Wɔtao Maŋtsɛyeli lɛ Tsutsu
TAAKƐ OLIVE SPRINGATE GBA
Awo gbe kɛnrɛ ni kpɛɔ tsu lɛ mli lɛ nɔŋŋ ni eshi tsu lɛ mli beni énu wɔsɔlemɔi lɛ sɛɛ. Kɛkɛ ni minyɛmi nuu fioo lɛ bi mi amrɔ nɔŋŋ akɛ: “Olive, te Nyɔŋmɔ baafee tɛŋŋ ena wɔ ni enu wɔwiemɔ kɛtsɔ nɛkɛ brikisi gbogboi nɛɛ amli?”
MIHA lɛ hetoo akɛ: “Awo kɛɛ enyɛɔ enaa nii kɛtsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ mli, kɛyaa wɔtsuii amli tɔ̃ɔ po.” Awo ji yoo ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni ekaneɔ Biblia hu waa, ni eha wɔna bulɛ ko ni mli kwɔ wɔha Nyɔŋmɔ kɛ Biblia shishitoo mlai.
Wɔfɔlɔi ji Anglican Sɔlemɔ ni yɔɔ maŋ bibioo ni ji Chatham, yɛ Kent Kpokpaa nɔ, yɛ England lɛ mli bii. Eyɛ mli akɛ Awo yaa sɔlemɔ daa moŋ, shi eheɔ eyeɔ akɛ Kristofonyo ni mɔ ko aaaji lɛ biɔ babaoo fe ni aaabo shiɛmɔ wiemɔi atoi yɛ sɔlemɔ shikome yɛ otsi mli. Eyɛ nɔmimaa waa hu akɛ Nyɔŋmɔ baaná anɔkwa sɔlemɔ koome pɛ.
Hiɛsɔɔ Kɛha Biblia Mli Anɔkwale Lɛ
Yɛ 1918 mli beni miye aaafee afii enumɔ lɛ, Awo he wolokpoi ni yitso ji Studies in the Scriptures, ni Charles T. Russell, Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ ŋmala lɛ. No sɛɛ afii fioo ko, beni eyɔɔ he ko bibioo ni atsɛɔ jɛmɛ Wigmore lɛ, Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ, ateŋ mɔ kome ba Awo ŋɔɔ. Ehe Biblia kasemɔ wolo ni ji The Harp of God lɛ eko, ni ebɔi e-Biblia mli sanebimɔi lɛ babaoo ahetoo namɔ yɛ wolo lɛ mli. Daa otsi lɛ akɛ wolo tsuru ni akala yitso fɛɛ yitso mli sanebimɔi yɛ nɔ majeɔ lɛ. Wolo lɛ hu tsɔɔ he ni abaana hetooi lɛ yɛ, yɛ wolo lɛ mli.
Yɛ 1926 mli lɛ, mikɛ mifɔlɔi kɛ minyɛmi yoo fioo Beryl kpa Anglican Sɔlemɔ lɛ yaa ejaakɛ wɔnaaa bɔ ni sɔlemɔ lɛ kɛ ehe woɔ maŋkwramɔŋ saji amli, kɛ etsɔɔmɔi babaoo ni nilee bɛ mli lɛ he miishɛɛ kwraa. Etsɔɔmɔ titri ko ji akɛ Nyɔŋmɔ baawa gbɔmɛi ayi kɛya naanɔi anaanɔ yɛ hɛl la mli. Mimami, ni no mli lɛ ekɛ anɔkwayeli miitao Biblia mli anɔkwale lɛ, kpɛlɛ nɔ kɛ nɔmimaa akɛ Anglican Sɔlemɔ lɛ jeee anɔkwale lɛ.
No sɛɛ be fioo ko, yɛ Awo sɔlemɔ kɛ ekaa lɛ hetoohamɔ mli lɛ, Aw. Jackson, ni eji Biblia Kaselɔ lɛ basara wɔ. Ekɛ Awo kɛ mi wie aaashɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ sɔŋŋ, ni eha wɔ sanebimɔi lɛ ahetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli. Wɔna miishɛɛ waa akɛ wɔɔle, kɛfata nibii krokomɛi ahe akɛ esa akɛ wɔsɔle tɛɛ wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ, Yesu Kristo Tsɛ lɛ, shi jeee kɛha naakpɛɛ Triniti ko ni anuuu shishi. (Lala 83:19; Yohane 20:17) Shi yɛ migbɛfaŋ lɛ, sane ko ni Awo bi ni mihiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ ji enɛ, akɛ: “Mɛni Maŋtsɛyeli lɛ ni aaatao klɛŋklɛŋ lɛ tsɔɔ?”—Mateo 6:33.
Hetoo ni damɔ Biblia nɔ lɛ sa wɔshihilɛ he waa. Kɛjɛ nakai otsi lɛ, wɔbɔi Biblia Kaselɔi lɛ akpeei yaa ni wɔkɛ mɛi krokomɛi bɔi nibii ni wɔkaseɔ lɛ ahe sanegbaa. Wɔna nɔmimaa akɛ wɔna anɔkwale lɛ. Nyɔji fioo komɛi asɛɛ, yɛ 1927 mli lɛ, abaptisi Awo akɛ ehenɔjɔɔmɔ akɛ eeesɔmɔ Yehowa lɛ he okadi, ni yɛ 1930 mli lɛ, abaptisi mi hu.
Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Mlibotemɔ
Wɔweku lɛ kɛ Gillingham Asafo ni mɛi aaashɛ 25 yɔɔ mli lɛ bɔɔ. Amɛteŋ mɛi babaoo lɛ, be-fɛɛ sɔɔlɔi ni atsɛɔ amɛ gbɛgbalɔi ji amɛ, ni amɛ fɛɛ amɛyɛ ŋwɛiyaa he hiɛnɔkamɔ. (Filipibii 3:14, 20) Amɛ ekaafeemɔ akɛ Kristofoi lɛ na minɔ hewalɛ. Beni miji obalaŋta lolo lɛ, mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ mli be fioo ko yɛ Belgium yɛ 1930 afii lɛ shishijee gbɛ. Enɛ wo suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ ni yaa hiɛ lɛ mli hewalɛ. Nakai beaŋ lɛ, wɔkɛ wɔhe wo mli ni wɔja wolo bibioo ni yitso ji The Kingdom, the Hope of the World lɛ wɔha osɔfo fɛɛ osɔfɔ.
Yɛ be ko sɛɛ lɛ, mitsɛ bate shi ewo wɔ Kristofoi anitsumɔ lɛ, ni yɛ enɛ kɛ nibii krokomɛi ahewɔ lɛ, mifa kɛtee London yɛ 1932 ni mitee skul. Yɛ sɛɛ mli lɛ mitsɔɔ nii yɛ skul afii ejwɛ, ni yɛ nakai be lɛ mli lɛ, mikɛ Blackheath Asafo lɛ, ni ji asafoi ejwɛ pɛ ni yɔɔ London yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ ekome lɛ bɔɔ. Nakai be lɛ mli wɔnu amaniɛbɔi ni tsɔɔ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ atsuŋwoo kɛ amanehulu ni amɛnaa yɛ Hitler maŋ Germany, akɛni amɛkpɛlɛɛɛ ni amɛfiɔ Hitler tawuu mli nifeemɔi lɛ asɛɛ hewɔ lɛ he.
Yɛ 1938, ni ji nyɔŋ nɔ ni migbe woji ni mihe lɛ ahe nyɔmɔwoo lɛ naa lɛ, mishi minitsumɔ lɛ koni manyɛ matsu gbɛgbalɔ ni mitaoɔ mafee lɛ he nii. Minyɛmi yoo Beryl je gbɛgbamɔ shishi yɛ London yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ, shi eyɛ gbɛgbalɔi ashia kroko mli. Mi klɛŋklɛŋ hefatalɔ gbɛgbalɔ ji Mildred Willett, ni kɛ John Barr, ni amrɔ nɛɛ eji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ. Wɔkɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ wɔkuu lɛ mli lɛ taa baisikel nɔ kɛyaa wɔshikpɔŋkuku lɛ mli ni wɔhiɔ jɛmɛ aahu gbi muu fɛɛ, bei pii lɛ, yɛ nugbɔnɛmɔ po fɛɛ sɛɛ.
No mli lɛ ta he gbeyeishemɔ eba Europa fɛɛ. Aatsɔɔ maŋbii lɛ bɔ ni akɛ tsɔnei ni tsĩɔ kɔɔyɔɔ fɔŋ naa lɛ tsuɔ nii ahaa, ni aafee klalo ni ajie gbekɛbii fɛɛ kɛjɛ England maji wuji amli kɛya akrowai lɛ, aloo kɛya maji bibii amli kɛji eeeba akɛ ta aaafɛ lɛ. No mli lɛ mikɛ shika fioo pɛ eto ni baashɛ kɛha aspaatre kome pɛ hemɔ, ni hiɛnɔkamɔ ko hu bɛ akɛ mana shika gbɛfaŋ yelikɛbuamɔ ko kɛjɛ mifɔlɔi aŋɔɔ. Shi ani Yesu ewieko akɛ, ‘Kɛ nyɛtao maŋtsɛyeli lɛ tsutsu lɛ, mikɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ’? (Mateo 6:33) Mina hemɔkɛyeli kwraa akɛ Yehowa baaha mi mihiamɔ nii fɛɛ, ni efee nakai babaoo hu yɛ afii abɔ lɛ fɛɛ mli. Ta be lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ mihalaa baibai ni shwieɔ shi yɛ gbɛjegbɛi lɛ ahe kɛji tsɔnei lɛ baho lɛ ni mikɛfataa niyenii fioo ni minaa lɛ he. Ni bei pii lɛ mikɛ Biblia kasemɔ woji haa mikɛheɔ niyenii tamɔ aduawai kɛ baibai.
Afɔ minyɛmi yoo fioo Sonia yɛ afi 1928 mli. Eye afii kpawo pɛ ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa. Sonia wieɔ akɛ nakai beaŋ ni eji gbekɛ po lɛ, no mli lɛ gbɛgbamɔ ji oti ni ma ehiɛ. Yɛ 1941 mli, beni ekɛ baptisimɔ fee ehenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, enine shɛ nakai oti lɛ nɔ beni aha lɛ kɛ Awo nitsumɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ Caerphilly, yɛ South Wales lɛ.
Wɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ yɛ Ta Afii lɛ Amli
Yɛ September 1939 mli lɛ, Jeŋ Ta II je shishi, ni aawo wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni yɔɔ Britania lɛ tsuŋ yɛ yiŋtoo kome hewɔ ni awoɔ amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ atsuŋ yɛ Nazi Germany lɛ nɔŋŋ—amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli yɛ ta lɛ gbɛfaŋ lɛ. Okpɛlɛmii ni atswia ashwie England lɛ je shishi yɛ 1940 afi lɛ teŋgbɛ. Daa gbɛkɛ lɛ, kɔɔyɔŋ lɛji agbɛɛmɔ lɛ tsimɔɔ mɔ toi, shi yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔnyɛɔ wɔwɔɔ bɔ ni sa ni wɔnaa hewalɛ kɛhaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ enɔ jetsɛremɔ.
Bei komɛi lɛ wɔyaa shikpɔŋkuku ni wɔshiɛɔ yɛ mli lɛ mli ni wɔyaninaa ni shiai pii ekumɔ. Yɛ November mli lɛ, okpɛlɛm ko bagbee he ko ni kɛ shia ni wɔteŋ mɛi saŋŋ yɔɔ mli lɛ teŋ jɛkɛmɔ feɔ abasaŋ fioo ko pɛ, ni ejwara samfɛji lɛ amli ashwishwɛ lɛ dukuduku. Tsu lɛ hiɛ shinaa wulu agbo lɛ gbee shi, ni eyiteŋ lasu gbɛ lɛ hu kumɔ. Wɔye jenamɔ be ni eshwɛ lɛ yɛ kɔɔyɔŋ lɛji atutuamɔi abobaahe ko, ni no sɛɛ lɛ wɔgbala wɔmli ni wɔyahi Odasefoi sɔrɔtoi ashiai amli.
No sɛɛ be fioo ko lɛ, aha mi nitsumɔ ekoŋŋ yɛ Croydon, yɛ Greater London. Mihefatalɔ gbɛgbalɔ ji Ann Parkin, ni enyɛmi nuu fioo Ron Parkin batsɔ Nitsumɔ he Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ yɛ Puerto Rico yɛ sɛɛ mli lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, mifã kɛyahi Bridgend, yɛ South Wales, ni mitee nɔ kɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni miwɔ tsu ni okpɔŋɔ gbalaa mli nyɔji ekpaa. Wɔjɛɔ jɛmɛ wɔtaa baisikel nɔ shitoi ejwɛ kɛyaa asafo wulu ni bɛŋkɛ wɔ fe fɛɛ lɛ, yɛ Port Talbot.
Nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, no mli lɛ maŋbii lɛ ebɔi wɔnaagbamɔ fiofio, amɛtsɛɔ wɔ “conchies” (mɛi ni jɛɔ henilee mli amɛkpooɔ nii). Enɛ ha ebawa waa kɛha wɔ akɛ wɔɔna wɔɔhe, shi Yehowa kwɛ wɔ nɔ taakɛ ewo shi lɛ.
Sɛɛ mli lɛ, aha wɔteŋ mɛi kpaanyɔ nitsumɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ Swansea, yɛ lɛji adaamɔ he maŋ ni yɔɔ South Wales lɛ. Beni ta lɛ mli waa lɛ, nakai nɔŋŋ hu ji wɔhe jwɛŋmɔ fɔŋ ni mɛi naa lɛ. Aŋmala wiemɔi tamɔ “obishii” kɛ “gbeyeilɔi” yɛ wɔ gbɛgbalɔi ashia lɛ gbogbo lɛ he. Nɛkɛ nibii fɔji ni afee nɛɛ jɛ adafitswaa woji amli amaniɛbɔi ni bu wɔ fɔ yɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ. Yɛ naagbee lɛ, amɔmɔ wɔ fɛɛ ekome kome awo tsuŋ. Miye nyɔŋ kome yɛ Cardiff tsuŋwoo he lɛ yɛ 1942, ni sɛɛ mli lɛ minyɛmi yoo Beryl hu yaje jɛmɛ be fioo ko. Eyɛ mli akɛ heloonaa nii fioo pɛ wɔyɔɔ ni ayeɔ wɔhe fɛo ni agbeɔ wɔhe guɔ hu moŋ, shi niiatsɛmɛi ji wɔ yɛ mumɔŋ.
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Awo kɛ Sonia hu miitsu nii akɛ gbɛgbalɔi yɛ Caerphilly ni amɛmiiná niiashikpamɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Biblia mli nikasemɔ ni Sonia fee klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛ yoo ko fee, ni ekɛ lɛ to gbɛjianɔ akɛ ebaasara lɛ Sohaa gbɛkɛ. Sonia hiɛ ka nɔ akɛ Awo baafata ehe kɛya, shi Awo tsɔɔ mli akɛ: “Mi hu miyɛ mɔ kroko ŋɔɔ ni maya. Bo okɛ lɛ to gbɛjianɔ, no hewɔ lɛ bo okome pɛ esa akɛ oya.” Eyɛ mli akɛ Sonia eye afii 13 pɛ moŋ, shi ekome pɛ etee, ni yoo lɛ tee ehiɛ oyayaayai yɛ mumɔŋ ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ.
Nitsumɔ yɛ Ta lɛ Sɛɛ—No Sɛɛ lɛ Gilead
Beni Jeŋ Ta II ba naagbee yɛ 1945 lɛ, no mli lɛ miitsu nii yɛ Whaley Bridge shikpɔŋkuku ni yɔɔ he ko banee lɛ mli, yɛ Derbyshire. Leebi beni atswa adafi akɛ ta lɛ eba naagbee lɛ, wɔyasara gbɔmɛi ni no mli lɛ ta lɛ eha eje amɛtsine kwraa lɛ ni wɔshɛje amɛmii—mɛi ni etsɔmɔ awusai kɛ okulafoi yɛ mli, kɛ mɛi ni naji kɛ niji efolɔ lɛ.
Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, Asafo lɛ bi mɛi ni sumɔɔ ni amɛkɛ amɛhe aha ni amɛyashiɛ yɛ Ireland, yɛ Ŋshɔkpɔ Baaŋmɔŋ lɛ nɔ. No mli lɛ, Yehowa Odasefoi aaashɛ 140 pɛ yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, no hewɔ lɛ abuɔ lɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashikpɔŋkuku. Beni shɛɔ nyɔji fioo ko lɛ, aha gbɛgbalɔi krɛdɛɛi aaashɛ 40 nitsumɔ yɛ jɛmɛ, ni mifata he.
Beni mitsu nii be saŋŋ yɛ Coleraine kɛ Cookstown yɛ kooyigbɛ lɛ, aha mi kɛ mɛi krokomɛi etɛ ni fata mihe lɛ nitsumɔ yɛ Drogheda yɛ bokagbɛ ŋshɔ lɛ naa. Eyɛ mli akɛ Irelandbii jieɔ miishɛɛ kɛ gbɔfeemɔ kpo moŋ, shi jamɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ayɔɔ lɛ mli wa. Enɛ hewɔ lɛ, afi muu fɛɛ mli lɛ, wɔnyɛ wɔshi Biblia kasemɔ he woji fioo ko pɛ wɔha maŋbii lɛ (yɛ anɔkwale mli lɛ, wolo wulu kome kɛ woji bibii fioo ko.)
Beni wɔyɔɔ Drogheda lɛ, gbi ko lɛ mita baisikel nɔ kɛjɛ ŋmɔ kome mli kɛmiiya ekroko mli kɛkɛ ni obalanyo ko ni tsuɔ nii yɛ ŋmɔ lɛ eko mli lɛ je kpo trukaa kɛjɛ jwɛi lɛ amli kɛba gbɛ lɛ nɔ. Ekwɛ gbɛ lɛ biɛ kɛ biɛ fɛɛ, kɛkɛ ni eba egbee shi blɛoo ni ebi mi akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ji bo?” Beni miha lɛ hetoo akɛ mifata amɛhe lɛ, etee nɔ akɛ: “Nyɛ gbɛkɛ lɛ, mikɛ obalayoo ni mitaoɔ mikɛhi shi lɛ tao naa waa yɛ nyɛ obalayei nɛɛ ahe, ni wɔfo wɔ shiwoo lɛ mli. Eewie kɛ nɔmimaa akɛ Komunistbii ji nyɛ, taakɛ Katolik osɔfoi lɛ kɛ adafitswaa woji lɛ kɛɔ lɛ, shi mije he ŋwane akɛ enyɛŋ efee akɛ nakai ni, ejaakɛ nyɛyaa shia kɛ shia yɛ faŋŋ mli ni anaa.”
Miha lɛ wolo bibioo ko ní ekane, ni ekɛto ekotoku lɛ mli, ni wɔto gbɛjianɔ ni wɔkpe ni wɔwie babaoo gbɛkɛnaashi kɛ duŋ wo, ejaakɛ ekɛɛ: “Kɛ ana mi ni mikɛ bo miiwie lɛ, abaashwie mi yɛ nitsumɔ mli.” Nakai gbɛkɛ lɛ, wɔyi enyɔ wɔkɛ lɛ kpe ni wɔha esanebimɔi lɛ pii ahetoo. Etamɔ nɔ ni ekpɛlɛ nɔ akɛ anɔkwale lɛ nɛ, ni ewo wɔ shi akɛ ebaaba wɔshia lɛ gbɛkɛ kroko hu ni ebakase nii babaoo. Shi ebaaa, no hewɔ lɛ wɔsusu akɛ benɛ ekolɛ mɛi komɛi ni ta baisikel nɔ kɛho yɛ klɛŋklɛŋ gbɛkɛ lɛ yoo lɛ, ni no hewɔ lɛ ekolɛ ashwie lɛ yɛ nitsumɔ mli. Wɔsusuɔ he bei pii akɛ ani ebatsɔ Odasefonyo lo.
Beni wɔtee kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Brighton yɛ England wuoyi ŋshɔnaa gbɛ yɛ 1949 lɛ sɛɛ lɛ, afɔ wɔteŋ mɛi pii nine kɛtee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul ni yɔɔ New York State lɛ. Mɛi fɛɛ ni jɛ Britania kɛtee klas ni ji 15 lɛ ayibɔ ji mɛi 30, ni amɛgbe nikasemɔ naa yɛ July 30, 1950, yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ Yankee Stadium lɛ shishi.
Wɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ yɛ Brazil
Enɔ afi lɛ, aha mi nitsumɔ yɛ São Paulo, ni ji maŋtiasei ni daa oyayaayai yɛ jeŋ lɛ fɛɛ lɛ ateŋ ekome lɛ mli, yɛ Brazil. No mli lɛ, eyɛ Yehowa Odasefoi asafoi enumɔ pɛ, shi amrɔ nɛɛ asafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miihe ashɛ 600! Kwɛ bɔ ni jɛmɛ nitsumɔ yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ Ireland he! Shiai ni yɔɔ shikpɔŋkuku lɛ mli yɛ São Paulo lɛ ateŋ babaoo ji shiai wuji, ni akɛ dade afabaŋi ni nɔ kwɔlɔ efo he, kɛ amɛnaa agboi fɛfɛji. Wɔtswaa wɔdɛŋ ni wɔkɛtsɛɔ shiatsɛ lɛ aloo tsulɔ-yoo ni kwɛɔ jɛmɛ lɛ.
Beni afii lɛ hoɔ lɛ, aha wɔ nitsumɔi heei. Mina hegbɛ akɛ maye mabua ni akɛto asafoi heei yɛ hei sɔrɔtoi babaoo yɛ São Paulo maŋ wulu lɛ mli hei ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ, tamɔ nɔ ni yɔɔ Jundiaí lɛ yɛ 1955 mli kɛ ekroko hu yɛ Piracicaba yɛ 1958. Yɛ sɛɛ mli, yɛ 1960 lɛ, minyɛmi yoo Sonia batsɔ mihefatalɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, ni aha wɔ nitsumɔ yɛ Pôrto Alegre, ni ji Rio Grande do Sul maŋ wulu lɛ maŋtiase lɛ mli. Ekolɛ ooosusu akɛ, te efee tɛŋŋ ebaje Brazil?
Sonia kɛ Awo tee nɔ amɛtsu nii akɛ gbɛgbalɔi kutuu yɛ England yɛ Jeŋ Ta II sɛɛ. Shi yɛ 1950 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, afee Awo kansa opireshɛn ko ni ha egbɔjɔ kwraa bɔ ni enyɛɛɛ eya shia kɛ shia, eyɛ mli akɛ enyɛɔ efeɔ Biblia mli nikasemɔi ni eŋmalaa woji hu. Sonia tee nɔ yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni nakai beaŋ nɔŋŋ hu lɛ eye ebua kɛ Awo kwɛmɔ. Yɛ 1959 mli lɛ, Sonia na hegbɛ akɛ eeeya Gilead klas ni ji 33 lɛ, ni aha lɛ nitsumɔ yɛ Brazil. No mli fɛɛ lɛ, Beryl miikwɛ Awo aahu kɛyashi egbo yɛ 1962 mli. No mli lɛ Beryl ebote gbalashihilɛ mli, ni ekɛ eweku lɛ fɛɛ kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Yehowa.
Mikɛ Sonia ye wɔbua mɛi babaoo kɛshɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he yɛ Brazil. Shi, naagbai ni Brazilbii pii yɔɔ lɛ ekome ji amɛgbalashihilɛ ni amɛkɛaawo mla shishi. Yɛ bɔ ni ejaraa waa akɛ mɔ ko aaana gbalamlitsemɔ wolo yɛ Brazil lɛ hewɔ lɛ, efɔɔ kaa akɛ mɛi kɛ amɛhe hiɔ shi kɛkɛ, shi jeee yɛ gbalashihilɛ kpakpa naa. Enɛ ji sane ni ba beni gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko kɛ emla naa hefatalɔ tse gbala mli lɛ.
Obalayoo ko ni atsɛɔ lɛ Eva lɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli ni miyanina lɛ. Emla naa hefatalɔ lɛ ejo foi ni aleee he ni etee, no hewɔ lɛ wɔha atswa adafi yɛ redio lɛ nɔ koni wɔkɛtao he ni eyɔɔ. Beni ayana yoo nɛɛ wu lɛ, mifata yoo lɛ he kɛtee maŋtiase kroko mli koni nuu lɛ kɛ ewaonaa gbɛi awo wolo ni baaha eye ehe lɛ shishi bɔni afee ni enyɛ ekɛ nuu kroko ni ekɛyɔɔ ni ejeee ehefatalɔ yɛ mla naa lɛ abote gbalashihilɛ mli yɛ mla naa. Beni aje saneyeli lɛ shishi yɛ kojomɔ he lɛ, kojolɔ lɛ bi mikɛ Eva fɛɛ ni wɔtsɔɔ lɛ nɔ hewɔ ni esumɔɔ ni ejaje egbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ. Kojolɔ lɛ naa kpɛ ehe, shi ekpɛlɛ nɔ hu beni wɔgbala mli wɔtsɔɔ lɛ lɛ.
Be kroko hu lɛ, mikɛ mi-Biblia mli nikaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome tee koni wɔyato gbɛjianɔ kɛha mlalelɔ ko ni ebakwɛ esane eha lɛ. Wɔye odase fɛfɛo shikome ekoŋŋ yɛ gbalashihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ jeŋba he tɛi lɛ ahe. Yɛ enɛ mli lɛ, nyɔmɔ ni aheɔ kɛha gbalamlitsemɔ lɛ da aahu akɛ esa akɛ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ atsu nii ni amɛkɛwo. Shi mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha nɛkɛ Biblia kaselɔi heei nɛɛ. Mikɛ Sonia na hegbɛ akɛ wɔɔye amɛgbalashihilɛ lɛ he odase, ni no sɛɛ lɛ, wɔfata amɛbii obalaŋtai etɛ lɛ ahe kɛbo Biblia mli wiemɔ kuku ko ni aha yɛ amɛshia lɛ toi.
Shihilɛ Kpakpa ni Nyɔmɔwoo Yɔɔ Mli
Beni mikɛ Sonia jɔɔ wɔ wala nɔ wɔha Yehowa ni wɔtsɔmɔ gbɛgbalɔi lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ kɛ ebaahi lɛ, wɔkɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ baafee wɔshihilɛ mli nitsumɔ. Wɔsusuuu nɔ ni baaba yɛ wɔgbɔlɛ be afii lɛ amli, aloo kɛji hela aloo shika gbɛfaŋ naagbai aaanyɛ aba wɔnɔ lɛ he. Ni kɛlɛ, taakɛ Yehowa ewo shi lɛ, eshiko wɔ kɔkɔɔkɔ.—Hebribii 13:6.
Hɛɛ, bei komɛi lɛ shika ni wɔbɛ bafeɔ naagba kɛhaa wɔ. Be ko mli lɛ, mikɛ mihefatalɔ lɛ ye bodobodo ni wɔkɛ baibai ewo mli daa shwane, afii muu fɛɛ, shi hɔmɔ yeko wɔ dã, ni wɔnaa nibii ni he hiaa wɔ be fɛɛ be.
Beni afii lɛ hoɔ yaa lɛ, belɛ wɔhewalɛ hu nɔ miigbɔ nakai nɔŋŋ. Yɛ 1980 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, afee wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ opireshɛn ni mli wawai, ni ebafee kaa ni mli wa waa kɛha wɔ, ejaakɛ eha wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ bagbɔ kwraa. Yɛ January 1987 mli lɛ, afɔ wɔ nine akɛ wɔbafee Yehowa Odasefoi anitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brazil lɛ mli nitsulɔi lɛ ekomɛi.
Wɔweku agbo ni emli bii fe sɔɔlɔi akpe lɛ kɛ São Paulo maŋ lɛ jɛkɛmɔ aaafee shitoi 90, yɛ tsũi fɛfɛji babaoo mli, ni wɔkalaa Biblia kasemɔ he woji yɛ jɛmɛ kɛhaa Brazil kɛ Amerika Wuoyigbɛ hei krokomɛi. Nyɔŋmɔ tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ jɛɔ suɔmɔ mli amɛkwɛɔ wɔ yɛ biɛ. Beni miba Brazil klɛŋklɛŋ kwraa yɛ 1951 mli lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi aaafee 4,000 jajeɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ, shi amrɔ nɛɛ amɛyi fa fe 366,000! Lɛlɛŋ, wɔ ŋwɛi Tsɛ musuŋtsɔlɔ lɛ kɛ ‘nibii krokomɛi fɛɛ’ efata he eha wɔ ejaakɛ wɔtao e-Maŋtsɛyeli lɛ tsutsu.—Mateo 6:33.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]
Olive kɛ Mildred Willett yɛ adafitswaa tsɔne ko he, 1939
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Olive kɛ Sonia Springate