Nyɔŋmɔ Heyeli Hee Lɛ Ni Wɔɔjie Yi
“Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ.”—KPOJIEMƆ 21:4.
1, 2. Namɔ pɛ baanyɛ ekɛ anɔkwa heyeli aba, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ E-he kɛjɛ Biblia lɛ mli?
YINƆSANE ema nɔ ni gbalɔ Yeremia wie lɛ nɔ mi akɛ anɔkwale ni: “Gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ni nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” Namɔ pɛ baanyɛ ajaje adesa najifaamɔi yɛ gbɛ ni ja nɔ? Yeremia tee nɔ ewie akɛ: “Yehowa, kã mi.” (Yeremia 10:23, 24) Hɛɛ, Yehowa pɛ baanyɛ ekɛ anɔkwa heyeli kɛmiijɛ naagbai ni haoɔ adesa weku lɛ mli lɛ aba.
2 Nɔkwɛmɔ nii pii yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ nyɛmɔ ni Yehowa yɔɔ ni ekɛaaha mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ aye amɛhe. “Ejaakɛ nibii abɔ ni aŋma ato momo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato lɛ, koni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ Ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ ana hiɛnɔkamɔ.” (Romabii 15:4) Aŋmala kojomɔi ni Yehowa kɛba apasa jamɔ nɔ lɛ hu ashwie shi, ni enɛɛmɛi tsuɔ nii akɛ nibii ni “akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbeei lɛ enina wɔ lɛ.”—1 Korintobii 10:11.
Ewebii lɛ Ajiemɔ
3. Yehowa tsɔɔ nyɛmɔ ni ekɛaaha ewebii aye amɛhe yɛ Mizraim lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Nyɔŋmɔ nyɛmɔ ni akɛaatsu kojomɔ he nii eshi apasa jamɔ koni ekɛha mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ ana heyeli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ko ba mli beni ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ji nyɔji yɛ Mizraim lɛ. 2 Mose 2:23-25 kɛɔ akɛ: “Ni amɛ nyɔŋyeli lɛ mli fomɔ-kɛ-tsɛmɔ lɛ yashɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Ni Nyɔŋmɔ nu amɛ ŋkɔmɔyeli bolɔmɔ lɛ.” Nyɔŋmɔ Ofe lɛ tsɔ ehewalɛ kpeteŋkpele ni fe Mizraim apasa nyɔŋmɔi lɛ anɔ́ lɛ nɔ ekɛ haomɔi nyɔŋma ba nakai maŋ lɛ nɔ. Ato haomɔi lɛ eko fɛɛ eko he gbɛjianɔ koni akɛshwie Mizraim nyɔŋmɔ ko hiɛ shi, ni tsɔɔ akɛ apasa nyɔŋmɔi ni, ni amɛnyɛŋ amɛye amɛbua Mizraimbii ni jaa amɛ lɛ. Nɛkɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ eha ewebii ye amɛhe ni ekpata Farao kɛ etai lɛ ahiɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli.—2 Mose, yitsei 7 kɛyashi 14.
4. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kojomɔi ni etsu he nii eshi Kanaanbii lɛ jeee jalɛsane ni eyeee lɛ?
4 Beni Nyɔŋmɔ kɛ Israel ba Kanaan lɛ, akpata maŋ lɛ mlibii ni jaa daimonioi lɛ ahiɛ ni akɛ shikpɔŋ lɛ ha Nyɔŋmɔ webii lɛ. Akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ, Yehowa yɛ hegbɛ akɛ etsuɔ kojomɔ he nii yɛ jamɔi gbohii ni yaa nɔ lɛ anɔ. (1 Mose 15:16) Bible Handbook ni Halley ŋma lɛ wieɔ Kanaanbii ajamɔ he akɛ: “Nyenyeŋtswibɔɔ diɛŋtsɛ ni naatsii bɛ he . . . akɛjaa Kanaan nyɔŋmɔi lɛ; amɛsɔlemɔtsui lɛ amli ji efɔŋfeemɔ shikwɛ̃ɛ hei. . . . Ajwamaŋbɔɔ ji Kanaanbii ajamɔ, ni amɛfeɔ enɛ akɛ amɛjamɔ lɛ mli kusum yɛ amɛnyɔŋmɔi lɛ ahiɛ; kɛkɛ lɛ amɛgbe amɛ kromɔbii lɛ akɛ afɔleshaa nii amɛha nɛkɛ nyɔŋmɔi nɛɛ nɔŋŋ. Etamɔ nɔ ni Kanaan shikpɔŋ lɛ ebatsɔ tamɔ Sodom kɛ Gomora yɛ gbɛ ni da ni ekpele maŋ muu fɛɛ nɔ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Ani hiŋmɛigbelemɔ ko ni he yɔɔ nyaŋemɔ, ni bɔɔ musu, ni yi wa waa nɛkɛ lɛ yɛ hegbɛ akɛ eyaa nɔ ehiɔ shi? . . . Mɛi ni tsaa shi amɛkaseɔ blema nibii ahe nii, ni tsa Kanaan maji ni etsɔmɔ amaŋfɔi lɛ biɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ kpataaa nɛkɛ maŋ nɛɛ hiɛ mra fe be mli ni efee lɛ.”
5. Nyɔŋmɔ webii ni eha amɛye amɛhe lɛ feɔ okadi kɛhaa wɔbe nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Nɛkɛ sane ni tsɔɔ nii ni Nyɔŋmɔ fee eshi apasa jamɔ, ni eha ewebii ni ekɛ amɛ efee kpaŋmɔ lɛ ye amɛhe, ni eha amɛ shiwoo shikpɔŋ lɛ feɔ nibii ni baaba lɛ ahe mfoniri. Etsɔɔ be ni ka wɔhiɛ kpaakpa ni Nyɔŋmɔ baakpata je nɛŋ apasa jamɔi lɛ kɛ amɛsɛɛfilɔi lɛ fɛɛ ahiɛ ni enyiɛ eŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuji lɛ ahiɛ kɛya jalɛ jeŋ hee ko mli lɛ.—Kpojiemɔ 7:9, 10, 13, 14; 2 Petro 3:10-13.
Anɔkwa Heyeli yɛ Nyɔŋmɔ Jeŋ Hee lɛ Mli
6. Mɛni ji heyelii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Nyɔŋmɔ baaha wɔna yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ ekomɛi?
6 Nyɔŋmɔ kɛ heyelii sɔrɔtoi fɛɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni eto eyiŋ yɛ he eha adesa weku lɛ baajɔɔ ewebii yɛ jeŋ hee lɛ mli. Abaana heyeli kɛjɛ maŋkwramɔŋ, shika-helɛtemɔŋ, kɛ apasa jamɔŋ nɔnyɛɛ kɛ yiwaa mli. Heyeli kɛmiijɛ esha kɛ gbele dɛŋ baahi shi, ni gbɔmɛi baana hegbɛ akɛ amɛhi shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ. “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:29; Mateo 5:5.
7, 8. Mɛɛ niiashikpamɔ abaana yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni eye emuu mli, yɛ jeŋ hee lɛ mli?
7 Kɛji akɛ nakai jeŋ hee lɛ ba nɔŋŋ pɛ lɛ, abaatsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ aha emli bii lɛ ana gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni eye emuu. Hiob 33:25 kɛɔ akɛ: “No lɛ eheloo lɛ aaatsɔ efɔ fe gbekɛ nɔ; eeeku sɛɛ etsɔ obalanyo ekoŋŋ.” Yesaia 35:5, 6 woɔ shi akɛ: “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni aaagbele toimulɔi atoii. No mli lɛ obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui lilɛi hu aaala kɛ nyamɔ.”
8 Nyɛteŋ mɛi ni nyɛhe yeɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ, ekolɛ yɛ gbɔlɛ loo helai ahewɔ lɛ, nyɛsusua nyɛhe akɛ nyɛyɛ jeŋ hee lɛ mli, ni nyɛteɔ shi daa gbi kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni yɔɔ kpɛŋŋ. Ohewolo ni hiɛ ekũakũai lɛ efɛne efee trotro, kɛ hewalɛ—ni hewolo nɔ mui ahe ehiaaa dɔŋŋ. Ohiŋmɛii ni nɔ eha loo eshwila lɛ miina nii jogbaŋŋ diɛŋtsɛ—ni hiŋmɛi glase he ehiaaa dɔŋŋ. Toii miinu nii jogbaŋŋ—shɛrɛmɔ nakai dadei ni akɛnuɔ nii lɛ oshwie. Akpakei anaji kɛ niji amli ewa ni eye emuu—jiemɔ nakai dɛhiɛmɔ tsei, akpake tsei, kɛ shwiilii lɛ fɛɛ oshɛrɛ oshwie. Helai bɛ dɔŋŋ—shɛrɛmɔ nakai tsofai lɛ fɛɛ oshwie. Nɛkɛ Yesaia 33:24 egba efɔ shi: “Ni maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: ‘Migbɔjɔ!’” Ekɛɔ hu akɛ: “Amɛnine aaashɛ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ nɔ, ni awerɛho kɛ ŋtsɔidɔɔmɔ aaajo foi.”—Yesaia 35:10.
9. Akɛ ta baaba naagbee kɛya naanɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Akɛ mɔ ko eshaŋ afɔle ahaŋ ta dɔŋŋ. “[Nyɔŋmɔ] haa tai asɛɛ foɔ kɛyaa shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ, ekuɔ gãi mli, ni efoɔ akpɔlɔ mli, ni ta shwiilii lɛ hu eshaa kɛ la.” (Lala 46:10) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Nɔyelɔ, Kristo Yesu, ni Yesaia 9:6 tsɛɔ lɛ “Toiŋjɔlɛ Lumɔ” lɛ eŋmɛŋ tawuu nibii agbɛ kwraa dɔŋŋ. Kuku 7 lɛ kɛfataa he akɛ: “Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ toiŋjɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ.”
10, 11. Mɛni toiŋjɔlɛ ni eye emuu lɛ baatsɔɔ kɛha shikpɔŋ lɛ?
10 Mɛɛ jɔɔmɔi eeeji kɛha adesai, kɛ shikpɔŋ nɛɛ nɛkɛ, akɛ amɛaaye amɛhe kɛjɛ tawuu nibii ahe! Ejaakɛ, amrɔ nɛɛ po, tawuu nii ni akɛtsu nii yɛ tsutsu tai ni awuu lɛ amli lɛ miikpata gbɔmɛi ahiɛ lolo. Yɛ maŋ kome mli, ni ji France lɛ, gbɔmɛi ni he esa kɛ okpɛlɛmii ni eshwɛ lɛ ajiemɔ lɛ ateŋ mɛi fe 600 egboi kɛjɛ 1945 kɛbaa yɛ be mli ni amɛmiijie okpɛlɛmii ni eshwɛ yɛ tai ni awuu lɛ asɛɛ. Onukpa ni kwɛɔ okpɛlɛmii ajiemɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ jɛmɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔnaa okpɛlɛm tuŋtɛi ni akɛwuu France kɛ Prussia Ta lɛ yɛ 1870 lɛ ekomɛi ni fɛlɛko lolo. Kpaakpoi komɛi yɛ ni eyimɔ obɔbɔ kɛ okpɛlɛmii ni akɛwuu Jeŋ Ta I lɛ. Bei komɛi lɛ, ekolɛ okwaafonyo ko ta etraktɔ nɔ eehu, kɛkɛ lɛ ekɛyatsɔ okpɛlɛmii ni akɛwuu Jeŋ Ta ll ni afu yɛ shikpɔŋ lɛ eko nɔ, kɛkɛ lɛ kpóo, enaagbee ji no. Nibii nɛɛ yɛ he fɛɛ he.” Afii enyɔ ni eho nɛ lɛ, The New York Times lɛ wie akɛ: “Yɛ afii 45 ni eho kɛjɛ beni Jeŋ Ta II ba naagbee nɛɛ mli fɛɛ lɛ, [kui ni jieɔ okpɛlɛmii] ejie tuŋtɛi ni okpɛlɛmii yɔɔ mli lɛ akpekpei 16 yɛ [French] shikpɔŋ nɔ, okpɛlɛmii diɛŋtsɛ 490,000 kɛ nu shishi okpɛlɛmii bibii hu 600,000. . . . Shikpɔji ni daramɔ shɛɔ kpãai akpekpei abɔ yɛ ni afo he yale ni mɔ ko akaya mli, ni afu okpɛlɛmii yɛ sũ lɛ mli kɛbashi nakutso kwɔlɛ, ni akɛ okadii emamɔ ehe fɛɛ kɛmiibɔ kɔkɔ akɛ: ‘Kaata He. Egbeɔ Mɔ!’”
11 Kwɛ bɔ ni jeŋ hee lɛ baafee sɔrɔto kwraa eha! Mɔ fɛɛ mɔ baana shia kpakpa, niyenii babaoo, kɛ nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni ekɛ toiŋjɔlɛ baa ni ji tsakemɔ ni aaatsake shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ afee lɛ paradeiso. (Lala 72:16; Yesaia 25:6; 65:17-25) Ebaŋ gbi ko akɛ akɛ okpɛlɛmii akpekpei abɔ aaatswia gbɔmɛi, kɛ shikpɔŋ lɛ dɔŋŋ. Jeŋ hee ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ Yesu jwɛŋmɔ mli beni ekɛ nuu ni ná hemɔkɛyeli yɛ emli lɛ wie lɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Okɛ mi aaahi Paradeiso.”—Luka 23:43.
Jeŋ Muu Fɛɛ Tsɔsemɔ Kɛha Wala
12, 13. Mɛɛ jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ ko Yesu kɛ Yesaia gba fɔ shi kɛha wɔbe nɛɛ?
12 Kɛji mɔ ko bale Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ he sane lɛ, ebanaa eleɔ hu akɛ, Yehowa yɛ jeŋ muu fɛɛ asafo ko ni eto amɛhe gbɛjianɔ kɛha anɔkwa jamɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli. No baafee jeŋ hee lɛ shikwɛ̃ɛ he, ni Nyɔŋmɔ kɛmiitsu nii bianɛ bɔni afee ni ekɛtsɔse mɛi krokomɛi ni amɛle eyiŋtoi ahe nii. Nɛkɛ Kristofoi agbɛjianɔtoo nɛɛ miitsu jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ ko ni anako bɔ ni eji kɛ edalɛ nɛɛ eko nakai da. Yesu gba efɔ shi akɛ abaatsu nitsumɔ nɛɛ. Ekɛɛ: “Ní aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 24:14.
13 Yesaia hu wie nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ nɛɛ he: “Ni aaaba mli akɛ naagbee gbii lɛ [wɔgbii nɛɛ] amli lɛ, Yehowa we lɛ gɔŋ [enɔkwa jamɔ ni awo nɔ] lɛ aaama shi . . . ni jeŋmaji fɛɛ aaaho kɛaaba he. Ni majimaji pii aaatee ayakɛɛ akɛ: ‘Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, . . . koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ!’”—Yesaia 2:2, 3.
14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔyoo Nyɔŋmɔ webii ŋmɛnɛ?
14 No hewɔ lɛ, jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odaseyeli lɛ ji odase ni mli wa ni tsɔɔ akɛ wɔbɛŋkɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ, ni akɛ anɔkwa heyeli ebɛŋkɛ kpaakpa. Awie mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ he shɛɛ sane ni eyi obɔ kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ yaa mɛi aŋɔɔ lɛ ahe yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 15:14 akɛ “maŋ ko [kɛha Nyɔŋmɔ] gbɛi lɛ.” Ni namɛi Yehowa gbɛi ka amɛnɔ ni amɛyeɔ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he odase yɛ jeŋ fɛɛ? Yinɔsane mli nibii ni aŋmala shwie shi yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ haa hetoo: Yehowa Odasefoi pɛ. Ni ŋmɛnɛ, amɛyi fa fe akpekpei ejwɛ yɛ asafoi ni fa fe 66,000 mli yɛ je lɛŋ fɛɛ.—Yesaia 43:10-12; Bɔfoi lɛ Asaji 2:21.
15. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔyoo Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji yɛ nɔ ni kɔɔ maŋkwramɔ saji ahe lɛ mli?
15 Odaseyeli kroko ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi miiha gbalɛi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ miiba mli lɛ ji nɔ ni wɔkadiɔ yɛ Yesaia 2:4 lɛ: “Ni amɛkɛ amɛklantei aaasɔ kɔii ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ.” No hewɔ lɛ esaaa akɛ mɛi ni tsuɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he lɛ ‘kaseɔ tawuu kwraa dɔŋŋ.’ Yesu kɛɛ akɛ esa akɛ amɛfee mɛi ni “jɛɛɛ je lɛ mli.” (Yohane 17:16) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛfee mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔ saji amli, amɛfiii maŋ ko sɛɛ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ béi kɛ tai lɛ amli. Namɛi jɛɛɛ je lɛ mli ni amɛkaseee tawuu hu dɔŋŋ lɛ? Shikome ekoŋŋ lɛ, yinɔsane mli nibii ni aŋmala ashwie shi yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ haa hetoo: Yehowa Odasefoi pɛ.
16. Te Nyɔŋmɔ jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ baamɔ shi aha tɛŋŋ?
16 Jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ lɛ baaya nɔ yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ je nɛɛ eba enaagbee lɛ sɛɛ po. Yesaia 54:13 jajeɔ akɛ: “Ni obii lɛ fɛɛ aaafee Yehowa kaselɔi.” Bɔ ní nitsɔɔmɔ nɛɛ baafee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ha lɛ ha Yesaia 11:9 gba fɔ shi akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.” Jeee akɛ nitsɔɔmɔ ni yaa nɔ he baahia mɛi ni baaje jeŋ momo nɛɛ naagbee lɛ mli lɛ, kɛ gbekɛbii ni abaafɔ amɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ kɛkɛ, shi moŋ nakai nɔŋŋ ehe baahia akpekpei toi akpei abɔ ni baaba wala mli yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ. Yɛ naagbee lɛ, abaatsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ gbɛ ni eeetsɔ nɔ ekɛ eheyeli lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ yɛ mlai ni Nyɔŋmɔ eto lɛ anaa. Mɛni baajɛ mli aba? “Mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Lala 37:11.
Heyelii Kpele Bianɛ Po
17. Mɛni Mose kɛɛ Nyɔŋmɔ webii ni hi shi blema lɛ ni amɛfee?
17 Beni eshwɛ fioo ni blema Israelbii lɛ baabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mose kɛ amɛ wie ni ekɛɛ: “Naa, mitsɔɔ nyɛ akpɔi kɛ mlai, taakɛ bɔ ni Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ lɛ ewo mi kita lɛ, koni nyɛye nɔ yɛ shikpɔŋ ni nyɛyaa nyɛyaŋɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyea nɔ ni nyɛfea; ejaakɛ no nɔŋŋ baatsɔ nyɛnilee kɛ nyɛŋaa yɛ maji ni aaanu nɛkɛ akpɔi nɛɛ fɛɛ lɛ ahiɛ, ni amɛaakɛɛ, ‘Lɛlɛŋ, maŋ ni le nii ni amɛle ŋaa ji nɛkɛ maŋ kpeteŋkpele nɛɛ!’ Ejaakɛ mɛɛ maŋ kpeteŋkpele ko yɔɔ, ni eyɔɔ nyɔŋmɔi ni bɛŋkɛɔ amɛ, tamɔ bɔ ni Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, bɛŋkɛɔ wɔ be fɛɛ be ni wɔtsɛɔ lɛ lɛ?”—5 Mose 4:5-7.
18. Mɛɛ heyeli kpelei baa amrɔ nɛɛ po kɛhaa mɛi ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ?
18 Ŋmɛnɛ, eshwɛ fioo ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni jaa Yehowa lɛ hu baabote shiwoo shikpɔŋ ko nɔ—jeŋ hee lɛ mli. Akɛni amɛyeɔ Nyɔŋmɔ mlai anɔ hewɔ lɛ, ebɛŋkɛɔ amɛ, ni esoroɔ amɛ kwraa yɛ gbɔmɛi krokomɛi fɛɛ ahe. Nyɔŋmɔ eha amɛye amɛhe momo kɛjɛ apasa jamɔ mli tsɔɔmɔi, hewolo nɔ sui amligbalamɔi, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, maŋhedɔɔ, tai, kɛ bɔlɛnamɔ mli helai ni egbɛ eshwa he fɛɛ he lɛ amli. Kɛfata he lɛ, efee amɛ ekome yɛ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ suɔmɔ ni anyɛɛɛ agbala mli lɛ mli. (Yohane 13:35) Nibii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ haooo amɛ, shi moŋ “[amɛ]aala kɛ tsuijurɔ.” (Yesaia 65:14) Mɛɛ heyelii wuji amɛnaa mli ŋɔɔmɔ bianɛ nɛkɛ kɛtsɔ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa Nyɔŋmɔ akɛ Nɔyelɔ lɛ nɔ!—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29, 32; 2 Korintobii 4:7; 1 Yohane 5:3.
Ni Wɔɔha Mɛi Krokomɛi Aye Amɛhe Kɛjɛ Apasa Hemɔkɛyelii Ahe
19, 20. Biblia tsɔɔmɔ ni kɔɔ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ he lɛ haa gbɔmɛi yeɔ amɛhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Mɛi ni Yehowa Odasefoi shiɛɔ tsɔɔ amɛ lɛ hu ateŋ mɛi pii eje shishi amɛmiiná nɛkɛ heyelii nɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehowa Odasefoi miiha gbɔmɛi krokomɛi ni yɔɔ shikpɔji ni ajaa blemabii ni egboi yɛ nɔ lɛ miile akɛ, gbohii lɛ bɛ wala mli yɛ he ko, ni amɛnyɛŋ amɛye hiɛkalɔi awui. Odasefoi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Jajelɔ 9:5 nɔ, he ni kɛɔ akɛ “hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gboii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” Amɛtsɛɔ Lala 146:4 hu yisɛɛ, ni kɛɔ akɛ kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, “ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.” No hewɔ lɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ mumɔ ko ni tamɔ sisa loo susuma ko ni gbooo bɛ ni eeetsa mɔ ko helai aloo ni eeewo hiɛkalɔi ahe gbeyei. No hewɔ lɛ ehe ehiaaa ni afite shika ni akɛ hiɛ latsaa ená lɛ ní akɛyatao wɔŋtsɛmɛi loo tsofatsɛmɛi kɛ okɔmfoi asɛɛ gbɛ ni amɛdamɔ mli amɛkpa fai amɛha mɔ ko.
20 Biblia mli anɔkwa nilee ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa gbɔmɛi yeɔ amɛhe kɛjɛɔ apasa tsɔɔmɔi tamɔ hɛl-la kɛ hetsuumɔ he he. Kɛji gbɔmɛi kase Biblia mli anɔkwale ni tsɔɔ akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko, tamɔ mɔ ko ni ewɔ vii lɛ, amɛgbaaa amɛhe naa yɛ nɔ ni eba amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ anɔ lɛ he dɔŋŋ. Shi moŋ, amɛkwɛɔ be ni yɔɔ naakpɛɛ ni bɔfo Paulo wie he beni ekɛɛ nɛkɛ lɛ gbɛ: “Gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
21. Namɛi ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛbaafata mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ahe, ni ekolɛ te amɛbaafee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ?
21 Gbohii lɛ baaba wala mli yɛ gbohiiashitee lɛ mli kɛba shikpɔŋ ni eye ehe kɛmiiya naanɔ kɛjɛ gbele ni ana kɛjɛ Adam mli lɛ nɔ. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, gbekɛbii ni akɛ amɛ sha afɔle aha Kanaanbii anyɔŋmɔi, tamɔ Molek, obalahii ni akɛ amɛ sha afɔle aha Aztek nyɔŋmɔi, kɛ akpekpei abɔ ni anyɛŋ amɛ akane ni akɛ amɛ sha afɔle aha tawuu nyɔŋmɔ lɛ baafata mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ahe. Kwɛ bɔ ni nɛkɛ tsutsu apasa hemɔkɛyelii anyɔji nɛɛ anaa baakpɛ amɛhe ni amɛaana miishɛɛ amɛha! Nɛkɛ mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ baanyɛ amɛkɛ miishɛɛ akɛɛ akɛ: “Gbele, nɛgbɛ otsɛŋemɔ hela lɛ yɔɔ? Gbohiiaje, nɛgbɛ ogbele hela lɛ yɔɔ?”—Hoshea 13:14.
Taomɔ Yehowa Sɛɛ Gbɛ
22. Kɛji wɔmiitao ni wɔhi Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, mɛni ehe hiaa ni wɔha ahi wɔjwɛŋmɔ mli?
22 Ani oosumɔ ni ohi shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee ni anɔkwa heyeli baahi mli lɛ mli? Kɛji nakai ni lɛ, no lɛ okɛ wiemɔi ni yɔɔ 2 Kronika 15:2 lɛ ato otsui mli: “Yehowa kɛ nyɛ yɛ gbii abɔ ni nyɛkɛ lɛ yɔɔ lɛ; ni kɛji nyɛtao esɛɛ gbɛ lɛ, eeeha nyɛna lɛ, shi kɛji nyɛkwa lɛ lɛ, lɛ hu eeekwa nyɛ!” Ni ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ yɛ anɔkwayeli mli akɛ oookase Nyɔŋmɔ he nii ni osa ehiɛ lɛ efeŋ nɔ ni enaaa kɔkɔɔkɔ. Hebribii 11:6 kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ.” Ni Romabii 10:11 kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, ehiɛ gboŋ.”
23. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie Nyɔŋmɔ heyeli jeŋ hee lɛ yi lɛ?
23 Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni anɔkwa heyeli yɔɔ mli lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. Jɛmɛ ni “bɔɔ nii lɛ diɛŋtsɛ hu baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.” Ni “Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ.” (Romabii 8:21; Kpojiemɔ 21:4) Nakai beaŋ lɛ Yehowa tsuji fɛɛ baahole amɛyitsei anɔ ni amɛkɛ miishɛɛ akafo Nyɔŋmɔ heyeli jeŋ hee lɛ kɛtsɔ nɛkɛ bolɔmɔ nɛɛ nɔ, ‘Wɔmiidao shi, Yehowa, ejaakɛ oha anɔkwa heyeli diɛŋtsɛ eba agbɛnɛ!’
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Yehowa tsɔɔ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛaaha ewebii aye amɛhe lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ heyelii ni yɔɔ naakpɛɛ baaba yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli?
◻ Yehowa miitsɔse gbɔmɛi kɛha wala yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji heyelii ni Nyɔŋmɔ webii naa mli ŋɔɔmɔ bianɛ po kɛtsɔ Yehowa sɔɔmɔ nɔ lɛ ekomɛi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Yehowa tsɔɔ akɛ enɔ kwɔ kwraa fe Mizraim apasa nyɔŋmɔi Iɛ, ni ekɛha ejalɔi lɛ ye amɛhe
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12, 13]
Ŋmɛnɛ, ayoɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji kɛtsɔɔ jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ kɛ egbɛi ni amɛkɛfɔ amɛnɔ lɛ nɔ