Na Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Mli Sɛɛnamɔi lɛ Amli Ŋɔɔmɔ
“Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, Mɔ ni tsɔɔ bo nii ni hi hao [lɛ].”—YESAIA 48:17.
1. Kɛ wɔkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, mɛni wɔɔna kɛjɛ mli?
YEHOWA NYƆŊMƆ le nɔ ni hi fe fɛɛ. Mɔ ko bɛ ni fe lɛ yɛ nilee, wiemɔ, loo nifeemɔ mli. Ákɛ wɔ Bɔlɔ lɛ, ele wɔ hiamɔ nii, ni ehaa wɔ babaoo. Eka shi faŋŋ akɛ ele bɔ ni sa akɛ etsɔse wɔ eha. Ni kɛ wɔkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsu nii lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ ni wɔnaa anɔkwa miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ.
2, 3. (a) Eji Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ ye ekitai lɛ anɔ kulɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi baajɛ mli aba aha amɛ? (b) Kɛ wɔkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ, mɛni baaba?
2 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ jieɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ waa akɛ etsuji atsi amɛhe kɛjɛ amanehulu he ni amɛna shihilɛ mli miishɛɛ kɛtsɔ emlai kɛ ekpɔi anɔyeli nɔ lɛ kpo. Eji Yehowa webii ni hi shi yɛ blema lɛ bo lɛ toi kulɛ, amɛna jɔɔmɔi babaoo amli ŋɔɔmɔ, ejaakɛ ekɛɛ amɛ akɛ: “Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, Mɔ ni tsɔɔ bo nii ni hi hao, Mɔ ni tsɔɔ bo gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ. Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa, ni ojalɛ hu aaatamɔ ŋshɔkei.”—Yesaia 48:17, 18.
3 Eji Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ fee toiboo amɛha ekitai kɛ etsɔsemɔi lɛ kulɛ amɛbaana he sɛɛ babaoo diɛŋtsɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaana amanehulu yɛ Babilonbii adɛŋ lɛ, kulɛ amɛbaana toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ mli ŋɔɔmɔ kɛmɔ shi, ni eeehi shi daa tamɔ bɔ ni faa yɔɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, kulɛ amɛ jalɛ nifeemɔi baafa fe bɔ ni aaanyɛ akane, tamɔ ŋshɔkei. Nakai nɔŋŋ kɛ wɔ hu wɔkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔna emli sɛɛnamɔi babaoo lɛ amli ŋɔɔmɔ. Mɛni ji sɛɛnamɔi nɛɛ ekomɛi?
Etsakeɔ Shihilɛi
4. Ŋwɛi nitsɔɔmɔ miisa mɛi pii ashihilɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ he miiba sɛɛnamɔ kɛmiiha mɛi pii kɛtsɔ amɛshihilɛi ni etsakeɔ lɛ efeɔ lɛ ekpakpa lɛ nɔ. Mɛi ni kɛ Yehowa tsɔsemɔ tsuɔ nii lɛ kɛ amɛhe wooo “heloo lɛ nitsumɔi” tamɔ nyenyeŋtswibɔɔ, wɔŋjamɔ, mumɔi atsɛmɔ, bei kɛ awuŋayeli mli dɔŋŋ. Shi moŋ, amɛjieɔ mumɔ lɛ yibii, ni ji suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishiŋmɛɛ, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli kpo. (Galatabii 5:19-23) Amɛboɔ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Efesobii 4:17-24 lɛ toi, he ni ewo nanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ yɛ akɛ amɛkanyiɛ tamɔ bɔ ni jeŋmaji lɛ nyiɛɔ, yɛ amɛ yaka jwɛŋmɔ lɛ mli, akɛ mɛi ni jwɛŋmɔ mli ewo duŋ, ni mɛi kpɔji ji amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ lɛ dɔŋŋ. Akɛni jeee tsuii ni ekpiliŋ kudɔɔ amɛ hewɔ lɛ, mɛi ni tamɔ Kristo lɛ ‘shɛɔ amɛsa jeŋba lɛ naa gbɔmɔ momo lɛ ni efite lɛ amɛfɔ̃ɔ ni afeɔ amɛ ehee kɛtsɔɔ hewalɛ ni kanyaa amɛjwɛŋmɔ lɛ nɔ.’ Amɛwoɔ ‘gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.’
5. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ saa bɔ ni gbɔmɛi nyiɛɔ haa lɛ he yɛ?
5 Sɛɛnamɔ ni jɛɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ kɛ nitsumɔ mli baa ji akɛ etsɔɔ bɔ ni gbɔmɛi aaafee ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ. Kɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ, taakɛ Noa fee lɛ, wɔnyiɛɔ shihilɛ gbɛ ni wɔ Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ etsɔɔ lɛ sɛɛ. (1 Mose 6:9; Yesaia 30:20, 21) Shi taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ “nyiɛ tamɔ bɔ ni jeŋmajiaŋbii krokomɛi lɛ hu nyiɛɔ yɛ amɛ yaka jwɛŋmɔ lɛ mli lɛ” naa. Ni kwɛ sɛɛnamɔ ni bɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ aniŋmalamɔi lɛ ekomɛi ahe! Yɛ be mli ni gbɔmɛi ni kwɛɔ mɛi krokomɛi aniŋmalamɔi nɛɛ kwɛɔ eko yɛ Pompeii gbogboi ahe lɛ, amɛteŋ mɔ kome ŋma akɛ: “Eyɛ naakpɛɛ, Oo gbogbo, akɛ okumɔko oshwieko shi shwɛtɛɛ yɛ kwashiaiasane ni aŋmala nɛɛ atsiimɔ lɛ shishi.” Shi kwashiaiasane ko bɛ ‘Yehowa nitsɔɔmɔ’ kɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni ehaa eyaa nɔ lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:12) Atsɔɔ nakai nitsumɔ lɛ nɔ ayeɔ abuaa gbɔmɛi ni sumɔɔ anɔkwale lɛ koni amɛfee nii yɛ nilee mli. Atsɔɔ amɛ bɔ ni amɛaafee ni amɛkpa amɛ eshafeemɔ gbɛ lɛ nɔ nyiɛmɔ, yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ni amɛleee lɛ mli. Amɛjwɛŋmɔ jeee nɔ ni mli ewo duŋ dɔŋŋ, ni asaŋ tsuii ni ekpiliŋ kanyaaa amɛ kɛyaaa otii ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ahe dɔŋŋ.
6. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ toiboo ni wɔɔfee wɔha Yehowa nitsɔɔmɔ kɛ wɔmiishɛɛnamɔ teŋ?
6 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ ejaakɛ ehaa wɔleɔ Yehowa kɛ bɔ ni ekɛ mɛi yeɔ ehaa. Nilee ni tamɔ nɛkɛ gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ, ni ehaa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ faa, ni wɔsumɔɔ waa akɛ wɔɔbo lɛ toi. 1 Yohane 5:3 kɛɔ akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” Wɔyeɔ Yesu kitai lɛ hu nɔ ejaakɛ wɔle akɛ etsɔɔmɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Yohane 7:16-18) Toiboo ni tamɔ nɛkɛ buɔ wɔhe kɛjɛɔ mumɔŋ osharai ahe ni ehaa wɔmiishɛɛ lɛ faa babaoo.
Yiŋtoo Diɛŋtsɛ yɛ Shihilɛ Mli
7, 8. (a) Te esa akɛ wɔnu Lala 90:12 shishi wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔna nilee tsui?
7 Yehowa nitsɔɔmɔ he yɛ sɛɛnamɔ ejaakɛ etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ wɔshihilɛ atsu nii kɛ yiŋtoo kpakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkane wɔgbii yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Afii 70 wala gbɛkpamɔ hiɛ gbii 25,550 he shiwoo. Gbɔmɔ ni eye afii 50 lɛ kɛ gbii nɛɛ amli 18,250 etsu nii momo, ni egbii 7,300 ni ehiɛ ka nɔ lɛ tamɔ nɔ ni faaa kwraa. Amrɔ nɛɛ titri ji be mli ni ebaayoo nɔ hewɔ ni gbalɔ Mose sɔle eha Nyɔŋmɔ yɛ Lala 90, kuku 12, akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ wɔgbii lɛ kanemɔ, bɔni afee ni wɔna nilee tsui” lɛ. Mɛni ji nɔ ni Mose tsɔɔ lɛ?
8 Mose etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baajie Israelbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ wala shihilɛ be mli gbii lɛ akpo pɛpɛɛpɛ etsɔɔ amɛ. Taakɛ Lala 90, kukuji 9 kɛ 10 tsɔɔ lɛ, nakai Hebri gbalɔ lɛ yɔse akɛ wala shihilɛ be baanyɛ afee afii 70 loo 80—kukuoo diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ ejeɔ kpo faŋŋ akɛ, Lala 90 kuku 12 mli wiemɔi lɛ tsɔɔ bɔ ni Mose kɛ sɔlemɔ sumɔɔ ni Yehowa atsɔɔ lɛ kɛ ewebii lɛ nii koni amɛkɛ nilee asusu ‘amɛ afii lɛ amli gbii lɛ ahe,’ ni amɛkɛtsu nii yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Ojogbaŋŋ, ni wɔ hu? Ani wɔhiɛ sɔɔ gbi fɛɛ gbi ni jara wa waa lɛ? Ani wɔmiina nilee tsui kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔtsu nii daa gbi yɛ gbɛ ni sa nɔ kɛwo wɔ Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ, hiɛ nyam nɔ? Ŋwɛi nitsɔɔmɔ baaye abua wɔ ni wɔfee nakai pɛpɛɛpɛ.
9. Mɛni abaanyɛ akpa gbɛ kɛ wɔkase wɔgbii akanemɔ kɛwo Yehowa hiɛ nyam?
9 Kɛ wɔkase wɔgbii lɛ kanemɔ ni wɔkɛwo Yehowa hiɛ nyam lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkane wɔgbii lɛ, ejaakɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim kɛtsɔɔ nilee ni haa naanɔ wala ni ekɛhaa lɛ nɔ. Yesu kɛɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaana bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.” (Yohane 17:3, NW) Shi, kɛ wɔtao je nɛŋ nilee fɛɛ ni yɔɔ lɛ wɔha wɔhe po lɛ, ekɛ naanɔ wala haŋ wɔ. Shi naanɔ wala baanyɛ afee wɔ nɔ̃ kɛ wɔná gbɔmɛi enyɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ ahe anɔkwa nilee ni wɔkɛtsu nii ni wɔjie hemɔkɛyeli kpo diɛŋtsɛ hu lɛ.
10. Mɛni ensaiklopedia ko wie yɛ nikasemɔ he, ni mɛni anaa kɛ akɛto sɛɛnamɔi ni jɛɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli baa lɛ he?
10 Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔhi shi be kakadaŋŋ momo po lɛ, nyɛhaa wɔkaia nɛkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ he sɛɛnamɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ: Ehaa mɛi ni kɛtsuɔ nii lɛ naa yiŋtoo diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli. The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Esa akɛ tsɔsemɔ loo woloŋlee aye abua gbɔmɛi ni amɛtsɔmɔ mɛi ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe yɛ gbɔmɛi ateŋ. Esa akɛ eye ebua amɛ ni amɛhiɛ asɔ amɛ hiŋmɛigbelemɔ ni amɛbanina lɛ ni amɛshihilɛ afee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli.” Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ diɛŋtsɛ koni wɔshihilɛ afee nɔ ni haa wɔtsuii nyɔɔ wɔmli yɛ he. Eteeɔ wɔmumɔŋ gboshinii akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ shi waa yɛ wɔmli. Ni ehaa wɔhe baa sɛɛnamɔ kɛhaa gbɔmɛi ni wɔyɔɔ amɛteŋ lɛ, ejaakɛ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsuɔ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ he fɛɛ he lɛ ahiamɔ nii ahe nii. Mɛni hewɔ abaanyɛ awie nakai?
Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsɔɔmɔ Gbɛjianɔtoo
11. Te Thomas Jefferson ma bɔ ni ehe hiaa ni ana nikasemɔ kpakpa lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ?
11 Tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ko bɛ ni tsuɔ nii tamɔ bɔ ni ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsuɔ gbɔmɛi ahiamɔ ni ji nikasemɔ he nii lɛ. Thomas Jefferson, ni batsɔ U.S. Amerika maŋ nɔkwɛlɔ nukpa ni ji etɛ lɛ yɔse bɔ ni ehe hiaa ni atsɔɔ gbɔmɛi anii. Jefferson ŋma yɛ wolo ko ni eŋma yɛ August 13, 1786 eyaha enaanyo George Wythe, ni fata mɛi ni kɛ amɛwaonaa gbɛi wo Heyeli Jajemɔ lɛ shishi lɛ ahe lɛ mli akɛ: “Misusuɔ akɛ mla ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔ shishijee taomɔ nii lɛ fɛɛ mli ji mla ni haa agbɛɔ nilee ashwaa gbɔmɛi ateŋ lɛ. Shishitoo ni ma shi shiŋŋ ko bɛ ni abaanyɛ akɛba, ni akɛbaa heyeli kɛ miishɛɛ yi. . . . Minaanyo ni mibuɔ lɛ, fãa ta diɛŋtsɛ oshi nilee ni bɛ; too mla ni akɛtsɔseɔ gbɔmɛi foji lɛ oma shi ni oha eya hiɛ. Ha wɔmaŋ bii lɛ ale . . . akɛ, too ni abaawo [yɛ tsɔsemɔ he] lɛ faaa fe nyɔmɔ ni abaawo maŋtsɛmɛi, osɔfoi, kɛ abladei ni baate shi yɛ wɔteŋ kɛ wɔshi gbɔmɛi lɛ akɛ mɛi ni leee nii lɛ mlijaa akpe mli fɛi kome po.”
12. Mɛni hewɔ abaanyɛ awie akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ ji gbɛjianɔtoo kɛha jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ ni eye omanye ni ehe yɔɔ sɛɛnamɔ hu lɛ?
12 Ni eeeshi gbɔmɛi ni sumɔɔ jalɛ lɛ akɛ mɛi ni leee nɔ ko nɔ ko lɛ, Yehowa nitsɔɔmɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ni hi fe fɛɛ haa ni ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ. Afii 50 nɛ, beni Jeŋ Ta II yaa nɔ lolo lɛ, U.S. Amerika Tsɔsemɔ He Ajinafoi lɛ na bɔ ni “jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ” he hiaa ha. Nakai hiamɔ lɛ yɛ lolo, shi jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ni yeɔ omanye kome pɛ yɔɔ. Ejieɔ gbɔmɛi kɛjɛɔ nijiaŋwujee mli, eholeɔ amɛnɔ yɛ jeŋba kɛ mumɔŋ, ehereɔ amɛ yiwala kɛjɛɔ je lɛ henɔwomɔ kɛ gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ mli, ni ekɛ nilee ni haa naanɔ wala haa mɛi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ he miiba sɛɛnamɔ kɛmiiha gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he ejaakɛ etsɔɔ amɛ nii koni amɛsɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ.
13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia 2:2-4 baa mli yɛ ŋmɛnɛ?
13 Gbɔmɛi asafoi babaoo ni miitsɔmɔ Nyɔŋmɔ tsuji bianɛ lɛ miiná ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli sɛɛnamɔi lɛ amli ŋɔɔmɔ. Amɛhiɛ yɛ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ, ni amɛle jogbaŋŋ akɛ Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ. (Mateo 5:3; 1 Tesalonikabii 5:1-6) Amrɔ nɛɛ, yɛ “naagbee gbii lɛ amli” nɛɛ, gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli miiho yuu kɛmiiya Yehowa gɔŋ lɛ nɔ, ejamɔ krɔŋŋ lɛ he. Akɛma shi shiŋŋ, ni awo nɔ kɛteke jamɔ fɛɛ jamɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kpaaa gbee lɛ. (Yesaia 2:2-4) Kɛ oji Yehowa Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ, ani efeee bo miishɛɛ akɛ ofata mɛi babaoo ni amɛyi faa daa nɛɛ ni amɛjaa lɛ ni amɛnaa ŋwɛi nitsɔɔmɔ he sɛɛ lɛ ahe? Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ ofata mɛi ni bolɔɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ ajie Yehowa yi” lɛ ahe!—Lala 150:6.
Hewalɛ Kpakpa ni Enaa yɛ Wɔmumɔ Nɔ
14. Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ Paulo ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii 14:20 lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli?
14 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli sɛɛnamɔi babaoo lɛ ateŋ ekome ji hewalɛ kpakpa ni ebaanyɛ ena yɛ wɔsusumɔ kɛ wɔmumɔ nɔ lɛ. Ekanyaa wɔ ni wɔsusuɔ nii ni ja, ni he tse, nibii kpakpai, kɛ nibii ni sa yijiemɔ lɛ ahe. (Filipibii 4:8) Yehowa nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyiɛɔ Paulo ŋaawoo nɛɛ sɛɛ, akɛ: “Efɔŋ gbɛfaŋ lɛ nyɛfea nyɛhe abifabii; shi jwɛŋmɔ gbɛfaŋ lɛ, nyɛfea nyɛhe mɛi ni edara.” (1 Korintobii 14:20) Kɛ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, no lɛ wɔtaoŋ nilee yɛ efɔŋ feemɔ mli. Paulo ŋma hu akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ, kɛ efɔŋ fɛɛ efɔŋ.” (Efesobii 4:31) Ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔbo toi lɛ baaye abua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ jeŋba shara kɛ eshai krokomɛi ni hiɛdɔɔ yɔɔ he lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ enɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ moŋ, shi ebaaha wɔna miishɛɛ titri ni ji le ni wɔɔle akɛ wɔmiisa Nyɔŋmɔ hiɛ.
15. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhi shi akɛ mɛi ni susuɔ nibii kpakpai ahe?
15 Kɛ wɔɔhi shi akɛ mɛi ni susuɔ nibii kpakpai ahe lɛ, no lɛ yelikɛbuamɔ kome ji ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ ‘naanyobɔɔ fɔŋ ni fiteɔ jeŋba kpakpa’ lɛ he. (1 Korintobii 15:33) Akɛ Kristofoi lɛ, wɔkɛ ajwamaŋbɔlɔi, gbalafitelɔi, kɛ efɔŋ feelɔi krokomɛi ebɔŋ. Belɛ, yɛ shishinumɔ ni ja naa lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ nɛkɛ gbɔmɛi bɔɔ kɛtsɔ amɛhe saji ni wɔɔkane kɛha bɔlɛnamɔ mli miishɛɛnamɔ aloo ni wɔɔkwɛ amɛ yɛ televishin aloo sinii amli lɛ nɔ. Tsui nyɛɔ elakaa mɔ, ni ebaanyɛ ena nibii fɔji ahe miishɛɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ, ni abaanyɛ aka lɛ ni efee nibii nɛɛ. (Yeremia 17:9) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtsia wɔhe kɛjɛa nɛkɛ kaai nɛɛ ahe kɛtsɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni wɔɔkpɛtɛ he lɛ nɔ. Ebaanyɛ esa ‘mɛi ni sumɔɔ Yehowa’ lɛ asusumɔ he ni ehe aba sɛɛnamɔ aahu akɛ eeeha ‘amɛnyɛ efɔŋ.’—Lala 97:10.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ baanyɛ asa mumɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ he yɛ?
16 Paulo kɛɛ enaanyo nitsulɔ Timoteo akɛ: “Nuŋtsɔ Yesu Kristo kɛ omumɔ lɛ ahi shi! Duromɔ kɛ nyɛ ahi shi!” (2 Timoteo 4:22) Bɔfo lɛ miitao ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ hewalɛ ni kanyaa Timoteo kɛ Kristofoi krokomɛi lɛ nɔ kɛtsɔ Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ. Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔjieɔ suɔmɔ, mlihilɛ, kɛ mlijɔlɛ mumɔ kpo. (Kolosebii 3:9-14) Ni kwɛ bɔ ni eyɔɔ sɔrɔto yɛ mɛi pii anɔ̃ he yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli! Hewolɔi, trumui, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kpaŋmɔ mlikulɔi, yiwalɔi, mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ, kɛ mɛi ni bɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ji amɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Shi beni wɔyaa nɔ wɔkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli sɛɛnamɔi tsuɔ nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔjieɔ mumɔ ni haa Nyɔŋmɔ kɛ wɔnanemɛi gbɔmɛi sumɔɔ wɔsane lɛ kpo.
Ehe yɛ Sɛɛnamɔ yɛ Adesai kɛ Sharamɔ Mli
17. Mɛni hewɔ ekomefeemɔ yɛ heshibaa mli he hiaa waa lɛ?
17 Yehowa nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa sɛɛnamɔi ni jɛɔ heshibaa mli ni wɔjɛɔ wɔkɛ nanemɛi jálɔi feɔ ekome lɛ mli baa. (Lala 138:6) Akɛ nɔ ni tamɔɔɔ mɛi pii anifeemɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔkuuu jalɛ shishitoo mlai amli shi moŋ wɔkɛ mɛi kpãa gbee. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nibii kpakpai babaoo baa ejaakɛ nɔkwɛlɔi ni ahala amɛ lɛ baa gbeekpamɔ yɛ onukpai akpeei ashishi. Nɛkɛ hii nɛɛ baanyɛ amɛkɛ tsuishitoo awie kɛfa anɔkwale lɛ he, yɛ be mli ni amɛŋmɛɛɛ henumɔi agbɛ ni etsimɔ susumɔi ni ja nɔ, aloo ekɛ mligbalamɔ aba lɛ. Kɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tee nɔ ekɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsu nii lɛ, no lɛ asafo lɛ mli bii fɛɛ baana ekomefeemɔ mumɔ ni wɔnaa mli ŋɔɔmɔ lɛ he sɛɛ.—Lala 133:1-3.
18. Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa mɛɛ jwɛŋmɔ yɛ wɔnanemɛi heyelilɔi ahe?
18 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ he yɛ sɛɛnamɔ hu ejaakɛ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa wɔnanemɛi heyelilɔi ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Yesu kɛɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã.” (Yohane 6:44) Titri lɛ kɛjɛ 1919 kɛbaa nɛɛ, Yehowa eha etsuji ejaje ekojomɔi lɛ amɛtsɔɔ, ni nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ ehoso Satan jeŋ nibii agbɛjianɔtoo lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ egbala adesai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei—“nii ni jara wa”—lɛ kɛba koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋmaji lɛ ahe ni amɛkɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ afee ekome ni amɛkɛ anunyam awo Yehowa we ni ajaa lɛ yɛ lɛ obɔ. (Hagai 2:7) Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔbu nɛkɛ mɛi ni asumɔɔ ni Nyɔŋmɔ egbala amɛ kɛba nɛɛ akɛ nanemɛi ni wɔsumɔɔ.
19. Mɛni Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ jieɔ lɛ kpo yɛ saji ni baa nanemɛi Kristofoi ateŋ lɛ saamɔ he?
19 Shi, akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be nibii baaya nɔ pɛpɛɛpɛ. Beni Paulo heɔ aje esanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa ni ji enyɔ lɛ shishi lɛ, Barnaba tswa efai shi akɛ ekɛ Marko baafata amɛhe kɛya. Paulo ekpɛlɛɛɛ nɔ ejaakɛ Marko “kpale yɛ amɛsɛɛ yɛ Pamfilia ni ekɛ amɛ eyaaa nitsumɔ lɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, “bei” bate shi yɛ amɛteŋ. Barnaba ŋɔ Marko efata ehe kɛtee Kipro, ni Paulo hu ha Sila bafata ehe kɛtsɔ Siria kɛ Kilikia. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:36-41) Eka shi faŋŋ akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ amɛsaa nɛkɛ bei nɛɛ, ejaakɛ Marko kɛ Paulo hi Roma, ni bɔfo lɛ wie ehe ekpakpa. (Kolosebii 4:10) Ŋwɛi nitsɔɔmɔ he sɛɛnamɔ kome ji akɛ etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔsaa naagbai ni baa Kristofoi ateŋ lɛ kɛtsɔ ŋaawoi tamɔ nɔ ni Yesu kɛha yɛ Mateo 5:23, 24 kɛ Mateo 18:15-17 lɛ sɛɛnyiɛmɔ nɔ.
Ehe yɛ Sɛɛnamɔ ni Eyeɔ Kunim Be Fɛɛ Be
20, 21. Esa akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni wɔsusu he lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee mɛni?
20 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔ fɛɛ wɔnaa kɛjɛɔ nibii fioo ni wɔsusu he yɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli sɛɛnamɔi kɛ kunimyelii ahe nɛɛ mli akɛ ehe miihia ni wɔya nɔ wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛi amli. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔkɛ sɔlemɔ mumɔ ayaa nɔ akasea nii kɛjɛa wɔ Tsɔɔlɔ ni Fe Fɛɛ lɛ ŋɔɔ. Etsɛŋ ni ŋwɛi nitsɔɔmɔ baaye kunim fe be fɛɛ. Ebaaye kunim yɛ be mli ni je nɛŋ nilelɔi lɛ ahiɛ ekpata kwraa kɛmiiya naanɔ lɛ. (Okɛto 1 Korintobii 1:19 he.) Agbɛnɛ, yɛ be mli ni gbɔmɛi akpekpei abɔ kaseɔ ni amɛfeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, Yehowa he nilee baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ. (Yesaia 11:9) Kwɛ bɔ ni enɛ he baaba sɛɛnamɔ aha adesai toibolɔi ni ebaabu Yehowa bem hu akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ!
21 Yehowa nitsɔɔmɔ he baaba sɛɛnamɔ ni ebaaye kunim hu daa. Ani obaaya nɔ ona he sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ Nikasemɔ Wolo kpeteŋkpele lɛ kaselɔ? Ani oohi shi yɛ Biblia lɛ kɛ gbeekpamɔ naa ni okɛ emli anɔkwale lɛ miiha mɛi krokomɛi hu? Kɛ nakai lɛ, no lɛ obaanyɛ okwɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ naagbee kunimyeli kwraa lɛ gbɛ, kɛwo wɔ Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ, Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa, hiɛ nyam.
Mɛni Okase?
◻ Mɛɛ hewalɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ baanyɛ ana yɛ wɔshihilɛ nɔ?
◻ Yehowa nitsɔɔmɔ lɛ miitsu tsɔsemɔ mli hiamɔ nii ahe nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ hewalɛ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ baanyɛ ana yɛ wɔsusumɔi kɛ wɔsubaŋ nɔ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ he baa sɛɛnamɔ yɛ, yɛ adesai kɛ sharamɔ gbɛfaŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Ŋwɛi nitsɔɔmɔ tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ, taakɛ Noa fee lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli miike yuu kɛmiiba Yehowa gɔŋ lɛ nɔ