Yehowa—“Tawulɔ Ni”
AKPATA Mizraim asraafoi ni he esa jogbaŋŋ lɛ ahiɛ. Ŋshɔkei miikokolo ta shwiiliiatsɛmɛi kɛ okpɔŋɔnɔtaralɔi agbohii yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa kɛmiiya, ni tawuu nii egbɛ eshwa ŋshɔ lɛ naa fɛɛ. Israelbii ni Mose nyiɛ amɛhiɛ lɛ kɛ mlifilimɔ la kunimyeli lala: “Mala maha Yehowa, ejaakɛ ewo ehiɛ nyam; okpɔŋɔ kɛ enɔtalɔ lɛ, etsirɛ amɛ eshwie ŋshɔŋ. Yehowa lɛ, tawulɔ ni; Yehowa ji egbɛi.”—2 Mose 15:1, 3.
Kunim ni Yehowa ye yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ ji nɔkwɛmɔ nɔ diɛŋtsɛ ni tsɔɔ bɔ ni ehe wa fe fɛɛ yɛ tawuu mli ha. Israel shi Mizraim yɛ tawuu gbɛjianɔtoo naa, shi amɛnyɛmɔ yɛ tawuu mli hu jeee ekpakpa. Yehowa enyiɛ amɛhiɛ kɛjɛ Rameses kɛtee ‘ŋa lɛ naa’ yɛ Etam kɛtsɔ atatu kutuu ni tsɔɔ la kutuu yɛ nyɔɔŋ lɛ nɔ. (2 Mose 12:37; 13:18, 20-22) Kɛkɛ ni Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Kɛɛmɔ Israelbii lɛ akɛ amɛdɔ amɛyi ni amɛyabɔ nsara yɛ Pi-Hahirot hiɛ yɛ Migdol kɛ ŋshɔ lɛ teŋ, yɛ Baal-Zefon hiɛ, . . . Shi Farao aaakɛɛ yɛ Israelbii lɛ ahewɔ akɛ, ‘Amɛdu gbɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ŋa lɛ esa amɛyi,’ . . . Ni eeetiu amɛ.” (2 Mose 14:1-4, New World Translation) Israel kɛ toiboo dɔ eyi ni amɛnyiɛ kɛtee Pi-Hahirot. Farao saralɔi lɛ yabɔ lɛ nɔ ni tamɔ gbɛduu nɛɛ he amaniɛ, ni taakɛ agba afɔ shi lɛ, Farao bua etai lɛ anaa koni amɛtiu amɛ.—2 Mose 14:5-9.
Tsɔne ni Atsɔ—Kɛha Israel loo Kɛha Farao?
Akɛni amɛka gɔji enyɔ ateŋ yɛ biɛ kɛ biɛ, ni ŋshɔ lɛ hu ka amɛhiɛ, ni Mizraimbii lɛ miiba yɛ amɛsɛɛ hewɔ lɛ, Israelbii lɛ ni amɛtsui efa lɛ tsɔ tamɔ mɛi ni adu amɛ yɛ tsɔne mli, no hewɔ lɛ amɛbolɔ amɛtsɛ Nyɔŋmɔ kɛha yelikɛbuamɔ. Ni Mose bua gbɔmɛi lɛ anaa ni ekɛɛ: “Nyɛkashea gbeyei, nyɛdamɔa shi shiŋŋ, ni nyɛkwɛa nyɛyiwala ni Yehowa baahere ŋmɛnɛ nɛɛ. Ejaakɛ Mizraimbii ni nyɛnaa ŋmɛnɛ nɛɛ, nyɛnaŋ amɛ dɔŋŋ kɛatee naanɔ. Yehowa baawuu aha nyɛ, shi nyɛ lɛ, nyɛfea diŋŋ.” (2 Mose 14:10-14) Nɔ ni ha nakai shiwoo lɛ ba mli anɔkwale lɛ, “atatu kutuu lɛ hu je amɛhiɛ, ni eyadamɔ amɛsɛɛ gbɛ, ni eyaje Mizraim ta lɛ kɛ Israel ta lɛ teŋ. . . . No hewɔ lɛ nyɔɔŋ lɛŋ fɛɛ mɛnɛɛmɛi nyɛɛɛ abɛŋkɛ mɛnɛɛmɛi.”—2 Mose 14:15-20.
Taakɛ Yehowa fa lɛ, Mose wo etso lɛ nɔ etsɔɔ ŋshɔ lɛ hiɛ ni “nu lɛ mli gba” koni Israelbii lɛ anyɛ ajo foi. Kɛkɛ ni naakpɛɛ nii ko ni haa mɔ he jɔ̃ɔ lɛ ba! (2 Mose 14:16, 21) Boka kɔɔyɔɔ ko ni naa wa je shishi ebɔi Ŋshɔ Tsuru lɛ mli nui lɛ amli gbamɔ, ni efee gbɛ ni da bɔ ni sa ni Israel maŋ muu lɛ fɛɛ—aaafee gbɔmɛi akpekpei etɛ—aaatsɔ mli aho yɛ ta gbamɔ naa. Nui ni “efimɔ” ni mamɔ shi tamɔ gbogboi wuji enyɔ yɛ Israelbii lɛ abɛkugbɛ kɛ ninejurɔgbɛ.—2 Mose 15:8.
Israelbii lɛ ni kpɛmɔ ni jɛ la atatu lɛ mli lɛ ye ebua amɛ lɛ jo foi kɛtsɔ ŋshɔ ni kɔɔyɔɔ eha eshishi egbi lɛ mli. Beni shɛɔ leebi lɛ, Israelbii ni shwɛ lɛ fɛɛ efa kpo yɛ ŋshɔ lɛ sɛɛ gbɛ naabu. “Ni Mizraimbii lɛ tiu amɛ, ni amɛnyiɛ amɛsɛɛ kɛtee ŋshɔ lɛ teŋ, Farao okpɔŋɔi kɛ eshwiilii kɛ ekpɔŋɔiatsɛmɛi lɛ fɛɛ.” Mɛi ni tiuɔ amɛ nɛɛ kɛ foi yabote tsɔne ko ni atsɔ mli!—2 Mose 14:23.
“Ni [Yehowa] hao Mizraim tai lɛ, ni efamɔ amɛshwiilii lɛ anaji, ni ewo amɛ hejaramɔ.” Kɛkɛ ni Mose kpa enine mli yɛ ŋshɔ lɛ nɔ, kɛkɛ ni “ŋshɔ lɛ ku sɛɛ kɛbaho ekoŋŋ.” Nui ni etsɔ tamɔ gbogboi lɛ kumɔ shwie Mizraimbii lɛ anɔ ni emii amɛ. Amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaajo foi, “shi Yehowa shɛrɛ amɛ eshwie ŋshɔ lɛ teŋ.” Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko ejeee mli! Yɛ nyamɔ mli lɛ Israelbii lɛ la amɛ kunimyeli lala lɛ amɛha Yehowa.—2 Mose 14:24–15:3; Lala 106:11.
Yehowa Wuu Eha Yoshua
Yehowa ejie ehe kpo akɛ “tawulɔ” yɛ tai krokomɛi amli. Ekome ji ta ni awuu yɛ Ai lɛ. Maŋ lɛ ni amɛyatutua yɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ yeee omanye yɛ Akan nɔfɔŋ-feemɔ lɛ hewɔ. Shi beni ajaje sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ, Yehowa kɛ tawuu famɔi ha Yoshua.—Yoshua 7:1, 4, 5, 11-26; 8:1, 2.
Yɛ be mli ni eboɔ Yehowa famɔi atoi lɛ, Yoshua yawo ka yɛ maŋ lɛ sɛɛ yɛ gbɛkɛ mli, yɛ maŋ lɛ anaigbɛ. Shi etabilɔi lɛ titri yaje kooyigbɛ kɛtee jɔɔ ko ni ka Ai sɛɛ lɛ mli, ni amɛfee klalo akɛ mɛi ni baatutua maŋ lɛ kɛjɛ ehiɛ gbɛ. Alaka Ai hii lɛ kɛbote tsɔne ni atsɔ lɛ mli. Akɛni amɛna miishɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ omanye ni amɛye lɛ mli hewɔ lɛ, amɛfa kutuu kɛjɛ maŋ lɛ mli akɛ amɛmiiba ni amɛbatutua Israelbii lɛ. Ni Israelbii lɛ fɛɛ fee tamɔ nɔ ni amɛmiijo foi, “kɛmiiya ŋa lɛ nɔ gbɛ,” ni amɛgbala henyɛlɔi lɛ kɛjɛ Ai he kɛtee shɔŋŋ.—Yoshua 8:3-17.
Beni be ni sa lɛ shɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, Yehowa kɛɛ Yoshua akɛ: “Kpa akpɔlɔ ni ohiɛ lɛ mli otsɔɔ Ai gbɛ, ejaakɛ majie lɛ mawo odɛŋ!” Yɛ nɛkɛ okadi nɛɛ naa lɛ, kɛkɛ ni hii ni amɛwo ka lɛ tutua maŋ lɛ kɛ klante ni amɛwo mli la. Beni henyɛlɔi lɛ atai ni yɔɔ amɛmaŋ lɛ sɛɛ lɛ na lasu lɛ, kɛkɛ ni amɛnijiaŋ je wui. Yoshua kpa sɛɛsɛɛyaa lɛ, ni ebɔi amɛ tutuamɔ, ni edu ehenyɛlɔi lɛ yɛ etabilɔi akui enyɔ lɛ ateŋ. Adesa kunimyeli nɛ? Dabi. Israelbii lɛ ye kunim, ejaakɛ taakɛ Yoshua kɛɛ amɛ yɛ sɛɛ mli lɛ: “Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, lɛ ewuu eha nyɛ.”—Yoshua 8:18-27; 23:3.
Ta ni Awuu yɛ Kishon Lɛ
Afee bɔ ni Yehowa he wa fe fɛɛ yɛ tawuu mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ekoŋŋ yɛ Kishon Jɔɔ lɛ mli, yɛ Megido masɛi. Kaanan maŋtsɛ Yabin ehao Israel aahu afii 20 sɔŋŋ. Nɔ ni fata esraafoi ni yɔɔ Sisera shishi lɛ ahe ji ta shwiilii 900 ni akɛ dadei etsɛrɛ ekoklolontoi lɛ amli—asraafoi ni he wa diɛŋtsɛ yɛ nakai gbii lɛ amli—Kojolɔi 4:1-3.
Ni kɛlɛ, Yehowa tsɔ gbalɔyoo Debora nɔ ekɛɛ Kojolɔ Barak ni ebua asraafoi akpei nyɔŋma naa yɛ Tabor Gɔŋ lɛ nɔ koni ekɛtswa Yabin asraafoi lɛ mpoa. Kɛkɛ ni Sisera hu fee oya ni ebua etabilɔi babaoo naa yɛ enɛ hewɔ, ni efa kɛ foi kɛjɛ Haroshet kɛtee Kishon jɔɔ lɛ mli, yɛ Tabor Gɔŋ lɛ kɛ Megido teŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esusu eyiŋ akɛ Israel asraafoi ni nyiɛ shikpɔŋ, ni amɛbɛ tawuu nii kpakpai ko lɛ nyɛŋ nɔ ko kwraa afee yɛ eta shwiilii lɛ ahiɛ yɛ nɛkɛ shikpɔŋ tɛtrɛɛ nɛɛ nɔ. Shi, esusuuu akɛ ekɛ ŋwɛi Henyɛlɔ ko miiwuu.—Kojolɔi 4:4-7, 12, 13.
Kɛkɛ ni Yehowa fa Barak ni ekpeleke shi kɛjɛ Tabor gɔŋ ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ nɔ kɛba jɔɔ kplanaa lɛ mli, koni elaka Sisera tabilɔi lɛ kɛba tawuu mli. Kɛkɛ ni Yehowa hoso ehe! Kɛkɛ ni nu afua ko tue yɛ tawuu he lɛ ni jɛmɛ fɛɛ tsɔ ŋmɔtɔ, ni Sisera asraafoi lɛ nyɛɛɛ atsi amɛhe. Kɛkɛ ni yɛ tsuifaa ni nyiɛ sɛɛ ba nɛɛ mli lɛ, Israel asraafoi ni nyiɛ shikpɔŋ lɛ kpata amɛhenyɛlɔi lɛ ahiɛ butuu. “Sisera ta lɛ fɛɛ nyɔnyɔɔ yɛ klante naa, ni eshwɛɛɛ mɔ kome folo.” Kishon faa ni eje ŋa lɛ mli nui lɛ ha Kanaanbii ata shwiilii lɛ ka ŋmɔtɔ mli yɛ he kome, ni ekolɛ nui lɛ loo gbohii lɛ ekomɛi po kɛtee.—Kojolɔi 4:14-16; 5:20, 21.
Kunim ni Aaaye yɛ Gog kɛ Esafoi lɛ Anɔ
Nɛkɛ blema nibii ni ba nɛɛ feɔ Yehowa kunimyeli kpeteŋkpele ni baaba lɛ he mfoniri. Nɔ ni wɔnaa yɛ wɔhiɛ gbɛ ji tawuu ko ni baaba nɔ yɛ “naagbee afii lɛ amli.” Taakɛ Ezekiel gbalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Gog, ni feɔ “je nɛŋ lumɔ” lɛ he mfoniri lɛ, Satan Abonsam baabua majimaji ateŋ tabilɔi anaa kɛha tutuamɔ. Ebaatsɔɔ esraafoi lɛ agbɛ ni amɛyatutua okadi feemɔ mli “Israel gɔji lɛ,” ni ji “Nyɔŋmɔ Israel” Kristofoi lɛ amumɔŋ shihilɛ he ni awo nɔ lɛ.—Ezekiel 38:1-9; Yohane 12:31; Galatabii 6:16.
Mɛni kanyaa Gog koni ekɛ naagbee tutuamɔ nɛɛ aba Nyɔŋmɔ webii anɔ lɛ? Gbalɛ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa amɛ toiŋjɔlɛ shihilɛ kɛ mumɔŋ shweremɔ lɛ nɔ. Gog kɛɔ akɛ: ‘“Mafa kɛaatee shikpɔŋ ni naa ka lɛ nɔ, mayatua mɛi ni yɔɔ kpoo, ni amɛhiɔ shi shweshweeshwe, ni amɛ fɛɛ amɛhiɔ shi ni amɛbɛ gbogbo, ni amɛbɛ agbo-sɛɛ-adabaŋi loo agboi hu lɛ!’ Ni oyaha nii ni otswa ojo . . . ni owo onine nɔ oshi . . . maŋ ni . . . amɛna kooloi kɛ nibii pii.”—Ezekiel 38:10-12.
Kɛ aaamu fɛɛ naa lɛ, Yehowa webii jeee mɛi ni yɔɔ heloo gbɛfaŋ nibii babaoo. Shi kɛlɛ, amɛna mumɔŋ nibii babaoo yɛ amɛ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Abua “asafo babaoo . . . ni jɛ jeŋ maŋ fɛɛ jeŋ maŋ” lɛ anaa, ni amrɔ nɛɛ amɛyibɔ fe akpekpei ejwɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 10) Ninamɔ lɛlɛŋ! Satan—ni mli efu nɛkɛ mumɔŋ shweremɔ nɛɛ—bɔɔ mɔdɛŋ ni ekpata Nyɔŋmɔ webii ahiɛ.
Shi yɛ okadi feemɔ mli Israel shikpɔŋ ni ebaa nɔ nɛɛ hewɔ lɛ, belɛ Gog miitutua Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ. Yehowa ni baato najiaŋ eha ewebii lɛ kɛɔ akɛ, “mimli la lɛ aaate shi kɛaaba migugɔŋ.” Gog tai lɛ aaalaaje kwraa yɛ basabasa-feemɔ mli. “Mɔ fɛɛ mɔ klante aaaka enyɛmi nɔ.” Kɛkɛ lɛ Yehowa baafɔse ehiɛkpatamɔ hewalɛi lɛ eshwie shi—“nugbɔnɛmɔ ni looɔ nibii kɛyaa kɛ nyɔŋmɔŋtɛi kɛ la kɛ swɔɔ.” Taakɛ eba mli yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa, kɛ Ai, kɛ Kishon lɛ, Yehowa baawuu shikome ekoŋŋ eha ewebii lɛ ni ebaawo egbɛi lɛ hiɛ nyam. “Ni mafee mihe agbo, ni mafee mihe krɔŋkrɔŋ, ni maha ale mi yɛ jeŋmaji pii ahiɛ, ni amɛaana amɛle akɛ mi ji Yehowa lɛ.”—Ezekiel 38:18-23.
Yehowa tawuu yɛ blema bei amli lɛ ahe yinɔsane ni aŋmala ashwie shi lɛ haa wɔnaa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ wɔsɛɛ be mli kunimyeli ni baa yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli lɛ mli. (Mateo 24:21, 22) Akɛni Yehowa ji mɔ ni kudɔɔ nɔ fɛɛ nɔ yɛ be fɛɛ mli hewɔ lɛ, ebaanyɛ ejwɛŋ mra fe ehenyɛlɔi ni ekudɔ shihilɛi kɛha ewebii lɛ ayiwalaheremɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaaba mli tamɔ bɔ ni Yesaia gba fɔ shi lɛ: “Yehowa aaafa tamɔ kakalɔ ko, eeetee hiɛdɔɔ shi tamɔ tabilɔ; eeebolɔ ni eeebɔ oshe; ekɛ ehenyɛlɔi lɛ aaaye dɛŋdɛŋ.” (Yesaia 42:13) Ebaatsɔ YEHOWA, “TAWULƆ” LƐ, yɛ e-Dasefoi lɛ ahiɛ kɛaatee naanɔ!—2 Mose 15:3.
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
Gbɛ ni atsɔ nɔ beni ashi Mizraim Iɛ
GOSHEN
Memphis
Rameses
Succoth
Migdol
Pihahiroth
Etham
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]
Biɛ, yɛ he ni Ai yɔɔ nɛɛ gbɛ Yehowa nyiɛ Yoshua kɛ E-webii Iɛ ahiɛ kɛye kunim yɛ hejɔ̃mɔ mli lɛ
Kishon faa Iɛ mli nui Iɛ je ŋa oyayaayai, ni enɛ fata he ni aye Yehowa henyɛlɔi Iɛ anɔ kunim
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Photos: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.