Deka Fɛɛ Ni Akɛtsuɔ Sanekpakpa Lɛ He Nii
BƆFO Paulo yaje amanehulu shihilɛ ko ni Yehowa Odasefoi fɛɛ ni ji be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ jogbaŋŋ lɛ mli—eshika fɛɛ eta. No hewɔ lɛ ekɛ ehe wo nitsumɔ ni abuuu ni ji buuloo nitsumɔ ni ekase yɛ egbekɛbiiashi lɛ mli yɛ Korinto. Nitsumɔ lɛ wa, ni bei komɛi lɛ buu kpaa ni wa waa lɛ he nitsumɔ haa edɛŋ folɔɔ ni ehoɔ la po. Shika ni enaa kɛjɛɔ mli lɛ shɛɛɛ eniyeli kɛ ehehaa nii ahiamɔ he nitsumɔ, shi emii shɛ he, ejaakɛ daa gbi kɛ egbe eheloonaa nitsumɔ lɛ naa lɛ, ekɛ enitsumɔ dadei lɛ shwieɔ shi ni eyatsuɔ nitsumɔ titri hewɔ ni eba Korinto lɛ—eyashiɛɔ sanekpakpa lɛ!—Filipibii 4:11, 12.
Kɛ eshɛ Hejɔɔmɔ Gbii anɔ lɛ, Paulo yaa kpee he lɛ. Eji anɔkwale, klɛŋklɛŋ lɛ Paulo kɛ etoibolɔi Korintobii lɛ wie “yɛ gbɔjɔmɔ kɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ pii mli.” (1 Korintobii 2:1, 3) Shi akɛni bɔ ni mɛi komɛi here eshɛɛ sane lɛ nɔ lɛ kanya lɛ hewɔ lɛ, Paulo tee nɔ ni “daa hejɔɔmɔ gbi nɔ lɛ eyawieɔ etsɔɔ mɛi yɛ kpee he lɛ, ni etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii ayiŋ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-4.
Shi kɛlɛ, yɛ be fioo sɛɛ lɛ, Paulo nyɛɛɛ nɔ ko afee fe be kukuoo ni ekɛshiɛɔ lɛ kɛkɛ. Kɛkɛ ni Sila kɛ Timoteo jɛ Makedonia amɛba kɛ shika babaoo ni akɛmaje kɛmiike lɛ ni ‘ekɛtsu nibii ni ehia lɛ ahe nii.’ (2 Korintobii 11:9; Filipibii 4:15) Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ hu ji amaniɛbɔɔ ni enine shɛ nɔ ni tsɔɔ akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ damɔ shi shiŋŋ yɛ yiwaa ni eba amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ.—1 Tesalonikabii 3:6.
Mɛɛ hewalɛ ena yɛ Paulo nɔ? “Wiemɔ lɛ ta Paulo mli ni eye odase veveeve [“etuu ebe fɛɛ eha shiɛmɔ lɛ,” The Jerusalem Bible; Today’s English Version] etsɔɔ Yudafoi lɛ akɛ Yesu ji Kristo lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 18:5) Akɛni ajie shika gbɛfaŋ nɔnyɛɛ lɛ kɛjɛ enɔ yɛ be fioo ko mli hewɔ lɛ, Paulo ejɔɔɔ ehe kwraa ni esaa ekɛ ehe wo be-fɛɛ shiɛmɔ lɛ mli ekoŋŋ. Eku esɛɛ etee nitsumɔ nɛɛ nɔ ekoŋŋ kɛ ekaa kɛ kanyamɔ kpele, ni jeee akɛ eshiɛ etsɔɔ Yudafoi lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ etao be hu ni ekɛŋmala ewoji ni jɛ mumɔŋ lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ lɛ—wolo ni eŋma eyaha Tesalonikabii lɛ!
Nɔkwɛmɔ nɔ Kɛha Wɔ Ŋmɛnɛ
Abaa nibii ni aŋmala yɛ Paulo nitsumɔ ni etsu kɛ edeka fɛɛ yɛ Korinto lɛ he lɛ yi bɔni afee ni ewo Kristofoi fɛɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛdeka fɛɛ atsu sanekpakpa lɛ he nii. Paulo yoo akɛ Nuŋtsɔ Yesu diɛŋtsɛ eshi woo ni nɔ kwɔ waa ni ji “je lɛŋ la lɛ” ni amɛaatsɔmɔ lɛ eha ekaselɔi lɛ. Esaaa ni amɛkɛ nɛkɛ la nɛɛ toɔ. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛ nifeemɔ nii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:14-16) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛna gbɛfaŋnɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni Yesu gba yɛ he efɔ shi lɛ mli. (Mateo 24:14; 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Nɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nɛɛ ji yiŋtoo titri hewɔ ni Kristofoi asafo lɛ yɔɔ lɛ.
Mra be mli Kristofoi, tamɔ Paulo, tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ hiɛdɔɔ. No hewɔ lɛ, beni Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ susu akɛ amɛgbe anɔkwa la lɛ kɛtsɔ yiwalɛ gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛgbe “wala Lumɔ lɛ” nɔ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ tee nɔ akɛ je lɛŋ la, ni amɛkɛ ekaa babaoo shiɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:15) Yiwaa tete po nyɛɛɛ atsi amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ naa. Biblia mli sane ni aŋma lɛ kɛɔ akɛ: “Ni amɛfɔɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔ we lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:42) Nɔ ko nɔ ko nyɛɛɛ atsi amɛnaa!
Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu lɛ, Kristofoi etee nɔ amɛkɛ amɛdeka fɛɛ etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii nakai nɔŋŋ. Yɛ afii ohai 19 lɛ naagbee mli gbɛ lɛ, nikaselɔi ni kɛ ekaa kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔi namɔ akɛ ehe miihia ni amɛgba mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ. Akɛ Zion Buu Mɔɔ Woji Bibii Asafo—ni ji gbɛjianɔtoo ko ni ehe shi yɛ majimaji fɛɛ amli—lɛ wo nitsumɔ gbɛjianɔtoo he mla shishi yɛ 1884. Nɛkɛ Biblia Kaselɔi nɛɛ, ni ale amɛ kɛjɛ 1931 mli kɛbaa akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, ewo shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ obɔ diɛŋtsɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee. Nɔ ni ejɛ amɛnitsumɔ ni amɛtsuɔ kɛ ekaa lɛ mli eba ji asafo babaoo ni amɛyi fa fe akpekpei ejwɛ! Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛyifalɛ lɛ baaya nɔ ashwere yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ shishi—Yesaia 60:22.
Ani Ootsu Ogbɛfaŋnɔ?
Yesu kɛɛ: “Nikpamɔ lɛ fa moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa.” (Mateo 9:37, 38) Yɛ 1990 mli lɛ, mɛi aaashɛ akpekpei nyɔŋma ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ yeli shishi. Mɛɛ hegbɛ kpele yɔɔ kɛha shweremɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ nikpamɔ lɛ mli nɛkɛ! Shi heni wɔmli filiɔ wɔ yɛ nɛkɛ shweremɔ ni yaa nɔ nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Nɛgbɛ mi diɛŋtsɛ minaa gbɛfaŋnɔ yɛ nɛkɛ nitsumɔ kpele nɛɛ mli kɛyashɛɔ? Ani mifeɔ nakai daa—daa otsi kɛ eeehi?’
Esa akɛ onukpai lɛ anyiɛ hiɛ yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli akɛ “mɛi ni toɔ okadii amɛhaa asafo kuu lɛ.” (1 Petro 5:3) Eji anɔkwale, onukpai lɛ ateŋ mɛi pii tsuɔ heloonaa nitsumɔi. Nakai nɔŋŋ bɔfo Paulo hu fee beni eyɔɔ Korinto lɛ. Shi kɛlɛ, etoɔ be pɔtɛɛ kɛhaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ daa. Nakai nɔŋŋ onukpai lɛ ateŋ mɛi pii kɛ amɛdeka fɛɛ tsuɔ mumɔŋ nibii ahe nii yɛ otsii anaagbee. Enɛ baanyɛ ana hewalɛ kpakpa yɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ anɔ ni ebaawo amɛ ekaa. Kɛji akɛ mɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ ko tsu nii yɛ nyɔji komɛi amli lɛ, asafoi pii amli shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo nyɛɔ amɛkɛ amɛhe woɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Mɛni ji amɛteemɔŋ sane lɛ? Onukpai lɛ nyiɛɔ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ shiɛmɔyaa he gbɛjianɔtoo mli.
Asafoŋ sɔɔlɔi hu baanyɛ ana hewalɛ kpakpa yɛ asafo lɛ nɔ nakai nɔŋŋ kɛji amɛkɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ. Kaimɔ akɛ, Ŋmalɛi lɛ biɔ ni amɛfee “mɛi ni hiɛ tsii, . . . mɛi ni sɔmɔɔ jogbaŋŋ.” (1 Timoteo 3:8, 13) Anɔkwayeli ni akɛaatsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he miihia dani nyɛminuu ko he asa akɛ onukpa aloo asafoŋ sɔɔlɔ.—Tito 1:8, 9.
Taakɛ Paulo ji lɛ, mɛi komɛi nyɛɔ amɛtseɔ amɛheloonaa nitsumɔ nɔ ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ gbɛgbalɔi. Daa gbɛgbalɔi, gbɛgbalɔi awalɔi, kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ ayifalɛ lɛ tee hiɛ kɛjɛ 137,861 yɛ afii nyɔŋma pɛ ni eho lɛ mli kɛyashɛ 536,508 yɛ 1990 mli. Eka shi faŋŋ akɛ, Yehowa jɔɔmɔ kɛ enɔkpɛlɛmɔ pɛ ha enɛ nyɛ eba lɛ nakai. Shi kɛlɛ, esa akɛ gbɛgbalɔi lɛ aya nɔ amɛkɛ nilee atsu amɛbe he nii jogbaŋŋ, ni jeee ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ashiɛ kɛkɛ. Gbɛgbalɔi, ani nyɛsaa nyɛhe jogbaŋŋ ni nyɛ wiemɔ lɛ mɔɔ shi yɛ shiɛmɔ lɛ mli? Ani nyɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ nyɛaaya nyɛhiɛ be fɛɛ be bɔni afee ni nyɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ awo yibii kpakpai lɛlɛŋ?
Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ ni Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ lɛ Mli Baa
Ani ohiɛ sɔɔ wala-yibaamɔ saji ni aŋmalaa daa nyɔŋ nɔ yɛ Buu-Mɔɔ kɛ ehefatalɔ ni ji Awake! lɛ mli lɛ waa? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ofeɔ nakai. Ani hiɛsɔɔ ni oyɔɔ lɛ tsirɛɔ bo ni ona gbɛfaŋnɔ yɛ nɛkɛ woji nɛɛ ajaa mli? Nyɛmiyoo ko ni yɔɔ Botswana lɛ fee nakai. Tsutsu ko lɛ, kulɛ eteɔ shi ewoɔ anɔkwale lɛ, shi ewu kane nibii ni aŋmala yɛ woji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ eha lɛ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ etsake etsui ni ebatsɔ Odasefonyo. Eyɛ mli akɛ eleee nikanemɔ moŋ, shi eyeɔ omanye waa yɛ woji tɛtrɛbii lɛ kɛhamɔ mli, ni ekɛɛ po akɛ, “Mileee nikanemɔ, shi miwu kaneɔ nɛkɛ woji tɛtrɛbii nɛɛ ehaa mi. Minaa amɛhe miishɛɛ waa, ni miheɔ miyeɔ akɛ bo hu obaana he miishɛɛ nakai nɔŋŋ.”
Mɛni hewɔ okɛ ohe wooo nɛkɛ yiwalaheremɔ nitsumɔ nɛɛ mli daa otsi? Kɛ oshɛ mumɔŋ taomɔ nii lɛ ahe nɔŋŋ pɛ lɛ, Kristofoi asafo lɛ baana he miishɛɛ waa akɛ eeeye ebua bo ni oje shishi. Shi kɛlɛ, woji tɛtrɛbii kɛhamɔ ji sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fa kome ko pɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ edeka fɛɛ tsuɔ sanekpakpa lɛ he nii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni eha esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ feɔ woji wuji akpekpei abɔ, ni akɛ woji nɛɛ haa maŋbii lɛ akɛ mumɔŋ niyenii kpakpa jɛɛhe ni hiɔ shi daa. Ani ohe esa yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli waa akɛ onyɛɔ okɛ woji wuji tamɔ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ wolo lɛ haa?
Ni gbɔmɛi ni naa wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ hu? Ani oŋmalaa amɛhe saji jogbaŋŋ bɔni afee ni oku osɛɛ oyasara amɛ? Saramɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ atsa nɔ kɛyashɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fa ko ni haa mɔ miishɛɛ fe fɛɛ lɛ mli—shia Biblia mli nikasemɔ nitsumɔ lɛ.
Kaimɔ akɛ, Yesu kɛ famɔ eha wɔ yɛ Mateo 28:19, 20 ni ‘wɔfee kaselɔi, ni wɔbaptisi amɛ.’ Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ akɛ amɛ akase Biblia lɛ. Eji anɔkwale, bei pii lɛ Biblia mli nikasemɔ shishijee biɔ hiɛmiamɔ babaoo. Odasefonyo ko kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni amɛdara yɛ afii amli kpe ni amɛkɛ miishɛɛ kpɛlɛ shia Biblia mli nikasemɔ nɔ. Shi amɛtsi nikasemɔ lɛ amɛto otsii etɛ kɛtsara nɔ. Yɛ naagbee lɛ amɛje nikasemɔ lɛ shishi. Kɛkɛ ni, yɛ be saŋŋ mli lɛ, kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ kase nii otsi kome lɛ kɛkɛ amɛfo mli otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ naagbee lɛ, ŋa lɛ tee ehiɛ kɛyashɛ baptisimɔ he. Nyɛminuu lɛ kaiɔ akɛ: “Beni abaptisi lɛ sɛɛ lɛ, ehiŋmɛii tɔ nu kɛ miishɛɛ yaafonui, ni enɛ ha mi kɛ miŋa hu fɛɛ hu ahiŋmɛii yimɔ kɛ miishɛɛ yaafonui.” Hɛɛ, ni akɛ deka fɛɛ aaatsu sanekpakpa lɛ he nii lɛ kɛ miishɛɛ ni anyɛɛɛ mli atsɔɔ baa!
Okɛ Ohe Aha!
Yesu Kristo kɛ bɔfo Paulo efee hetuu-kɛhamɔ he nɔkwɛmɔ nii kpakpai amɛha wɔ ni esa akɛ wɔkase amɛ. Ni wɔyɛ nɔkwɛmɔ nii kpelei ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu babaoo. Be eshɛ kɛha mɛi fɛɛ ni le sanekpakpa lɛ ni amɛkɛ amɛhe awo ehe nitsumɔ mli kwraa ni amɛha mɛi krokomɛi hu ale. Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ fɛɛ “efeee efolo.”—1 Korintobii 15:58.
Taakɛ Paulo ji lɛ, wɔteŋ mɛi pii yɛ shika gbɛfaŋ gbɛnaa nii ni esa akɛ wɔtsu he nii. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɛi pii nyɛŋ amɛfee gbɛgbalɔi. Shi kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔnyiɛ ŋaawoo fɛfɛo ni akɛha yɛ Romabii 12:11 lɛ sɛɛ: “Nyɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ naa akabaa shi; nyɛmumɔ lɛ he adɔa la; nyɛsɔmɔa Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa].” Ni kɛji akɛ wɔshihilɛ tsake ni eŋmɛɔ wɔ gbɛ ni wɔye be babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ Yehowa lɛlɛŋ lɛ kɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ baatsu nii, taakɛ Paulo fee lɛ. Okɛ odeka fɛɛ atsu sanekpakpa lɛ he nii! Ni jeee akɛ nakai ni ooofee lɛ aaaha ona jɔɔmɔi amrɔ nɛɛ kɛkɛ, shi moŋ wɔsɛɛ lɛ eeefee naanɔ wala kɛha bo yɛ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ ni sɛɛ efooo mli!—Mateo 19:28, 29.