Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 9/1 bf. 5-9
  • Kristendom Ŋmaakpamɔ yɛ Afrika

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kristendom Ŋmaakpamɔ yɛ Afrika
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Wui ni kɛ Mligbalamɔ Baa lɛ Adumɔ
  • Kristofoi aloo Europabii Hewolo nɔ Su Mlijielɔi?
  • Amɛye nɔ Akɛ Maŋtsɛmɛi yɛ Afrika
  • Jeŋ Tsi Lɛ
  • Afrikabii Ablematsɛmɛi Abeaŋ Hemɔkɛyelii
  • Nɔ ni Kristendom Edũ yɛ Afrika
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • ‘Yehowa Nine Fata Amɛhe’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Kristendom Kɛ Nyɔji Ahemɔ Kɛ Hɔɔmɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 9/1 bf. 5-9

Kristendom Ŋmaakpamɔ yɛ Afrika

CHARLES LAVIGERIE lamɔ akɛ ebaatsake Algeria ni etsɔ “Kristofoi amaŋ” lɛ bafee nakai nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ​—lamɔ ko kɛkɛ. Ŋmɛnɛ, Algeria bii ayifalɛ fɛɛ oha mlijaa 99 ji Muslimbii, ni Kristendom egbɔjɔ kwraa yɛ Afrika Kooyigbɛ hei babaoo. Shi shikpɔŋ wulu lɛ hei krokomɛi ni eshwɛ lɛ hu?

Dr. J. H. Kane wieɔ yɛ ewolo A Concise History of the Christian World Mission lɛ mli akɛ: “Mɛi ni Kristojamɔ etsake amɛ kɛbafata amɛhe yɛ Afrika Mɛi Diji ateŋ lɛ fa kwraa fe mɛi ni amɛtsake yɛ Maji ni Naa Nɔyaa lɛ amli fɛɛ ni abua naa.” Shi, ani nɛkɛ mɛi ni amɛtsake nɛɛ etsɔmɔ Kristofoi diɛŋtsɛ? Dr. Kane kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Oshara kpele ko ni yɔɔ Afrikabii asɔlemɔ lɛ mli ji Kristofoi kɛ wɔŋjalɔi asusumɔi kɛ amɛnifeemɔi ni afutu fɛɛ afee lɛ ekome lɛ.” Agbɛnɛ hu, ewiemɔ ni ekɛtsɛ amɛ akɛ “Afrikabii asɔlemɔ” lɛ jeee gbɛi ni ja. Kɛji aawie diɛŋtsɛ lɛ, ayɛ Afrikabii asɔlemɔi akpei abɔ, ni eko fɛɛ eko yɛ ejamɔ gbɛ. Mɛni hewɔ?

Wui ni kɛ Mligbalamɔ Baa lɛ Adumɔ

Adu wui ni kɛ mligbalamɔ ba lɛ kwraa po dani maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ lɛji shi amɛmaji amli akɛ amɛmiiba Afrika. London Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Akuu lɛ ná emlibii lɛ kɛjɛ sɔlemɔi sɔrɔtoi amli, ni no ha tsɔɔmɔ he bei ni mli wa waa ba maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ beni amɛfaa gbɛ kɛyaa hei ni aha amɛ nitsumɔ yɛ lɛ. Ni gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, kɛji amɛyashɛ hei ni amɛyaa lɛ ni amɛto amɛnitsumɔ hei lɛ ashishi sɛɛ lɛ, bei lɛ mli baawo wu.

Nilelɔ Robert Rotberg ŋma yɛ ewolo Christian Missionaries and the Creation of Northern Rhodesia 1880-1924 lɛ mli akɛ: “Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ je gbɛ amɛkɛ amɛhe wuu waa, kɛ amɛnɔkwɛlɔi ni yɔɔ maŋsɛɛ lɛ hu, ni yɛ be babaoo mli lɛ efiteɔ otii ni mamɔ amɛhiɛ yɛ amɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. . . . Etamɔ nɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ fite amɛbe kɛ amɛhewalɛ ni amɛkɛŋmala nɛkɛ bei nɛɛ amɛwo woji amli tamɔ bɔ ni amɛfee beni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsake gbɔmɛi lɛ nɔŋŋ.”

Bei komɛi lɛ, nɔ ni jɛɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi abéi lɛ mli baa ji sanekpakpa shiɛlɔi akuu kroko tsemɔ. Katolek kɛ Protestant sanekpakpa shiɛlɔi akui kɛ amɛhe tswa waa kɛha mɛi ni baatsake kɛba amɛjamɔi lɛ amli. Ni eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ ekomefeemɔ ni bɛ amɛteŋ nɛɛ baaje kpo yɛ mɛi ni amɛnyɛɔ amɛtsakeɔ amɛ lɛ hu ateŋ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Afrikabii akpekpei abɔ shi nɛkɛ sanekpakpa shiɛmɔ sɔlemɔi nɛɛ ni amɛyato amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔi ashishi.

Sanekpakpa shiɛlɔ yinɔsaneŋmalɔ Dr. Kane, ŋma akɛ: “Anaa Afrikabii Asɔlemɔi ni Etse Amɛhe lɛ yɛ Afrika he fɛɛ he . . . Kɛji abua fɛɛ naa lɛ, ayɛ kui ni hiɛ amɛhe aaashɛ akpei kpawo yɛ nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ mli.” Jeee akaŋshii ni ba maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ hemɔkɛyelii ni teɔ shi woɔ amɛhe nɛɛ ateŋ lɛ pɛ kɛ enɛ ba. Geoffrey Moorhouse tsɔɔ mli yɛ ewolo The Missionaries lɛ mli akɛ nɔ kroko hu ni kɛ “mɛi diji ajamɔ tsemɔ” lɛ ba ji “mlifu ni ana yɛ mɛi yɛji ni akɛɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi lɛ he lɛ.”

Kristofoi aloo Europabii Hewolo nɔ Su Mlijielɔi?

Dr. Kane kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ susuɔ amɛhe akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe gbɔmɛi krokomɛi fɛɛ.” Adrian Hastings wieɔ yɛ ewolo African Christianity lɛ mli akɛ “amɛheɔ amɛyeɔ akɛ esa akɛ Europabii ekusumii kɛ Europabii ahiɛnyiɛmɔ afata Kristojamɔ he be fɛɛ be.”

Frenchnyo Charles Lavigerie ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ahiɛnyiɛlɔi ni hiɛ nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ ateŋ mɔ ko. Mɔ kroko hu ji John Philip, ni ji London Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Akuu lɛ nitsumɔ hei ni yɔɔ Afrika wuoyigbɛ lɛ anɔkwɛlɔ lɛ. Eshwã yɛ 1828 mli akɛ: “Wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ . . . miilɛɛ nibii ni Britain yɔɔ hegbɛ yɛ nɔ lɛ, kɛ Britain hewalɛ, kɛ Britain maŋtsɛyeli lɛ mli. He fɛɛ he ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ bɔiɔ mɛi ni ebaanyɛ etsake amɛjamɔ lɛ taomɔ yɛ wekui ni hiŋmɛii gbeleko lɛ ateŋ lɛ, susumɔi gbohii ni amɛyɔɔ yɛ maŋsɛɛ nɔyeli ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ he lɛ sɛɛ foɔ; bɔ ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ shihemɔ he lɛ nɔ lɛ yaa hiɛ kɛtsɔɔ nibii ni ajeɔ gbɛ ahaa ehiaa amɛ lɛ nɔ; . . . atoɔ nitsumɔi, jarayelii, kɛ okwaayeli nitsumɔi ashishi oya nɔŋŋ; ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni etsake diɛŋtsɛ lɛ . . . batsɔɔ maŋsɛɛ nɔyeli ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ hefatalɔ kɛ enaanyo.”

Ani eyɛ naakpɛɛ akɛ Europa nɔyelii lɛ na nɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ akɛ nitsulɔi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni amɛkɛ amɛ baatsu nii kɛha amɛnɔyelii lɛ amlilɛɛmɔ? Yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛná bɔ ni nɔyelii nɛɛ anine nyɛ eshɛ Afrika nɔ lɛ he miishɛɛ waa. Taakɛ amɛjaje yɛ Jeŋ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Akpee ni afee yɛ Edinburgh, yɛ 1910 lɛ shishi lɛ: “Ebaafee . . . nɔ ni anyɛŋ afee kɔkɔɔkɔ akɛ aaaka akɛ aaatsɔɔ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ayiŋtoo kɛ Nɔyeli lɛ hu yiŋtoo mli.”

Amɛye nɔ Akɛ Maŋtsɛmɛi yɛ Afrika

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ekomɛi kɛ amɛhe fɔ maŋsɛɛ nɔyelii lɛ asraafoi ahewalɛ nɔ, kɛha amɛhegbɛ nɛɛ nɔmimaa. Bei komɛi lɛ, Britain ŋshɔ hiɛ tawuu lɛji kɛ okpɛlɛmii fiteɔ ŋshɔnaa maji komɛi yɛ kpɛlɛmɔ ni akrowaiaŋ bii lɛ ekpɛlɛɛɛ shiɛlɔi lɛ ahegbɛ nɔ lɛ hewɔ. Yɛ 1898 mli lɛ, Dennis Kemp, ni ji Wesley maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni ba Afrika Anaigbɛ lɛ, tsɔɔ bɔ ni eyɔɔ “nɔmimaa ni mli wa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Britain Asraafoi kɛ amɛ Ta Lɛji lɛ miitsu nii ŋmɛnɛ kɛha E-yiŋtoi ahe nitsumɔ.”

Beni amɛshihilɛ mɔ shi jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ heɔ nɔyeli hewalɛ lɛ po kɛjɛɔ wekui lɛ anɔ maŋtsɛmɛi lɛ adɛŋ. Nilelɔ Rotberg ŋma akɛ: “Bei babaoo lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsu kɛjɛ London lɛ kɛ nɔnyɛɛ tsuɔ nii ni amɛkɛhaa amɛ teokrase mla lɛ hiɔ shi. Dɛŋdade ko ni amɛsumɔɔ waa, ni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛkpɛlɛɛɛ nifeemɔ ko nɔ ji nɔ ni atsɛɔ lɛ cikoti lɛ, ni eji kplebi kakadaŋŋ ni akɛ nu mli shwuɔ wele ni awo lɛ tsofa fee. No akɛyiɔ Afrikabii lɛ be fɛɛ be yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ ni amɛaafee lɛ he.” David Lamb wieɔ yɛ ewolo The Africans lɛ mli akɛ: “Afrikanyo ko ni atsake lɛ kɛba jamɔ lɛ mli lɛ kaiɔ Anglican maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ko ni hi Uganda ni atsɛɔ lɛ Bwana Botri, ni yiɔ shi daa kɛjɛɔ eshiɛmɔ kpoku lɛ nɔ beni sɔlemɔ miiya nɔ lɛ, ni ekɛ tso bayiɔ mɛi ni kpeɔ sɛɛ kɛbaa sɔlemɔ lɛ.”

Nifeemɔ nɛɛ ha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, James Mackay hiɛ fee lɛ yaa, ni eyabɔ London Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Akuu lɛ nɔkwɛlɔi lɛ amaniɛ yɛ enɛ he. Ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ: “Yɛ nɔ najiaŋ ni aaabu wɔ akɛ blɔfomɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he miishɛɛ saji baa gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ moŋ lɛ, abale wɔ jogbaŋŋ ni asheɔ wɔ gbeyei moŋ.”

Jeŋ Tsi Lɛ

Wolo ni atsɛɔ lɛ The Missionaries lɛ wie akɛ: “Afii oha loo nɔ ni fa fe nakai eho, ni akɛɛ [Afrikabii] lɛ aahu kɛtsara nɔ kɛ hewalɛ babaoo hu akɛ nɔmɔ kɛ henumɔi fɛɛ ni amɛjieɔ lɛ kpo, ni tsɔɔ amɛhiŋmɛi ni gbeleko lɛ ahe bɛ sɛɛnamɔ ko ni eji yiwalɛ nifeemɔ hu.” Kɛkɛ ni yɛ 1914 lɛ, Jeŋ Ta I fɛ yɛ maji ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Kristofoi amaji lɛ ateŋ yɛ Europa.

Moorhouse tsɔɔ mli akɛ: “Agbala maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni jɛ maji fɛɛ anɔ awo Ta Kpeteŋkpele lɛ mli.” Hiɛgbejiasane ji akɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ wo Afrikabii ni amɛtsake amɛ lɛ hewalɛ koni amɛfi amɛsɛɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ekomɛi po nyiɛ asraafoi ni ji Afrikabii ahiɛ kɛtee ta. Nilelɔ Stephen Neill wie nɔ ni jɛ ta lɛ mli ba lɛ he jogbaŋŋ yɛ ewolo History of Christian Missions lɛ mli akɛ: “Europa maji lɛ, kɛ hoo-feemɔ ni amɛkɛwieɔ akɛ amɛ amɛyɔɔ hewalɛ yɛ Kristojamɔ kɛ hiŋmɛigbelemɔ nɔ lɛ, kɛ amɛhe wo maŋ ta ni baashi amɛ ni amɛfee shwɛm kwraa yɛ shika gbɛfaŋ, ni amɛnaŋ nɔ kpakpa bibioo ko kwraa kɛjɛŋ mli lɛ mli kɛ shwilamɔ kɛ yiŋfutumɔ.” Neill tee nɔ akɛ: “Jeŋ Ta ni Ji Enyɔ lɛ bagbe nibii ni shwɛ yɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli lɛ naa kɛkɛ. Abatsɔɔ faŋŋ akɛ jeŋba kpakpa ni Anaigbɛbii kwaa amɛjieɔ lɛ kpo lɛ ji amale; akpa ‘Kristendom’ he mama akɛ ejeee nɔ ko fe blema adesã ko kɛkɛ. Agbɛnɛ anyɛɛɛ awie amɛhe akɛ ‘Anaigbɛbii Kristofoi’ dɔŋŋ.”

Shishinumɔ yɛ he akɛ mɛi diji ajamɔ tsemɔ lɛ tee hiɛ waa yɛ Jeŋ Ta I sɛɛ. Shi Afrikabii ni tee nɔ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ Kristendom jamɔi lɛ ahe gbagbalii lɛ hu? Ani yɛ no sɛɛ lɛ atsɔɔ amɛ anɔkwale ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ?

Afrikabii Ablematsɛmɛi Abeaŋ Hemɔkɛyelii

Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ bu Afrika jamɔ mli nifeemɔi, tamɔ klamɔi aŋɔɔ ni ayaa koni amɛkpa amɛblematsɛmɛi ni egboi lɛ afai amɛha amɛ lɛ fɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ma nɔ mi hu akɛ adesai fɛɛ yɛ susuma ni gbooo. Amɛha Maria kɛ “mɛi krɔŋkrɔŋi” ajamɔ hu tee hiɛ. Nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ ma hemɔkɛyeli ni Afrikabii yɔɔ akɛ amɛblematsɛmɛi ni egboi lɛ ahiɛ kamɔ lolo lɛ nɔ mi. Agbɛnɛ hu, yɛ woo ni amɛkɛhaa jamɔ mli okadii, tamɔ sɛŋmɔtso lɛ hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ha Afrikabii lɛ ye bem yɛ sɛbɛi ni amɛkɛtsuɔ nii akɛ nɔ ni buɔ amɛhe kɛjɛɔ mumɔi fɔji ahe lɛ mli.

Nilelɔ C. G. Baëta tsɔɔ mli yɛ ewolo Christianity in Tropical Africa lɛ mli akɛ: “Eeenyɛ ebalɛ akɛ Afrikanyo ko aaala kɛ miishɛɛ yɛ Sɔlemɔtsu mli, akɛ, ‘Mibɛ abobaa he kroko fe Nyɔŋmɔ’, yɛ be mli ni ekɛ sɛbɛ ewo egbɔmɔtso lɛ he ko kɛto, aloo yɛ be mli ni enyɛɔ eshiɔ Sɔlemɔtsu lɛ mli tɛɛ kɛyaa mɔ ni klaa haa lɛ lɛ ŋɔɔ, ni enuuu he kwraa akɛ eeku shishitoo mla ko mli.”​—Okɛto 5 Mose 18:​10-12 kɛ 1 Yohane 5:21 he.

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi babaoo kɛɛ Afrikabii lɛ akɛ aawa amɛblematsɛmɛi wɔŋjalɔi lɛ ayi yɛ hɛl la mli, ni amɛ hu nakai nɔŋŋ baaba amɛnɔ kɛji amɛbooo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ atsɔɔmɔi atoi ni amɛaakpɛlɛ nɔ. Shi naanɔ piŋmɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ wiemɔi ni mli ka shi faŋŋ ni yɔɔ nakai Biblia koome lɛ nɔŋŋ mli, ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ gbo deŋme kɛtsɔɔ shishi kɛtee Afrikabii awiemɔi amli lɛ kpaaa gbee.​—1 Mose 3:​19; Yeremia 19:5; Romabii 6:⁠23.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ adesai eshafeelɔi asusuma lɛ gboɔ, ni akɛ “gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:​5, 10; Ezekiel 18:⁠4) Yɛ Afrikabii ni naaa hegbɛ akɛ amɛaanu Biblia mli anɔkwale lɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛyɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛaafata he yɛ ‘jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ ashitee’ ni baa lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Abaatsɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi nɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ lɛ he nii. No sɛɛ lɛ, kɛji amɛkɛ hiɛsɔɔ here Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ nɔ lɛ, abaawo amɛ nyɔmɔ kɛ naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ.​—Lala 37:​29; Luka 23:​43; Yohane 3:⁠16.

Ni amɛaatsɔɔ Biblia mli anɔkwalei ni yɔɔ nyam nɛɛ moŋ lɛ, Kristendom elaka Afrikabii lɛ kɛtsɔ apasa tsɔɔmɔi kɛ jamɔ mli osatofeemɔ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, gbɛfaŋnɔ ni Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ na yɛ tsutsu Afrika ni maji krokomɛi ye nɔ lɛ mli lɛ bɛ sɛɛfimɔ ko kwraa yɛ Biblia lɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛɛ akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ “jɛɛɛ je nɛɛŋ” ni nakai nɔŋŋ hu enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ baafee mɛi ni “jɛɛɛ je lɛŋ.” (Yohane 15:​19; 18:36) Mra be mli Kristofoi lɛ fee Yesu Kristo najiaŋdamɔlɔi, jeee kɛha je lɛŋ maŋtsɛyelii.​—2 Korintobii 5:⁠20.

No hewɔ lɛ, ŋmaa ni Kristendom ekpa yɛ Afrika fɛɛ lɛ jeee nɔ ni kɛ miishɛɛ eba, shi moŋ nɔ ni ekadi lɛ jogbaŋŋ ji mligbalamɔ, mɛi krokomɛi ni aheee amɛ ayeee, kɛ “Kristofoi kɛ wɔŋjalɔi anifeemɔi kɛ susumɔi ni afutu fɛɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ yiwalɛ nifeemɔi ni ekadi Afrika hei babaoo ni tsɛɔ amɛhe “Kristofoi” lɛ kɛ “Toiŋjɔlɛ Lumɔ” lɛ tsɔɔmɔi kpaaa gbee kwraa. (Yesaia 9:⁠6) Yibii ni Kristendom nitsumɔ yɛ Afrika lɛ ewo lɛ jeɔ kpo ni anaa faŋŋ akɛ esoro no kwraa yɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi ahe lɛ he. Beni esɔleɔ kɛhaa eŋwɛi Tsɛ lɛ, Yesu bi “koni amɛfee ekome kɛwula shi, ni je lɛ ale akɛ bo otsu mi.”​—Yohane 17:​20, 23; 1 Korintobii 1:⁠10.

Ani enɛ tsɔɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anitsumɔ yɛ Afrika lɛ fɛɛ efee efolo? Dabi kɔkɔɔkɔ. Wɔbaasusu yibii kpakpai ni anɔkwa Kristofoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anitsumɔ ewo yɛ Afrika kɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he yɛ saji ni jeɔ shishi kɛjɛɔ baafa 10 kɛyaa lɛ amli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Afii oha ni ho lɛ mli maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ahiɛnyiɛlɔi, tamɔ John Philip, he eye akɛ Europabii ahiŋmɛigbelemɔ kɛ Kristojamɔ ji nɔ kome too lɛ nɔŋŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Cape Archives M450

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ wo Afrikabii ablematsɛmɛi ahe hemɔkɛyelii ahe hewalɛ kɛtsɔ tsɔɔmɔi ni jɛɛɛ Biblia mii, tamɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ ni amɛgbɛ amɛshwa lɛ nɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Courtesy Africana Museum, Johannesburg

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje