Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 11/1 bf. 3-4
  • Te Obuɔ Esha Ohaa Tɛŋŋ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Te Obuɔ Esha Ohaa Tɛŋŋ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Esha he Susumɔ ni Miiba Shi yɛ Anaigbɛ Lɛ
  • Jeŋ ni Esha Bɛ Mli—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Beni Esha Bɛ Dɔŋŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Te Obuɔ Esha Ohãa Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 11/1 bf. 3-4

Te Obuɔ Esha Ohaa Tɛŋŋ?

SHIANYƐ ko ni kɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko kaseɔ Biblia lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ: “Mɛni hewɔ eyaa nɔ ebiɔ ni akɛ wɔhe eshai ake wɔ be fɛɛ be yɛ sɔlemɔ mli lɛ? Ehaa efeɔ tamɔ nɔ ni awuiyelɔ ji mi.” Taakɛ yoo nɛɛ ji lɛ, mɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni amɛleee amɛhe eshai, ja amɛyafee awuiyeli nɔ ko da.

Enɛ ji anɔkwale yɛ Bokagbɛ maji amli titri, he ni gbɔmɛi lɛ bɛ esha ni akɛfɔɔ mɔ hesusumɔ ko yɛ amɛshihilɛ mli taakɛ atsɔɔ yɛ Yudafoi kɛ Kristofoi ajamɔi amli lɛ, (1 Mose 3:​1-5, 16-19; Romabii 5:12) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Shintobii wieɔ esha he akɛ etamɔ muji ko ni osɔfo lɛ baanyɛ ekɛ etso ni akɛ wolo loo odonti efi naabu, ni eeefɔ̃ lɛ atsumɔ kɛya yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Nɔ ni afee lɛ he tsuitsakemɔ ko he ehiaaa kwraa yɛ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Kodansha Encyclopedia of Japan lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Jeee nifeemɔi fɔji pɛ, shi moŋ atsɛɔ adebɔɔ mli amanehului ni anyɛɛɛ he nɔ ko afee lɛ hu akɛ tsumi [esha].” Asusuɔ adebɔɔ mli osharai, tsumi ni jeee gbɔmɔ ko kɛba lɛ ahe akɛ eshai ni hetsuumɔ kusumii ni abaafee lɛ haa amɛsɛɛ foɔ kwraa yɛ shihilɛ mli.

Enɛ kɛ susumɔ ko ba akɛ abaanyɛ atsumɔ esha fɛɛ esha, ni efɔji ni ajeɔ gbɛ afeɔ po fata he (ja awuiyeli nifeemɔi ni mla gbalaa toi yɛ he) lɛ kɛya kwraa kɛtsɔ hetsuumɔ kusumii anɔ. The New York Times lɛ wie susumɔ ni tamɔ enɛ he yɛ eyitso ni ji ‘Kusum ni ji Maŋkwramɔŋ Hetsuumɔ yɛ Japan’ lɛ shishi ni etsɔɔ mli akɛ maŋkwralɔi ni yɔɔ Japan, ni kɛ amɛhe ewo juu-kɛ-fɔ̃ ŋaatsɔɔi amli lɛ susuɔ akɛ “atsuu amɛhe” kɛji mɛi saa amɛfɔ oshiki amɛha amɛ ekoŋŋ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛfeee tsakemɔ diɛŋtsɛ ko kwraa, ni juu-kɛ-fɔ̃ ŋaatsɔɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ baanyɛ aba ekoŋŋ.

Buddha jalɔi ni heɔ samsara, loo fɔmɔ ekoŋŋ, kɛ Karma tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ hu yɛ susumɔ sɔrɔto ko kwraa yɛ he. The New Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ karman tsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ lɛ, nɔ ni jɛɔ jeŋba kpakpa mli baa ji ŋɔɔmɔ kɛ miishɛɛ shihilɛ, ni ehaa anaa henumɔ ko kɛhaa nibii kpakpai ni tamɔ nakai afeemɔ, yɛ be mli ni nibii fɔji jɛɔ, jeŋba fɔŋ mli baa, ni ehaa anaa henumɔ kɛhaa nibii fɔji afeemɔ nɔtonɔto.” Yɛ wiemɔ kroko .. mli lɛ, eshafeemɔ su woɔ yibii fɔji. Karma tsɔɔmɔ lɛ kɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ fɔmɔ ekoŋŋ he lɛ yɛ tsakpaa ko, ejaakɛ akɛɔ akɛ Karmai komɛi woɔ yibii yɛ wɔsɛɛ be shihilɛi ni kɛ shihilɛ be mli ni afee nakai nii pɔtɛɛ lɛ teŋ jɛkɛ lɛ mli.

Te nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ saa mɛi ni heɔ yeɔ lɛ ahe ehaa tɛŋŋ? Yoo ko ni ji Buddha jalɔ, ni kɛ anɔkwayeli heɔ Karma eyeɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Misusu akɛ nilee bɛ mli akɛ mana amanehulu yɛ nɔ ko ni akɛfɔ mi, shi mileee he nɔ ko nɔ ko kwraa lɛ he. Esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ nɔ ko ni ato ni baaba minɔ. Sutra wiemɔi akɛɛmɔ kɛ mɔdɛŋ ni mibɔ waa akɛ mahi shi akɛ gbɔmɔ kpakpa lɛ haaa mana minaagbai lɛ anaa. Mibatsɔ mlifu-tsɛ kɛ mɔ ni tsui enyɔɔɔ emli, ni miyeɔ ŋkɔmɔ be fɛɛ be.” Buddha jamɔ tsɔɔmɔ ni kɔɔ nɔ ni jɛɔ jeŋba fɔŋ mli baa he lɛ ha ebatsɔ mɔ ko ni nuɔ he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa.

Konfushio jamɔ, ni ji Bokagbɛbii ajamɔ kroko hu lɛ tsɔɔ gbɛ kroko kwraa ni aaatsɔ nɔ atsu adesa efɔŋ he nii. Taakɛ Hsün-tzu, ni ji Konfushio jamɔ lɛ mli nilelɔi wuji etɛ lɛ ateŋ mɔ kome lɛ tsɔɔ lɛ, efɔŋ ji adesa su lɛ, ni esumɔɔ hiɛjoomɔ. Bɔni afee ni ahiɛ shihilɛ kpakpa mli yɛ adesai ni yɔɔ eshafeemɔ henumɔi ateŋ lɛ, ema bɔ ni li, ni tsɔɔ jeŋba hilɛ, bulɛ, kɛ nibii ahe gbɛjianɔtoo he hiaa ha lɛ nɔ mi. Eyɛ mli akɛ Konfushio jamɔ lɛ mli nilelɔ kroko, Meng-tzu, hiɛ susumɔ sɔrɔto ko kwraa yɛ adesai asu lɛ he moŋ, shi ekpɛlɛ nɔ akɛ shihilɛ mli nibii fɔji yɛ ni afeɔ, ni ekɛ ehiɛ fɔ adesai asu lɛ nɔ akɛ amɛbaafee ekpakpa, ni ekɛ ehe fɔ mɔ diɛŋtsɛ hiɛyaa nɔ kɛha enaa tsabaa namɔ. Yɛ gbɛ̀i enyɔ lɛ fɛɛ nɔ lɛ, Konfushio jamɔ mli nilelɔi lɛ tsɔɔ bɔ ni nitsɔɔmɔ kɛ tsɔsemɔ he hiaa ha bɔni afee ni akɛwuu ashi esha yɛ je lɛ mli. Eyɛ mli akɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ kpaa gbee yɛ bɔ ni li he hiaa ha lɛ he moŋ, shi jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ esha kɛ efɔŋ he lɛ shishinumɔ bɛ faŋŋ.​—Okɛto Lala 14:3; 51:7 he.

Esha he Susumɔ ni Miiba Shi yɛ Anaigbɛ Lɛ

Esha he jwɛŋmɔi ni ahiɛ yɛ Anaigbɛ lɛ jeɔ kpo faŋŋ be fɛɛ be, ni mɛi pii kɛ amɛhe kpaa gbee akɛ esha yɛ, ni esa akɛ atsi he kɛjɛ he. Shi kɛlɛ, su ni Anaigbɛbii hiɛ yɛ esha he lɛ miitsake. Mɛi pii tswaa esha hesusumɔ kwraa amɛshɛɔ amɛfɔɔ, ni amɛtsɛɔ amɛhenilee ni kɛ amɛ wieɔ lɛ akɛ “fɔyeli henumɔ,” nɔ ko ni esa akɛ atsi he kɛjɛ he. Nɔ ni fe afii 40 ni eho nɛ lɛ, Paapa Pius XII ye ŋkɔmɔ akɛ: “Esha ni afii oha nɛɛ mli bii efee lɛ ji esha henumɔ ni amɛlaaje kwraa lɛ.” Taakɛ niiamlitaomɔ ko ni aŋma yɛ Katolek wolo ni aŋmaa daa otsi ni ji Le Pélerin mli lɛ tsɔɔ lɛ, eyɛ naakpɛɛ akɛ France, he ni maŋbii lɛ ateŋ mɛi pii tsɛɔ amɛhe Roma Katolekbii yɛ lɛ ayifalɛ mlijaa oha mli 90 heee nɔ ni ji esha amɛyeee dɔŋŋ.

Lɛlɛŋ, yɛ Boka kɛ Anaigbɛ fɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi pii yɛ hejɔlɛ shihilɛ ko mli ni nɔ ko kwraa kɔɔɔ amɛhe, ni esha hesusumɔ ko hu haooo amɛ. Shi, ani no tsɔɔ akɛ esha bɛ shihilɛ mli kwraa? Ani wɔbaanyɛ wɔku wɔhiɛ wɔfɔ nɔ, ni efeee nɔ ko? Ani esha baalaje gbi ko kɛ̃?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje