Yehowa Kaiɔ Mɛi ni He Yeɔ kɛ Mɛi ni Edara Lɛ
“BE FƆŊ” shihilɛ ni akɛaakpe lɛ baanyɛ afee shihilɛ ni wa waa. (Lala 37: 18,19) Be ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aba ákɛ dalɛ yɛ afii amli, kɛ gbɔjɔmɔ ni fataa he kɛbaa lɛ. Mɛi komɛi boteɔ be fɔŋ mli kɛ hela ko ni mli wa waa batswa amɛ, yɛ be kakadaŋŋ mli. Ekolɛ amɛbaanu he akɛ amɛhela lɛ miikudɔ amɛshihilɛ, ni no ji nɔ ni yeɔ amɛsusumɔi kɛ amɛnifeemɔi fɛɛ nɔ.
Shi kɛlɛ, eji hewalɛwoo kpele akɛ aaakai akɛ Yehowa haa ehiŋmɛii hiɔ etsuji fɛɛ nɔ. Kɛ etsuji ni etuu amɛhe amɛha lɛ lɛ tee nɔ amɛjie anɔkwayeli kɛ nilee kpo yɛ gbɔlɛ, helai, aloo shihilɛ krokomɛi ni kaa mɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehaa etsui nyaa. (2 Kronika 16:9a; Abɛi 27:11) Maŋtsɛ David maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi fɛɛ ni tsɛɔ lɛ lɛ, . . eboɔ amɛbolɔmɔ toi.” Hɛɛ, ele bɔ ni amɛpeleɔ amɛhe yɛ amɛjaramɔi lɛ amli; ekɛ emumɔ lɛ woɔ amɛ hewalɛ. “Ni ehereɔ amɛyiwala.” Ekaiɔ amɛ ni eyeɔ abuaa amɛ koni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ lɛ naa. (Lala 145:18, 19) Shi wɔ hu? Ani wɔkaiɔ mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ, taakɛ Yehowa feɔ lɛ?
Gbɔjɔmɔi yɛ hela loo gbɔlɛ hewɔ lɛ ji nibii ni baa yɛ shihilɛ mli yɛ amrɔ nɛɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Eji anɔkwa saji ni esa akɛ wɔkpee naa kɛyashi be mli ni Yehowa baaha eyiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai ahe lɛ aba mli kwraa kɛmɔ shi. Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi babaoo hiɔ shi ni amɛdaraa yɛ afii amli, no hewɔ lɛ mɛi babaoo le gbɔjɔmɔi ni jɛɔ mli baa lɛ. Kɛfata he lɛ, mɛi pii yɛ, ni beni amɛji obalaŋtai lolo lɛ, osharai loo helai ni woɔ mɔ wala he gbeyei loo ekumɔɔ mɔ kwraa nyɛɔ ebaninaa amɛ. Kɛyashi nɛkɛ jeŋ momo nɛɛ baaho aya lɛ, hela kɛ gbɔlɛ baaya nɔ afee kaai ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ.
Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli ni yaa nɔ amɛfeɔ nɔkwɛmɔ nii lɛ, akɛ “amanehulu kɛ tsuishiŋmɛɛ he okadi”! Hɛɛ, “[a]jɔɔ mɛi ni ŋmɛɔ amɛtsui shi lɛ.” (Yakobo 5:10, 11) Mɛi ni edara yɛ afii amli, ni amrɔ nɛɛ amɛhewalɛ nɔ egbɔ lɛ kɛ afii nyɔŋmai abɔ etsu nii aahu yɛ mɛi ni amrɔ nɛɛ amɛnyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ anitsɔɔmɔ, amɛtsɔsemɔ, kɛ amɛsaamɔ mli. Mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ateŋ mɛi pii hu naa miishɛɛ waa akɛ amɛaana akɛ amɛbii kɛ amɛhe ewo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.—Lala 71:17, 18; 3 Yohane 4.
Nakai nɔŋŋ hu, wɔhiɛ sɔɔ mɛi ni he yeɔ waa yɛ wɔteŋ, ni kɛlɛ, yɛ amɛmanehului lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛwoɔ wɔ hewalɛ kɛtsɔɔ amɛnɔkwayeli lɛ nɔ lɛ. Kɛ mɛnɛɛmɛi ye amɛhiɛnɔkamɔ lɛ he odase ni amɛhosooo lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ ni ekanyaa mɔ waa hu. Amɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ amɛtsui ni nyɔɔ amɛmli lɛ jieɔ hemɔkɛyeli ni sa kasemɔ waa kpo lɛlɛŋ.
Ewa waa kɛha mɔ ko akɛ hela ko aaamɔ lɛ trukaa, tamɔ kansa, hela ni haa mɔ fã gboɔ, aloo shihilɛ kroko ni tsakeɔ nakai mɔ lɛ shihilɛ kwraa. Eji kaa ni wa waa kɛha fɔlɔi hu akɛ amɛaana akɛ amɛbi bɛ hewalɛ, aloo eena amanehulu yɛ oshara ko hewɔ. Mɛni mɛi krokomɛi baanyɛ afee ni amɛkɛye amɛbua? Amanehulu be ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji kaa kɛha Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ fɛɛ. Eji hegbɛ ni baa ni akɛaatsɔɔ akɛ ‘anɔkwa naanyo lɛ, eji mɔ ni afɔ lɛ akɛ nyɛmi aha jaramɔ be.’ (Abɛi 17:17) Yɛ adebɔɔ naa lɛ, jeee mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ fɛɛ lɛ baakpa yelikɛbuamɔ gbɛ kɛjɛ asafo lɛ mlibii ateŋ mɔ fɛɛ mɔ dɛŋ. Shi Yehowa baakwɛ akɛ, kɛtsɔ emumɔ lɛ nɔ lɛ, mɛi pii baanu he akɛ nɔ ko miitsirɛ amɛ ni amɛye amɛbua yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Ni onukpai lɛ baaha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni amɛkwɛ ni akaku hiɛ afɔ mɔ ko kwraa nɔ.—Kwɛmɔ 2 Mose 18:17, 18.
Bɔɔ Mɔdɛŋ ni Onu Nibii Ashishi
Kɛji oobɔ mɔdɛŋ ni oye obua mɔ ko lɛ, ehe miihia ni ona sanegbaa kpakpa yɛ nyɛteŋ, ni enɛ heɔ be, tsuishitoo, kɛ henumɔ. Akɛ yelikɛbualɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ oosumɔ ni ‘okɛ onaabu awo mɔ hewalɛ’; shi bo mɔ lɛ toi jogbaŋŋ dani owie loo ofee nɔ ko, kɛ jeee nakai lɛ, no lɛ obaatsɔ ‘miishɛjelɔ gbonyo.’—Hiob 16:2, 5.
Bei komɛi lɛ, ewa waa kɛha mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ akɛ amɛkɛ amɛnijiaŋwujee lɛ aaatee. Mɛi pii ebu amɛhiɛnɔkamɔ akɛ amɛaahi shi kɛfo amanehulu kpeteŋkpele lɛ waa, ni amrɔ nɛɛ amɛnuɔ he akɛ amɛkɛ be ni eshwɛ lɛ miida foi waa, ni ji foidamɔ ko ni amɛbɛ nɔmimaa akɛ amɛbaaye mli omanye kɔkɔɔkɔ. Agbɛnɛ hu, bei pii lɛ, amɛshihilɛ haa amɛnuɔ he akɛ etɔ amɛ waa ni amɛfee yeyeeye hu. Amɛhemɔkɛyeli ni amɛaaha ehiɛ akã ni emli awa lɛ bafeɔ kaa, titri lɛ kɛji mɔ lɛ nyɛɛɛ adi nɔ ni etsui shweɔ, ni ji Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni mɔɔ shi lɛ sɛɛ dɔŋŋ lɛ. Kristofonyo onukpa ko yasara nyɛmiyoo ko ni eda yɛ afii amli; beni ekɛ lɛ sɔleɔ lɛ, ebi ni Yehowa kɛ wɔhe eshai ake wɔ. Yɛ sɔlemɔ lɛ sɛɛ lɛ, ena akɛ nyɛmiyoo lɛ miifo. Nyɛmiyoo lɛ tsɔɔ mli akɛ, enuɔ he akɛ Yehowa dɛŋ eshaifaa krɛdɛɛ he miihia lɛ yɛ nyɛmɔ ni enyɛɛɛ ekɛ ehe awo shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli dɔŋŋ lɛ hewɔ. Hɛɛ, henumɔ ni anaa akɛ anyɛɛɛ nii atsu aloo asaaa dɔŋŋ, eyɛ mli akɛ bei pii lɛ ehe ehiaaa lɛ, baanyɛ aha mɔ aye awerɛho waa yɛ etsui mli. Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ yeyeeye-feemɔ kɛ tɔlɛ baanyɛ asa jwɛŋmɔŋ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ he.
Gbɔlɛ mli gbɔjɔmɔi loo nɔnyɛɛ ni helai ni mli wawai kɛbaa lɛ ahewɔ lɛ, ekolɛ mɔ lɛ baanu he akɛ Yehowa ekwa lɛ, ni ekolɛ eeekɛɛ po akɛ: “Mɛni mifee? Mɛni hewɔ minaa nɔ nɛkɛ?” Kaimɔ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 12:25 lɛ, akɛ: “Gbɔmɔ tsui mli ŋkɔmɔyeli haa edɔɔ kɔmɔɔ; shi wiemɔ kpakpa haa emii shɛɔ ehe.” Bɔɔ mɔdɛŋ ni ona wiemɔi kpakpai ni baafee miishɛjemɔ aha mɔ lɛ. Mɛi ni edara yɛ afii amli, ni yɔɔ piŋmɔ mli lɛ baasumɔ ni amɛgboi po, taakɛ Hiob kɛɛ lɛ. Ehe ehiaaa ni enɛ feɔ bo naakpɛɛ; bɔɔ mɔdɛŋ ni onu lɛ shishi. Ejeee doo akɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ hemɔkɛyeli loo hekɛnɔfɔɔ ni abɛ. Hiob sɔle ni ‘aŋɔ lɛ atee yɛ Sheol,’ ni kɛlɛ ewiemɔi ni nyiɛ nakai wiemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ jieɔ ehemɔkɛyeli ni mli wa waa akɛ Yehowa baatee lɛ shi yɛ sɛɛ mli lɛ kpo. Hemɔkɛyeli ni mli wa yeɔ ebuaa ni ehaa mɔ nyɛɔ etsɔɔ jaramɔ kɛ nɔnyɛɛ bei ni mli wa mli, ni eyaa nɔ ebɛŋkɛɔ Yehowa kpaakpa—Hiob 14:13-15.
Woo ni Wɔkɛaaha Mɛi ni He Yeɔ kɛ Mɛi ni Edara yɛ Afii Amli Lɛ
Ehe miihia waa akɛ wɔkɛ mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ aye yɛ woo kɛ bulɛ mli. (Romabii 12:10) Kɛ amɛnyɛɛɛ amɛfee amɛnii oya aloo amɛnyɛɛɛ amɛfee babaoo dɔŋŋ tamɔ tsutsu lɛ, too otsui shi oha amɛ. Ohe akafee oya ni ookpɛ yiŋ ooha amɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔyɔɔ yiŋtoo kpakpa po lɛ, kɛ wɔfeɔ wɔnii kɛ mɔ nɔyeli aloo kɛ mɔ nɔnyɛɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ehaa bulɛ ni mɔ lɛ yɔɔ kɛha ehe lɛ laajeɔ. Yɛ woloŋlee mli niŋmaa ko ni je kpo yɛ 1988 lɛ mli lɛ, niiamlitaolɔ, Jette Ingerslev, tsɔɔ nɔ ni kuu ni mlibii eye afii 85 lɛ diɛŋtsɛ susuɔ akɛ no he hiaa amɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ mli, akɛ: “Amɛbuɔ hei etɛ komɛi waa fe fɛɛ: amɛwekumɛi kɛ shihilɛ; gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa; kɛ naagbee nɔ ni he hiaa nakai nɔŋŋ hu, akɛ, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaanyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ amɛha amɛhe.” Kadimɔ akɛ blematsɛ Yakob bihii lɛ baaa egbɛhe ni eyɔɔ lɛ shi beni eda waa yɛ afii amli lɛ; amɛjie bulɛ kpo yɛ nibii ni etao ni amɛfee amɛha lɛ lɛ ahe.—1 Mose 47:29, 30; 48:17-20.
Esa akɛ akɛ mɛi ni he yeɔ lɛ aye yɛ bulɛ mli hu. Onukpa ko laaje ewiemɔ, enikanemɔ, kɛ eniŋmaa mli hewalɛi fɛɛ, yɛ tɔmɔ ko ni ba yɛ opreshɛn-feemɔ mli lɛ hewɔ. Enɛ bafee naagba wulu diɛŋtsɛ, shi enanemɛi onukpai lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkaha eenu he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ. Amrɔ nɛɛ amɛkaneɔ woji ni aŋmaa asafo lɛ fɛɛ amɛhaa lɛ ni amɛkɛ lɛ fataa amɛhe yɛ asafo lɛ saji ahe gbɛjianɔtoo mli. Kɛ amɛtee onukpai akpee lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛle bɔ ni lɛ hu esusuɔ. Amɛhaa enuɔ shishi akɛ amɛbuɔ lɛ lolo akɛ amɛnaanyo onukpa, ni amɛhiɛ sɔɔ amɛhe ni efata lɛ waa. Yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ bɔni afee ni mɔ ko ni he miiye loo eda yɛ afii amli akanu he akɛ ‘ashɛ lɛ afɔ̃’ aloo efataaa he.—Lala 71:9.
Yelikɛbuamɔ Kɛha Mumɔŋ Hewalɛ Namɔ
Mumɔŋ niyenii he hiaa wɔ fɛɛ, bɔni afee ni wɔhemɔkɛyeli lɛ hiɛ akã ni ehe awa. No hewɔ ni awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔkane Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji daa, ni wɔkɛ wɔhe awo Kristofoi akpeei kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hu kɛ ekaa lɛ. Bei pii lɛ, yelikɛbuamɔ he hiaa mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ koni amɛnyɛ amɛfee enɛ, ni ehe miihia ni afee nɔ ni sa jogbaŋŋ yɛ amɛshihilɛ nɛɛ gbɛfaŋ titri. Miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi babaoo nyɛɔ amɛyaa kpee kɛji aha amɛ tsɔne kɛ yelikɛbuamɔ fioo ko yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Nɛkɛ kpeei ni amɛyaa nɛɛ bafeɔ hewalɛwoo kpele kɛhaa asafo lɛ. Amɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ kanyaa mɔ ni ewoɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ hu.
Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ baanyɛ ana Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ saŋŋ. Abaanyɛ akɛ mɛi komɛi afata kar kuu kɛha odaseyeli lɛ he, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛbaana hejɔɔmɔ waa akɛ amɛnyɛ amɛtee mɛi komɛi aŋɔɔ, kɛ́ mɛi fioo po. Kɛ enɛ ehiii feemɔ dɔŋŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛna miishɛɛ kɛjɛ trukaa odase ni amɛyeɔ mɛi ni baa amɛŋɔɔ lɛ mli. Nyɛmiyoo ko ni ná kansa hela lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ eshihilɛ be fɛɛ ni eshwɛ lɛ baatsu nii kɛ mɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ ko ni ekɛgbɛ sanekpakpa lɛ eshwa. Eshiɛmɔ kɛ ekaa lɛ bafee hewalɛwoo kɛha mɔ fɛɛ mɔ. Lɛ diɛŋtsɛ eto eyarafeemɔ po he gbɛjianɔ, koni akɛye ewekumɛi, enanemɛi nitsulɔi, kɛ ekuuŋbii ni heee yeee lɛ odase jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, eshihilɛ ni haoɔ mɔ lɛ ‘ha sanekpakpa lɛ shwere moŋ,’ ni efaishitswaa akɛ ebaajie ehemɔkɛyeli kɛ ehekɛnɔfɔɔ kpo lɛ ha enaagbee gbii lɛ bana shishinumɔ krɛdɛɛ ko.—Filipibii 1:12-14.
Ehi jogbaŋŋ akɛ aaaye abua mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ni amɛhe awa waa yɛ mumɔŋ. Wekui baanyɛ afɔ amɛ nine ni amɛbafata amɛhe kɛna miishɛɛ gbɛkɛnaashi, aloo amɛbaanyɛ amɛjie amɛweku nikasemɔ lɛ yɛ bei komɛi amli kɛya mɔ ko ni nyɛɛɛ kpo aje lɛ shia. Nyɛmiyoo ko kɛ ebii bibii enyɔ lɛ yaa nyɛmiyoo kroko ni eda yɛ afii amli lɛ shia ni amɛkɛ lɛ kaneɔ My Book of Bible Stories lɛ kutuu. Enɛ ha nyɛmiyoo ni eda nɛɛ na miishɛɛ waa, ni gbekɛbii lɛ hu ná bɔ ni enyaa amɛhe ehaa lɛ hu he miishɛɛ waa.
Shi, eshɛɔ bei komɛi ni esaaa ni agbaa mɔ ni egbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ naa tsɔ, ni kɛ ebalɛ nakai lɛ, ekolɛ eeehi akɛ aaakane nɔ ko waa ni ebo toi yɛ be kɛ bei amli kɛkɛ. Shi, kaimɔ akɛ, kɛ mɔ lɛ egbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ tsɔ fe bɔ ni ebaanyɛ egba sane lɛ, kɛlɛ, mumɔŋ naanyobɔɔ he baahia nɛkɛ mɔ nɛɛ, ni ebaasumɔ hu. Wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ asɔle, wɔkane nii wɔha amɛ, aloo wɔgba amɛ niiashikpamɔi; shi esa akɛ wɔkwɛ ni wɔkatsɛ tsɔ fe bɔ ni amɛbaanyɛ.
Sɔɔmɔ krɔŋŋ ko yɛ ni mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ baanyɛ atsu lolo: sɔlemɔ kɛha mɛi krokomɛi. Mra be mli kaselɔi lɛ bu nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ akɛ ehe hiaa waa diɛŋtsɛ. Gbi ko lɛ, amɛja nitsumɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yɛ gbɛ titri ko nɔ, ni enɛ ha bɔfoi lɛ nyɛ amɛtuu be babaoo amɛha sɔlemɔ. Atsiɔ Epafra anɔkwafo lɛ tã akɛ ‘epeleɔ mɛi krokomɛi ahe yɛ esɔlemɔi amli.’ (Kolosebii 4:12; Bɔfoi lɛ Asaji 6:4) Sɔlemɔ ni tamɔ nɛkɛ he miihia waa ni ehe yɛ sɛɛnamɔ hu.—Luka 2:36-38; Yakobo 5:16.
Yehowa kaiɔ mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara lɛ ni ekwɛɔ amɛnɔ yɛ amɛbe fɔŋ lɛ mli. Ekpaa wɔ gbɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ wɔ hu wɔsusu nɔ ni wɔɔnyɛ wɔfee ni wɔkɛye wɔbua amɛ ni wɔkɛfi amɛsɛɛ lɛ he. Bɔ ni wɔsusuɔ amɛhe wɔhaa lɛ jieɔ bɔ ni wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔɔhiɛ wɔ emuuyeli mli lɛ kpo. Ni wɔnaa miishɛɛ waa akɛ wɔɔsusu Maŋtsɛ David wiemɔi nɛɛ ahe, akɛ: “Yehowa le mɛi ni kpa ko bɛ amɛhe lɛ agbii, ni amɛgboshinii lɛ aaahi shi kɛaatee naanɔ.”—Lala 37:18.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28, 29]
YELIKƐBUAMƆ DIƐŊTSƐ Nl AKƐAAHA yɛ shishinumɔ mli
ESA akɛ nanemɛi kɛ wekumɛi ana bɔ ni akwɛɔ mɛi ni he yeɔ kɛ mɛi ni edara lɛ ahaa lɛ he nilee fioo, shi nilee ni ja hu. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, abaanyɛ awo amɛ hewalɛ ni amɛna jwɛŋmɔ kpakpa yɛ shihilɛ he, ni amɛnu he akɛ amɛhe hiaa ni hiɛ sɔɔ amɛ hu, koni amɛnu he akɛ ayɛ bulɛ kɛha amɛ. Kɛtsɔ no nɔ lɛ, ebaaha amɛshihilɛ afee nɔ ni baaha amɛhiɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli, yɛ amɛmanehului kɛ piŋmɔi lɛ fɛɛ sɛɛ. Akadi akɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi pii hiɔ shi be babaoo ni amɛdaraa waa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni haa enɛ baa lɛ nakai ji hiɛnɔkamɔ ni ka amɛhiɛ lɛ he miishɛɛ ni amɛyɔɔ, jwɛŋmɔŋ shikamɔ kpakpa, kɛ amɛhe ni amɛkɛwoɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nitsumɔ mli bɔ ni amɛaanyɛ lɛ. Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni eje mli, Frederick W. Franz, ni gbo yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ e-afii 100 namɔ mli, yɛ miishɛɛ shihilɛ ni ewo yibii kpakpai sɛɛ lɛ, ji enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa waa.—Okɛto 1 Kronika 29:28 he.
Efɔɔ kaa akɛ nibii ni he hiaa yɛ daa gbi kwɛmɔ mli lɛ ahe nitsumɔ tsɔɔ babaoo: hetsemɔ ni hi, niyenii kpakpa, nui kɛ ŋoo ni fa bɔ ni sa, kpɔiaŋgbɔlemɔ ni hi, kɔɔyɔɔ kpakpa, gbɔlemɔ blɛoo, kɛ sanegbaa ni kanyaa mɔ. Niyenii kpakpa baanyɛ aye abua kɛha ninumɔ, ninamɔ, jwɛŋmɔ nitsumɔ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa namɔ, ni enyɛɔ eyeɔ buaa waa kɛha helai anaatsii. Yɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ko bibioo ni ji niyenii kpakpa kɛ nui babaoo lɛ baanyɛ atsɔɔ sɔrɔto feemɔ yɛ shihilɛ kpakpa namɔ kɛ gbɔlɛ ni haa mɔ jwɛŋmɔ gboɔ lɛ teŋ. Ekolɛ ebaabi susumɔ ko, koni akɛtao gbɔmɔtsoŋ gbɔlemɔ ni sa kɛha nakai mɔ lɛ. Nyɛmiyoo ko ni baa ebakaneɔ nii ehaa nyɛmiyoo ko ni eda yɛ afii amli ni eehe eshwila kwraa lɛ kɛ nyɛmiyoo lɛ joɔ blɛoo kɛboleɔ tsu lɛ mli ni ekɛjeɔ shishi ni ekɛgbeɔ edaa otsi saramɔ lɛ naa. Tsɔne ni akɛtswaa lala lɛ feɔ klalo be fɛɛ be kɛ lala ni amɛhala, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛnaa nɛkɛ “kpɔiaŋgbɔlemɔ” nɛɛ he miishɛɛ.
Yɛ maji pii anɔ lɛ, yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi baanyɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ aha, ni amɛkɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo hu aha yɛ shihilɛi krɛdɛɛi komɛi kɛ bɔ ni aaafee akpee naa lɛ ahe. (Shi kɛlɛ, esa akɛ Kristofonyo lɛ akwɛ jogbaŋŋ be fɛɛ be koni akagbala lɛ awo nifeemɔi ni gbalaa wɔ kɛjɛɔ wɔ anɔkwa Kristofoi asɔɔmɔ lɛ he lɛ amli.) Bei komɛi lɛ akɛ yelikɛbuamɔ lɛ hao akɛ helatsamɔ he lɛ saatso ni akɛma mɔ lɛ ni eka nɔ, nibii ni wajeɔ mɔ, tsei ni akɛnyiɛɔ, shwiili sɛi, tsɔne ni akɛnuɔ wiemɔ, kɛ nibii krokomɛi. Akɛni mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ateŋ mɛi pii nuɔ he akɛ nɔ ko he ehiaaa amɛ aloo ehe ehiaaa ni ahe nɛkɛ nibii heei nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wekumɛi lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa aha mɔ lɛ, aloo ekolɛ amɛkɛ yiŋtsɔmɔ po atsu nii. Hejuuhe shinaa nine kpakpa ni akɛaawo he lɛ baanyɛ aha ana miishɛɛ diɛŋtsɛ fe fɔfɔii babaoo ni akɛaaha.
Mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ akwɛmɔ baanyɛ ekɛ jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ babaoo aba titri lɛ kɛ mɔ lɛ jwɛŋmɔ tsuuu nii jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, jwɛŋmɔi ni gboɔ nɛɛ baa yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ. Abaanyɛ awuu ashi enɛ kɛtsɔ helatsɛ lɛ hewalɛwoo nɔ, koni ekafee akɛ jeee ehe sane ji nɔ ko. Mɔ ko ni jwɛŋmɔ egbo lɛ mli baanyɛ afu mɔ ko ni tsutsu ko lɛ esumɔɔ esane waa lɛ trukaa. Esa akɛ wekumɛi lɛ ayoo akɛ mɔ ni miigbɔ lɛ hiɛ baanyɛ akpa nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ anɔkwale lɛ he lɛ nɔ—ni enɛ ji gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ waa, shi ejeee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ ehemɔkɛyeli eta.
Kɛ helatsɛ lɛ yɛ helatsamɔ he loo he ni akwɛɔ mɛi ni edara yɛ lɛ, no lɛ mɛi ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ lɛ anamɔ he miihia koni mɛi ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ, ale nɔ amɛbaafee yɛ nibii tamɔ fɔmɔ gbijurɔyeli, Blonya, je lɛŋ gbijuji krokomɛi ayeli he. Kɛ apreshɛn he miihia lɛ, wekumɛi lɛ baanyɛ amɛgbala susumɔi ni helatsɛ yɔɔ ewala be fɛɛ yɛ Ia-hamɔ he lɛ mli amɛtsɔɔ, ni amɛha aŋma afɔ shi hu.