Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 1/1 bf. 8-17
  • Suɔmɔ Kɛha Yehowa Kanyaa Anɔkwa Jamɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Suɔmɔ Kɛha Yehowa Kanyaa Anɔkwa Jamɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Akɔntaabuu ni Hi Jogbaŋŋ
  • Sɔɔmɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli ni Akɛhaa Adesai
  • Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli ni Nyɔŋmɔ Kɛhaa Lɛ
  • Suɔmɔ ni Mli Wa Kɛha Yehowa
  • Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ lɛ Mli Jɔɔmɔi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Je Muu Fɛɛ Sɛɛfimɔ Kɛha Maŋtsɛyeli lɛ He Sane Ni Ka Shi Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1983
  • Ani Obaanyɛ Ofee Babaoo Ni Okɛwo Yehowa Hiɛ Nyam?
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1993
  • Odaseyeli Kɛ Maŋtsɛyeli Nɔyaa Baa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 1/1 bf. 8-17

Suɔmɔ Kɛha Yehowa Kanyaa Anɔkwa Jamɔ

“Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ.”​—1 YOHANE 5:⁠3.

1, 2. Mɛɛ henumɔ esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔsɔmɔ Yehowa?

KUU ko ni ji shishɛralɔi 80 ni jɛ Japan miikwɛ Yehowa Odasefoi a-Kpee Asa ko mli yɛ California, U.S. Amerika. Asaa ehewɔ fɛɛ fɛfɛo, ni abɔɔ ko ni asaa mli jogbaŋŋ, ni loofɔji fɛfɛji sɔrɔtoi kɛ okpoi yɔɔ mli lɛ ha amɛnu he akɛ amɛbɛŋkɛ amɛ-Bɔlɔ Kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ he kpaakpa. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni mɔ ni nyiɛ amɛhiɛ ni ekɛ amɛ shɛraa shi lɛ na akɛ mɛi ni yɔɔ kuu lɛ mli lɛ fɛɛ miisɔmɔ kɛ amɛbe fɛɛ akɛ gbɛgbalɔi, ja mɛi fioo ko pɛ. No hewɔ lɛ, sɛɛ mli lɛ, ebi kuu lɛ sane ko ni mɛi pii fɔɔ bimɔ lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ gbɛgbalɔi ayi fa waa yɛ Japan lɛ?” Kɛkɛ ni amɛfee dioo ni mɔ ko ewieee. Kɛkɛ ni obalayoo ko kɛ ehe ha akɛ ebaaha hetoo, ni ekɛɛ: “Ejaakɛ wɔsumɔɔ Yehowa.”

2 Suɔmɔ kɛha Yehowa​—kwɛ bɔ ni enɛ nyɛɔ wɔnɔ ni wɔkɛ ekaa atsu nii yɛ esɔɔmɔ mli! Eji anɔkwale, jeee mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee gbɛgbalɔ. Lɛlɛŋ, wɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fe akpekpei ejwɛ lɛ ateŋ mɛi pii ji mɛi ni nyɛko amɛto amɛgbɛjianɔ ni amɛna nɛkɛ hegbɛ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ. Shi mɛi ni amɛshihilɛ ŋmɛɔ amɛ gbɛ lɛ feɔ nakai. Wɔteŋ mɛi ni eshwɛ lɛ baanyɛ wɔkɛ ‘wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ, ni wɔfee ekpakpa,’ ni wɔtsɔɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaawo kaselɔi-afeemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. (Lala 37:​3, 4) Ni Yehowa jálɔi fɛɛ ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ baanyɛ ana gbɛfaŋnɔ yɛ gbɛgbamɔ mumɔ lɛ hiɛyaa mli, ni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛfi mɛi ni ji gbɛgbalɔi lɛ asɛɛ.​—Mateo 24:​14; 28:⁠19.

3. Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ ko esa akɛ akadi yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ kɛ Yehowa Odasefoi atɛŋ?

3 Akɛ mɛi ni tamɔɔɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi, ni buɔ Nyɔŋmɔ jamɔ akɛ nɔ ko ni akɛfata amɛshihilɛ he kɛkɛ lɛ, Yehowa Odasefoi jieɔ suɔmɔ ni mli wa waa kpo amɛhaa Nyɔŋmɔ ni enɛ kanyaa amɛ ni amɛya nɔ ‘amɛtao maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.’ Enɛ biɔ afɔleshaa, shi kwɛ bɔ ni nakai afɔleshaa lɛ he eba sɛɛnamɔ babaoo eha! (Mateo 6:​33; 16:24) Ekɛ klɛŋklɛŋ kita wulu fe fɛɛ lɛ kpaa gbee pɛpɛɛpɛ, nɔ ni Mose jaje klɛŋklɛŋ ni Yesu Kristo hu bati mli yɛ sɛɛ mli lɛ: “Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni, ni suɔmɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ.”​—Marko 12:​29, 30, New World Translation; 5 Mose 6:​4, 5.

4, 5. Namɛi abaabu amɛ akɛ anɔkwafoi lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ajie anɔkwayeli kpo yɛ?

4 Nyɛsɛɛ nɛɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ he yitso lɛ mli nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ F. W. Franz, Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni eye afii 98, ni ekɛ nɔ ni fa fe afii 70 etsu nii yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ akɛ: “Ofee anɔkwayeli he nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo waa diɛŋtsɛ, Nyɛminuu Franz.” Ni Nyɛminuu Franz ha lɛ hetoo akɛ: “Hɛɛ! Esa akɛ aye anɔkwa.” No muaa sane muu lɛ fɛɛ naa. Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli he fɛɛ he ni wɔɔsɔmɔ yɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye anɔkwa.​—1 Korintobii 4:2; Galatabii 3:⁠9.

5 Eji anɔkwale, mɛi pii baasumɔ ni amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, shi ekolɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii aloo hewalɛnamɔ mli naagbai baanyɛ atsi amɛnaa yɛ gbɛ ko nɔ. Shi, esaaa akɛ abuɔ mɛi ni naaa hegbɛ akɛ amɛaafee gbɛgbalɔi lɛ akɛ amɛjeee anɔkwafoi tsɔ. Mɛi komɛi ehi shi akɛ anɔkwafoi yɛ shihilɛi ni mli wawai ashishi, ni bei pii lɛ enɛ yaa nɔ afii babaoo. Hɛɛ, amɛye anɔkwa! Amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ Yehowa ni amɛkɛ ekaa esɔmɔ, yɛ amɛtsui muu fɛɛ mli ni amɛjɛɔ amɛfiɔ eteokrase gbɛjianɔtoi asɛɛ lɛ mli. Amɛnaa gbɛgbalɔi lɛ anitsumɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ ni amɛkɛ hewalɛwoo haa mɛi ni baanyɛ afee gbɛgbalɔi lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii, koni amɛtsu nii kɛshɛ gbɛgbamɔ he akɛ amɛshihilɛ mli nitsumɔ ni fe ekrokomɛi fɛɛ.​—Okɛto 5 Mose 30:​19, 20 he.

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni afee afɔ shi yɛ 1 Samuel 30:​16-25 lɛ saa wɔhe yɛ ŋmɛnɛ?

6 Abaanyɛ akɛ sane ni yɔɔ 1 Samuel 30:​16-25 lɛ afee nitsumɔ mli ekomefeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni yɔɔ Nyɔŋmɔ webii fɛɛ ateŋ lɛ he mfoniri. Beni ewuɔ ta eshiɔ Amalekbii lɛ, “David tswia amɛ nii jenamɔ kɛ jetsɛremɔ aahu kɛyashi gbɛkɛ” ni eloo haa nii babaoo. Beni eku esɛɛ kɛba ŋsra lɛ mli lɛ, hii ni kɛ David yawuu ta lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɛ lɛ akɛ ekaha mɛi ni fataaa amɛhe kɛyaaa ta lɛ naa diɛŋtsɛ lɛ haa nii lɛ eko kwraa. Shi David ha amɛ hetoo akɛ: “Ni namɔ po aaabo nyɛ toi yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli? Shi bɔ ni ji mɔ ni tee ta lɛ naa lɛ gbɛnaa lɛ, nakai nɔŋŋ ji mɔ ni hi nibii lɛ ahe lɛ gbɛnaa: amɛja mli pɛpɛɛpɛ.”

7 Nakai shishitoo mla lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ hu. Gbɛgbalɔi lɛ nyiɛɔ mumɔŋ ta ni wɔwuɔ lɛ hiɛ. Shi mɛi krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ jɛɔ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛkɛ anɔkwayeli fiɔ amɛsɛɛ. Ni atsɔɔ nɔ kpele ni jɛ amɛnitsumɔ yɛ ekomefeemɔ mli ba yɛ 1991 lɛ yɛ tao ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli.

Akɔntaabuu ni Hi Jogbaŋŋ

8. (a) Mɛni jeŋ muu fɛɛ akɔntaabuu lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ shiɛlɔi fɛɛ ayifalɛ kɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni amɛkɛtsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ he? (b) Mɛɛ otii komɛi ni yɔɔ miishɛɛ okadi yɛ maji ni enɛ ji klɛŋklɛŋ ni amɛ akɔntaabuu baa lɛ ahe?

8 Hɛɛ, baafai ejwɛ ni tsɔ hiɛ yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa jálɔi ni yɔɔ ekaa lɛ fɛɛ amɔdɛŋbɔɔ yɛ ekomefeemɔ mli lɛ eye ebua ni akɛna jeŋ muu fɛɛ hiɛyaa ni yɔɔ miishɛɛ kɛha 1991. Ana yifalɛ hee ni ji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 4,278,820​—ni feɔ oha mlijaa 6.5 nɔyaa. Mɛnɛɛmɛi kɛ ŋmɛlɛtswai 951,870,021 (shwɛ fioo ni eshɛ akpekpei akpe kome!) tsu nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ni kadimɔ mɔdɛŋbɔɔ kpele ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛtsu nii yɛ maji ni amrɔ nɛɛ amɛnɔ ebafata jeŋ muu fɛɛ akɔntaabuu lɛ he lɛ​—Bulgaria, Cameroon, Czechoslovakia, Ethiopia, Mozambique, Nicaragua, Rwanda, kɛ U.S.S.R.

9, 10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛgbalɔi lɛ enyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi ahe kaa lɛ naa yɛ? (b) Mɛɛ hewalɛwoo, akɛhaa kɛha gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mlibotemɔ

9 Gbɛgbamɔ mumɔ lɛ egbɛ eshwa je lɛŋ fɛɛ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli. Yɛ maji ni nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ amɛha jamɔ mli heyeli lɛ po amli lɛ, gbɛgbalɔi lɛ ayi miifa be fɛɛ be. Shika gbɛfaŋ shihilɛi ni mli wawai lɛ po etsiii Odasefoi ní etswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ amɛnii fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ baaha kɛha Yehowa jamɔ lɛ anaa. (Okɛto 2 Korintobii 11:​23, 27 he.) Kɛ aja mli daa nyɔŋ nɔ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ fɛɛ mli oha mlijaa 14 kɛ amɛhe woɔ gbɛgbamɔ mli. Gbɛgbalɔi ayibɔ ní fa fe fɛɛ ni ana ji 780,202, ni ji shiɛlɔi amli oha mlijaa 18 ni hi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.

10 Kɛji mɛi krokomɛi kwɛ miishɛɛ ni gbɛgbalɔi lɛ naa lɛ, amɛ hu ewoɔ amɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe awo sɔɔmɔ nɛɛ mli. Kɛji okɛ ohe woko gbɛgbamɔ lɛ mli lɛ, ani suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ baatsirɛ bo ni okɛɛ, taakɛ wɔkaneɔ yɛ Yesaia 6:8 lɛ, akɛ, “Naa mi, tsu mi”? Aloo kɛtsɔ mɔdɛŋbɔɔ ni okɛkaseɔ Biblia lɛ nɔ lɛ, ani Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ atee henumɔ ko shi yɛ otsui mli, koni oya ohiɛ kɛyashɛ hé ni okɛ ohe aaawo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he? Yɛ kaa be mli po lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ kanya Yeremia, ni enɛ hewɔ lɛ enyɛɛɛ ehi shi ni etsiii ta.​—Yeremia 20:⁠9.

Sɔɔmɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli ni Akɛhaa Adesai

11. Te shia Biblia mli nikasemɔ feemɔ etee nɔ eha tɛŋŋ?

11 Afi nɛɛ akɔntaabuu lɛ mli nibii ni sa kadimɔ jogbaŋŋ lɛ ateŋ ekome ji hiɛyaa ni eba shia Biblia mli nikasemɔi ni afeɔ ni aheee nɔ ko lɛ mli, ni ji 3,947,261 ni afeɔ daa nyɔŋ nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ. Enɛ ji gbɛjianɔtoo ko ni suɔmɔ yɔɔ mli ni Yehowa Odasefoi tsɔɔ nɔ amɛkɛdiɔ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni amɛkɛ amɛ kpeɔ yɛ shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ mli lɛ asɛɛ. Wɔnaa miishɛɛ waa akɛ wɔkɛ gbɔmɛi ni jɛ maji sɔrɔtoi fɛɛ nɔ kɛ hewolo nɔ sui sɔrɔtoi amli lɛ fɛɛ feɔ Biblia mli nikasemɔ, ni wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ ni bɔfo Paulo jie lɛ kpo lɛ nɔŋŋ tsuɔ nii. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ‘odase ni eye etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ’ lɛ bi ni ekɛ ŋmɛlɛtswai babaoo atsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:​20, 21) Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ hu. Yehowa Odasefoi miiye kɛmiibua ‘gbɔmɛi fɛɛ ni ahere amɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee mli.’​—1 Timoteo 2:⁠4.

12-14. Mɛɛ amaniɛbɔi ni yɔɔ miishɛɛ jɛɔ Europa gbɛ baa?

12 Kwɛ bɔ ni akɔntaabuu ni tsɔɔ hiɛyaa ni etee nɔ yɛ Biblia mli nikasemɔi amli yɛ Europa Bokagbɛ lɛ yɔɔ miishɛɛ ha! Afii babaoo nɛ ni wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kpeɔ yɛ kui bibii pɛ amli, ni ekolɛ Buu-Mɔɔ kome ni egbɔ, ni akwɛ emomo ko nɔ afee lɛ pɛ amɛyɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ kuu lɛ mli lɛ fɛɛ. Shi amrɔ nɛɛ anyɛɔ akɛ Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji pii yaa nakai shikpɔji lɛ anɔ agbɛnɛ. Ehaa wɔkaiɔ wiemɔi ni yɔɔ Salomo Lalai 2:​4, King James Version: “[Kristo Yesu] kpala mi kɛtee [Mumɔŋ] weintsu lɛŋ, ni eflaŋaa ni ma minɔ ji suɔmɔ.” Akɛni agbɛnɛ amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛwoji tɛtrɛbii hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi pii miitsɔmɔ mɛi ni awula amɛ jogbaŋŋ koni amɛja “anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.”​—2 Timoteo 2:⁠15.

13 Asafo ko ni shiɛlɔi 103 yɔɔ mli yɛ St. Petersburg, yɛ Russia lɛ bu shia Biblia mli nikasemɔi fe 300 he akɔntaa nyɛsɛɛ nɛɛ. Yibiiwoo ni jɛ nɛkɛ Biblia mli nikasemɔ he mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ mli ji akɛ, abaptisi Odasefoi heei 53 yɛ nyɔji kpaanyɔ pɛ mli. Mɛi ni fa fe asafo lɛ mlijaa ji mɛi ni na anɔkwale lɛ aaashɛ nyɔji kpaanyɔ pɛ nɛ loo nɔ ni shɛɛɛ nakai! Ni amɛbɛ onukpa ko kwraa​—fe asafoŋ sɔɔlɔ kome pɛ ni tsuɔ amɛmumɔŋ hiɛyaa lɛ he nii.

14 Biblia kaselɔ ko bi Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko ni yɔɔ Estonia lɛ kɛji ebaanyɛ efɔ̃ enanemɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi anine kɛba nikasemɔ. Beni Odasefonyo lɛ bashɛ eshia lɛ yɛ otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, ebanina gbɔmɛi fe 50 ni amɛbua amɛhe naa! Lɛlɛŋ, ehe bahia ni ato gbɛjianɔ krɛdɛɛ koni aya nɔ akɛye abua mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ fɛɛ.

15. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ mɛi ni ba Kaimɔ lɛ kɛ mɛi ni abaptisi amɛ lɛ ahe?

15 Mɛi ni kaseɔ nii lɛ ateŋ mɛi pii na Kristofoi anaanyobɔɔ lɛ mli niiashikpamɔ klɛŋklɛŋ kwraa kɛtsɔ Yesu gbele lɛ Kaimɔ ni amɛtee lɛ nɔ. Afi ni ho nɛɛ mli lɛ, enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni yibɔ ni ba lɛ fa fe 10,000,000, ni mɛi 10,650,158 bua amɛhe naa yɛ jeŋ fɛɛ yɛ asafoi 66,207 mli kɛha nɛkɛ miishɛɛ be nɛɛ. Yɛ Latin-Amerika, Afrika, kɛ Europa Bokagbɛ maji pii amli lɛ, yibɔi ni ba lɛ ekomɛi fa fe Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni amɛyɔɔ lɛ toi etɛ loo toi ejwɛ po sɔŋŋ. Amrɔ nɛɛ esa akɛ wɔbɔi gbɛjianɔtoo kɛha Kaimɔ ni abaafee afi nɛɛ yɛ Sohaa, April 17 lɛ. Wɔhiɛ ka nɔ akɛ Biblia kaselɔi heei pii ni baa Kaimɔ lɛ baaya nɔ amɛya amɛhiɛ kɛyashɛ baptisimɔ he. Yɛ baptisimɔ gbɛfaŋ lɛ, yɛ 1991 mli lɛ, wɔna yifalɛ ni fe 300,000 ekoŋŋ ni fee amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he mfoniri kɛtsɔ numiimɔ nɔ.

Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli ni Nyɔŋmɔ Kɛhaa Lɛ

16. Mɛɛ amaniɛbɔi ni yɔɔ miishɛɛ jɛɔ “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wuji Anɔ Kpeei lɛ amli baa?

16 Oti kome ko ni sa kadimɔ waa yɛ 1991 sɔɔmɔ afi lɛ mli ji “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpai Wuji Anɔ Kpeei, ni amrɔ nɛɛ agbe naa yɛ Kooyigbɛ Maji amli, shi aatsa nɔ lolo yɛ 1992 mli yɛ Wuoyigbɛ Maji amli lɛ. Enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni anyɛɔ ahaa kpokpaa wulu nɔ kpee shishi wiemɔi lɛ fɛɛ yɛ Europa Bokagbɛ maji pii amli, he ni amrɔ nɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ naa miishɛɛ akɛ amɛkɛ amɛheyeli heei lɛ aaatsu nii kɛjie Yehowa yi yɛ lɛ. Yɛ October 1991 mli lɛ, mɛi fɛɛ ni tee klɛŋklɛŋ kpeei 705 ni afee yɛ maji 54 lɛ amli ni abu he akɔntaa ji 4,774,937.

17, 18. (a) Mɛɛ heyelii Yehowa jalɔi naa mli ŋɔɔmɔ ni amɛkpaa gbɛ hu? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ yɛ je lɛ heyelii ahe yɛ?

17 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yohane 8:32) Ŋmɛnɛ, Biblia mli anɔkwalei lɛ eha gbɔmɛi akpekpei abɔ eye amɛhe kɛjɛ Kristendom tsɔɔmɔi ni abiii he sane lɛ ahe. Nɛkɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ nɛɛ ebana amɛle akɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa ni Yehowa kɛha lɛ baaha adesai ana hegbɛ akɛ mɛi ni “baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.” (Romabii 8:​19-22) Mɛɛ heyeli kpele eeeji nɛkɛ​—ni aaahi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ husui kpakpai ni Yehowa diɛŋtsɛ ejɛ suɔmɔ mli efo lɛ amli!​—Yesaia 25:​6-8; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:​24-26 he.

18 Heyelii ni Yehowa Odasefoi naa mli ŋɔɔmɔ bianɛ, kɛ nɔ ni amɛkpaa gbɛ akɛ amɛbaana mli ŋɔɔmɔ babaoo yɛ Nyɔŋmɔ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli lɛ jɛ wɔ-Nyɔŋmɔ, Yehowa ŋɔɔ. (2 Korintobii 8:17) Edamɔɔɔ maŋkwramɔŋ loo maŋ hiɛ tsakemɔ kuu ko nɔ. (Yakobo 1:17) Bɔni afee ni yiŋfutumɔ ko akaba yɛ oti nɛɛ shishinumɔ mli hewɔ lɛ, aŋma yɛ tsitsinaatsɛɛ nii ni Yehowa Odasefoi ni tee 1991 kpokpaa wuji anɔ kpeei lɛ yɛ Europa bokagbɛ maji amli lɛ tsɛ lɛ nɔ akɛ: “Mɛi ni Sumɔɔ Nyɔŋmɔ Heyeli” fe ni eeefee “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” kɛkɛ.

Suɔmɔ ni Mli Wa Kɛha Yehowa

19. Mɛɛ gbɛ nɔ bɛŋkɛmɔ ni wɔbɛŋkɛɔ Yehowa kɛtsɔɔ sɔlemɔ nɔ lɛ wajeɔ wɔ yɛ?

19 Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ wɔhe ni wɔkɛfɔɔ enɔ lɛ baaha wɔya nɔ wɔbɛŋkɛ lɛ kpaakpa yɛ sɔlemɔ mli. Nɛkɛ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni wɔnaa mli ŋɔɔmɔ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ nɛɛ eye ebua wɔnyɛmimɛi lɛ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ amanehului kɛ yiwaai babaoo mli. (Lala 25:​14, 15) Beni Yesu yɔɔ kaa ŋmɛlɛtswaa ni mli wa fe fɛɛ lɛ mli lɛ, etee nɔ ehiɛ ekɛ e-Tsɛ lɛ teŋ wekukpaa mli kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ. (Luka 22:​39-46) Bɛŋkɛmɔ ni abɛŋkɛɔ Yehowa kpaakpa kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ nɛɛ waje Stefano kɛtsɔ piŋmɔ ni ba enɔ akɛ la odasefonyo lɛ mli. Beni eshwɛ fioo ni abaatswia lɛ tɛi ni ekwɛɔ ŋwɛi lɛ, ekɛɛ: “Naa, miina ŋwɛi naa ni egbele, kɛ gbɔmɔ Bi lɛ [Yesu] ni edamɔ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ.”​—Bɔfoi lɛ Asaji 7:⁠56.

20-22. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ niiashikpamɔ ko tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ boɔ wɔsɔlemɔi atoi?

20 Taakɛ Yehowa jálɔi naa mli niiashikpamɔ bei pii lɛ, Yehowa haa sɔlemɔ ni kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ kpaa gbee lɛ ahetoo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Afrika maŋ ko mli he ni atsi Odasefoi lɛ anitsumɔ naa yɛ lɛ, gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni kɛ bɔs miifa gbɛ kɛmiiya kooyigbɛ lɛ hiɛ kotoku agbo ko ni Maŋtsɛyeli woji babaoo kɛ wolo kotokui yɛ mli ni ekɛmiiya. Kɛkɛ ni mɔ ni loɔ jatsui ewoɔ bɔs lɛ mli lɛ bi nyɛminuu lɛ akɛ: “Mɛni yɔɔ kotoku lɛ mli?” Nyɛminuu lɛ kɛɛ nɔ ni ba ejwɛŋmɔ mli tsutsu: “Lɛta.”

21 Ni anyiɛ gbɛ nɔ kɛyaa ni ayashɛ he ni awaa tsɔji yɛ ni akwɛɔ mli lɛ, bɔs lɛ waaa, kɛkɛ ni polisifoi lɛ wo tsɔne kɛnyiɛ bɔs lɛ sɛɛ ni amɛyawa lɛ, kɛ jwɛŋmɔ akɛ ekolɛ ewo juu nii. No hewɔ lɛ amɛfa ni mɔ fɛɛ mɔ ayimɔ shi kɛjɛ bɔs lɛ mli ni akwɛ amɛjatsui lɛ amli. Jaramɔ be diɛŋtsɛ nɛ! Nyɛminuu lɛ tsi ehe kɛjɛ mɛi krokomɛi ni wieɔ huhuuhu lɛ ahe kɛtee sɛɛ fioo, ni ekula shi, ni esɔle eha Yehowa. Beni etsi ebɛŋkɛ mɛi krokomɛi lɛ, no mli lɛ aagbele mɔ fɛɛ mɔ jatsu mli ni aakwɛ nɔ ni yɔɔ mli jogbaŋŋ. Beni eshɛ nyɛminuu lɛ nɔ ni abaagbele ekotoku lɛ naa lɛ, etsɛ Yehowa ekoŋŋ blɛoo kɛha yelikɛbuamɔ.

22 Ni polisifonyo lɛ bo akɛ: “Namɔ kotoku nɛ, ni mɛni yɔɔ mli?” Nyɛminuu lɛ nako agbele enaa po kɛkɛ ni mɔ ni loɔ jatsui ewoɔ bɔs lɛ mli lɛ ha hetoo ni ekɛɛ: “Lɛta kotokui ni akɛjɛ ­_ post ɔfis kɛmiiya _ post ɔfis kroko.” Kɛkɛ ni polisifonyo lɛ kɛɛ: “Ojogbaŋŋ.” Ni ewo kotoku lɛ ni ekɛha mɔ ni toɔ jatsui lɛ. Kɛkɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Kwɛmɔ ni okɛwo he ko ni hi jogbaŋŋ ni eyashɛ he ni akɛyaa lɛ tɔŋŋ.” Ni gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ kula shi ekoŋŋ ni eda sɔlemɔ Toibolɔ lɛ shi.​—Lala 65:3; Abɛi 15:⁠29.

23. Mɛni Yehowa ejie kpo etsɔɔ, ni kɛlɛ mɛni hewɔ bei komɛi lɛ eŋmɛɔ gbɛ ni yiwaa yaa nɔ aahu kɛyashiɔ enaagbee tɔŋŋ lɛ?

23 Shi, enɛ etsɔɔɔ akɛ, Yehowa jalɔi yeɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ amanehulu shihilɛi fɛɛ ni baa lɛ amli. Yehowa jieɔ lɛ kpo faŋŋ yɛ shihilɛi komɛi amli, yɛ Biblia beaŋ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ akɛ ebaanyɛ ejie ewebii kɛjɛ mli. Shi yɛ anɔkwayeli he sane lɛ ni aaana naa hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ efeɔ tamɔ nɔ ni eŋmɛɔ yiwaa lɛ gbɛ ni eyaa nɔ kɛyashiɔ enaagbee. (Okɛto Mateo 26:39 he.) Kɛfata he lɛ, Yehowa ejieee ewebii kɛjɛɛɛ osharai, maŋ tai, aloo awuiyeli mli trukaa, eyɛ mli akɛ nilee ni damɔ Biblia nɔ ni akɛtsuɔ nii lɛ he nyɛɔ baa sɛɛnamɔ. (Abɛi 22:3; Jajelɔ 9:11) Shi kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ, kɛji ajie wɔ kɛjɛ kaa shihilɛi amli jio, ajieee wɔ jio, abaawo anɔkwa ni wɔɔye lɛ he nyɔmɔ, yɛ gbohiiashitee lɛ mli po kɛ ehe miihia.​—Mateo 10:​21, 22; 24:⁠13.

24. Mɛɛ nikee nii Yehowa ejɛ suɔmɔ mli ekɛha, ni te esa akɛ wɔhere esuɔmɔ lɛ nɔ wɔha tɛŋŋ?

24 Kwɛ bɔ ni nikee nii ni Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli ekɛhaa wɔ lɛ yɔɔ nyam ha! Shikpɔŋ nɛɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ nɔ ni ji enikee nii ni ekɛha adesai lɛ ji esuɔmɔ lɛ kpojiemɔ ko ni sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ. (Lala 104:​1, 13-16; 115:16) Ni Nyɔŋmɔ nikee nii ni jɛ mɔbɔnalɛ mli, ni ji e-Bi Yesu Kristo, ni ekɛha koni ebakpɔ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele mli lɛ ji nikee nii fe fɛɛ ni ajɛ suɔmɔ mli akɛha. “Enɛ mli Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni ekɛsumɔɔ wɔ lɛ je kpo yɛ, akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ e-Bi koome lɛ kɛba je lɛŋ, koni wɔtsɔ enɔ wɔna wala. Enɛ mli suɔmɔ lɛ yɔɔ, jeee akɛ wɔ ni wɔsumɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ akɛ lɛ ni esumɔ wɔ, ni etsu e-Bi lɛ akɛ ebafee wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ.” (1 Yohane 4:​9, 10) Yɛ nakai suɔmɔ lɛ nɔheremɔ mli lɛ, eba akɛ wɔɔkpɛ wɔyiŋ akɛ “gbele jio wala jio, ŋwɛibɔfoi jio nɔyelɔi jio, hewalɛi jio, nii ni yɔɔ nɛɛ jio, nii ni baaba lɛ jio, ŋwɛi jio shishi jio, aloo nii ni abɔ lɛ amli nɔ kroko jio, amɛnyɛŋ amɛgbala wɔkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni yɔɔ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ mli.”​—Romabii 8:​38, 39.

Yɛ Sane Nɛɛ Mlitii Mli Lɛ

◻ Ni aaaye anɔkwa lɛ tsɔɔ mɛni?

◻ Mɛɛ shihilɛi mli nibii amli wɔbaanyɛ wɔjie suɔmɔ kɛha Yehowa kpo yɛ?

◻ Te sɔɔmɔ afi lɛ akɔntaabuu lɛ mli otii ni onaa he miishɛɛ titri lɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie hiɛsɔɔ kpo yɛ nikee nii ni Yehowa ejɛ suɔmɔ mli ekɛha wɔ lɛ he yɛ?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 15]

MƐNI HEWƆ GBƐGBALƆI LƐ FA NAKAI?

Abɔɔ amaniɛ akɛ Japanbii kɛ afii 2,600 sɔŋŋ ja amɛmaŋtsɛmɛi lɛ kɛ ekaa babaoo diɛŋtsɛ. Japan hii ni yaa ta fe akpekpei etɛ sɔŋŋ kɛ amɛwala esha afɔle, yɛ tai ni awuu yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ pɛ mli, ejaakɛ amɛsusu akɛ woo ko bɛ ni fe gboimɔ ni amɛaagboi amɛha amɛmaŋtsɛ-kɛ-nyɔŋmɔ lɛ. Shi Buddhabii-kɛ-Shintobii asraafoi ahewalɛ lɛ yeee omanye yɛ Jeŋ Ta ll mli, ni kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa lɛ amɛmaŋtsɛ lɛ tsɛɛɛ ehe nyɔŋmɔ dɔŋŋ . Mɛni abaanyɛ akɛye jamɔ mli gbɛ ni ebaka shi nɛɛ najiaŋ? Miishɛɛ sane ji akɛ, shia Biblia mli nikasemɔi ni Yehowa Odasefoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, kɛ sɛɛ mli lɛ nɔ ni maŋbii Odasefoi diɛŋtsɛ fee lɛ eye ebua mɛi pii ni amɛle anɔkwa Nyɔŋmɔ, Yehowa, ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha lɛ. Nɛkɛ henɔjɔɔmɔ nɛɛ tsɔɔ babaoo kɛha Japan Odasefoi nɛɛ. Kɛji tsutsu be ko lɛ amɛkɛ amɛwala shaa afɔle amɛhaa maŋtsɛ-kɛ-nyɔŋmɔ ko lɛ, no lɛ kwɛ ekaa babaoo ni esa akɛ amɛkɛtuu amɛhewalɛ fɛɛ amɛha akɛ gbɛgbalɔi ni amɛkɛja Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ​—Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ Yehowa!

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 10-13]

1991 YEHOWA ODASEFOI AJEŊ FƐƐ SƆƆMƆ AFI AKƆNTAABUU

(Kwɛmɔ “bound volume”)

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ heyeli​—Yehowa jalɔi ni etee kpee shishi yɛ Prague, August 9-11, 1991

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje