Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Mɛɛ hehiamɔ esa akɛ Kristofoi kɛsusu la mli nibii, tamɔ plasma, loo la mli nui ni egbi ni ekɛfata looi ahe lɛ he?
Kɛ nɔ ko yɛ ni aaanyɛ damɔ nɔ ahe aye akɛ akɛ kooloo la (aloo efa ko) miiwo niyenii mli lɛlɛŋ lɛ, no lɛ esa akɛ Kristofoi kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ atsu nii. Ní kɛlɛ, nilee bɛ mli akɛ aaahao yɛ nɔ ko ni asusuɔ kɛkɛ he aloo ni aaagba he naa yɛ haomɔ ni bɛ shishitoo lɛ he.
Gbɔmɔ yinɔsane shishijee mli beebe ni wɔ Bɔlɔ lɛ fa akɛ adesai akaye la. (1 Mose 9:3, 4) Etsɔɔ mli akɛ la damɔ shi kɛha wala, ni ji nikeenii ni jɛ eŋɔɔ. Afɔle pɛ akɛ la ni ajieɔ kɛjɛɔ bɔɔ nɔ ko mli lɛ shãa, tamɔ yɛ afɔleshaa latɛ nɔ. Kɛ jeee nakai lɛ, belɛ esa akɛ afɔse la ni jɛ bɔɔ nɔ lɛ mli lɛ ashwie shikpɔŋ, kɛ shishinumɔ akɛ akɛmiiha Nyɔŋmɔ ekoŋŋ. Esa akɛ ewebii lɛ akwa la ni amɛaaye ni amɛkɛhi wala mli lɛ. Efa akɛ: “Nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko akaye la ko; ejaakɛ heloo fɛɛ heloo wala ji ela lɛ; mɔ fɛɛ mɔ ni yeɔ lɛ, aaafo lɛ ashɛ afɔ.” (3 Mose 17:11-14) Ati la ni Nyɔŋmɔ gu eyeli nɛɛ mli aha Kristofoi lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) No hewɔ lɛ ehe miihia ni mra be mli Kristofoi lɛ akwa niyenii ni la yɔɔ mli, tamɔ kooloi ni ashɔtɔ lɛ aloo loo la ni akɛfee niyenii.
Shi te aaafee tɛŋŋ ni nakai Kristofoi lɛ aaatsu amɛ faishitswaa akɛ ‘amɛaatsi amɛhe kɛjɛ la he’ lɛ he nii diɛŋtsɛ? (Bɔfoi lɛ Asaji 21:25) Ani esa akɛ amɛkɛ bɔfo Paulo wiemɔi akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni ahɔɔ yɛ loo jara nɔ lɛ, nyɛyea; shi henilee hewɔ lɛ nyɛkabia mli” lɛ atsu nii kɛkɛ?
Dabi. Nakai wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 10:25 lɛ kɔɔ kooloo ko ni ekolɛ akɛ eloo esha afɔle yɛ wɔji agbatsu mli lɛ he. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ahɔɔ gbatsui amli looi ni shwɛɔ lɛ ahaa jarayelɔi ni baanyɛ amɛkɛfata amɛlooi ni amɛhɔɔ yɛ amɛshwapoi amli lɛ he. Sane ni Paulo tsɔɔ mli lɛ ji akɛ loo ni jɛ gbatsu ko mli lɛ diɛŋtsɛ jeee nɔ ni ehiii loo abule lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni afɔɔ feemɔ ji ni amɛjie kooloi ni akɛ amɛ shaa afɔle yɛ jɛmɛ lɛ ala koni akɛtsu nii yɛ wɔji afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ kɛji ahɔɔ loo ni eko eshwɛ lɛ eko yɛ jara nɔ, ni ekɔɔɔ gbatsu loo wɔŋjalɔi asusumɔi ni ejaaa lɛ ahe lɛ, Kristofoi baanyɛ ahe eko akɛ loo ni ahɔɔ yɛ jara nɔ ni he tse ni ajie la ni yɔɔ mli lɛ hu yɛ gbɛ ni ja nɔ.
Shi, ebaanyɛ efee sɔrɔto kɛji akɛ nakai Kristofoi lɛ le akɛ kooloi ni ashɔtɔ amɛ lɛ aloo (loo la ni akɛfee niyenii) ji nibii ni ahɔɔ yɛ shwapo lɛ mli lɛ eko. Ehe baahia ni amɛkwɛ jogbaŋŋ yɛ loo ni amɛhalaa akɛ amɛaahe lɛ mli. Amɛbaanyɛ amɛle looi ni la yɔɔ—mli lɛ kɛji akɛ loo lɛ su etsake (taakɛ bɔ ni abaanyɛ ayoo la ni akɛfee niyenii yɛ shikpɔji ni afɔɔ eyeli yɛ nɔ lɛ). Aloo Kristofoi baanyɛ abi koloo-gbelɔ loo ehɔɔlɔ ni abuɔ lɛ. Kɛji akɛ amɛbɛ nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ amɛhe amɛye akɛ la yɛ loo ko mli lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛhe eko amɛye.
Paulo hu ŋma akɛ: “Nyɛhaa mɛi fɛɛ alea nyɛ saneshishinumɔ lɛ.” (Filipibii 4:5, NW) Enɛ baanyɛ akɔ loo-hemɔ he sane lɛ he. Israel Mla lɛ loo klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi anɔyeli kuu lɛ akpɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi afite be kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo yɛ looi ahe saji abimɔ he, ni amɛtsɔmɔ mɛi ni yeɔ baaŋmɔŋ kɛ aduawai po kɛ amɛheee amɛyeee akɛ la bɛ loo ko mli lɛ.
Israelnyo gbɔbilɔ ni gbeɔ kooloo ko lɛ baafɔse ela eshwie shi. (Okɛto 5 Mose 12:15, 16 he.) Kɛ eweku lɛ nyɛɛɛ aye loo lɛ fɛɛ lɛ, ebaanyɛ ehɔɔ eko. Kɛ ajie loo ko mli la fɛɛ po lɛ, kɛlɛ la fioo ko kɛ̃ hiɔ loo lɛ mli, shi nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ ehe hiaa ni Yudanyo ni heɔ loo lɛ agba ehe naa yɛ saji tamɔ minitii abɔ ni he ni akɛgbe kooloo kɛyashi be mli ni ela lɛ fɛɛ ta lɛ he, nɔ̃ lo fãji ni afo koni la lɛ aho, kɛ bɔ ni akɛ kooloo lɛ tsotsoro shi aha kɛ bei abɔ ni eye. Agbɛnɛ hu nɔyeli kuu lɛ eŋmaaa akɛ esa akɛ Kristofoi lɛ atsɔ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ amɛtsu enɛ he nii, tamɔ nɔ ni hetooi pɔtɛɛ komɛi ahe miihia amɛ dani amɛye loo.
Maji pii yɛ ŋmɛnɛ ni bɔ ni mla, kusumii, loo jamɔ mli nifeemɔ yɔɔ ha yɛ jɛmɛ lɛ biɔ ni afɔse kooloo ni abaagbe lɛ lɛ la fɛɛ ashwie shi (ja nibii ni ekaaa tamɔ la ni akɛfee niyenii). No hewɔ lɛ ehe ehiaaa ni Kristofoi ni yɔɔ nakai hei lɛ agba amɛhe naa babaoo yɛ kooloi agbee kɛ amɛsaamɔ he. Kɛ aaakpa mli lɛ, amɛbaanyɛ ‘amɛya nɔ amɛye jara nɔ loo, ni amɛbiii mli,’ ni amɛbaanyɛ amɛna henilee ni mli tse akɛ amɛmiitsi amɛhe kɛmiijɛ la he.
Shi amaniɛbɔi komɛi eba ni kɔɔ bɔ ni ahɔɔ la yɛ jarawoo he he, ni egba Kristofoi komɛi anaa. Nitsumɔ-tsɛmɛi komɛi ni tsuɔ looi ahe nii lɛ susuɔ akɛ amɛbaanyɛ ni amɛbua kooloi ni agbe amɛ lɛ ala pii anaa ni amɛkɛtsu nɔ ko ni amɛna he sɛɛ, tamɔ, tsofa ni haa shikpɔŋ lɛ baa nii babaoo ni akɛfeɔ aloo kooloi aniyenii ni akɛfeɔ. Nibii amlipɛilɔi ekase bɔ ni abaanyɛ akɛ la nɛɛ (loo emli nibii komɛi) awo looi amli. Jarayeli nitsumɔ hei fioo komɛi efee nui komɛi, ni aha eshɔ̃ loo ewɔ, loo plasma loo la mli nui ni afee lɛ mlumlu ni abaanyɛ akɛto loo fioo ko najiaŋ yɛ nibii ni akɛ la efee ni ayeɔ lɛ amli loo akɛkpa nɔ ko ni ayeɔ hiɛ. Nikasemɔi krokomɛi efee nɔ ni kɔɔ la ni afee lɛ mlumlu ni akɛfutu nu kɛ fɔ yɛ loo ni agbɛlɛ mli ni akɛshã nibii ni ayeɔ, loo ni akɛwo niyenii krokomɛi kɛ daai komɛi amli ni akɛna gbɔmɔtsoŋ nibii ni haa hewalɛ lɛ he.
Shi esa kadimɔ jogbaŋŋ akɛ, nibii amlipɛimɔ ni tamɔ nɛkɛ etee nɔ afii nyɔŋmai abɔ. Ni kɛlɛ, etamɔ nɔ ni akɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ tsuuu nii tsɔ, loo akɛtsuuu nii kwraa po yɛ maji babaoo nɔ. Amaniɛbɔi komɛi yeɔ buaa ni wɔnaa nɔ hewɔ:
“La mli anaa niyenii kpokpa mli nibii kɛjɛɔ. Shi akɛ tsina loo mli la etsu nii yɛ gbɛ fioo ko nɔ kɛha eyeli diɛŋtsɛ yɛ bɔ ni esu kɛ bɔ ni efeɔ yɛ lilɛi nɔ yɔɔ nɔ ko ko ha lɛ hewɔ.”—Journal of Food Science, Volume 55, Number 2, 1990.
“La mli niyenii loo nibii kpakpai lɛ yɛ nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he yɛ bɔ ni enyɛɔ etɛoɔ nu hiɛ loo enyɛɛɛ efutu nu lɛ hewɔ . . . ni niyenii mli ni akɛwoɔ lɛ hu he baa sɛɛnamɔ babaoo. Shi, anyɛko ato gbɛjianɔ ko ni hi ni atsɔɔ nɔ ahaa ehe tseɔ loo efeɔ falefale, titri lɛ yɛ be mli ni emli nui eta lɛ sɛɛ lɛ, yɛ Japan.”—Journal of Food Science, Volume 56, Number 1, 1991.
Kristofoi komɛi kwɛɔ woji ni akɛkpɛtɛɔ niyenii komɛi ahe lɛ nɔ yɛ be kɛ bei amli, ejaakɛ nɔyelii pii biɔ ni aŋmala nibii ni akɛfee niyenii lɛ koni ana. Ní amɛbaanyɛ amɛhala akɛ amɛaafee nakai be fɛɛ be yɛ niyenii fɛɛ niyenii ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ la baanyɛ ahi mli lɛ gbɛfaŋ. Shi ebaahi akɛ wɔɔkwa niyenii loo nibii ni aŋmala la, la mli nui, la mli wala yibii, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai yɛ nɔ lɛ. Europa jarayeli nitsumɔ ko ni tswaa nibii ahe adafi yɛ enɛ he kpɛlɛ nɔ akɛ: “Esa akɛ akadi la mli nibii ni akɛwo niyenii ko mli lɛ yɛ nɔ, yɛ gbɛ ni haŋ alaka mɔ ni heɔ lɛ yɛ nibii ni akɛwo niyenii lɛ mli lɛ he.”
Kɛlɛ, sane shishinumɔ he miihia yɛ be mli ni akwɛɔ nibii ni aŋmala lɛ, ni abiɔ loo hɔɔlɔi lɛ saji lɛ. Jeee akɛ aatsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi fɛɛ aje shishi akane nibii ni aŋmala yɛ niyenii ni afimɔ awo nibii amli lɛ fɛɛ nɔ kɛ nibii ni akɛfee lɛ fɛɛ hu, aloo ni amɛaabibii nitsulɔi ni tsuɔ nii yɛ nihoomɔhei loo niyenii ahɔɔmɔ hei lɛ saji. Klɛŋklɛŋ lɛ Kristofonyo lɛ baabi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ, ‘Ani odaseyeli ko yɛ ni ama nɔ mi akɛ akɛ la aloo la mli nibii woɔ niyenii ni ahɔɔ yɛ he ni wɔyɔɔ nɛɛ loo yɛ maŋ nɛɛ mli?’ Yɛ hei pii lɛ hetoo lɛ ji, dabi. No hewɔ lɛ, Kristofoi pii emu sane naa akɛ, amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛkɛ be kɛ deka pii woŋ nɔ ko ni ewa akɛ eeenyɛ eba lɛ nakai lɛ mlitaomɔ mli. Mɔ ni nuuu he nakai lɛ baanyɛ afee bɔ ni ehenilee kɛɔ lɛ, yɛ be mli ni ekojooo mɛi ni baatsu sane nɛɛ he nii yɛ gbɛ kroko nɔ, shi kɛ henilee kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ.—Romabii 14:2-4, 12.
Kɛji akɛ abaanyɛ afee niyenii ni la yɔɔ mli po lɛ, eeenyɛ eba lɛ akɛ afeee enɛ babaoo yɛ ejara ni wa, mla ni kɔɔ he, kɛ nibii krokomɛi ni kɔɔ he lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Food Processing (September 1991) wie akɛ: “Yɛ loo he nitsulɔi ni naa naagbai yɛ tsina la mli hewalɛ mlijaa oha mli 1 ni akɛfutu (loo ni akɛfee niyenii lɛ) mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, ebaanyɛ ekɛ fufɔ mli hewalɛ afutu ni ekɛye najiaŋ, ni no lɛ abaanyɛ atsɛ lɛ akɛ Kosher.”
Esa akɛ ama nɔ mi akɛ, bɔ ni mla, kusum nifeemɔi, loo nɔ ni asumɔɔ yɔɔ ha yɛ maji pii anɔ hewɔ lɛ, kɛ agbe kooloo ko lɛ ajieɔ ela lɛ fɛɛ, ni akɛla nɛɛ tsuuu nii yɛ niyenii krokomɛi amli. Kɛji akɛ nɔ ko ni sa bɛ ni aaadamɔ nɔ asusu akɛ shihilɛ lɛ yɛ sɔrɔto yɛ maŋ lɛ mli, loo afee tsakemɔ wulu ko nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ, belɛ esa akɛ Kristofoi akwɛ ni amɛkahao yɛ mɛi anaa saji kɛkɛ ni amɛaaha eye amɛtsui lɛ he. Shi kɛ ana ale akɛ akɛ la miitsu nii waa—kɛ yɛ niyenii loo tsofa-feemɔ mli lɛ—no lɛ esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔɔbo Nyɔŋmɔ famɔ akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ la he lɛ toi.