Sɔlemɔ ni Mli Egbala—Ani Ebaanyɛ Ehi Shi?
“MƐI fɛɛ ni heɔ Kristo anɔkwale ni hereɔ mɔ yiwala lɛ amɛyeɔ lɛ fata Sɔlemɔ ni anaa lɛ he. Kristendom kui sɔrɔtoi lɛ—kɛjɛ Boka kɛ Anai, kɛ agbɛnɛ yɛ Roma kɛ Jamɔ Tsakemɔ sɔlemɔi lɛ ateŋ lɛ—ji mligbalamɔi ni eba Sɔlemɔ kome lɛ nɔŋŋ mli.” (Christians in Communion) Nɛkɛ ji bɔ ni niŋmalɔ ko susuɔ yɛ Kristojamɔ he—ákɛ jamɔi aweku ko ni egbɛ eshwa waa diɛŋtsɛ, ni fɛɛ miikɛɛ akɛ amɛyɛ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli ko.
Shi, eji weku ko ni mli egbala, ni emli hemɔkɛyelii kɛ jeŋba he mlai kɛ amɛhe kpaaa gbee. Niŋmalɔ ko wie akɛ: “Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristojamɔ . . . yɛ shishitoo mlai ni baa shi kwraa kɛha sɔlemɔ lɛ mlibii lɛ fe nɔ ni he hiaa ni akɛbaata bɔs mli.” Belɛ, te esa akɛ wɔna emumɔŋ shihilɛ lɛ wɔha tɛŋŋ? Katolik osɔfonukpa Basil Butler mu sane naa akɛ: “Kristojamɔ ni mli egbala lɛ he miiye waa diɛŋtsɛ.” (The Church and Unity) Te fee tɛŋŋ ni hela lɛ je shishi? Ani hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ ehe baatã?
‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’
Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ mligbalamɔ baate shi. Eŋma wolo eyaha Kristofoi ni hi Tesalonika, ni susu akɛ ba ni Kristo eba lɛ eshɛ shi etã kwraa lɛ akɛ: “Nyɛkahaa mɔ ko miishishiua nyɛ yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ, ejaakɛ [Yehowa gbi lɛ baŋ], ja Nyɔŋmɔ jamɔ kwamɔ lɛ eba fɛɛ dã, ni ajie esha [mlakwamɔ] gbɔmɔ lɛ ni ji hiɛkpatamɔ bi lɛ kpo.”—2 Tesalonikabii 2:3.
Nɛkɛ ‘mlakwakmɔ gbɔmɔ’ nɛɛ kɛ hemɔkɛyeli kwamɔ kɛ atuatsemɔ bawo Kristofoi asafo lɛ mli. Namɔ ji lɛ? Ejeee gbɔmɔ aŋkro ko, shi moŋ, Kristendom osɔfoi akuu lɛ. Nɛkɛ kuu nɛɛ wo ehe nɔ gojoo kɛteke hemɔkɛyeli kwalɔi asafo ni ba yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele sɛɛ be fioo mli lɛ, ni yɛ naagbee lɛ, ebabɔi wɔŋjalɔi ajeŋ nilee, tamɔ Triniti, kɛ adesa susuma ni gbooo lɛ tsɔɔmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Petro 2:1-3) Ekɛ susumɔi ni jɛ daimonioi amumɔ mli, ní bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, naagbee lɛ ekɛ mligbalamɔ baaba lɛ, wo mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ asafo lɛ mli, tamɔ muawa ko ni kɛ gbele baa.—Galatabii 5:7-10.
Paulo gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ etsɛŋemɔ lɛ eje shishi momo. Eŋma akɛ: “Ejaakɛ mlakwamɔ teemɔŋ sane lɛ miitsu nii momo; shi ja ajie mɔ ni kã he etsĩɔ gbɛ lɛ kɛjɛ teŋ dã.” (2 Tesalonikabii 2:7) Bɔfoi lɛ fee gbɛtsii nii kɛha hemɔkɛyeli kwamɔ ebɔɔ lɛ. Beni ajie amɛhewalɛ ni feɔ asafo lɛ ekome lɛ kɛjɛ jɛmɛ lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ ni naatsii ko bɛ he lɛ gbɛ eshwa tamɔ fala ni ehiii tsamɔ.—1 Timoteo 4:1-3; 2 Timoteo 2:16-18.
Nɛkɛ ‘mlakwamɔ gbɔmɔ’ nɛɛ nifeemɔi miiya nɔ waa ni ebaaa shi. Atsɛ Church of England loo Anglikan osɔfonukpa ko wiemɔi asɛɛ, yɛ amaniɛbɔɔ ko ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ “sɔlemɔ ko ni yɔɔ bɔlɛnamɔ kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ mli haomɔ mli” lɛ he lɛ akɛ ewie akɛ: “Atswa susumɔi ni akɛba, ni miibi ni osɔfoi kɛ amɛhe akawo bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ sɛɛ lɛ mli lɛ afɔ̃ kwraa. Afee hii ni ale akɛ amɛkɛ hii naa bɔlɛ lɛ osɔfoi. Amɛha ekpakpa etsɔ efɔŋ, ni efɔŋ etsɔ ekpakpa.”—The Sunday Times Magazine, London, November 22, 1992.
Ŋmaa kɛ Jwɛi
Yesu Kristo diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ anɔkwa Kristojamɔ baaje shihilɛ mli ni anaŋ kwraa yɛ be ko mli. Ewie akɛ Kristofoi asafo lɛ shishitoo tamɔ nuu ko ni yadu dumɔwui kpakpai yɛ ebɔɔ mli. Shi, Yesu kɛɛ, “ehenyɛlɔ ko ba ebadu jwɛi efutu ŋmaa lɛ.” Beni etsuji lɛ bi lɛ akɛ ani amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛfamɔ jwɛi lɛ kɛjɛ mli lo lɛ, abɔɔtsɛ lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Dabi, ekolɛ aleee nɔ jwɛi lɛ faamɔ mli lɛ, nyɛaafamɔ ŋmaa lɛ hu nyɛfutu.” Be enyiɛ nɛkɛ ŋmaa kɛ jwɛi ni efutu nɛɛ baakã he ahi shi kɛyashi? Abɔɔtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛhaa enyɔ lɛ fɛɛ akwɛ̃a kɛyashia ŋmaakpamɔ be lɛ.”—Mateo 13:25, 29, 30.
Amale Kristofoi baaya nɔ amɛkwɛ̃ yɛ anɔkwa Kristofoi amasɛi aahu kɛyashi be ni “ŋmaakpamɔ,” loo mligbalamɔ be lɛ aaashɛ yɛ “jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:20) Satan Abonsam kɛ hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ tsu nii ni ekɛto amale Kristofoi asafo ni efite, ni mli egbala shishi. (Mateo 13:36-39) Amɛwo yibii ni ji anɔkwa Kristojamɔ henɔ gbonyo ko ni yɔɔ hiɛgbele. (2 Korintobii 11:3, 13-15; Kolosebii 2:8) Beni sɔlemɔ lɛ mli gbalaa yɛ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ, etee nɔ ewa waa akɛ aaayoo mɛi ni ji anɔkwa Kristofoi lɛ.
Mligbalamɔi Heei
Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, taakɛ The Testing of the Churches—1932-1982 wolo lɛ tsɔɔ lɛ, “[k]ui heei eba, titri lɛ mumɔŋ sɔlemɔi akuu, ni maa mɔ diɛŋtsɛ hemɔkɛyeli kɛ niiashikpamɔ nɔ mi.” Miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi naa nɛkɛ mɛi ni kɛɛ afɔ amɛ ehee, loo mumɔŋ sɔlemɔ kui nɛɛ akɛ okadii ni tsɔɔ mumɔŋ hewalɛnamɔ ekoŋŋ moŋ fe kui heei ni amɛji. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nɛkɛ jamɔi nɛɛ asɛɛkuu kɛbaa ekoŋŋ nɛɛ eko ba Northern Ireland yɛ 1850 afii lɛ amli. Eha mɛi ná gbɛkpamɔi wuji. Amaniɛbɔɔ ko wie “nyɛmimɛi ekomefeemɔ he . . . yɛ Presbyterian, Wesley, kɛ Jamɔi ni Hiɛ Amɛhe lɛ osɔfoi ateŋ,” ni ekɛɛ akɛ “daa gbi lɛ, akɛ amaniɛbɔi heei baa ni miitsɔɔ mumɔ nɔwomɔ, wɔɔ, ninaai, lamɔi kɛ naakpɛɛ nii.”—Religious Revivals.
Mɛi pii naa nɛkɛ kpojiemɔi ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ akɛ odaseyeli ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nitsumɔ ni ekɛmiitsĩɛ esɔlemɔ lɛ hiɛ. Mɔ ko wie yɛ he akɛ: “Yɛ shishinumɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ naa lɛ, Nyɔŋmɔ sɔlemɔ lɛ yɛ nɛkɛ kpokpai ni atsĩɛ hiɛ ekoŋŋ nɛɛ amli.” Shi kɛlɛ, eyɛ amli akɛ anya nɛkɛ hiɛtsĩɛmɔ ekoŋŋ nɛɛ he waa akɛ “yinɔ ko ni yɔɔ nyam, ni eko bako nakai da yɛ Ulster maŋ lɛ jamɔ he yinɔsane mli” moŋ, shi no kɛ hiɛtsĩɛmɔi krokomɛi ni tamɔ no, kɛ jamɔ mli ekomefeemɔ bako mɛi ni kɛɔ akɛ asaa afɔ amɛ ehee yɛ mumɔŋ lɛ ateŋ.
Mɛi ni tamɔ nɛkɛ baakɛɛ akɛ amɛfee ekome yɛ shishijee nibii ni he hiaa lɛ amli. Shi naajiemɔ ni Kristendombii ni eshwɛ lɛ hu kɛhaa nɔŋŋ nɛ, ni amɛkɛɔ akɛ “nɔ ni feɔ Kristofoi ekome lɛ he miihia waa lolo fe nibii ni haa amɛmli gbalaa lolo lɛ.” (The Church and Unity) Kristendom kɛɔ akɛ: “Shishijee ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ, kɛ agbɛnɛ yɛ wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi ateŋ lɛ shishifa yɛ wɔbaptisimɔ yɛ Kristo mli lɛ mli.” (Christians in Communion) Shi, ní aaakɛɛ akɛ mligbalamɔi lɛ ahe ehiaaa, yɛ hemɔkɛyeli kome ni amɛyɔɔ yɛ Yesu mli lɛ hewɔ lɛ, tamɔ ni aakɛɛ akɛ kansa he bɛ oshara, shii abɔ ni otsui yɔɔ hewalɛ lɛ.
Shihilɛ diɛŋtsɛ ni eba ji akɛ, nɛkɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔ kui nɛɛ eha yiŋfutumɔ lɛ mli ewo wu, ni ekɛ mumɔŋ basabasa feemɔ eba beni tsɔɔlɔi ni kɔneɔ mɛi ayiŋ lɛ buaa sɛɛnyiɛlɔi anaa amɛhaa amɛhe lɛ. Jim Jones kɛ David Koresh ji mumɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni laka mɛi akpei abɔ lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii heei fe fɛɛ. (Mateo 15:14) Baptist osɔfo ko ji Ku Klux Klan kuu lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ ko. Ekɛ jamɔ mli hiɛtsĩɛmɔ ko fataa wiemɔi ni ewieɔ akɛ mɛi yɛji anɔ kwɔlɔ lɛ he, ni ekɛɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ “baana hewalɛ ni ji ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ, ni abaaha amɛ Mɔ ni gbo yɛ Kalvary [Yesu Kristo] ekaa lɛ eko.”
Shi nɔ ni akɛɛ eji naakpɛɛ nii, ni ji hewalɛ nitsumɔi, kɛ okadii ni afeɔ yɛ Yesu gbɛi amli lɛ hu? Kaimɔ Yesu Kristo kɔkɔbɔɔ ni mli wa waa ni ekɛha akɛ, jeee mɛi ni kɛɔ akɛ “Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ” lɛ kɛkɛ baana enɔkpɛlɛmɔ, shi moŋ, ‘mɛi ni feɔ e-Tsɛ suɔmɔnaa nii lɛ.’ Mɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni amɛleee e-Tsɛ gbɛi, Yehowa lɛ po. Yesu bɔ kɔkɔ yɛ mɛi ni ‘baafamɔ daimonioi yɛ egbɛi amli, ni amɛaatsu naakpɛɛ nitsumɔi yɛ nɛkɛ gbɛi nɛɛ amli,’ ni kɛlɛ amɛaafee ‘mɛi ni tsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ’ lɛ ahe.—Mateo 7:21-23.
“Nyɛjea Emli, Mimaŋ”
Mɛɛ gbɛkpamɔ yɔɔ kɛha Kristendom ni he yeɔ lɛ? Nɔ ni ehiii kwraa. Belɛ, ani esa akɛ wɔkɛ Katolik osɔfo nukpa Butler ŋaa ni ewo, akɛ “wɔfata [sɔlemɔ lɛ] he, ni shishashaomɔ ko bɛ mli, ni wɔkɛ wɔyelikɛbuamɔ aha ‘ehetsemɔ’ ni yaa nɔ daa kɛjɛɔ emli bii lɛ amli” lɛ atsu nii? Dabi! Kristendom ni mli egbala ni kɛ ekomefeemɔ baaa lɛ yi naŋ wala. (Marko 3:24, 25) Eji jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli ni atsɛɔ lɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ fã. (Kpojiemɔ 18:2, 3) Nɛkɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ni eye la yi sɔ nɛɛ kɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ hiɛkpatamɔ baakpe.
Biblia lɛ wooo ŋaa ni anɔkwa Kristofoi ahi nɛkɛ jamɔ gbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli ni amɛka akɛ amɛaajɛ emli gbɛ amɛtsake lɛ. Shi moŋ, ewoɔ ŋaa akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko. Ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔ̃ɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.”—Kpojiemɔ 18:4, 5.
‘Aje emli’ kɛya nɛgbɛ? Kaimɔ akɛ, Yesu wo shi akɛ, abaabua anɔkwa Kristofoi anaa yɛ nikpamɔ be lɛ mli, ni afee amɛ ekome ekoŋŋ awo jeŋ muu fɛɛ ekomefeemɔ mli. Gbalɔ Mika hu gba naabuamɔ ekoŋŋ ni tamɔ nɛkɛ efɔ shi kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Maŋɔ amɛ mato he kome, tamɔ tooi ni yɔɔ tsu mli.” (Mika 2:12) Ani enɛ eba mli?
Hɛɛ! Amrɔ nɛɛ aabua anɔkwa Kristofoi anaa aawo nyɛmifeemɔ ni efee ekome mli yɛ jeŋ fɛɛ. Namɛi ni? Amɛji Yehowa Odasefoi Kristofoi asafo, ni kɛ ekomefeemɔ jajeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ yɛ shikpɔji 231 nɔ lɛ. Amɛkpoo Kristendom tsɔɔmɔi ni kɛ mligbalamɔ baa lɛ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaja Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ naa.—Yohane 8:31, 32; 17:17.
Wɔkɛ miishɛɛ miifɔ bo nine ni okɛ amɛ agba sane. Kɛ obaasumɔ ni ole Yehowa Odasefoi ahe saji babaoo lɛ, no lɛ taomɔ amɛ yɛ maŋ nɔ he ni oyɔɔ lɛ, aloo kɛtsɔ adrɛs ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafa 2 lɛ mli nɔ ni sa nɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
“Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ”