Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w94 2/1 bf. 8-13
  • Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Miiye Kunim

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Miiye Kunim
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nilee Taomɔ
  • Yehowa Nitsɔɔmɔ Wolo Kpele Lɛ
  • Shishinumɔ ni Yaa Hiɛ
  • Kɛbote Nyɔŋmɔ Naakpɛɛ La lɛ Mli
  • Jamɔ yɛ Mumɔ kɛ Anɔkwale Mli
  • Eyeɔ Kaai kɛ Je lɛ nɔ Kunim
  • Na Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Mli Sɛɛnamɔi lɛ Amli Ŋɔɔmɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Naa Mɛi Anɔ Hewalɛ Waa
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1994
  • Kpeei Wuji ni Yɔɔ Miishɛɛ Haa Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Shwereɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • “Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
w94 2/1 bf. 8-13

Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ Miiye Kunim

“Ohiŋmɛii aaana o-Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ. Ni otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: ‘Gbɛ lɛ nɛ. Nyɛnyiɛa nɔ.’ ”—YESAIA 30:20, 21, New World Translation.

1. Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ Yehowa tsɔsemɔ lɛ akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ lɛ?

YEHOWA NYƆŊMƆ ji nitsɔɔmɔ ni hi fe fɛɛ ni mɔ ko nine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ Jɛɛhe. Kɛ eewie ni wɔbo toi, titri lɛ kɛtsɔ e-Wiemɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ, ebaafee wɔ Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ. (Yesaia 30:20) Hebri Biblia ŋmalɛ lɛ hu tsɛɔ lɛ “Ŋwɛinyo.” (Lala 50:1, NW) No hewɔ lɛ, Yehowa tsɔsemɔ lɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni.

2. Mɛɛ shishinumɔ naa eji anɔkwale yɛ akɛ Nyɔŋmɔ pɛ le nii?

2 Je lɛ pupuuɔ ehe yɛ etsɔsemɔ hei babaoo lɛ he, shi eko kwraa bɛ ni kɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ haa mɛi. Ejaakɛ je lɛŋ nilee ni adesai ebua naa kɛjɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ ji nɔ ko bibioo ko kɛkɛ kɛ akɛto ŋwɛi tsɔsemɔ ni damɔ Yehowa nilee ni bɛ naagbee lɛ nɔ lɛ he lɛ. Romabii 16:27 kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ pɛ ji nilelɔ, ni enɛ ji anɔkwale, kɛ shishinumɔ akɛ Yehowa pɛ ji mɔ ni yɔɔ nilee fɛɛ.

3. Mɛni hewɔ Yesu Kristo ji tsɔɔlɔ kpeteŋkpele fe fɛɛ ni ehi shikpɔŋ nɔ pɛŋ lɛ?

3 Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo, ji nilee ni eye emuu he nɔkwɛmɔ nɔ, ni lɛ ji tsɔɔlɔ kpele ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni enyiɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ pɛŋ. Ni ebɛ naakpɛɛ! Ejaakɛ Yehowa efee e-Tsɔɔlɔ yɛ ŋwɛi yɛ yinɔi babaoo mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ je shishi beni Nyɔŋmɔ bɔi eklɛŋklɛŋ bɔɔ nɔ, e-Bi koome lɛ nitsɔɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ Yesu baanyɛ akɛɛ akɛ: “Bɔ ni mi-Tsɛ tsɔɔ mi lɛ, nakai miwieɔ.” (Yohane 8:28; Abɛi 8:22, 30) Kristo diɛŋtsɛ wiemɔi ni aŋmala ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛ babaoo fataa wɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ he nilee ni wɔnaa lɛ he. Ni beni Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ tsɔɔ nɔ ni etsɔɔ amɛ lɛ, belɛ amɛmiikase Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ, ni esuɔmɔnaa nii ji akɛ, aha asafo lɛ fɛɛ “ale Nyɔŋmɔ nilee ni fa babaoo lɛ.”—Efesobii 3:10, 11; 5:1; Luka 6:40.

Nilee Taomɔ

4. Mɛni awie yɛ jwɛŋmɔ loo aŋsɔ lɛ nyɛmɔ he?

4 Nilee ni jɛɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli baa lɛ námɔ biɔ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ ni wɔkɛaatsu nii waa. Abaanyɛ ana anɔkwa nilee diɛŋtsɛ, ejaakɛ adesa jwɛŋmɔ loo ansɔ lɛ baanyɛ akase nibii babaoo. Wolo, The Incredible Machine lɛ kɛɔ akɛ: “Kompiuta tsɔnei ni yɔɔ naakpɛɛ fe fɛɛ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ susuɔ he lɛ po baaa adesa ansɔ lɛ ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ tswãa lɛ he kwraa—sui ni yɔɔ naakpɛɛ ni ewa akɛ aaanyɛ anu shishi ni anyiɛ sɛɛ, sarawa hewalɛ mli okadii ni haa nibii ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. . . . Okadii akpekpei abɔ ni hoɔ yɛ ansɔ lɛ mli be fɛɛ be lɛ tereɔ saji babaoo ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ. Amɛkɛ saji ni kɔɔ nibii ni ebɔle ogbɔmɔtso lɛ mligbɛ kɛ kponɔgbɛ he baa: nane wao mli ni waa mɔ he, loo bɔ ni kɔfe ko jeɔ ŋma ha, aloo naanyo ko wiemɔ ni yɔɔ ŋmɔlɔ. Yɛ be mli ni okadii krokomɛi pɛiɔ saji ni baa lɛ amli lɛ, amɛkɛ henumɔi, kaimɔi, kɛ susumɔi komɛi baa, loo ekɛ gbɛjianɔtoi komɛi ni haa akpɛɔ yiŋ baa. Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ lɛ okadii komɛi ni jɛ o-ansɔ lɛ mli lɛ ekɛɛ gbɔmɔtso lɛ fai loo henii krokomɛi lɛ nɔ ni sa akɛ amɛfee: dɔrɔmɔ ni okpa onane wao lɛ mli, nuu kɔfe lɛ, ŋmɔɔ, loo ha hetoo ko ni woɔ mɔ naaŋmɔlɔ. Beni enɛ yaa nɔ lɛ, o-ansɔ lɛ hu miikwɛ bɔ ni omumɔ, ola mli nui, ogbɔmɔtso dɔlɛ kɛ nibii krokomɛi ni yaa nɔ ni oyɔseee lɛ tsuɔ nii haa. Ekɛ famɔi ni haa ogbɔmɔtso lɛ yaa nɔ etsuɔ nii pɛpɛɛpɛ haa, yɛ tsakemɔi ni yaa nɔ yɛ nibii ni ebɔle ohe kɛkpe lɛ mli be fɛɛ be lɛ fɛɛ sɛɛ. Esaa ehe hu kɛhaa wɔsɛɛ be mli nibii loo hiamɔ nii.”—Baafa 326.

5. Yɛ Ŋmalɛ shishinumɔ naa lɛ, mɛni ji nilee?

5 Eyɛ mli akɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ adesa aŋsɔ lɛ yɛ nyɛmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ moŋ, shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛ jwɛŋmɔ lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ? Jeee ni wɔkɛ wɔhe aaawo wiemɔ, yinɔsane, jeŋ nilee, jwɛŋmɔ he nilee, loo jamɔi ni akɛtoɔ ekrokomɛi ahe akwɛɔ lɛ ahe nikasemɔ keketee pɛ mli. Esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ lɛ atsu nii titri koni wɔnine ashɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ nɔ. No pɛ kɛ ŋaalee diɛŋtsɛ baa. Shi mɛni ji anɔkwa nilee loo ŋaalee? Yɛ Ŋmalɛ shishinumɔ naa lɛ, ŋaalee lɛ maa kojomɔ kpakpa ni damɔ anɔkwa nilee kɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ nɔ lɛ nɔ mi. Ŋaalee haa wɔnyɛɔ wɔkɛ nilee kɛ shishinumɔ tsuɔ nii yɛ omanyeyeli mli, ni wɔkɛnaa naagbai anaa, wɔjeɔ osharai amli, wɔyeɔ wɔbuaa mɛi krokomɛi, ni wɔnine shɛɔ otii anɔ yɛ omanyeyeli mli. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, Biblia lɛ kɛ bɔ ni ŋaalee yɔɔ sɔrɔto ha lɛ toɔ yitseiaŋ ni abɛ kɛ buulufeemɔ—ni ji sui ni yɛ anɔkwale mli lɛ wɔbaasumɔ ni wɔkwa lɛ ahe.—5 Mose 32:6; Abɛi 11:29; Jajelɔ 6:8.

Yehowa Nitsɔɔmɔ Wolo Kpele Lɛ

6. Kɛ wɔɔjie anɔkwa nilee kpo lɛ, no lɛ mɛni esa akɛ wɔkɛtsu nii jogbaŋŋ?

6 Je lɛŋ nilee loo ŋaalee babaoo ebɔle wɔhe kɛkpe. (1 Korintobii 3:18, 19) Ejaakɛ skul sɔrɔtoi babaoo kɛ wojiatoo hei kɛ emli woji akpekpei abɔ yɛ! Enɛɛmɛi ateŋ babaoo ji woji ni akɛtsɔɔ wiemɔ kasemɔ, akɔntaabuu ni yaa hiɛ, jeŋ nilee, kɛ nikasemɔi krokomɛi. Shi Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ kɛ nikasemɔ wolo ko ni fe woji krokomɛi fɛɛ ni akaseɔ—e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, Biblia lɛ eha. (2 Timoteo 3:16, 17) Jeee be mli ni ewieɔ nibii ni kɔɔ saji tamɔ yinɔsane, shikpɔŋ lɛ he nilee, kɛ kwɛɛnii loo tsei ahe nikasemɔ he lɛ pɛ mli ebafeɔ anɔkwale yɛ, shi yɛ be mli ni egbaa nibii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ hu. Agbɛnɛ hu, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔhiɔ shi yɛ miishɛɛ ni fe fɛɛ kɛ shihilɛ ni woɔ yibii loo ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli bianɛ mli. Shi, tamɔ bɔ ni ehe hiaa ni nikaselɔi ni yaa je lɛŋ skul ko kɛ amɛwoji atsu nii lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔle Nyɔŋmɔ he Nikasemɔ Wolo ni fe fɛɛ lɛ, kɛ wɔɔnyɛ wɔjie anɔkwa nilee loo ŋaalee kpo akɛ mɛi ni “Yehowa etsɔɔ amɛ nii.”—Yohane 6:45, NW.

7. Mɛni hewɔ obaakɛɛ akɛ Biblia lɛ mli saji ahe nii ni wɔɔle lɛ kɛkɛ faaa lɛ?

7 Shi, ni wɔɔle Biblia lɛ he sane lɛ tamɔɔɔ anɔkwa nilee kɛ ŋaalee kɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ kɛ nitsumɔ nɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Afii ohai 17 Ŋ.B. lɛ mli ni Katolik nuu ko ni atsɛɔ lɛ Cornelius van der Steen tao ni etsɔ Jesuit osɔfo shi akpoo lɛ ejaakɛ ekɛɛɛ loo eyɛ kpitioo tsɔ. Manfred Barthel wie yɛ ewolo ni ji The Jesuits—History & Legend of the Society of Jesus lɛ mli akɛ: “Ajinafoi lɛ kɛɛ van der Steen akɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaaku amɛhiɛ amɛshwie kɛlɛ loo kwɔlɛ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ, shi ja ekpɛlɛ nɔ akɛ ebaakase Biblia muu lɛ fɛɛ ewo eyitsoŋ koni etã etsɔɔ. Eji van der Steen eyakpɛlɛɛɛ nɛkɛ henɔwomɔ nibimɔ nɛɛ nɔ kulɛ ehe ebahiaŋ akɛ aaagba nɛkɛ sane nɛɛ.” Mɛɛ mɔdɛŋbɔɔ po ebi koni akase Biblia muu lɛ fɛɛ awo yitsoŋ nɛkɛ! Ni kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ ehe miihia waa akɛ mɔ ko aaanu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi, fe bɔ ni ehe hiaa akɛ eeekase emli saji fɛɛ ewo eyitsoŋ.

8. Mɛni baaye abua wɔ ni ŋwɛi nitsɔɔmɔ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ ni wɔjie anɔkwa nilee kpo?

8 Kɛ wɔɔna anɔkwa nilee loo ŋaalee ni ŋwɛi nitsɔɔmɔ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ diɛŋtsɛ lɛ, belɛ esa akɛ wɔna Ŋmalɛi lɛ ahe anɔkwa nilee diɛŋtsɛ. Esa akɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ hu akudɔ wɔ. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔkase anɔkwalei ni mli kwɔlɔ, “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ tete” lɛ. (1 Korintobii 2:10) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ akasea Yehowa Nikasemɔ Wolo kpeteŋkpele lɛ ni wɔsɔle koni emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ. Yɛ Abɛi 2:1-6 gbeekpamɔ naa lɛ, nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nilee nɔ, ni wɔkɛ wɔtsui aha sanesɛɛkɔmɔ, ni wɔbo wɔtsɛ sane-shishinumɔ. Ehe miihia ni wɔfee enɛ tamɔ nɔ ni wɔmiitao jwetrii ni aŋɔtee, ejaakɛ no pɛ baaha ‘wɔnu Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni wɔɔna Nyɔŋmɔ he nilee.’ Ŋwɛi nitsɔɔmɔ mli kunimyelii kɛ sɛɛnamɔi lɛ ekomɛi ahe susumɔ baaha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ wɔhaa nilee ni Nyɔŋmɔ haa wɔ lɛ aya hiɛ.

Shishinumɔ ni Yaa Hiɛ

9, 10. Mɛni Nyɔŋmɔ kɛɛ, taakɛ aŋma yɛ 1 Mose 3:15, ni mɛni ji nakai wiemɔi lɛ ashishinumɔ ni ja?

9 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim kɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ahe shishinumɔ ni yaa hiɛ be fɛɛ be ni ekɛhaa Yehowa webii hewɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔkase akɛ, Satan Abonsam ji mɔ ni tsɔ onufu ko nɔ ewie yɛ Eden ni emale akɛ, kɛ Nyɔŋmɔ ewie akɛ kɛ aye tso yibii ni agu eyeli lɛ gbele akɛbaagbala amɛtoi lɛ bɛ mli shi Nyɔŋmɔ miimale lɛ. Shi wɔnaa akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ toi ni agbo lɛ kɛ gbele ba adesa weku lɛ nɔ lɛlɛŋ. (1 Mose 3:1-6; Romabii 5:12) Ni kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ hiɛnɔkamɔ ha adesai beni ekɛɛ onufu lɛ, ni ji Satan akɛ: “Mikɛ nyɛɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ̃, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ̃.”—1 Mose 3:15.

10 Teemɔŋ sane ko yɛ nakai wiemɔi lɛ amli ni ajie lɛ kpo fiofio kɛtsɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ nɔ. Yehowa etsɔɔ ewebii akɛ Biblia lɛ mli saneyitso ni fe fɛɛ ji jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bembuu kɛtsɔ Seshi lɛ nɔ, Abraham kɛ David seshinyo ni yɔɔ mla naa hegbɛ kɛha Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ. (1 Mose 22:15-18; 2 Samuel 7:12, 13; Ezekiel 21:25-27) Wɔ Tsɔɔlɔ ni Fe Fɛɛ lɛ etsɔɔ wɔ hu akɛ Yesu Kristo ji “yoo” lɛ Seshi lɛ, Nyɔŋmɔ jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo lɛ Seshi diɛŋtsɛ. (Galatabii 3:16) Yɛ kaa fɛɛ kaa ni Satan kɛba enɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu hiɛ emuuyeli mli kɛtee gbele mli—Seshi lɛ nanetsitsi nɔ̃ tswaa lɛ. Wɔkase hu akɛ, Maŋtsɛyeli hefatalɔi niyelɔi 144,000 ni jɛ adesai ateŋ baafata Kristo he ni akɛjwara loo akɛtswa Satan, “blema onufu lɛ” yitso nɔ̃. (Kpojiemɔ 14:1-4; 20:2; Romabii 16:20; Galatabii 3:29; Efesobii 3:4-6) Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nilee ni tamɔ nɛkɛ ha!

Kɛbote Nyɔŋmɔ Naakpɛɛ La lɛ Mli

11. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim kɛtsɔɔ gbɔmɛi ni ekɛbaa mumɔŋ la mli lɛ nɔ lɛ?

11 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim kɛtsɔɔ gbɔmɛi ni ekɛ amɛ baa mumɔŋ la lɛ he lɛ nɔ. Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ena nakai niiashikpamɔ lɛ kɛtsɔ 1 Petro 2:9 mlibaa nɔ: “Weku ni ahala ji nyɛ, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ, maŋ ni eŋɔfee enɔ, koni nyɛjaje mɔ ni tsɛ nyɛ kɛjɛ duŋ lɛ mli kɛba lɛ diɛŋtsɛ enaakpɛɛ la lɛ he lɛ agbojee lɛ.” Ŋmɛnɛ, “asafo babaoo” ko ni hiɛ ka nɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ miina la ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Kpojiemɔ 7:9; Luka 23:43) Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ ewebii anii lɛ, Abɛi 4:18 hu baa mli anɔkwale: “Shi jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ, ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ.” Nikasemɔ ni yaa hiɛ fiofio nɛɛ haa wɔshishinumɔ ni kɔɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ he lɛ feɔ ehee daa, tamɔ bɔ ni nikaselɔi yaa amɛhiɛ yɛ yelikɛbuamɔ kpakpa ni tsɔɔlɔ lɛ kɛhaa amɛ kɛji amɛmiikase wiemɔi ahe mla, yinɔsane, loo nikasemɔ kroko nɛkɛ lɛ.

12, 13. Mɛɛ tsɔɔmɔi amli osharai ŋwɛi nitsɔɔmɔ ebu Yehowa webii ahe kɛjɛ he?

12 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ kunimyeli kroko hu ji akɛ, ebuɔ heshibalɔi ni nine shɛɔ nɔ lɛ ahe kɛjɛɔ “daimonioi atsɔɔmɔi” ahe. (1 Timoteo 4:1) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kwɛmɔ Kristendom! Afi 1878 mli tɔ̃ɔ ni Roma Katolik osɔfo, John Henry Newman kpɛlɛ nɔ akɛ daimonioi ajamɔ he nibii esa Kristendom jamɔ lɛ he. Eŋma akɛ: “Akɛni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ hewalɛ ni Kristojamɔ yɔɔ ni ekɛaaku efɔŋ ni aaaba naa lɛ nɔ, ni amɛtsake nibii kɛ nifeemɔi ni kɔɔ daimonioi ajamɔ he lɛ ni akɛtsu nii yɛ sanekpakpa lɛ mli hewɔ lɛ, . . . sɔlemɔ lɛ mli nɔyelɔi lɛ ejɛ jeeŋmɔ beebe amɛsaa amɛhe, koni kɛ hegbɛ lɛ aaaba lɛ, ni amɛŋɔ, loo amɛkase, loo amɛkpɛlɛ gbɔmɛi lɛ akusum nifeemɔi ni yaa nɔ lɛ anɔ, kɛ agbɛnɛ hiɛnaanɔ bii lɛ ajeŋ nilee lɛ hu nɔ.” Newman kɛfata he akɛ, nibii tamɔ “holy water” (nu krɔŋkrɔŋ), osɔfoi atadei, kɛ amagai lɛ “fɛɛ jɛ wɔŋjamɔ mli, ni atsɔ Sɔlemɔ lɛ mli ni akɛba lɛ nɔ atsuu he.” Nyɔŋmɔ webii daa shi aloo amɛhiɛ sɔɔ akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ buɔ amɛhe kɛjɛɔ hemɔkɛyeli-kwamɔ ni tamɔ nɛkɛ he. Eyeɔ daimonioi ajamɔi sɔrɔtoi fɛɛ hu nɔ kunim.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:20.

13 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ jamɔ mli tɔmɔi anɔ kunim yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ákɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ etsɔɔ wɔ nii lɛ, wɔheee Triniti lɛ wɔyeee tamɔ mɛi ni amɛtu amɛhe amɛha apasa jamɔ lɛ, shi wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ Yehowa ji Ŋwɛiflooflo Nyo lɛ, Yesu ji e-Bi, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ nifeemɔ hewalɛ ni yɔɔ ekaa lɛ. Wɔsheee hɛl-la gbeyei, ejaakɛ wɔyɔse akɛ hɛl ji adesai akwamaŋ gbonyobu. Ni yɛ be mli ni apasa Nyɔŋmɔjalɔi kɛɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ, wɔle akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko kwraa. Wɔbaanyɛ wɔto anɔkwalei babaoo ni wɔna kɛtsɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ nɔ lɛ anaa. Mɛɛ jɔɔmɔ ji enɛ akɛ wɔye wɔhe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ mumɔŋ nomŋɔɔ lɛ mli!—Yohane 8:31, 32; Kpojiemɔ 18:2, 4, 5.

14. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ tsuji baanyɛ aya nɔ amɛnyiɛ mumɔŋ la mli lɛ?

14 Akɛni ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ tsɔɔmɔi amli tɔmɔi anɔ kunim hewɔ lɛ, eyeɔ ebuaa Nyɔŋmɔ webii ni amɛnyiɛɔ yɛ mumɔŋ la mli. Etsɔɔ akɛ, amɛnuɔ gbee ko yɛ amɛsɛɛ ni miikɛɛ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ. Nyɛnyiɛa nɔ.” (Yesaia 30:21, NW) Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ lɛ hu buɔ ewebii ahe kɛjɛɔ apasa susumɔi ahe. Beni “amale bɔfoi” kɛ mligbalamɔ baa Kristofoi asafo ni yɔɔ blema Korinto lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ wɔtawuu nii lɛ jeee helooŋ nii ni, shi moŋ hewalɛ nii ni yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni akɛkumɔɔ mɔji wuji; ni wɔkumɔɔ susumɔi kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kwɔ ni woɔ ehe nɔ eshiɔ Nyɔŋmɔ nilee lɛ, ni wɔŋɔɔ jwɛŋmɔ fɛɛ jwɛŋmɔ nom wɔhaa Kristo toiboo lɛ.” (2 Korintobii 10:4, 5; 11:13-15) Akɛ nitsɔɔmɔ loo tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ mlijɔlɛ mli yɛ asafo lɛ mli lɛ kɛ sanekpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ kumɔɔ susumɔi ni kɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ kpaaa gbee lɛ.—2 Timoteo 2:24-26.

Jamɔ yɛ Mumɔ kɛ Anɔkwale Mli

15, 16. Ní aaajá Yehowa yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli lɛ tsɔɔ mɛni?

15 Yɛ be mli ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yaa hiɛ lɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim yɛ heshibalɔi lɛ ni etsɔɔ amɛ bɔ ni amɛaaja Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ mli. Yakob nu bu ni bɛŋkɛ Sikar lɛ he ni Yesu kɛɛ Samariayoo ko yɛ akɛ ebaanyɛ ekɛ nu ko ni haa naanɔ wala aha lɛ. Ewie kɛfata he kɛkɔ Samariabii lɛ ahe akɛ: “Nyɛ lɛ, nyɛleee nɔ ni nyɛjaa . . . Shi kɛlɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, ni eshɛ agbɛnɛ, beni anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli, ejaakɛ mɛi ni jaa lɛ nɛkɛ, Tsɛ lɛ hu taoɔ.” (Yohane 4:21-23) Kɛkɛ ni Yesu jie ehe kpo akɛ lɛ ji Mesia lɛ.

16 Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔja Nyɔŋmɔ yɛ mumɔ mli? Kɛtsɔ jamɔ krɔŋŋ ni wɔɔjɛ tsuiŋ hiɛsɔɔ, ni suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ eyi mli obɔ, ni damɔ e-Wiemɔ lɛ mli anɔkwale nilee nɔ lɛ ni wɔkɛaaha nɔ. Wɔbaanyɛ wɔja lɛ yɛ anɔkwale mli kɛtsɔ jamɔ mli amalei ni wɔɔkpoo, ni wɔfee ŋwɛi suɔmɔnaa nii, taakɛ ajie lɛ kpo yɛ Yehowa Nitsɔɔmɔ Wolo kpeteŋkpele lɛ mli lɛ nɔ.

Eyeɔ Kaai kɛ Je lɛ nɔ Kunim

17. Mɛɛ gbɛ nɔ oooma nɔ mi yɛ akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ eye ebua Yehowa tsuji ni amɛkpee kaai anaa?

17 Kɛ Nyɔŋmɔ webii kɛ kaai kpe lɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim ekoŋŋ shii abɔ. Susumɔ enɛ he: Beni Jeŋ Ta II jeɔ shishi yɛ September 1939 mli lɛ, no mli lɛ enitsɔɔmɔ wolo kpeteŋkpele lɛ mli shishinumɔ krɛdɛɛ he miihia Yehowa tsuji. Nɔ ni bafee yelikɛbuamɔ nɔ kpele ji November 1, 1939 Watchtower lɛ, ni kɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni kɔɔ maŋ saji ni Kristofoi kɛ amɛhe wooo mli lɛ he lɛ mamɔ shi faŋŋ lɛ. (Yohane 17:16) Nakai nɔŋŋ hu yɛ 1960 afii lɛ shishijee mli lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ mli saji ni kɔɔ heshibaa ni husu yɔɔ mli ni akɛhaa nɔyeli “hegbɛi ni yeɔ nɔ” lɛ ahe lɛ ye ebua Nyɔŋmɔ tsuji koni amɛkɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ atsu nii yɛ maŋ basabasa-feemɔi ni yaa nɔ lɛ mli.—Romabii 13:1-7; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

18. Te mɛi ni tsɛ amɛhe Kristofoi yɛ Ŋ.B. afii ohai enyɔ kɛ etɛ lɛ mli lɛ bu hiɛtserɛjiemɔi gbohii amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ yelikɛbuamɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ kɛhaa yɛ enɛ gbɛfaŋ ŋmɛnɛ?

18 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ hu yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ kaai tamɔ lakamɔi koni adi hiɛtserɛjiemɔi gbohii asɛɛ lɛ anɔ kunim. Kadimɔ nɔ ni mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi yɛ wɔ Ŋ.B. afii ohai enyɔ kɛ afii ohai etɛ lɛ mli lɛ wie nɛɛ. Tertullian ŋma akɛ: “Wɔbɛ nɔ ko feemɔ, yɛ wiemɔ, nikwɛmɔ loo nɔ ko toiboo yɛ sɛkɛyeli ni yaa nɔ yɛ shwɛmɔ he lɛ, hiɛgbejianii ni yaa nɔ yɛ nikwɛmɔ he lɛ, kɛ yiwalɛ nii ni yaa nɔ yɛ akaŋshii he lɛ shishi lɛ mli.” Niŋmalɔ kroko ni hi shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ bi akɛ: “Mɛni ji nɔ ni Kristofonyo anɔkwafo lɛ feɔ yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ amli, ejaakɛ ekolɛ esusuuu yiwalɛ po he? Mɛni hewɔ enaa miishɛɛ yɛ nibii ni damɔ shi kɛha akɔnɔi nɛɛ amli?” Eyɛ mli akɛ niŋmalalɔi nɛɛ hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ sɛɛ afii babaoo moŋ, shi amɛkpoo hiɛtserɛjiemɔi gbohii. Ŋmɛnɛ, ŋwɛi nitsɔɔmɔ haa wɔnaa nilee ni baaha wɔkpoo yakayaka hiɛtserɛjiemɔ ni etsɔɔɔ jeŋba kpakpa, ni awuiyeli eyi mli obɔ lɛ.

19. Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ je lɛ nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Ŋwɛi nitsɔɔmɔ kɛ nitsumɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ je lɛ diɛŋtsɛ nɔ kunim. Hɛɛ, wɔ Tsɔɔlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ tsɔɔmɔi kɛ nitsumɔ haa wɔyeɔ je nɛŋ hewalɛ fɔŋ ni yɔɔ Satan dɛŋ lɛ nɔ kunim. (2 Korintobii 4:4; 1 Yohane 5:19) Efesobii 2:1-3 kɛɔ akɛ eyɛ mli akɛ wɔji gbohii yɛ wɔnɔtɔmɔi kɛ eshai ni wɔnyiɛ mli sa yɛ kɔɔyɔɔ mli hewalɛ lɛ nɔ lumɔ lɛ shishi lɛ mli moŋ, shi Nyɔŋmɔ etsiɛ wɔhiɛ. Wɔmiida Yehowa shi akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ je lɛŋ akɔnɔi kɛ mumɔ loo su ni faa kpo kɛjɛɔ ehenyɛlɔ lɛ kɛ wɔ hu wɔhenyɛlɔ—Shishiulɔ Kpele, Satan Abonsam ŋɔɔ lɛ anɔ kunim!

20. Mɛɛ sanebimɔi yɔɔ lolo ni esa akɛ asusu he?

20 Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ kunim yɛ gbɛi pii anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eeefee akɛ wɔnyɛŋ wɔtsi ekunimyelii lɛ fɛɛ tã. Esaa gbɔmɛi ahe yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Shi mɛni efeɔ kɛhaa bo? Te ŋwɛi nitsɔɔmɔ saa oshihilɛ he ehaa tɛŋŋ?

Mɛni Okase?

◻ Te abaanyɛ atsɔɔ anɔkwa nilee shishi aha tɛŋŋ?

◻ Mɛni Nyɔŋmɔ ejie lɛ kpo fiofio yɛ 1 Mose 3:15 he?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ eye kunim yɛ mumɔŋ saji amli yɛ?

◻ Ní aaajá Nyɔŋmɔ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli lɛ tsɔɔ mɛni?

◻ Ŋwɛi nitsɔɔmɔ eye ebua Yehowa tsuji ni amɛye kaai kɛ je lɛ nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yesu hiɛ emuuyeli mli kɛtee gbele—ni ji Seshi lɛ nanetsitsi nɔ tswaa lɛ mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje