Kristendom Kɛ Nyɔji Ahemɔ Kɛ Hɔɔmɔ Lɛ
YƐ AFII ohai 19 lɛ mli lɛ, Katolek kɛ Protestant maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi fee ekome kɛte shi amɛwo nyɔji ahɔɔmɔ lɛ. Shi kɛlɛ, jeee shidaamɔ ni amɛkɔɔ yɛ bei fɛɛ mli nɛ. Amɛkpɛlɛ nyɔji ahemɔ kɛ hɔɔmɔ nɛɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhe wo mli hu, yɛ afii ohai abɔ ni tsɔ hiɛ lɛ amli, yɛ amanehulu kpele ni ekɛba gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ fɛɛ sɛɛ.
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi bɔi Afrika bokagbɛ kɛ anaigbɛ ŋshɔnaa maji amli baa beni ana jarayeli gbɛ kɛtsɔ ŋshɔ hiɛ yɛ Cape of Good Hope lɛ masɛi, yɛ afii ohai 15 Iɛ mli lɛ. Shi, yɛ afii ohai etɛ sɛɛ Iɛ, no mli lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anitsumɔ yɛ Afrika lɛ miihe aba naagbee. Afrikabii fioo ko pɛ amɛnyɛ amɛtsake amɛ. Yiŋtoo kome hewɔ ni amɛnine nyɛ shi nɛkɛ lɛ jɛ Kristendom he ni ekɛwo nyɔji ahemɔ kɛ hɔɔmɔ lɛ mli Iɛ hewɔ. C. P. Groves tsɔɔ mli yɛ The Pianting of Christianity in Africa lɛ mli akɛ:
“Ekaa ni akɛdi nyɔji ahemɔ kɛ hɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ fata Kristofoi anitsumɔ ni amɛkɛba lɛ he, ni amɛsusuuu he kwraa akɛ eji efɔŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, sɔlemɔ lɛ tete po yɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɔji; Jesuit osɔfoi mɔ kome shihilɔi ashia ni yɔɔ Luanda [amrɔ nɛɛ Luanda, ni ji Angola maŋtiase lɛ] na nɔ ni naa shɛɔ 12,000. Beni Angola kɛ Brazil je nyɔji ahemɔ kɛ hɔɔmɔ jarayeli shishi lɛ, Loanda Osɔfonukpa lɛ yata tɛ sɛi ko nɔ yɛ lɛji adaamɔ he lɛ naabu, ni ekɛ osɔfonukpa jɔɔmɔi shwie jatsui ni awo kɛyaa lɛ anɔ, ni ekɛ wɔsɛɛ be miishɛɛ kpele ko, beni amɛshihilɛ mli jaramɔ bei lɛ sɛɛ efo lɛ he shiwoo ha amɛ.”
C. R. Boxer maa nɔ mi akɛ Jesuit maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ “eteee shi amɛwooo Mɛi Diji nyɔji ahɔɔmɔ lɛ,” taakɛ atsɛ wiemɔi nɛɛ ayisɛɛ kɛjɛ Africa From Early Times to 1800 wolo lɛ mli lɛ. Boxer kɛfata he akɛ, yɛ Luanda lɛ, dani nyɔji lɛ baabote lɛji amli ni akɛ amɛ aya Spainbii kɛ Portugalbii amaji amli lɛ,”aloɔ amɛ kɛyaa sɔlemɔtsu ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli . . . ni osɔfo ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ lɛ baptisiɔ amɛ kui kui, mɛi oha yɛ kuu kome mli.”Kɛkɛ lɛ, beni akɛ “nu krɔŋkrɔŋ” eshwa amɛnɔ sɛɛ lɛ, akɛɔ nyɔji lɛ akɛ: “Naa, nyɛtsɔmɔ Nyɔŋmɔ bii momo; nyɛmiiya Spainbii ashikpɔŋ nɔ, he ni nyɛbaakase Hemɔkɛyeli lɛ he nibii babaoo yɛ lɛ. Nyɛkasusua maŋ nɔ he ni nyɛjɛ nɛɛ he dɔŋŋ . . . Nyɛkɛ miishɛɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa ayaa.”
Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ pɛ fi nyɔji ahɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ. Geoffrey Moorhouse tsɔɔ mli yɛ ewolo The Missionories lɛ mli akɛ: “Kɛbashi ofii ohai nyɔŋma kɛ kpaanyɔ lɛ naagbee la lɛ mli fɛɛ lɛ, no mli lɛ nakai ji subaŋ ni je lɛŋ bii pii hiɛ momo.” Moorhouse tsi afii ohai 18 lɛ mli Protestant maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, Thomas Thompson tã akɛ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ, mɔ ni ŋma dɛhiɛmɔ wolo ni yitso ji The African Trade for Negro Slaves Shown to Be Consistent With the Principles of Humanity and With the Laws of Revealed Religion lɛ.
Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛni Kristendom kɛ ehe wo mli hewɔ lɛ, lɛ hu amanehulu kpele ni akɛba Afrikabii nyɔji akpekpei abɔ lɛ anɔ lɛ he sɔ̃ lɛ eko ko enɔ. The Encyclopedia Britannica lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛji ajie nyɔji ni gboi dani lɛlɛ lɛ shi Afrika lɛ kɛjɛ mli lɛ, amɛmlijaa oha mli 121/2 gboi beni akɛ amɛ nyiɛ gbɛ nɔ kɛyaa West Indies lɛ; yɛ Jamaica lɛ, oha mlijaa 41/2 gboi beni amɛyɔɔ lɛji adaamɔ he lɛ aloo dani ahɔɔ amɛ akɛ nyɔji lɛ, ni yibɔ ni akɛje gbɛfaa lɛ shishi lɛ mlijaa etɛ mli ekome hu gboi beni asaa amɛ koni amɛfee ‘nyɔji ni sa hɔɔmɔ lɛ.’”
Etsɛŋ ni Yehowa Nyɔŋmɔ baaha Kristendom kɛ epasa jamɔi krokomɛi fɛɛ abu amɛnifeemɔi nɛɛ ahe akɔntaa, yɛ la yi sɔyeli kpele ni amɛfi sɛɛ ni amɛkɛ amɛjɔɔmɔi hu shwie nɔ nɛɛ hewɔ.—Kpojiemɔ 18:8, 24.
[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli ni yɔɔ baafa 8]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
Mfoniri ni tsɔɔ bɔ ni atoɔ nyɔji awoɔ nyɔji alɛlɛ lɛ mli ahaa
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Schomburg Center for Research in Black Culture / The New York Public Library / Astor, Lenox and Tilden Foundations