Nyɛyaa Nɔ Nyɛshwerea Yɛ Nilee Mli
“Nyɛkɛ nilee afataa . . . nyɛ hemɔkɛyeli he.”—2 PETRO 1:5, New World Translation.
1, 2. (a) Mɛni obaanyɛ okase kɛ okwɛ ŋwɛi? (Romabii 1:20) (b) Nɛgbɛ gbɔmɔ nilee lɛ etee hiɛ loo eshwere kɛyashɛ diɛŋtsɛ?
MƐNI obaanyɛ okase kɛ oje kpo gbɛkɛ ko ni jeŋ ewo duŋ ni atatui bɛ ŋwɛi ni okwɛ nyɔŋtsere ni kpɛɔ kaŋkaŋ kɛ ŋulamii ni anyɛŋ akane lɛ? Obaanyɛ okase nɔ ko yɛ Mɔ ni bɔ nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ lɛ he.—Lala 19:2-7; 69:36.
2 Kɛ oosumɔ ni oha nakai nilee lɛ afa loo eya hiɛ lɛ, ani obaakwɔ kɛyadamɔ otsu lɛ yiteŋ ni ojɛ jɛmɛ okwɛ ŋwɛi? Ekolɛ ofeŋ nakai. Be ko lɛ Albert Einstein kɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko tsu nii koni ekɛma sane nɔ mi akɛ jeŋ nilelɔi eyako amɛhiɛ tsɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ he nilee ni amɛaana lɛ mli, ni nɔ ko bibioo ko pɛ amɛle yɛ Mɔ ni bɔ enɛ lɛ he.a Nakai nɔŋŋ Dr. Lewis Thomas ŋma akɛ: “Jeŋ nilee mli mɔdɛŋbɔɔ kome ni da fe fɛɛ yɛ afii ohai abɔ lɛ amli jeŋ nilee be ni fe fɛɛ nɛɛ mli lɛ ji nɔ ni akpa shi ana loo ayoo, akɛ wɔleee nɔ ko nɔ ko kwraa; adebɔɔ he nɔ ko bibioo ko pɛ wɔle ni wɔshishinumɔ hu faaa kwraa.”
3. Nilee ni yaa hiɛ lɛ haa haomɔ faa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Kɛ ofite oshihilɛ be mli afii ni eshwɛ lɛ fɛɛ ni okɛmiitao nilee ni tamɔ nɛkɛ po lɛ, obaayoo bɔ ni wala sɛɛ etsɛɛɛ kwraa ha lɛ babaoo, ni obaana yɛ faŋŋ mli akɛ emuu ni adesa yeee kɛ jeŋ ni ‘ekɔdɔ’ tsĩɔ nilee ni gbɔmɔ kɛtsuɔ nii lɛ gbɛ. Salomo ma sane titri nɛɛ nɔ mi, beni eŋma akɛ: “Nilee tuutu lɛ, naagbamɔ tuutu yɔɔ mli, ni mɔ ni haa enilee faa lɛ, ehaomɔ hu faa.” (Jajelɔ 1:15, 18) Hɛɛ, nɔ ni yɔɔ nilee kɛ jwɛŋmɔ ni anaa ni yɛ bei pii amli lɛ ekɔɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi komɛi ahe lɛ mli ji naagba kɛ haomɔ.—Jajelɔ 1:13, 14; 12:12; 1 Timoteo 6:20.
4. Mɛɛ nilee wɔbaasumɔ ni wɔna?
4 Ani Biblia lɛ miitsɔɔ akɛ esaaa ni wɔnyaa wɔnilee ni wɔɔha eya hiɛ lɛ he? Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛshwerea yɛ wɔ-Nuŋtsɔ kɛ Yiwalaherelɔ Yesu Kristo duromɔ kɛ nilee lɛ mli. Lɛ nɔŋŋ aŋɔ anunyam aha agbɛnɛ kɛ daa! Amen.” (2 Petro 3:18) Esa akɛ wɔkpɛlɛ nakai ŋaawoo lɛ nɔ akɛ ekɔɔ wɔhe, eewo wɔ hewalɛ ni wɔshwere yɛ nilee mli. Shi mɛɛ nilee nɛkɛ ni? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔshwere yɛ mli? Ni ani wɔmiifee nakai diɛŋtsɛ?
5, 6. Mɛɛ gbɛ nɔ Petro ma nɔ mi yɛ akɛ ehe miihia ni wɔna nilee?
5 Shweremɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ kɛ Yesu he anɔkwa nilee mli ji sane titri yɛ Petro wolo ni ji enyɔ lɛ mli. Eŋma yɛ eshishijee mli akɛ: “Duromɔ kɛ hejɔlɛ afa aha nyɛ yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu he nilee lɛ mli! Gbiiabɔ ni enyɔŋmɔ-hewalɛ lɛ eŋɔ nii fiaa ni hi ha wala kɛ Nyɔŋmɔ-jamɔ lɛ eke wɔ yɛ mɔ ni tsɔ lɛ diɛŋtsɛ enunyam kɛ enikpakpai anifeemɔ nɔ etsɛ wɔ lɛ he nilee mli lɛ.” (2 Petro 1:2, 3) No hewɔ lɛ, ekɛ duromɔ kɛ toiŋjɔlɛ ni wɔɔna lɛ tsaa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ he nilee ni wɔɔna. Shishinumɔ yɛ mli, ejaakɛ Bɔlɔ lɛ, Yehowa, ji nilee diɛŋtsɛ jɛɛhe. Mɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ naa bɔ ni saji ji diɛŋtsɛ, ni enyɛɔ emuɔ saji anaa yɛ gbɛ ni ja nɔ.—Abɛi 1:7.
6 Kɛkɛ ni Petro wo hewalɛ akɛ: “Nyɛkɛ jeŋba kpakpa afataa nyɛ hemɔkɛyeli lɛ he, ni nyɛkɛ nilee afataa nyɛ jeŋba kpakpa lɛ he, ni nyɛkɛ henɔyeli afataa nyɛ nilee lɛ he, ni nyɛkɛ tsuishiŋmɛɛ afataa nyɛ Nyɔŋmɔ-jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ he, ni Nyɔŋmɔ-jamɔ he-tuu-kɛhamɔ mli hu lɛ, nyɛmimɛi ahedɔɔ, nyɛmimɛi ahedɔɔ mli lɛ, suɔmɔ. Ejaakɛ kɛji nɛkɛ nii nɛɛ yɛ nyɛmli ni efa lɛ, ehaŋ nyɛfee hejɔlɔi aloo mɛi ni wooo yibii yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo he nilee lɛ gbɛfaŋ.” (2 Petro 1:5-8, NW)b Wɔkaneɔ yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli akɛ, nilee ni anaa lɛ yeɔ buaa gbɔmɛi ni amɛjoɔ je nɛŋ muji nii lɛ anaa foi. (2 Petro 2:20) No hewɔ lɛ, Petro fee lɛ faŋŋ akɛ, nilee he miihia mɛi ni batsɔmɔɔ Kristofoi lɛ, tamɔ bɔ ni ehe hiaa mɛi ni miisɔmɔ Yehowa bianɛ po lɛ. Ani oyɛ kui nɛɛ ekome mli?
Kasemɔ Nii, Tii Mli, Okɛtsu Nii
7. Mɛi pii ena Biblia mli shishijee anɔkwalei ahe nilee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Ekolɛ okɛ Yehowa Odasefoi miikase Biblia lɛ ejaakɛ oyɔse anɔkwale ko yɛ amɛ sane lɛ mli. Daa otsi lɛ, amɛkɛ bo kaseɔ Biblia mli sane yɛ wolo ni yeɔ buaa tamɔ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ lɛ mli, ŋmɛlɛtswaa kome loo nɔ̃. Ehi jogbaŋŋ! Mɛi ni kɛ Yehowa Odasefoi ekase nii nɛkɛ lɛ ateŋ mɛi pii ena anɔkwale nilee. Shi, mɛni obaanyɛ ofee koni oha nɔ ni bo diɛŋtsɛ okaseɔ lɛ afa loo eya hiɛ? Naa ŋaawoi komɛi:c
8. Mɛni nikaselɔ ko baanyɛ afee ni ekase babaoo yɛ be mli ni esaa ehe kɛhaa nikasemɔ lɛ?
8 Yɛ be mli ni osaa ohe kɛhaa nikasemɔ lɛ, kwɛmɔ sane ni abaakase lɛ. No tsɔɔ akɛ obaakwɛ yitso lɛ, yitsei bibii lɛ, kɛ mfonirii ni akɛtsu nii koni akɛtsɔɔ sane lɛ mli lɛ. Agbɛnɛ yɛ be mli ni okaneɔ wolo lɛ kuku loo efa ko lɛ, taomɔ saji titrii ni yɔɔ mli lɛ kɛ ŋmalɛi ni fiɔ sɛɛ lɛ, ni ofolɔ enɛɛmɛi ashishi. Bɔni afee ni ona akɛ okase anɔkwalei ni awie he lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oha sanebimɔi ni kɔɔ kukuji sɔrɔtoi lɛ ahe lɛ hetoo. Yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oto saji sɔrɔtoi ahetoo he gbɛjianɔ yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli. Yɛ naagbee lɛ tii nikasemɔ lɛ mli, ni obɔ mɔdɛŋ okai emli saji otii lɛ kɛ naataomɔi ni akɛfi sɛɛ lɛ.
9. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ŋaawoo ni akɛhaa yɛ nikasemɔ he lɛ kɛ nitsumɔ baanyɛ aye abua mɔ lɛ ni ekase babaoo?
9 Onilee baanyɛ aya hiɛ kɛ okɛ nɛkɛ ŋaawoi nɛɛ tsu nii. Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai? Yiŋtoo lɛ ekome ji akɛ, obaatsu sane lɛ he nii akɛ mɔ ni miishwe waa ni ekase nii, tamɔ nɔ ni oosaa sũ lɛ hiɛ kɛha nidumɔ. Kɛ ona ole bɔ ni fɛɛ yɔɔ, ni otao emli saji otii lɛ kɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ saji ni asusuɔ he lɛ mamɔɔ shi lɛ, obaana bɔ ni emli saji komekomei ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ kɔɔ saneyitso lɛ loo enaamuu lɛ he ehaa. Emlikwɛmɔ ni ji naagbee nɔ kwraa lɛ baaye abua bo koni okai nɔ ni okase lɛ. Mɛni baaye abua bo yɛ sɛɛ mli, beni nyɛkaseɔ Biblia lɛ?
10. (a) Mɛni hewɔ anɔkwa saji loo saji heei amlitii kɛkɛ lɛ he sɛɛnamɔ faaa loo eyaaa shɔŋŋ lɛ? (b) Mɛni yɔɔ nibii heei ni oookai yɛ be kɛ bei ni mli kɛlɛ saŋŋ mli lɛ mli? (d) Saji amlitii he ba sɛɛnamɔ kɛha lsraelbii abii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Mɛi ni he esa waa yɛ wolo kasemɔ mli lɛ le bɔ ni sane-mlitii kɛ yiŋtoo yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ ha. Enɛ jeee wiemɔi ni akase awo yitsoŋ ni aaatã kɛkɛ, nii ni oka efeemɔ yɛ skul beni okaseɔ gbɛi ko, anɔkwale ko, loo susumɔ ko owoɔ yitsoŋ kɛkɛ lɛ. Ani ona akɛ etsɛɛɛ ni ohiɛ kpaa nɔ ni okase owo oyitsoŋ kɛkɛ nɛɛ nɔ, ni akɛ elaaje oya kɛjɛ ojwɛŋmɔ mli? Mɛni hewɔ? Ni oookase wiemɔ loo anɔkwa sane hee ko owo oyitsoŋ lɛ haa ejeɔ mɔ tsine, ni nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Mɛni baanyɛ atsake enɛ? Nii ni osumɔɔ ni okase lɛlɛŋ lɛ baaye abua. Nɔ kroko ni he hiaa ji ni oje gbɛ oti mli. Beni okase sane titri ko minitii fioo ko sɛɛ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ojie nɔ ni bo diɛŋtsɛ okase lɛ kpo kɛjɛ omli, dani elaaje yɛ ojwɛŋmɔ mli. Atsɛɔ enɛ akɛ ookai nibii heei yɛ be kɛ bei ni mli kɛlɛ saŋŋ mli. Kɛ osusu nibii ni okase lɛ ahe yɛ ojwɛŋmɔ mli dani eba akɛ eeelaaje lɛ, ehaa nibii ni okɛtoɔ lɛ asɛɛ tsɛɔ yɛ ojwɛŋmɔ mli. Yɛ Israel lɛ, esa akɛ tsɛmɛi ajwɛŋ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ ni amɛtsɔɔ amɛbii. (5 Mose 6:6, 7) Wiemɔ, “ojwɛŋ nɔ otsɔɔ” lɛ shishi ji ni atsɔɔ nii kɛtsɔ emlitii nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, nakai tsɛmɛi lɛ ateŋ mɛi pii ha amɛbii lɛ na mla lɛ; ni yɛ sɛɛ mli lɛ amɛtiɔ emli saji lɛ amli amɛtsɔɔ amɛ; kɛkɛ lɛ amɛbibii amɛbii lɛ saji yɛ nɔ ni amɛkase lɛ he.
11. Mɛni abaanyɛ afee yɛ Biblia kasemɔ mli koni aha nilee afa loo eya hiɛ?
11 Kɛ Odasefonyo ko kɛ bo miikase Biblia lɛ, ebaaye ebua bo ni okase nii kɛtsɔ nɔ ni okase lɛ mlitii loo enaamuamɔ ni ooogba otsɔɔ yɛ be kɛ bei amli yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ nɔ. Enɛ jeee gbekɛbii-asane. Eji nifeemɔ ko ni haa nikasemɔ yaa hiɛ, no hewɔ lɛ okɛ ohe awo saji ni atiɔ mli abiɔ yɛ be kɛ bei amli lɛ mli yɛ miishɛɛ mli. Kɛkɛ lɛ yɛ nikasemɔ lɛ naagbee lɛ, okɛ ohe awo enaagbee mlitii ni haa ohaa sanebimɔi ahetoo yɛ ojwɛŋmɔ mli lɛ mli. Obaanyɛ otsɔɔ saji otii lɛ amli yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli tamɔ bɔ ni obaafee yɛ be mli ni otsɔɔ mɔ kroko nii lɛ. (1 Petro 3:15) Enɛ baaye abua ni eha nɔ ni okase lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli yɛ be kakadaŋŋ mli.—Okɛto Lala 119:1, 2, 125; 2 Petro 3:1 he.
12. Mɛni nikaselɔ lɛ diɛŋtsɛ baanyɛ afee koni eha enyɛmɔ yɛ kaimɔ mli aya hiɛ?
12 Nifeemɔ kroko ni yeɔ buaa ji ni yɛ gbi kome loo gbii enyɔ mli lɛ, ogba nɔ ni okase lɛ otsɔɔ mɔ kroko, ekolɛ skul naanyo, naanyo nitsulɔ, loo akutsoŋnyo ko. Obaanyɛ otsi saneyitso lɛ ta, ni okɛɛ akɛ oosumɔ ni okwɛ akɛ obaanyɛ okai emli saji otii lɛ kɛkɛ loo Biblia mli ŋmalɛi ni akɛfi sɛɛ lɛ lo. Enɛ baanyɛ atee mɔ kroko lɛ miishɛɛ shi. Kɛ ebaaa lɛ nakai po lɛ, saji heei ni okase lɛ amlitii yɛ gbi kome loo gbii enyɔ sɛɛ lɛ baaha eka ojwɛŋmɔ mli. No tsɔɔ akɛ belɛ okase diɛŋtsɛ, ni oofee nɔ ni 2 Petro 3:18 woɔ hewalɛ yɛ he lɛ.
Nikasemɔ kɛ Ekãa
13, 14. Mɛni hewɔ wɔbaasumɔ ni wɔya hiɛ kɛteke saji ni wɔɔle ni wɔkai kɛkɛ lɛ?
13 Nikasemɔ fe anɔkwa saji komɛi ni aaakase loo ni aaakai saji komɛi kɛkɛ. Yesu gbii lɛ amli jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ amɛsɔlemɔi amlitii babaoo lɛ fee nakai. (Mateo 6:5-7) Shi te saji ni amɛkase lɛ sa amɛhe loo ena amɛnɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Ani amɛmiiwo jalɛ yibii? Dabida. (Mateo 7:15-17; Luka 3:7, 8) Naagba lɛ ekome ji akɛ nilee lɛ boteee amɛmli koni esa amɛtsui he koni sɛɛnamɔ ko ajɛ mli aba.
14 Taakɛ Petro tsɔɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi afee sɔrɔto, yɛ nakai be lɛ mli kɛ ŋmɛnɛ hu. Ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ nilee ni baaye abua wɔ koni wɔkafee hejɔlɔi loo mɛi ni wooo yibii lɛ afata wɔ hemɔkɛyeli he. (2 Petro 1:5, 8) Kɛ enɛ aaanyɛ afee anɔkwale yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, belɛ esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔya wɔhiɛ yɛ nakai nilee lɛ mli, ni ena wɔnɔ hewalɛ kɛya mligbɛ tɔŋŋ, ni esa wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ he. Ekolɛ enɛ baŋ lɛ nakai yɛ be fɛɛ mli.
15. Mɛɛ naagba ko je kpo yɛ Hebri Kristofoi komɛi ahe?
15 Hebri Kristofoi lɛ yɛ naagba ko yɛ enɛ gbɛfaŋ yɛ Paulo gbii lɛ amli. Akɛni amɛji Yudafoi hewɔ lɛ, amɛyɛ Ŋmalɛi lɛ ahe nilee kɛyashi he ko. Amɛle Yehowa kɛ etaomɔ nii lɛ ekomɛi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛkɛ Mesia lɛ he nilee fata he, amɛna hemɔkɛyeli, ni abaptisi amɛ akɛ Kristofoi. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:22, 37-41; 8:26-36) Amɛtee Kristofoi akpeei, he ni amɛbaana ŋmalɛi lɛ akanemɔ kɛ amɛhe wiemɔ mli gbɛfaŋnɔ nyɔji kɛ afii abɔ. Ni kɛlɛ, mɛi komɛi eyaaa amɛhiɛ yɛ nilee mli. Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ nyɛ ni kulɛ esa akɛ nyɛtsɔmɔ tsɔɔlɔi moŋ yɛ be lɛ naa lɛ, ehia akɛ atsɔɔ nyɛ Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ amli shishijee nibii lɛ ekoŋŋ, ni nyɛtsɔmɔ mɛi ni fufɔ ehia amɛ, ni jeee niyenii kpakpa [ni wa].” (Hebribii 5:12) Te aaafee tɛŋŋ ebalɛ nakai hu? Ani eeenyɛ eba wɔ hu nɔ?
16. Mɛni ji ais shikpɔŋ ni shɔ̃ɔ keketee lɛ, ni te esaa kwɛɛnii loo tsei ahe ehaa tɛŋŋ?
16 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ ais shikpɔji ni eshɔ̃ keketee ni yɔɔ Artik lɛ kɛ hei krokomɛi ni fɛi loo snoo kɛ ais naawalɛ hewɔ lɛ ehaa nɔ fɛɛ nɔ shɔɔ lɛ he okwɛ. Sũ, tɛi kɛ tɛsaai kɛ nu bui amli nui waa tamɔ tɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ kɛyashɛɔ ninetalɔi 3,000 loo mitai 900 yɛ shikpɔŋ shishi. Amɛsereɔ fiofio yɛ hiɛ yɛ latsaa be mli. Shi sũ lɛ hiɛ ni sereɔ fiofio ni eyaaa shishi nɛɛ feɔ ŋmɔtɔ ejaakɛ nu ni feɔ frɔnɔɔ nɛɛ nyɛɛɛ agbu shi kɛbote shikpɔŋ ni fɛi loo ais eha ewa lɛ mli. Kwɛɛnii ni anaa yɛ sũi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ feɔ bibii; amɛ faji nyɛɛɛ agbu shi abote shikpɔŋ ni ais eha ewa lɛ mli. Shi obaabi akɛ, ‘Mɛni ji nɔ ni shikpɔŋ ni ais eha ewa lɛ kɔɔ yɛ Biblia mli anɔkwale nilee ni miyaa hiɛ yɛ mli lɛ he?’
17, 18. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ni akɛ ais shikpɔŋ ni shɔ̃ɔ keketee nɛɛ kɛ ŋmɔtɔ ni baa hiɛ lɛ atsu nii ni akɛto nɔ ni ba Hebri Kristofoi komɛi anɔ lɛ he?
17 Shikpɔŋ ni snoo loo ais eha ewa lɛ feɔ mɔ ni ejwɛŋmɔŋ nyɛmɔi kɛ ehe wooo nikasemɔ, nikaimɔ, kɛ anɔkwale nilee kɛ nitsumɔ mli tsɔ lɛ he mfoniri. (Okɛto Mateo 13:5, 20, 21 he) Eka shi faŋŋ akɛ ekolɛ gbɔmɔ lɛ yɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ ni ekɛaakase nibii sɔrɔtoi, ni Biblia mli anɔkwale lɛ fata he. Ekase “Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ amli shishijee nibii lɛ,” ni ekolɛ ehe basa akɛ mɔ ni esa akɛ abaptisi lɛ, taakɛ eji yɛ nakai Hebri Kristofoi lɛ agbɛfaŋ lɛ. Shi ekolɛ, ‘efoŋ mli kɛyaŋ dalɛ mli,’ kɛtekeŋ nibii ni yɔɔ “Kristo shishijee saji lɛ ahe wiemɔ” lɛ sɛɛ lɛ.—Hebribii 5:12; 6:1.
18 Feemɔ nakai beaŋ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni amɛtee kpeei lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Amɛyɛ jɛmɛ, amɛhiɛ kã, shi ani amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ewo nikasemɔ mli? Ani amɛkɛ ekaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ miishwere yɛ nilee mli? Ekolɛ jeee nakai. Kɛha mɛi ni darako yɛ mumɔŋ lɛ, amɛhe ni amɛkɛ woɔ kpeei amli lɛ fɛɛ yaa nɔ yɛ sũ ni tamɔ ŋmɔtɔ ni eshishi eyaaa shɔŋŋ mli, yɛ be mli ni nɔ ni hɔ no shishi ji shikpɔŋ ni ais eha ewa keketee tamɔ tɛ. Anɔkwalei ni wa ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ ashishifai nyɛɛ agbu shi kɛbote nɛkɛ jwɛŋmɔŋ ais loo snoo shikpɔŋ ni ewa keketee nɛɛ mli.—Okɛto Yesaia 40:24 he.
19. Kristofonyo ni yɔɔ niiashikpamɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ atsɔ tamɔ Hebri Kristofoi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Ebaanyɛ etamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Kristofonyo he ŋmɛnɛ. Ekɛ kpeei ashishi ni eyɔɔ lɛ tsuŋ nii koni ekɛda loo eshwere yɛ nilee mli. Ni he ni akɛaawo mli vii lɛ hu? Ni mɔ hee loo gbekɛ ko kɛ ehe aaaha akɛ eeekane ŋmalɛ ko loo eeeha hetoo ko yɛ kuku lɛ mli wiemɔi anaa lɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ, ni etsɔɔ enyɛmɔ ni ekɛmiitsu nii yɛ gbɛ ni hi nɔ ni sa yijiemɔ. Shi Paulo tsɔɔ akɛ, yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, yɛ be ni amɛkɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ anaa hewɔ lɛ, esa akɛ amɛya amɛhiɛ kɛteke he ni akɛwoɔ mli kɛjɛɔ shishijee lɛ, kɛ amɛmiisumɔ ni amɛya nɔ amɛdara loo amɛshwere yɛ nilee mli.—Hebribii 5:14.
20. Mɛɛ sane-mlipɛimɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee?
20 Kɛ Kristofonyo ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ eyaaa ehiɛ kɛtekeee Biblia mli kuku ko kanemɔ loo kuku lɛ nɔŋŋ mli wiemɔi ni aaakane akɛ hetoo lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ehe ni ekɛwoɔ mli lɛ jɛ ejwɛŋmɔŋ ŋmɔtɔ loo sũ ni efɔ ni eshishi eyaaa shɔŋŋ lɛ mli. Kpeei sɔrɔtoi baanyɛ aho ni he ni ejwɛŋmɔŋ nyɛmɔ yashɛɔ nɔŋŋ ji shikpɔŋ ni snoo loo ais eha ewa keketee lɛ mli, taakɛ wɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ tsɔɔ lɛ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Ani mitamɔ nakai lo? Ani miha jwɛŋmɔŋ shikpɔŋ ko ni ewa keketee ebote mimli? Te mihiɛ ni yɔɔ mihe nɔ yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ nikasemɔ he miishɛɛ ni miyɔɔ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ?’ Kɛ hetooi ni wɔnaa yɛ anɔkwayeli mli lɛ haaa wɔtsui anyɔ wɔmli po lɛ, wɔbaanyɛ wɔje shishi bianɛ ni wɔto gbɛjianɔ ni wɔdara loo wɔshwere yɛ nilee mli.
21. Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni atsɔ hiɛ asusu he obaanyɛ okɛtsu nii beni osaa ohe kɛhaa kpeei loo beni otee kpee lɛ?
21 Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ kuku 8 lɛ atsu nii. Wɔbaanyɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafoŋ kɛya dalɛ kɛ nilee babaoo mli ni bɔ ni wɔkɛ wɔhe bɔ asafo lɛ he etsɛ ha lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛha mɛi komɛi lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ amɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo baawo hesaamɔ kɛha kpeei amli, ni ekolɛ amɛtee sui komɛi ni amɛdi sɛɛ afii komɛi ni eho shi fɛɛ elaaje fiofio lɛ ashi ekoŋŋ. Yɛ be mli ni osaa ohe lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ole saji otii lɛ, ni onu ŋmalɛi ni afɔɔɔ kɛ nitsumɔ ni akɛtsɔɔ saji amli lɛ shishi. Taomɔ nibii loo susumɔi heei ni ajie lɛ kpo yɛ nikasemɔ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu yɛ be mli ni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ŋaawoi ni atsi ta yɛ kukuji 10 kɛ 11 lɛ atsu nii yɛ omli. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ jwɛŋmɔŋ, tamɔ nɔ ni ooha ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ ahe adɔ la. Enɛ baatsi su ni baaha jwɛŋmɔ lɛ he ajɔ lɛ naa; mɔdɛŋbɔɔ ni hiɛ ka he nɛɛ hu baagbɔjɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni etsɔ hiɛ ewa keketee tamɔ ais lɛ.—Abɛi 8:12, 32-34.
Nilee, Eyeɔ Ebuaa Yibiiwoo
22. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ kɛ wɔtsu nii ni wɔha wɔnilee fa lɛ ehe baaba sɛɛnamɔ aha wɔ?
22 Te wɔɔfee tɛŋŋ ni sane ni kɔɔ wɔ-Nuŋtsɔ kɛ Yiwalaherelɔ Yesu Kristo duromɔ he nilee ni wɔɔda yɛ mli nɛɛ he nitsumɔ he aaaba sɛɛnamɔ aha wɔ aŋkroaŋkro hu? Kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni wɔha wɔhiɛ hi wɔhe nɔ yɛ jwɛŋmɔŋ, ni wɔfee klalo akɛ wɔɔŋɔ nilee wɔto lɛ, no lɛ Biblia mli anɔkwale dumɔwui heei ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ baaha amɛshishifai aya shɔŋŋ, ni wɔshishinumɔ baaya hiɛ ni ebaahi shi daa. Abaanyɛ akɛto nɔ ni Yesu wie yɛ abɛbua kroko mli ni kɔɔ tsuii ahe lɛ he. (Luka 8:5-12) Dumɔwui ni yanyɔ shikpɔŋ kpakpa nɔ lɛ baanyɛ ana shishifai ni yɔɔ hewalɛ ni baanyɛ ahiɛ tsei ni woɔ yibii lɛ amli.—Mateo 13:8, 23.
23. Kɛ wɔkpɛlɛ 2 Petro 3:18 nɔ ni wɔtsu he nii lɛ mɛni baajɛ mli aba? (Kolosebii 1:9-12)
23 Yesu abɛbua loo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ yɛ sɔrɔto fioo, shi nibii kpakpai ni jɛ mli ba lɛ tamɔ bɔ ni Petro wo shi lɛ: “Belɛ enɛ nɔŋŋ hewɔ hu lɛ, nyɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ afataa he, ni nyɛkɛ jeŋba kpakpa afataa nyɛ hemɔkɛyeli lɛ he, ni nyɛkɛ nilee afataa nyɛ jeŋba kpakpa lɛ he. . . Ejaakɛ kɛji nɛkɛ nii nɛɛ yɛ nyɛmli ni efa lɛ, ehaŋ nyɛfee hejɔlɔi aloo mɛi ni wooo yibii yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo he anɔkwa nilee lɛ gbɛfaŋ.” (2 Petro 1:5-8, NW) Hɛɛ, nilee mli ni wɔɔda loo wɔɔshwere yɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔwo yibii. Wɔbaana akɛ nibii ahe nilee babaoo ni wɔɔna lɛ baafee nɔ ni ŋɔɔ waa. (Abɛi 2:2-5) Obaakai nɔ ni okaseɔ lɛ oya ni ehe baaba sɛɛnamɔ yɛ be mli ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii koni amɛbatsɔmɔ kaselɔi lɛ. Ni obaawo yibii babaoo hu yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ ni ebaawo Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ hiɛ nyam. Petro gbe ewolo ni ji enyɔ lɛ naa akɛ: “Shi nyɛshwerea [nyɛdaa] yɛ wɔ-Nuŋtsɔ kɛ yiwalaherelɔ Yesu Kristo duromɔ kɛ nilee lɛ mli. Lɛ nɔŋŋ aŋɔ anunyam aha agbɛnɛ kɛ daa! Amen.”—2 Petro 3:18.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Abaanyɛ akɛ nilee ni wɔna babaoo lɛ ato he ni nuu ni miisumɔ ni ekase nyɔŋtsere lɛ he nii babaoo, ni kwɔɔ kɛyataa etsu yiteŋ koni ena nakai ŋwɛi kane lɛ shɛɔ lɛ he.”
b Asusu hemɔkɛyeli kɛ jeŋba kpakpa, ni ji klɛŋklɛŋ sui enyɔ ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ ahe yɛ wɔ July 15, 1993 nɔ lɛ mli.
c Nɛkɛ ŋaawoi nɛɛ baanyɛ aye abua mɛi ni amɛkɛ be kakadaŋŋ ehi shi akɛ Kristofoi lɛ ni amɛna babaoo kɛjɛ amɛ teemɔŋ nikasemɔ kɛ hesaamɔ kɛha kpeei amli.
Ani Obaanyɛ Okai?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ onya onilee ni aaaya hiɛ lɛ he lɛ?
◻ Te Biblia kaselɔ hee aaafee tɛŋŋ ana enikasemɔ he sɛɛ babaoo?
◻ Mɛɛ oshara osumɔɔ ni okwa, taakɛ akɛ shikpɔŋ ni ais eha ewa keketee lɛ fee he mfoniri lɛ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ otswa ofai shi akɛ obaaha onyɛmɔ ni okɛtaoɔ nilee lɛ aya hiɛ lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Ani miyɛ naagba ko ni ji jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ ni eshɔ keketee tamɔ ais?