Woo ni Akɛhaa Amagai—Eji Naataomɔ Sane
NUU ko esaa ehe kɛha gbɛfaa yɛ he ko yɛ Poland. Ni kɛlɛ, esa akɛ etsu nɔ kome ko ni he hiaa he nii. Ekula shi yɛ Yesu amaga ko hiɛ, esha afɔle, ni esɔle kɛha hebuu yɛ egbɛfaa be lɛ mli.
Obaanyɛ ona klɛŋklɛŋ Buddhafoi adaa afi gbijurɔyeli lɛ yɛ be mli ni nyɔŋtsere lɛ eye emuu yɛ May, yɛ Bangkok, Thailand ni yɔɔ shitooi akpei abɔ lɛ. Atereɔ Buddha lɛ amaga akɛfoɔ shi yɛ gbɛjegbɛi anɔ yɛ gbijurɔyeli be lɛ mli.
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ole akɛ woo ni akɛhaa amagai ni atsɔɔ mli yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ egbɛ eshwa waa. Gbɔmɛi akpekpei toi akpei abɔ kulaa shi diɛŋtsɛ yɛ amagai ahiɛ. Asusu amagai ahe afii akpei abɔ akɛ gbɛ ni he hiaa ni atsɔɔ nɔ abɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ.
Mɛni osusuɔ yɛ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ he? Ani woo ni akɛhaa amagai lɛ ja aloo ejaaa? Te Nyɔŋmɔ nuɔ he ehaa tɛŋŋ? Ani odaseyeli ko yɛ ni tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ jamɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ? Ekolɛ bo diɛŋtsɛ lɛ osusuko sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ he tsɔ. Ni kɛlɛ, kɛji akɛ obuɔ wekukpaa ni aaaka okɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ waa lɛ, ehe baahia ni ona hetoo oha amɛ.
Akpɛlɛɔ nɔ akɛ, kɛha mɛi pii lɛ, enɛ efeko sane ni yɔɔ mlɛo akɛ aaana naa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efee sane ni akɛ afii akpei abɔ eje he ŋwane kɛ hiɛdɔɔ ni awuiyeli po jɛɔ mli baa yɛ bei komɛi amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ blema yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Hebri hiɛnyiɛlɔ Mose fite shika tsina bi amaga ko ni eha akpata gbɔmɛi 3,000 ni kɛ woo loo jamɔ haa enɛ lɛ ahiɛ.—2 Mose, yitso 32.
Jeee Yudafoi lɛ pɛ teɔ shi woɔ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli. Blema je lɛŋ yinɔsane ŋmalalɔi ebaa Takhmũrũp, Persia nɔyelɔ, ni akɛɛ efa jamɔ he tai babaoo eshi amagai ni ajaa afii ohai babaoo dani Mose ba lɛ he blema sane lɛ yi. Yɛ China lɛ, abɔ amaniɛ akɛ maŋtsɛ ko ni hi shi yɛ blema fa ta eshi nyɔŋmɔi sɔrɔtoi amagai. Beni akpata amagai lɛ ahiɛ sɛɛ lɛ, ewie eshi jamɔ ni akɛhaa amagai ni akɛ sũ shɔ̃ amɛ lɛ akɛ eji kwashiafeemɔ. Yɛ sɛɛ mli, beni Muhammad ka he eji gbekɛ lolo lɛ, no mli lɛ Arabiabii ni teɔ shi woɔ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ yɛ. Hewalɛ ni amɛna yɛ Muhammad nɔ lɛ ha ekɔ shidaamɔ ni tamɔ nakai yɛ wɔŋjamɔ he yɛ sɛɛ mli afii lɛ amli. Muhammad tsɔɔ yɛ Koran lɛ mli akɛ wɔŋjamɔ ji esha ni akɛkeee, akɛ akasɔle aha amaga jalɔi, ni akɛ agu gbalashihilɛ ni akɛ wɔŋjalɔi aaabote mli.
Yɛ Kristendom po lɛ, gbɔmɛi ni ehe gbɛi yɛ jamɔ mli yɛ afii ohai enyɔ, etɛ, ejwɛ kɛ enumɔ yɛ Ŋ.B. lɛ mli, tamɔ Irenaeus, Origen, Eusebius ni jɛ Kaisarea, Epiphanius, kɛ Augustine te shi wo amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli. Aaafee afii ohai ejwɛ Ŋ.B. lɛ shishijee mli gbɛ lɛ, osɔfonukpai akuu ko ni kpe yɛ Elvira, yɛ Spania lɛ kɛ yiŋkpɛɛi sɔrɔtoi ni he hiaa ni teɔ shi woɔ woo ni akɛhaa amagai ha. Nɔ ni jɛ Elvira Gwabɔɔ ni ehe gbɛi nɛɛ mli ba ji gu ni agu amagai kɛjɛ sɔlemɔi lɛ amli kɛ toigbalamɔ ni naa wa ni akɛhaa amaga jalɔi.
Ikonoklast Lɛ
Nibii ni tee nɔ nɛɛ saa gbɛ kɛha yinɔsane mli naataomɔi ni fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome: ikonoklast naataomɔ ni tee nɔ yɛ afii ohai kpaanyɔ kɛ nɛɛhu lɛ mli lɛ. Yinɔsaneŋmalɔ ko tsɔɔ mli akɛ nɛkɛ “naataomɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛɛ tee nɔ aahu afii oha kɛ fã, ni ekɛ piŋmɔi babaoo ba” ni akɛ eji “nibii ni kɛ mligbalamɔ ni ka Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ maŋtsɛyelii lɛ ateŋ lɛ ba lɛ ateŋ ekome.”
Wiemɔ “iconoclast” (ikonoklast) lɛ jɛ Hela wiemɔi eikon, ni eshishi ji “amaga,” kɛ klastes ni eshishi ji “jwaralɔ” mli. Akɛni amɛhi shi yɛ gbɛi nɛɛ naa hewɔ lɛ, nɔ ni fata nɛkɛ shi ni ate awo amagai nɛɛ he hu ji amagai fɛɛ ni yɔɔ Europa ni aaajie ni akpata hiɛ. Afee mlai pii ashi amaga jamɔ koni akɛgu amagai kɛ nitsumɔ yɛ jamɔ mli. Woo ni akɛhaa amagai lɛ batsɔ maŋkwramɔŋ naatoamɔ loo ŋwanejee ni naa wa ni gbala maŋtsɛmɛi kɛ paapamɛi, tatsɛmɛi kɛ osɔfonukpai ewo nyɔŋmɔjamɔ he tawuu mli.
Ni enɛ fe wiemɔi ni akɛwuɔ ta kɛkɛ. Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature ni McClintock kɛ Strong ŋma lɛ tsɔɔ mli akɛ beni Maŋtsɛ Leo III wo akpɔ eshi amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ sɔlemɔi lɛ amli lɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi lɛ “te shi akɛ asafoi amɛshi akpɔ lɛ, ni basabasa-feemɔi, titri lɛ yɛ Konstantinopol,” bafee nɔ ni yaa nɔ daa gbi. Nɔ ni jɛ nɔmɔi ni ba maŋtsɛ lɛ asraafoi kɛ maŋbii lɛ ateŋ lɛ mli ba ji gbɔmɛi ni aje gbɛ agbe amɛ kɛ gbɔmɛi pii ni abuaa amɛnaa agbeɔ amɛ kɛkɛ ni ajieee mli. Akɛ niseniianifeemɔ wa osɔfoi mɔkome shihilɔi lɛ ayi. Afii ohai babaoo sɛɛ, yɛ afii ohai 16 lɛ mli lɛ, maŋ ŋwanejeei loo naataomɔi tee nɔ yɛ Zurich, Switzerland, yɛ amagai ni yɔɔ sɔlemɔtsui amli lɛ ahe. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, awo akpɔ ni miibi ni ajie amagai fɛɛ kɛjɛ sɔlemɔtsui lɛ amli. Ayoo tsakelɔi loo saalɔi nɛɛ ekomɛi yɛ bɔ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ wieɔ shiɔ amaga jamɔ lɛ hewɔ.
Ŋmɛnɛ po, mligbalamɔ agbo ka ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi ateŋ yɛ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ he. Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua bo ni okwɛ akɛ ani amagai baanyɛ aye abuao lɛlɛŋ ni obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he lo.