Nyɛŋɔa Nyɔŋmɔ Gbalɔi lɛ akɛ Nɔkwɛmɔ Nɔ
“Minyɛmimɛi, nyɛŋɔa efɔŋ mli amanehulu ni gbalɔi ni wie yɛ Yehowa gbɛi amli lɛ na lɛ kɛ amɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ.”—YAKOBO 5:10, NW.
1. Mɛni yeɔ buaa Yehowa webii ni amɛmii shɛɔ amɛhe yɛ be mli ni awaa amɛyi po lɛ?
YEHOWA tsuji jieɔ miishɛɛ kpo yɛ awerɛho shihilɛ ni egbɛ eshwa jeŋ fɛɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ fɛɛ sɛɛ. Nakai enɛ ji ejaakɛ amɛle akɛ amɛmiisa Nyɔŋmɔ hiɛ. Yehowa Odasefoi ŋmɛɔ amɛtsui shi hu yɛ yiwaa kɛ shitee-kɛ-woo ni akɛbaa amɛmaŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ shishi ejaakɛ amɛyɔse akɛ amɛmiina amanehulu yɛ jalɛ hewɔ. Yesu Kristo kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Ajɔɔ nyɛ, kɛji ajɛ nyɛ ni awa nyɛ yi ni amale awie nyɛhe efɔŋ-fɛɛ-efɔŋ yɛ mihewɔ lɛ. Nyɛnyaa ni nyɛmli afilia nyɛ; shi nyɛ nyɔmɔwoo fa yɛ ŋwɛi; ejaakɛ nakai amɛwa gbalɔi ni tsɔ nyɛhiɛ lɛ ayi.” (Mateo 5:10-12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, be fɛɛ be ni Nyɔŋmɔ tsuji kɛ amɛhemɔkɛyeli he kaai aaakpe lɛ, amɛbuɔ enɛɛmɛi akɛ miishɛɛ.—Yakobo 1:2, 3.
2. Taakɛ Yakobo 5:10 tsɔɔ lɛ, mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi?
2 Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Minyɛmimɛi, nyɛŋɔa efɔŋ mli amanehulu ni gbalɔi ni wie yɛ Yehowa gbɛi amli lɛ na lɛ kɛ amɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ.” (Yakobo 5:10, NW) W. F. Arndt kɛ F. W. Gingrich tsɔɔ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “nɔkwɛmɔ nɔ” (hy·poʹdeig·ma) lɛ mli akɛ “okadi, henɔ, nɔkwɛmɔ nɔ, kɛ shishinumɔ kpakpa akɛ nɔ ko ni feɔ loo esa akɛ ekanya mɔ koni akase no.” Taakɛ atsɔɔ yɛ Yohane 13:15 lɛ, “enɛ fe nɔkwɛmɔ nɔ ko kɛkɛ. Eji shishijee nɔkwɛmɔ nɔ diɛŋtsɛ.” (Theological Dictionary of the New Testament) No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji lɛ baanyɛ aŋɔ egbalɔi anɔkwafoi lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ yɛ ‘efɔŋ mli amanehulu ni amɛnaa’ kɛ ‘tsuishiŋmɛɛ’ mli. Mɛni hu wɔbaanyɛ wɔyoo kɛ wɔkase amɛshihilɛ gbɛ lɛ? Ni enɛ aaanyɛ aye abua wɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Amɛna Amanehulu
3, 4. Te gbalɔ Amos fee enii yɛ shitee-kɛ-woo ni Amazia kɛba enɔ lɛ shishi eha tɛŋŋ?
3 Yehowa gbalɔi lɛ naa amanehulu loo afeɔ amɛ niseniianii yɛ bei pii amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B. lɛ, osɔfo Amazia, tsinabi jalɔ lɛ kɛ yiwaa te shi wo gbalɔ Amos. Amazia male akɛ Amos etee Yerobeam II yinɔ apam, yɛ egbalɛ akɛ maŋtsɛ lɛ baagbo yɛ klante naa ni akɛ Israel baaya nomŋɔɔ mli lɛ hewɔ. Amazia kɛ heguɔgbee kɛɛ Amos akɛ: “Ninalɔ, joo foi ni oya Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ, ni oyaye aboloo yɛ jɛi ni ogba yɛ jɛi! Shi Betel nɛɛ, kaaka he oogba yɛ biɛ dɔŋŋ; ejaakɛ maŋtsɛ lɛ he krɔŋkrɔŋ ni, ni asaŋ maŋtsɛ we ni.” Akɛni ejɛmɔ wiemɔi lɛ ejeee enijiaŋ wui hewɔ lɛ, Amos ha hetoo akɛ: “Jeee gbalɔ ji mi, ni asaŋ hu jeee gbalɔ bi ji mi; shi moŋ tsinakwɛlɔ ji mi kɛ mɔ ni saa sikamore tsei ahe. Ni Yehowa yakpala mi kɛjɛ tooi lɛ asɛɛ, ni Yehowa lɛ nɔŋŋ kɛɛ mi akɛ, ‘Yaa, ni oyagba otsɔɔ mimaŋ Israel.’ ”—Amos 7:10-15.
4 Yehowa mumɔ lɛ wo Amos hewalɛ koni ekɛ ekãa agba. Bo lɛ susumɔ bɔ ni Amazia fee enii yɛ Amos wiemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ he okwɛ: “Bo Yehowa wiemɔ toi, ‘Ani ookɛɛ akɛ: “Kaagba oshi Israel, ni kaaha wiemɔ ko miijɛ onaa kɛmiishi Isak we lɛ”? No hewɔ lɛ, bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: “Oŋa aaatsɔ ajwamaŋ yɛ maŋ lɛ mli. Ni obihii kɛ obiyei lɛ aaanyɔnyɔi yɛ klante naa. Ni oshikpɔŋ lɛ, akɛ susumɔ kpaa aaaja mli. Ni bo diɛŋtsɛ lɛ, oooyagbo yɛ shikpɔŋ ko ni he tseee nɔ; ni Israel lɛ, nom kɛ̃ aaaŋɔ amɛ kɛaajɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ kɛaatee.” ’ ” Nakai gbalɛ lɛ ba mli anɔkwale. (Amos 7:16, 17, NW) Kwɛ bɔ ni Amazia hemɔkɛyeli kwalɔ lɛ tsui aaafa aha!
5. Mɛni ni je amɛhe abaanyɛ atsɔɔ yɛ shihilɛ mli ni Yehowa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuji lɛ yɔɔ mli lɛ kɛ gbalɔ Amos nɔ lɛ he?
5 Enɛ tamɔ Yehowa webii ashihilɛ ŋmɛnɛ. Wɔnaa amanehulu akɛ mɛi ni miijaje Nyɔŋmɔ shɛɛ saji lɛ, ni mɛi pii gbeɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he guɔ. Lɛlɛŋ, hegbɛ ni wɔkɛshiɛɔ lɛ jɛɛɛ osɔfoi anikasemɔ he. Shi moŋ, Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kanyaa wɔ koni wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Wɔtsakeee Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ ni wɔbaaa sane lɛ shi hu. Shi moŋ, taakɛ Amos ji lɛ, wɔkɛ toiboo jajeɔ wɔtsɔɔ ni bɔ ni mɛi ni boɔ toi lɛ feɔ amɛnii yɛ he lɛ kɔɔɔ he eko.—2 Korintobii 2:15-17.
Amɛto Amɛtsui Shi
6, 7. (a) Mɛni ji su ni ajie lɛ kpo yɛ Yesaia gbalɛ be lɛ mli? (b) Yehowa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuji lɛ feɔ amɛnii tamɔ Yesaia yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ to amɛtsui shi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesaia ni sɔmɔ akɛ Yehowa gbalɔ yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ jie tsuishitoo kpo. Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Yaa, ni oyakɛɛ maŋ nɛɛ akɛ: Nyɛnua, shi nyɛkanaa shishi, ni nyɛnaa, shi nyɛkayooa sɛɛ! Ha nɛkɛ maŋ nɛɛ tsui akpilim, ni oha amɛtoii awa, ni oshwila amɛhiŋmɛii, koni amɛkana kɛ amɛhiŋmɛii, ni amɛkanu kɛ amɛtoii, ni amɛtsui hu akana shishi ni amɛkakpale, ni atsa amɛ!” (Yesaia 6:9, 10) Gbɔmɛi lɛ fee amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. Shi ani enɛ ha Yesaia kpa shiɛmɔ? Dabi. Nɔ ni efee moŋ ji tsuishitoo kɛ ekãa ni ekɛjaje Yehowa kɔkɔbɔɔ shɛɛ saji lɛ. Bɔ ni ato Nyɔŋmɔ wiemɔi ni yɔɔ Hebri mli ni atsɛ yisɛɛ bianɛ lɛ anaa lɛ tsɔɔ ‘be kakadaŋŋ mli ni’ gbalɔi lɛ tee nɔ amɛjaje, kɛ bɔ ni gbɔmɛi lɛ ‘nu aahu.’—Gesenius Hebrew Grammar.
7 Ŋmɛnɛ, mɛi pii feɔ amɛnii yɛ sanekpakpa lɛ he tamɔ bɔ pɛ ni gbɔmɛi fee amɛnii yɛ Yehowa wiemɔi ni Yesaia jaje lɛ he lɛ. Shi taakɛ nakai gbalɔ anɔkwafo lɛ fee lɛ, wɔtiɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ mli ‘aahu.’ Wɔkɛ ekaa kɛ tsuishitoo kɛ hekãmɔ feɔ nakai ejaakɛ enɛ ji Yehowa suɔmɔnaa nii.
“Nakai Pɛpɛɛpɛ Amɛfee”
8, 9. Yehowa gbalɔ Mose ji nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
8 Gbalɔ Mose fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ tsuishitoo kɛ toiboo mli. Ehala akɛ ekɛ Israelbii ni etsɔmɔ nyɔji lɛ aaahi shi, shi esa akɛ ekɛ tsuishitoo amɛ amɛkpɔmɔ be lɛ. Ekɛ afii 40 hi Midian kɛyashi be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ lɛ tsu nii koni enyiɛ Israel hiɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli. Beni Mose kɛ enyɛmi nuu Aaron yapue yɛ Mizraim nɔyelɔ lɛ hiɛ lɛ, amɛkɛ toiboo wie ni amɛfee nɔ ni Nyɔŋmɔ efa amɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “nakai pɛpɛɛpɛ amɛfee.”—2 Mose 7:1-6; Hebribii 11:24-29, NW.
9 Mose kɛ tsuishitoo ŋmɛ etsui shi yɛ Israel afii 40 nyiɛmɔ ni wa yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ mli. Ekɛ toiboo nyiɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ yɛ Israel kpeebuu lɛ maa kɛ nibii krokomɛi ni akɛtsu nii yɛ Yehowa jamɔ mli lɛ afeemɔ mli. Bɔ ni gbalɔ lɛ nyiɛ Nyɔŋmɔ famɔi asɛɛ kpaakpa ha hewɔ lɛ wɔkaneɔ akɛ: “Ni Mose tee nɔ efee bɔ ni Yehowa efa lɛ lɛ fɛɛ. Nakai pɛpɛɛpɛ efee.” (2 Mose 40:16, NW) Yɛ wɔ sɔɔmɔ lɛ he nitsumɔ kɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔkaia Mose toiboo lɛ ni wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii ‘koni wɔfee toiboo wɔha mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ wɔteŋ lɛ.’—Hebribii 13:17.
Amɛna Jwɛŋmɔ Kpakpa
10, 11. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ gbalɔ Hoshea hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa mli yɛ be mli ni wɔyaa gbɔmɛi ni yɔɔ wɔ shikpɔŋkukuji lɛ amli lɛ aŋɔɔ lɛ?
10 Ehe miihia ni gbalɔi lɛ ana jwɛŋmɔ kpakpa yɛ be mli ni amɛkɛ kojomɔ shɛɛ saji kɛ gbalɛi ni tsɔɔ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha anɔkwafoi ni amɛgbɛ amɛshwa Israel fɛɛ lɛ haa lɛ. Enɛ fee anɔkwale yɛ Hoshea, ni fee gbalɔ aahu aaafee afii 59 lɛ he. Ekɛ jwɛŋmɔ kpakpa tee nɔ ejaje Yehowa shɛɛ saji lɛ ni ekɛ egbalɛ wolo lɛ ba naagbee kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ: “Namɔ ji nilelɔ ni aaana enɛɛmɛi ashishi, loo ŋaalɔ ni aaale? Ejaakɛ Yehowa gbɛ̀i lɛ ja trɔmɔɔ, ni jalɔi nyiɛɔ nɔ; shi mlatɔlɔi aaagbee shi yɛ nɔ.” (Hoshea 14:10) Bei abɔ ni Yehowa ŋmɛɔ gbɛ koni wɔye odase nɛɛ, nyɛhaa wɔnaa jwɛŋmɔ kpakpa ni wɔya nɔ wɔtao mɛi ni kɛ nilee baakpɛlɛ Nyɔŋmɔ duromɔ nɔ lɛ.
11 Kɛ wɔɔnyɛ ‘wɔtao mɛi ni sa’ lɛ, belɛ ebiɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa asusu saji ahe. (Mateo 10:11) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ wɔŋmɛ wɔsamfei abɛku lɛ, wɔbaanyɛ wɔku wɔsɛɛ ni wɔyatao yɛ wɔtsɔmɔ hei lɛ. Kɛ wɔfee enɛ shii abɔ lɛ, no dani wɔɔna. Nyɛhaa wɔŋmɛa wɔtsui shi nakai nɔŋŋ ni wɔkã mɛi ni tamɔ tooi lɛ ataomɔ he. Mɛɛ miishɛɛ wɔnaa nɛkɛ beni amɛhere sanekpakpa lɛ nɔ yɛ shikpɔŋkuku ni afɔɔ mli nitsumɔ mli lɛ! Ni kwɛ bɔ ni wɔmli filiɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ miijɔɔ wɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ tsutsu shikpɔji ni naatsii tsĩɔ̃ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ lɛ anɔ lɛ!—Galatabii 6:10.
Hewalɛwoo Jɛɛhei
12. Mɛɛ Yoel gbalɛ naa emlibaa yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Yehowa gbalɔi lɛ awiemɔi baanyɛ awo wɔ hewalɛ waa yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Yoel gbalɛ lɛ he. Kojomɔ shɛɛ saji ni akɛshiɔ Israelbii ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ kɛ mɛi krokomɛi yɛ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B. lɛ mli yɔɔ mli. Ni kɛlɛ, akɛ mumɔ tsirɛ Yoel koni egba akɛ: “Ni aaaba mli akɛ . . . [mi Yehowa] mafɔse mi-mimumɔ lɛ mashwie heloo fɛɛ nɔ, ni nyɛbihii kɛ nyɛbiyei lɛ aaagba, ni nyɛnukpai lɛ aaala lamɔi, ni nyɛbalahii lɛ aaana ninaai; ni asaŋ tsuji hii kɛ tsuji yei lɛ hu, mafɔse mi-Mumɔ lɛ mashwie amɛnɔ yɛ nakai gbii lɛ amli.” (Yoel 3:1, 2) Enɛ ba mli anɔkwale yɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe kɛjɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. kɛyaa. Ni mɛɛ gbalɛ mlibaa ni da waa wɔnaa yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli nɛkɛ! Ŋmɛnɛ, wɔyɛ akpekpei abɔ ni ‘gbaa,’ loo amɛjajeɔ Yehowa shɛɛ saji lɛ—ni amɛteŋ mɛi fe 600,000 yɛ be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli.
13, 14. Mɛni baanyɛ aye abua obalahii kɛ obalayei Kristofoi koni amɛna miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?
13 Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ ateŋ mɛi pii ji obalahii kɛ obalayei bibii. Ebɛ mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛkɛ mɛi ni edara lɛ aaawie Biblia lɛ he. Yɛ bei komɛi amli lɛ akɛɔ nɛkɛ Yehowa tsuji obalahii kɛ obalayei bibii nɛɛ akɛ: ‘Nyɛkɛ nɛkɛ shiɛmɔ nɛɛ miifite nyɛbe,’ kɛ ‘esa akɛ kulɛ nyɛmiitsu nɔ kroko moŋ.’ Obalahii kɛ obalayei bibii ni ji Yehowa Odasefoi ni kɛ ŋaalee tsuɔ nii lɛ baanyɛ aha hetoo akɛ eedɔ amɛ akɛ mɔ lɛ nuɔ he nakai. Sanekpakpa lɛ he shiɛlɔ obalanyo ko naa akɛ kɛ ekɛ sane nɛɛ fata he lɛ eyeɔ ebuaa: “Minuɔ he diɛŋtsɛ akɛ gbɔmɛi ni amɛdara tamɔ bo ni mikɛ amɛ wieɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa mi, ni minaa he miishɛɛ.” Kaimɔ akɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ jeee be fitemɔ. Oshara eba gbɔmɛi awala he. Nyɔŋmɔ tsɔ Yoel nɔ ejaje ekoŋŋ akɛ: “Ni aaaba mli akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni aaatsɛ Yehowa gbɛi anɔ lɛ, aaahere eyiwala.”—Yoel 3:5.
14 Gbekɛbii ni fataa amɛ fɔlɔi ahe yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ sumɔɔ ni amɛ fɔlɔi aye abua amɛ yɛ otii ni amɛkɛaamamɔ shi amɛha amɛhe lɛ mli. Gbekɛbii nɛɛ yaa amɛhiɛ fiofio kɛjɛɔ ŋmalɛ kome kanemɔ mli kɛyaa amɛ hiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ mlitsɔɔmɔ kɛ woji ni sa ni amɛkɛhaa mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ mli. Yɛ be mli ni amɛnaa amɛ diɛŋtsɛ amɛ nɔyaa kɛ Yehowa jɔɔmɔ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi bibii lɛ naa miishɛɛ babaoo yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli.—Lala 110:3; 148:12, 13.
Ekãa kɛ Su ni Akɛmɛɔ
15. Ezekiel nɔkwɛmɔ nɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni ekanya ekaa ni wɔyɔɔ kɛha Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa hu yɛ ekãa kɛ mɛ ni amɛɔ su fɛɛ ni amɛjie lɛ kpo lɛ mli—sui ni he hiaa wɔ yɛ wɔ sɔɔmɔ lɛ mli ŋmɛnɛ. Beni wɔkase anɔkwale lɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ hewalɛ ko ni tsirɛɔ wɔ koni wɔkɛ ekãa awie te shi yɛ wɔmli. Shi kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ afii komɛi eho, ni wɔkɛ odaseyeli etsu wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii shii abɔ. Ekolɛ gbɔmɛi fioo ko pɛ kpɛlɛɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ bianɛ. Ani enɛ eba ekãa ni wɔyɔɔ lɛ shi? Kɛji nakai ni lɛ, susumɔ gbalɔ Ezekiel, ni egbɛ́i lɛ shishi ji “Nyɔŋmɔ Wajeɔ” lɛ he. Eyɛ mli akɛ Ezekiel kɛ gbɔmɛi ni tsui wa kpe yɛ blema Israel moŋ, shi Nyɔŋmɔ wo lɛ hewalɛ ni eha ehiɛnaa wa fe tswɛrɛbo tɛ yɛ okadi gbɛ nɔ. No hewɔ lɛ Ezekiel nyɛ etsu esɔɔmɔ lɛ he nii afii pii, gbɔmɛi lɛ bo toi jio amɛbooo toi jio. Enɔkwɛmɔ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔfee nakai nɔŋŋ, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni etee ekaa shi yɛ wɔmli kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.—Ezekiel 3:8, 9; 2 Timoteo 4:5.
16. Mɛɛ su ni Mika jie lɛ kpo esa akɛ wɔna?
16 Mɔ ni etsuishitoo sa kadimɔ ji Mika, ni gba yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ. Eŋma akɛ: “Shi mi lɛ, makwɛ Yehowa gbɛ, mamɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ; mi-Nyɔŋmɔ lɛ aaabo mi toi!” (Mika 7:7) Mika hekɛnɔfɔɔ damɔ ehemɔkɛyeli ni wa lɛ nɔ. Taakɛ gbalɔ Yesaia ji lɛ, Mika le akɛ nɔ ni Yehowa ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ, E-baafee hu. Wɔ hu wɔle enɛ. (Yesaia 55:11) No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔnaa su ni tsɔɔ akɛ wɔmiimɛ Nyɔŋmɔ shiwooi lɛ amlibaa. Ni nyɛhaa wɔkɛ ekãa ashiɛa sanekpakpa lɛ, yɛ hei ni miishɛɛ fioo ko pɛ mɛi jieɔ lɛ kpo yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he lɛ po.—Tito 2:14; Yakobo 5:7-10.
Tsuishitoo ni Wɔɔjie lɛ Kpo Ŋmɛnɛ
17, 18. Mɛɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔkwɛmɔ nii baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjie tsuishitoo kpo?
17 Yehowa gbalɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ tsuishitoo tee nɔ yɛ amɛ nitsumɔ lɛ mli afii pii shi amɛnaaa amɛgbalɛi lɛ amlibaa. Ni kɛlɛ, tsuishitoo ni amɛkɛka he, yɛ be mli ni amɛnaa piŋmɔ mli amanehulu yɛ bei komɛi amli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyooɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu wɔsɔɔmɔ lɛ he nii wɔgbe naa. Anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu ni hi shi yɛ afii ohai 20 lɛ shishijee afii lɛ amli lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ hu he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ. Eyɛ mli akɛ amɛŋwɛi hiɛnɔkamɔi lɛ baaa mli oya taakɛ amɛkpa gbɛ lɛ moŋ, shi amɛhaaa nijiaŋwujee yɛ nɔ ko ni tamɔ nɔ ni eekpe sɛɛ lɛ he lɛ aha ekãa ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ ni ejie lɛ kpo etsɔɔ amɛ lɛ nɔ agbɔ.
18 Nɛkɛ Kristofoi nɛɛ ateŋ mɛi pii ja Buu-Mɔɔ lɛ kɛ wolo ni fata he, Awake! (ni tsutsu lɛ atsɛɔ lɛ The Golden Age kɛ sɛɛ mli lɛ Consolation) lɛ daa, afii babaoo. Amɛkɛ ekãa ja woji ni sɛɛnamɔ yɔɔ he nɛɛ amɛha mɛi yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ amɛshiai amli yɛ nɔ ni wɔtsɛɔ no ŋmɛnɛ akɛ woji tɛtrɛbii agbɛ lɛ nɔ. Mɛi ni hoɔ yɛ gbɛjegbɛi anɔ ni naa nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli ni miiye odase yɛ gbɛjegbɛi anɔ, ni gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ naa lɛ baashwe lɛ waa. Mɛɛ odase eye nɛkɛ yɛ afii pii ni ekɛsɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ mli, taakɛ mɛi ni hiɛ sɔɔ nii ni na emaŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ wie yɛ ehe lɛ! Akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ, ani okɛ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ miiha mɛi ni okɛ amɛ kpeɔ yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ daa?
19. Mɛɛ hewalɛwoo Hebribii 6:10-12 kɛhaa wɔ?
19 Agbɛnɛ hu susumɔ nyɛmimɛi hii ni sɔmɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlibii lɛ atsuishitoo kɛ sɔɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ he okwɛ. Amɛteŋ mɛi pii ebote amɛ wala shihilɛ mli afii nyɔŋmai kpaanyɔ loo nɛɛhu mli, shi amɛka he amɛji Maŋtsɛyeli jajelɔi ni kɛ ekãa kwɛɔ nitsumɔi ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ anɔ. (Hebribii 13:7) Ni mɛi ni amɛdara yɛ afii amli ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ kɛ mɛi ni yɔɔ “tooi krokomɛi” lɛ po ateŋ ni miigbɔlɔ yɛ afii amli lɛ hu? (Yohane 10:16) Amɛbaanyɛ amɛna nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa amɛnitsumɔ kɛ suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ egbɛi lɛ nɔ. Yehowa Odasefoi ni amɛdara yɛ afii amli nɛɛ ateŋ mɛi pii kɛ obalahii kɛ obalayei nanemɛi heyelilɔi lɛ yaa nɔ amɛfeɔ nɔ ni amɛaanyɛ, amɛjieɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo kpo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. (Hebribii 6:10-12) Kɛkɛ lɛ, kɛ́ kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ, taakɛ ebaaba yɛ blema gbalɔi lɛ agbɛfaŋ, loo kɛtsɔ yibaamɔ kɛmiitsɔ “amanehulu kpeteŋkpele” ni baa lɛ mli hu nɔ lɛ, amɛnine baashɛ nyɔmɔwoo ni nɔ bɛ ni ji naanɔ wala nɔ.—Mateo 24:21.
20. (a) Mɛni okase kɛjɛ gbalɔi lɛ ‘anɔkwɛmɔ nɔ’ lɛ mli? (b) Tsuishitoo ni tamɔ gbalɔi lɛ anɔ̃ baanyɛ aye abua wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa po Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ eshi kɛha wɔ nɛkɛ! Akɛni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ piŋmɔ mli, amɛto amɛtsui shi, ni amɛjie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui krokomɛi hu kpo hewɔ lɛ, amɛna hegbɛ akɛ amɛaawie yɛ Yehowa gbɛi amli. Akɛ eŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Odasefoi lɛ, nyɛhaa wɔtamɔa amɛ ni wɔtswa wɔfai shi shiŋŋ tamɔ gbalɔ Habakuk, ni jaje akɛ: “Madamɔ mibuuhe lɛ, ni mayadamɔ mɔɔ yiteŋ, ni makwɛ ni mana nɔ ni [Nyɔŋmɔ] [baa]kɛɛ mi.” (Habakuk 2:1) Nyɛhaa wɔnaa faishitswaa ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ be mli ni wɔtoɔ wɔtsui shi ni wɔkɛ miishɛɛ yaa nɔ wɔjajeɔ Yehowa, wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ gbɛi ni nɔ bɛ lɛ!—Nehemia 8:10; Romabii 10:10.
Ani Onu Saji Otii Nɛɛ Ashishi?
◻ Mɛɛ ekaafeemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ gbalɔ Amos fee efɔ shi?
◻ Gbalɔ Mose ji nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
◻ Yehowa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Odasefoi lɛ baanyɛ afee amɛnii tamɔ Amos kɛ Yesaia yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni sɔɔlɔi Kristofoi baanyɛ akase kɛjɛ Hoshea kɛ Yoel jeŋba loo subaŋ mli?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔna Ezekiel kɛ Mika nɔkwɛmɔ nii lɛ ahe sɛɛ yɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Yɛ Amazia shitee-kɛ-woo ni naa wa waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa mumɔ lɛ wo Amos hewalɛ koni ekɛ ekaa agba
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ eto okadi kpakpa amɛfɔ shi kɛtsɔ tsuishitoo ni amɛkɛtsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ nɔ