Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 8/15 bf. 26-29
  • Ani Osusu He Okwɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Osusu He Okwɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ Ni Fe Jwɛŋmɔ Kɛkɛ
  • Jwɛŋmɔ ni Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ
  • Anɔkwa Nilee Ji Yibaamɔ Nɔ
  • Dii Nyɔŋmɔjamɔ Nibii Asɛɛ Koni Ehe Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Bo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Te Hekɛnɔfɔɔ Ni Oyɔɔ Yɛ Nyɔŋmɔ Mli Lɛ Mli Wa Ha Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Kpɛɛ Oyiŋ yɛ Nilee Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
  • ‘Yehowa Diɛŋtsɛ Kɛ Nilee Haa’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 8/15 bf. 26-29

Ani Osusu He Okwɛ?

“MƐNI! Ani ookpoo hegbɛ kpakpa ni tamɔ nɛkɛ?” Nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ nyɛɛɛ ahe nɔ ni enu lɛ eye. Esɛɛ mɔ, ni ji yoo kpakpa ni abuɔ lɛ waa yɛ ehesaa kɛ jeŋba kpakpa hewɔ lɛ ekpoo hegbɛ ni akɛha lɛ akɛ eyakase nii yɛ maŋsɛɛ afii enyɔ koni nitsumɔ lɛ awo enikasemɔ lɛ he nyɔmɔ lɛ. Mɛni hewɔ efee nakai?

Yoo lɛ tsɔɔ mli akɛ, nɔ ni akɛhaa lɛ nɛɛ nɔkpɛlɛmɔ tsɔɔ akɛ ebaashi ewu kɛ ebii enyɔ lɛ afii enyɔ. Ebaashwe amɛ waa. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, no baaha eku ehiɛ eshwie nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ akɛ ŋa kɛ nyɛ lɛ nɔ. Nɔ ni ebaalaaje yɛ henumɔŋ kɛ mumɔŋ lɛ da tsɔ fe bɔ ni eeenyɛ edamɔ naa. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni ebu naa loo esusu he ekwɛ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakpoo hegbɛ ni akɛhaa lɛ lɛ.

Eji akɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ ha bo kulɛ, mɛni obaafee? Eka shi faŋŋ akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛ yiŋkpɛɛ ni Kristofonyo yoo nɛɛ fee lɛ baakpa gbee. Mɛi komɛi, tamɔ enanemɛi nitsulɔi lɛ baanu he akɛ efite hegbɛ wulu ko ni aaaha eya ehiɛ yɛ enitsumɔ mli. Mɛi krokomɛi po baanyɛ afolɔ enaa akɛ esusuuu eweku lɛ wɔsɛɛ be he, ejaakɛ etsɛŋ kwraa po ni afii enyɔ lɛ baaho. Ní kɛlɛ, eyiŋkpɛɛ lɛ damɔɔɔ henumɔŋ nɔ ko nɔ. Edamɔ niiahesusumɔ kpakpa kɛ shishitoo mlai ni kwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ nɔ. Mɛni ji enɛɛmɛi?

Nɔ Ni Fe Jwɛŋmɔ Kɛkɛ

Nilɛlɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shikpɔŋ nɔ, Yesu Kristo, kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha yɛ ebɛbuai lɛ ekome mli. Yesu bi akɛ: “Nyɛteŋ namɔ ni kɛji eetao mɔɔ ema lɛ ni etaŋ shi, ni ebu naa ekwɛ da akɛ eyɛ nii bɔ ni aaashɛ naagbee lo? Koni ekaba akɛ beni eje shishi ni eyanyɛɛɛ naa egbe lɛ, mɛi fɛɛ ni naa lɛ baabɔi ehefɛoyeli akɛ: ‘Nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ bɔi mɔɔ maa, shi enyɛɛɛ naa egbe.’”​—Luka 14:​28-30.

Mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ nɔ akɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaatsɔ hiɛ abu nɔ ko naa loo asusu he dani akpɛ yiŋ yɛ nɔ ko ni he hiaa lɛ feemɔ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ mɔ ko miisumɔ ni ehe shia ko lɛ, ani ekɛ ehe baawo mli yɛ oyaiyeli mli ni esusuuu ejara lɛ he koni enyɛ ema nɔ mi akɛ eyɛ shika bɔ ni aaaha enyɛ ehe shia lɛ lo? Kɛ efee nɔ ko ni tamɔ nakai lɛ abaabu lɛ kwashia diɛŋtsɛ. Hɛɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaabu naa akwɛ loo asusu he dani akɛ he awo nitsumɔ ko mli.

Shi mɛni ji sane titri ni Yesu taoɔ ni ekɛ abɛbua lɛ atsɔɔ? Dani eeebu nakai abɛ lɛ, ekɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni wooo esɛŋmɔtso etere ni enyiɛ misɛɛ lɛ, enyɛŋ mikaselɔ etsɔ.” (Luka 14:27) No hewɔ lɛ emli sane lɛ tsɔɔ akɛ jeee ŋaawoo folo ko kɛkɛ ni kɔɔ jwɛŋmɔ ni wɔkɛaatsu wɔ daa gbi shihilɛ mli nitsumɔi ahe nii Yesu kɛhaa lɛ. Shi moŋ eetsɔɔ bɔ ni esa akɛ asusu sane ni kɔɔ ekaselɔ ni aaatsɔ lɛ he akwɛ da lɛ.

Yesu tsɔ abɛbua lɛ nɔ etsɔɔ akɛ, ekaselɔ ni mɔ ko aaatsɔ lɛ biɔ tsakemɔi kɛ afɔleshaai. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ sumɔɔ heloo gbɛfaŋ ninamɔ ni pɛsɛmkunya ji nɔ ni tsirɛɔ lɛ. Nɔ ni mɛi pii susuɔ he ji amɛhelooŋ akɔnɔi ni amɛaagbe, ni amɛsusuuu amɛmumɔŋ hiamɔ nii loo wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he kwraa. (2 Timoteo 3:​1-4) Shi nɛkɛ su, loo mumɔ nɛɛ teɔ shi ewoɔ nɔ ni Yesu Kristo jie lɛ kpo lɛ. Ekɛɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” Ema mumɔŋ nibii anɔ mi akɛ nomɛi ahe hiaa titri fe fɛɛ, fe heloo naa nibii, beni ekɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ ji [nɔ] ni haa wala lɛ; heloo lɛ, ehe bɛ sɛɛnamɔ ko.”​—Mateo 20:​28; Yohane 6:⁠63.

No hewɔ lɛ, beni Yesu wo mɛi ni taoɔ ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi lɛ aŋaa akɛ amɛbu naa amɛkwɛ da lɛ, no mli lɛ jeee heloonaa nibii ahe ewieɔ lɛ, shi moŋ mumɔŋ nibii. Mɛni he hiaa amɛ waa fe fɛɛ, heloo gbɛfaŋ nibii ni je lɛ kɛhaa lɛ, loo mumɔŋ sɛɛnamɔi ni kaselɔfeemɔ kɛhaa lɛ? Enɛ hewɔ ni yɛ be mli ni ebu abɛ lɛ kɛ nɔ ni tamɔ no lɛ egbe naa lɛ, emu sane lɛ naa akɛ: “Nakai nɔŋŋ kɛ̃ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni kwaaa nibii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ, enyɛŋ mikaselɔ etsɔ.” (Luka 14:33) Ani mɔ ni sumɔɔ ni enyiɛ esɛɛ lɛ efee klalo akɛ ekɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ aaasha afɔle, aloo ejara wa tsɔ fe bɔ ni eeenyɛ etsu he nii?

Jwɛŋmɔ ni Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ

Eyɛ mli akɛ heloo gbɛfaŋ nibii kɛ sɛɛnamɔi ni anaa faŋŋ baaba amrɔ nɔŋŋ moŋ, shi mumɔŋ nibii asɛɛdii mli sɛɛnamɔi lɛ sɛɛ tsɛɔ babaoo ni ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli. Ŋaa ni Yesu wo nɛ: “Nyɛkabɔa jwetrii nyɛhaa nyɛhe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, he ni omlɛgɛ kɛ ŋkanale fiteɔ nii ni julɔi gbaa bajuɔ yɛ lɛ. Shi nyɛbɔa jwetrii nyɛhaa nyɛhe yɛ ŋwɛi, he ni omlɛgɛ kɛ ŋkanale fiteee nii ni julɔi gbaaa amɛyajuuu yɛ lɛ.” (Mateo 6:​19, 20) Yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ, nibii ajara ni waa, guɔyeli nibii ahɔɔmɔ ni baa shi, shikatoo hei ni nyɛɛɛ ni amɛkɛ amɛshika awo nitsumɔ mli, kɛ saji krokomɛi eha mɛi pii ni kɛ amɛhiɛnɔkamɔ yafɔ heloo gbɛfaŋ ninamɔ pɛ nɔ lɛ anine enyɛ shi. Ni kɛlɛ bɔfo Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ “wɔjeee mɛi ni kwɛɔ nii ni anaa lɛ, shi moŋ nii ni anaaa lɛ wɔkwɛɔ; ejaakɛ nii ni anaa lɛ hiɔ shi be fioo kɛkɛ, shi nii ni anaaa lɛ hiɔ shi kɛyashiɔ naanɔ.” (2 Korintobii 4:18) Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ?

Wɔbaanyɛ wɔfee nakai kɛtsɔ wɔ Nɔkwɛlɔ kɛ Okaditolɔ, Yesu Kristo, kasemɔ nɔ. Ejeee mɔ ni waa ehe yi yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, taakɛ anɔkwale ni eji akɛ ekɛ ehe woɔ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛi kɛ niyeli mli yɛ bei komɛi amli lɛ yeɔ he odase lɛ. Shi eka shi faŋŋ akɛ ekɛ mumɔŋ nibii fee nibii titrii. Bɔni afee ni enyɛ etsu e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii egbe naa lɛ, eesumɔ po ni eŋmɛɛ nibii ni asusuɔ he akɛ amɛji hiamɔ nii lɛ ahe. Ejaje be ko akɛ: “Osɔi yɛ bui, ni ŋwɛi loofɔji hu yɛ tsũi; shi gbɔmɔ Bi lɛ bɛ he ni ekɛ eyitso ŋmɛɔ.” (Luka 9:58) Esusu e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa-nifeemɔ he akɛ ehe hiaa ni eŋɔɔ aahu akɛ ekɛ anɔkwayeli jɛ etsuiŋ ekɛɛ akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii, ni magbe enitsumɔ lɛ naa.”​—Yohane 4:⁠34.

Yesu jie bɔ ni esusuɔ nibii ni jara wawai ahe lɛ kpo kɛtsɔ Satan kaai lɛ ni ekpoo lɛ nɔ. Abonsam bɔ mɔdɛŋ ni eha Yesu kɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ atsu nii kɛha Lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnamɔ, ekɛtsu E-gbɔmɔtsoŋ hiamɔ nii ahe nii, ni ekɛhe gbɛi yɛ je lɛ mli. Yesu le jogbaŋŋ akɛ jara ni wa ekɛbaahe nɛkɛ sɛɛnamɔi ni yiŋ etɛɛɛ mɔ yɛ he nɛɛ​—Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ ni ebaalaaje​—jara ni da fe bɔ ni eeesumɔ akɛ ewo, ejaakɛ ebuɔ wekukpaa kpakpa ni ka ekɛ e-Tsɛ lɛ teŋ lɛ akɛ jwetri ko ni jara wa fe nɔ fɛɛ nɔ. No hewɔ ni ekpoo nɔ ni Satan kɛhaa lɛ lɛ kwraa, ni eshashaooo shi yɛ he lɛ.​—Mateo 4:​1-10.

Akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, wɔmiisumɔ diɛŋtsɛ ni wɔhiɛ asɔ nibii ni jara wawai taakɛ wɔ-Nuŋtsɔ lɛ ji lɛ. Nibii pii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi nɛɛ mli ni feɔ tamɔ nii ni kɛ sɛɛnamɔi kpakpai ahe shiwoo haa, shi amɛji nibii ni baafite wekukpaa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ diɛŋtsɛ moŋ. Nibii tamɔ nitsumɔ mli gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ ni wɔɔtao, nikasemɔ ni yaa hiɛ ni wɔɔdi sɛɛ koni wɔha hegbɛi aba aha wɔgbɛhei anamɔ, mɛi ni heee yeee lɛ ni wɔɔsumɔ amɛ kɛ nyiɛmɔ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ, loo nitsumɔi gbohii komɛi ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ baaha wɔlaaje hemɔkɛyeli lɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ, ni yɛ naagbee lɛ eeeha Yehowa duromɔ abɔ wɔ. Esa akɛ wɔbu naa wɔkwɛ loo wɔsusu he jogbaŋŋ kɛ wɔkɛ kaai ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ.

Anɔkwa Nilee Ji Yibaamɔ Nɔ

Afii fioo ni eho nɛ, ni obalanyo Kristofonyo ko ni yɔɔ Bokagbɛ maŋ wulu ko mli na hegbɛ akɛ eeefa gbɛ ni eyatsa enikasemɔ nɔ. Eyɛ mli akɛ ewoloŋlee etee hiɛ saŋŋ ni eyɛ nitsumɔ ni awoɔ lɛ nyɔmɔ pii yɛ mli moŋ, shi enu he akɛ enɛ faaa; eesumɔ ni eha eshihilɛ afe nakai. Nanemɛi Kristofoi bɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔ Ŋmalɛ mli saji ni wɔsusu he lɛ anɔ amɛkɛlɛ asusu nibii ahe, shi ekpɛlɛɛɛ nɔ, ni etee nɔ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he nitsumɔ. Eyɛ mli akɛ kɛjɛ shishijee lɛ ebɔ mɔdɛŋ ni emɔ ehemɔkɛyeli lɛ mli moŋ, shi eje shishi akɛ eeelaaje hiɛsɔɔ ni eyɔɔ kɛha Biblia mli anɔkwale lɛ, kɛkɛ ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ hu ba mli. Aaafee afi loo nɔ pɛ mli lɛ, elaaje ehemɔkɛyeli lɛ kwraa, ni ekɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ jio, ebɛ jio, lɛ lɛ eleee. Eji anɔkwale akɛ etsɔ je lɛŋ nikasemɔ nɔ ena yijiemɔ woji kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli. Shi mɛɛ nyɔmɔ ni jara wa waa po ewo nɛkɛ, yɛ hiɛnyam ni sɛɛ etsɛɛɛ nɛɛ he​—ehemɔkɛyeli ni yasha shi kɛ naanɔ wala ni eeelaaje!​—1 Timoteo 1:⁠19.

Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni eŋmɛɛɛ gbɛ koni nɔ ko afite wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ anine eshɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ kɛjɛ Yehowa dɛŋ.

Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ji obalanyo ko ni hiɛ shiai loo tsũi amli asaamɔ nitsumɔ yɛ maŋ ni atsi ta yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ. Beni ekɛ Yehowa Odasefoi je nikasemɔ shishi lɛ sɛɛ nyɔji fioo ko pɛ ni akɛ hegbɛ ko ni baanyɛ aka lɛ lɛ fɔ ehiɛ​—ebasaa shiai loo tsũi komɛi ni baaha ena shika ni shɛɔ (₵12,000,000. Shi nɔ ni fata he ji maŋ lɛ tsũmaa he mlai kɛ gbɛnaa nii ni eeeku ehiɛ eshwie nɔ koni ekɛma tsũ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ. Akɛni ekase akɛ esa akɛ Kristofoi afee mɛi ni yeɔ mla nɔ hewɔ lɛ, eyɔse akɛ nitsumɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ baaha elaaje Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ. (Romabii 13:​1, 2) Yɛ be mli ni esusu sane lɛ he jogbaŋŋ lɛ, ekpoo nitsumɔ lɛ. Mɛni jɛ mli ba? Nɛkɛ hemɔkɛyeli nifeemɔ nɛɛ bafee tsakemɔ be yɛ emumɔŋ nɔyaa loo shweremɔ mli. Enyɛ ejɔɔ ehe nɔ kɛyashɛ he ni aaanyɛ abaptisi lɛ yɛ afi pɛ mli. Ehɔɔ enitsumɔ lɛ ni ena nitsumɔ kroko ni baaha ena be babaoo kɛha mumɔŋ nibii asɛɛdii. Eesɔmɔ Yehowa bianɛ kɛ nyamɔ kɛ ekãa.

Obalahii enyɔ nɛɛ fɛɛ bu naa amɛkwɛ. Shi mɛni kɛ sɔrɔto-feemɔ ba amɛnihalamɔ mli lɛ? Ŋwɛi ŋaalee! Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ŋaalee ji nyɛmɔ ni mɔ ko yɔɔ ni ekɛ nilee aaatsu nii yɛ gbɛ ni kɛ naanɔ sɛɛnamɔi aaaba lɛ nɔ, ni ŋwɛi ŋaalee tsɔɔ nilee ni akɛaatsu nii yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha wɔ lɛ naa. Yɛ be mli ni obalahii enyɔ lɛ fɛɛ yɔɔ Biblia mli nilee ni sa lɛ, bɔ ni amɛkɛtsu nii amɛha lɛ ha nibii sɔrɔtoi jɛ mli ba. Abɛi awolo lɛ kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ ŋaalee aaabote otsui mli, ni nilee aaaŋɔɔ osusuma naa; jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, saneshishinumɔ aaabu ohe, ni ejieo kɛjɛ gbɛ fɔŋ nɔ, kɛjɛ mɛi ni wieɔ nibii kɔdɔji lɛ adɛŋ.”​—Abɛi 2:​10-12.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ji anɔkwale nilee loo ŋaalee jɛɛhe ni obaanyɛ otsɔ ohe kɛya he yɛ be fɛɛ mli kɛha gbɛtsɔɔmɔ, kɛ ebi ni okpɛ yiŋ ni he hiaa. Ni ooobu ohe nilelɔ moŋ lɛ, bo ŋaawoo nɛɛ toi: “Okɛ ohiɛ afɔ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” (Abɛi 3:​5, 6) Esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔsumɔ akɛ aaatsɔɔ wɔ nii, ni wɔkwa je lɛ su ni ji mɔ diɛŋtsɛ suɔmɔnaa nifeemɔ kɛ heyeli mumɔ ni egbɛ eshwa ŋmɛnɛ lɛ.

Hɛɛ, wɔnyɛŋ wɔkwa nɔ ni wɔduɔ lɛ kpamɔ, ni eja ni esa hu akɛ wɔɔtere nibii ni jɛɔ wɔyiŋkpɛi kɛ nɔ ni wɔhalaa lɛ mli baa lɛ. (Galatabii 6:​7, 8) No hewɔ lɛ, buu nɔ fɛɛ nɔ ni ooofee lɛ naa okwɛ da. Kaaŋmɛ gbɛ ni nɔ ko ni tamɔ sɛɛnamɔ miihe omumɔŋ shidaamɔ loo wekukpaa ni ka okɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛmiijɛ odɛŋ. Sɔlemɔ obi nilee loo ŋaalee kɛ kojomɔ kpakpa koni onyɛ okpɛ yiŋ ni ja, ejaakɛ oyiŋ ni okpɛɔ bianɛ lɛ baanyɛ afee sɔrɔtofeemɔ ni ka wala kɛ gbele teŋ​—kɛmiiya naanɔi​—Okɛto 5 Mose 30:​19, 20 he.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Ani ekɛ je lɛŋ nitsumɔ ko sɛɛdii baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli aloo mumɔŋ nitsumɔi?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje