Ani Adesa Gbɛtsɔɔmɔ Efee Yaka?
NAMƆ bɔ nibii fɛɛ? Kɛ ohetoo ji “Nyɔŋmɔ” lɛ, belɛ okɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni heɔ Biblia mli Nyɔŋmɔ lɛ, Bɔlɔ lɛ, amɛyeɔ lɛ kpaa gbee.
Kɛlɛ, ewa kɛha mɛi ni heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ ateŋ mɛi pii akɛ amɛaakpɛlɛ nɔ akɛ, ekɛ ehe ewo adesai anaagbai anaa tsabaa namɔ mli waa. Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaasusu akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛjianɔtoo ko ni ebaatsɔ nɔ ekɛ hejɔlɛ abaha adesai? Mɛi pii enaaa odaseyeli ko ni shishinumɔ yɔɔ mli ni tsɔɔ akɛ nakai enɛ ji.
Adesai kɛ afii akpei abɔ eka gbɛi sɔrɔtoi ni amɛkɛbaaye amɛbua amɛhe yɛ tsabaa lɛ taomɔ mli amɛkwɛ, ni amɛshiɔ Nyɔŋmɔ yɛ amɛ gbɛjianɔtoo mli. Shi ani adesai anine eshɛ tsabaai lɛ anɔ? Aloo naagbai lɛ amli miiwo wu moŋ ni ewa akɛ aaana naa? Te gbɔmɔ tsuɔ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ ahe nii ehaa tɛŋŋ?
Nilelɔ ko wie he akɛ: “Kɛjɛ be mli ni abɔi tsɔnei kɛ nitsumɔ yɛ guɔyeli nifeemɔi amli kɛbaa nɛɛ, maji ni ena nɔyaa lɛ ejie shikpɔŋ lɛ mli nibii babaoo tsɔ amɛkɛfee guɔyeli nibii kɛ niyenii ni amɛnyɛɛɛ amɛto najiaŋ, ni enɛ efite adebɔɔ mli nibii ni ebɔle jeŋ muu fɛɛ he lɛ, ni enɛ eye maji ni kpaako amɛnaa nɔyaa lɛ awui.”
Gbɔmɔ miifite shikpɔŋ lɛ kɛmiiya nɔ lolo. Argentina adafitswaa wolo Clarín wie akɛ: “Yɛ afii oha nɛɛ mlijaa fa ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, shika-helɛtemɔ mli hiɛjoomɔ, kɔkɔbɔɔ ni bɛ, kɛ hiɛ ni aku ashwie nii anɔ ji nibii ni kɛ osharai wuji, ni jeee akɛ amɛgbe gbɔmɛi kɛkɛ shi efite adebɔɔ mli nibii ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ babaoo ni anyɛɛɛ abu naa lɛ eba.”
Etamɔ nɔ ni ohia ni mli wa etsɔ nɔ ko ni eka yinɔ bii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe. Je lɛŋ maji ni akɛɛ amɛna nii lɛ po miikumɔ yɛ ohia ni tsii fe nine lɛ shishi. Taakɛ The Globe and Mail ni aŋmaa yɛ Toronto, Canada, lɛ tsɔɔ lɛ, abuɔ naa akɛ “Canadabii fɛɛ amlijaa etɛ mli ekome baaye ohia yɛ amɛshihilɛ be ko ni amɛsa kɛha nitsumɔ-namɔ lɛ mli.” Adafitswaa wolo lɛ kɛfata he akɛ “weku lɛ ni mli gbalaa lɛ ji nibii titrii ni kɛ ohia baa lɛ ateŋ ekome, ni enɛ etee hiɛ waa yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli.”
Tsofai kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ hu ji adesa weku ni fiteɔ lɛ he okadi kroko. Mɛni gbɔmɛi baanyɛ afee yɛ he? Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ko bibioo ko pɛ yɛ fɛɛ mli. Akpekpei abɔ miiba shi yɛ gbɔmɔtsoŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ jeŋba mli yɛ tsofai fɔji ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ hewɔ. Ni naagba lɛ miigbɛ kɛmiishwa tamɔ koo mli la.
Etamɔ nɔ ni jeŋ nilelɔi nyɛɛɛ aye ta ni amɛwuɔ amɛshiɔ helai lɛ mli omanye. Eji anɔkwale akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔnei ahe nilee eye kunim yɛ nibii pii amli. Ni kɛlɛ, jeŋ nilee mli nifeemɔi lɛ ekomɛi diɛŋtsɛ eha muawai krokomɛi ni he yɔɔ oshara ni kɛ helai baa ni tsofai nyɛɛɛ agbe amɛ eba.
Adesai anɔyelii nyɛŋ atsi hegbɛi ni adesai akɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi yɔɔ ni abuuu ni egbɛ eshwa lɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ shiwooi kɛ mlai babaoo ni afee ni akɛtsi nyɔŋyeli naa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, abuɔ naa akɛ anyɛɔ gbɔmɛi fe akpekpei oha nɔ yɛ jeŋ fɛɛ ni amɛtsuɔ nii yɛ shihilɛi ni tamɔ nyɔŋyeli ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ mli lɛ shishi.
Shi mɛni hewɔ adesa gbɛtsɔɔmɔ efee yaka lɛ? Susumɔ nibii ni kɔɔ he nɛɛ ahe okwɛ. Adesa gbɛtsɔɔmɔ baa kɛjɛɔ gbɔmɛi aŋɔɔ—gbɔmɛi ni tɔɔ fa waa. Kukuoo kɛkɛ ji amɛshihilɛ mli niiashikpamɔ ni kusumii loo nibii ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ efo husu ewo amɛhe. Amɛnilee hu eyaaa shɔŋŋ. Gbɛtsɔɔmɔ fɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ jieɔ nakai fatɔɔi lɛ akpo. Taakɛ bɔfo Paulo kɛɛ lɛ, “mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.”—Romabii 3:23.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, naagbai kɛ nibii ni mli wawai ni adesai ateŋ mɛi ni fa kɛkpeɔ lɛ fɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni aku hiɛ ashwie nɔ diɛŋtsɛ loo afee yɛ gbɛ ni bɛ pɔtɛɛ nɔ. Shi nɛgbɛ abaana gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa wɔ ŋmɛnɛ? Nɔ ni aŋma ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsu hetooi lɛ ahe nii.