anyɛɛɛ ashɛ kɛjɛ London kɛba maŋ lɛ mli. Yɛ naatsii ni akɛba wɔnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, akwɛ wɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ kɛ̃.
Shitee-kɛ-Woo nɔ Kunimyeli
Osɔfo ko ni yɔɔ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ akwɛmɔ he ko yɛ Belfast, ni Yehowa Odasefonyo ko kwɛɔ nɔ lɛ kɛ Riches wolo lɛ ekome maje akɛ akɛyaha eŋa yɛ England. Yoo lɛ teɔ shi ewoɔ anɔkwale lɛ, ni efee enɛ faŋŋ yɛ hetoo ni eŋma emaje lɛ mli. Ewie eshi wɔ hu akɛ wɔji “gbɛjianɔtoo ko ni fiii maŋ nɔyaa sɛɛ.” Mɔ ni kwɛɔ woji amli lɛ na nɛkɛ wolo nɛɛ ni eyabɔ Nitsumɔ He ni Kwɛɔ Awuiyeli Saji Amli lɛ amaniɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, atsɛ mi kɛtee polisifoi anitsumɔ he lɛ akɛ mibajie saji anaa, ni akɛɛ mi akɛ mikɛ Riches wolo lɛ ekome afata mihe kɛba. Miishɛɛ sane ji akɛ, beni naagbee lɛ aku sɛɛ akɛ wolo lɛ ha mi ekoŋŋ lɛ, mikadi akɛ hei ni afolɔ shishi yɛ mli lɛ fɛɛ kɔɔ Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ he. Minu he akɛ enɛ he miihia waa, ejaakɛ mile akɛ polisifoi lɛ miikwɛ jogbaŋŋ yɛ IRA (Irish Republican Army) lɛ nitsumɔ he.
Abibii mi saji babaoo yɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli yɛ ta beaŋ lɛ he, ejaakɛ polisifoi lɛ nuuu wɔ shidaamɔ lɛ shishi kwraa. Shi nɔyelɔi lɛ efeee nɔ ko kwraa amɛshiii wɔ. Yɛ sɛɛ mli, beni miyabi gbɛ akɛ wɔbaafee kpee lɛ, polisifoi lɛ ma nɔ mi doo akɛ amɛbaatsu polisifoi amaniɛbɔlɔi enyɔ kɛba jɛmɛ. Mikɛɛ amɛ akɛ, “Wɔkɛ miishɛɛ baahere amɛ atuu!” No hewɔ lɛ amɛba ni amɛbatara shi yɛ shwane kpee lɛ mli fɛɛ, ni amɛŋmala wiemɔi kukuji komɛi. Beni akpa kpee lɛ, amɛbi akɛ, “Mɛni hewɔ atsu wɔ kɛba biɛ? Wɔna wiemɔi lɛ fɛɛ ahe miishɛɛ waa!” Amɛba ekoŋŋ enɔ jetsɛremɔ ni amɛkɛ miishɛɛ he woji bibii ni gbɛi ji Peace—Can It Last? ni ake amɛ lɛ eko. Kpee lɛ gbii krokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ ho ni sane ko baaa.
Beni ta lɛ ba naagbee ni ajie gbɛfaa he naatsii lɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni Pryce Hughes jɛ London Betel shia lɛ kɛba Belfast. Mɔ ni fata ehe kɛba ji Harold King, mɔ ni aha lɛ nitsumɔ yɛ sɛɛ mli yɛ China akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ. Yɛ afii ekpaa ni wɔkɛ London nitsumɔ he nine lɛ naaa sharamɔ ko kwraa lɛ sɛɛ lɛ, wiemɔi ni nyɛmimɛi hii nɛɛ ha lɛ wo wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ waa. No sɛɛ etsɛɛɛ kwraa lɛ, atsu Harold Duerden, ni ji gbɛgbalɔ anɔkwafo kroko hu kɛjɛ England kɛba koni ebawo Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli hewalɛ yɛ Belfast.
Wɔku Wɔsɛɛ Kɛtee England
Wɔbana suɔmɔ ni mli wa waa wɔha nyɛmimɛi ni ji Irelandbii lɛ, ni ebawa waa kɛha wɔ akɛ wɔɔku wɔsɛɛ kɛya England. Shi asaa aha mikɛ miŋa nitsumɔ ekoŋŋ yɛ Manchester, ni sɛɛ mli lɛ wɔfa kɛtee Newton-le-Willows, ni ji Lancashire maŋ kroko hu mli, he ni hiamɔ lɛ da waa yɛ. Afɔ Lois, wɔ biyoo lɛ yɛ 1953 mli, ni eji miishɛɛ sane kpele kɛha wɔ beni wɔna ni ekɛ ehe ewo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli beni eye afii 16 lɛ. Beni ekɛ gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ David Parkinson bote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛtsa amɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ nɔ yɛ Northern Ireland, ni yɛ gbɛi pii anɔ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛnyiɛ gbɛ ni mikɛ Olive tsɔ nɔ lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. Amrɔ nɛɛ, amɛfɔ bii, ni amɛkɛ amɛ fɛɛ eku amɛ sɛɛ kɛba England, ni wɔ fɛɛ wɔmiisɔmɔ yɛ jɛmɛ yɛ asafo kome mli.
Yɛ tsakemɔi ni ba yɛ wɔshihilɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mikpaaa gbɛgbamɔ lɛ kɔkɔɔkɔ—Olive sumɔɔɔ nakai kwraa, tamɔ mi nɔŋŋ. Minuɔ he be fɛɛ be akɛ miŋa ná nii ni mitsu yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ejaakɛ kɛ jeee sɛɛfimɔ ni ejɛɔ suɔmɔ mli ekɛhaa mi daa lɛ kulɛ, minyɛŋ maya nɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ etsɛɛɛ ni etɔɔ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ oya, shi wɔnaa odaseyeli nitsumɔ lɛ mli miishɛɛ lolo, titri lɛ kɛ wɔmiitsu nii kutuu, ni wɔkɛ wɔkutsoŋbii lɛ miifee Biblia mli nikasemɔ. Afii abɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔna hegbɛ akɛ wɔɔye wɔbua mɛi aaashɛ oha ni amɛbatsɔmɔ Yehowa sɔɔlɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ. Mɛɛ miishɛɛ kpele eji nɛkɛ! Ni misusuɔ akɛ amrɔ nɛɛ yibɔ nɛɛ eku ebɔ he shii abɔ ejaakɛ wekui ni etsara nɔ kɛyashɛ yinɔ ni ji etɛ kɛ ejwɛ nɔ po ebatsɔmɔ Odasefoi.
Bei pii lɛ, mikɛ Olive fɛɛ fɔɔ hegbɛi kɛ niiashikpamɔi babaoo ni wɔna yɛ afii lɛ amli lɛ he wiemɔ. Mɛɛ miishɛɛ afii amɛji nɛkɛ, ni kwɛ bɔ ni amɛho oya kɛ foi! Mile akɛ nitsumɔ kpakpa ko bɛ ni kulɛ manyɛ mikɛ miwala atsu fe ni mikɛaasɔmɔ mi-Nyɔŋmɔ, Yehowa, akɛ gbɛgbalɔ yɛ afii nɛɛ fɛɛ mli. Amrɔ nɛɛ, kɛ mikwɛ be ni eho lɛ kɛ hiɛsɔɔ aloo be ni ka mihiɛ lɛ kɛ gbɛkpamɔ kpakpa jio, minaa akɛ shishinumɔ yɛ Yeremia wiemɔi lɛ ahe waa, akɛ: “Yehowa mɔbɔnalɛ naa ni wɔpleneeko nɛɛ, ejaakɛ emusuŋtsɔlɛi lɛ etaaa; amɛtsɔɔ ehee daa leebi, . . . ‘Hewɔ lɛ mihiɛ ka enɔ.’ ”—Yaafo 3:22-24.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Bob kɛ Olive Anderson