Hii Shi yɛ ‘Abobaa Maŋ’ lɛ Mli ni Oyi Ana Wala!
“Esa akɛ ehi ebobaa maŋ lɛ mli kɛyashi osɔfonukpa lɛ aaagbo.”—4 MOSE 35:28.
1. Namɔ ji lá he Oweletɔlɔ lɛ, ni mɛni etsɛŋ ni ebaatsu?
YEHOWA lá he Oweletɔlɔ, Yesu Kristo, miihe atɔ owele. Etsɛŋ ni Oweletɔlɔ nɛɛ kɛ eŋwɛibɔfoi ata lɛ fɛɛ baate shi awo mɛi fɛɛ ni eye lá yi sɔ̃ ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ. Hɛɛ, Yesu baatsu nii akɛ Nyɔŋmɔ Blafo yɛ ‘amanehulu kpeteŋkpele’ ni bɛŋkɛɔ oyayaayai lɛ mli. (Mateo 24:21, 22; Yesaia 26:21) Adesai nyɛŋ ajo lá yi sɔ ni amɛye lɛ naa foi.
2. Mɛni ji anɔkwa abobaa he kome pɛ lɛ, ni mɛɛ sanebimɔi ebiɔ ni aha hetoo?
2 Gbɛ ni yaa he ni yɔɔ shweshweeshwe ji ni onyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ nɔ, ni ojo foi kɛhere oyiwala! Kɛ ahe abobalɔ ko awo maŋ lɛ mli lɛ, esa akɛ ehi jɛmɛ, ejaakɛ jɛmɛ pɛ ji abobaa he diɛŋtsɛ. Shi ekolɛ obaasusu akɛ, ‘Akɛni wɔteŋ mɛi pii egbeko mɔ ko dã hewɔ lɛ, ani wɔye lá yi sɔ̃ lɛlɛŋ? Mɛni hewɔ Yesu ji lá he Oweletɔlɔ lɛ? Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ abobaa maŋ lɛ? Ani mɔ ko baanyɛ ashi jɛmɛ ni efee shweshweeshwe?’
Ani Wɔye Lá Yi Sɔ̃ Lɛlɛŋ?
3. Mɛɛ Mose Mla lɛ mli sane ko baaye abua wɔ ni wɔna akɛ gbɔmɛi akpekpei toi akpekpei abɔ eye lá yi sɔ̃ yɛ shikpɔŋ nɔ?
3 Mose Mla lɛ mli sane ko baaye abua wɔ ni wɔna akɛ shikpɔŋ nɔ gbɔmɛi akpekpei toi akpekpei abɔ eye lá yi sɔ̃. Nyɔŋmɔ kɛ lashishwiemɔ he gbɛnaa nii akɛ kuu, fɔ̃ Israelbii lɛ anɔ. Kɛ ana ni agbe mɔ ko, ni aleee gbɔmɔgbelɔ lɛ, esa akɛ kojolɔi asusu he ni ekã lɛ kɛ maji ni ebɔle jɛmɛ lɛ teŋ jɛkɛmɔ, ni ale maŋ ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. Bɔni afee ni ajie fɔyeli nɛɛ kɛya lɛ, esa akɛ maŋ ni ekolɛ amɛ amɛye lá yi sɔ̃ lɛ mli onukpai lɛ afo tsina obalayoo ni akɛtsuko nɔ ko dã lɛ sɛ̃ yɛ nujɔɔ ni ahuko ni aduko nɔ ko yɛ jɛmɛ da lɛ naa. Afeɔ enɛ yɛ Levi osɔfoi lɛ ahiɛ, ‘ejaakɛ Yehowa ehala amɛ ni amɛye awuiyeli saji.’ Maŋ lɛ mli onukpai lɛ fɔɔ amɛdɛ amɛshwieɔ tsina lɛ nɔ ni amɛkɛɔ akɛ: “Jeee wɔniji shwie nɛkɛ la nɛɛ shi, ni asaŋ wɔnaaa kɛ wɔhiŋmɛii. Oo, Yehowa, naa omaŋ Israel ni okpɔ̃ lɛ mɔbɔ, ni okabi mɔ ni eye bem lá shi yɛ omaŋ Israel dɛŋ.” (5 Mose 21:1-9) Yehowa Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ ni akɛ lá awo Israel shikpɔŋ lɛ nɔ muji aloo ni ewebii lɛ aye lá yi sɔ̃.
4. Mɛɛ lá yi sɔ̃yeli Babilon Kpeteŋkpele lɛ eye ni aŋma afɔ shi?
4 Hɛɛ, nɔ ko yɛ ni ji maŋ loo kuu lá yi sɔ̃yeli. Susumɔ lá yi sɔ babaoo ni ka Babilon Kpeteŋkpele, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Ejaakɛ Yehowa tsuji lɛ alá etɔ lɛ dãa! (Kpojiemɔ 17:5, 6; 18:24) Kristendom jamɔi lɛ kɛɔ akɛ amɛnyiɛ Toiŋjɔlɛ Lumɔ lɛ sɛɛ, shi tai, niseniianiifeemɔ yɛ jamɔ gbɛi amli, kɛ sɛŋmɔtso he tai ni akɛgbeɔ mɛi eha eye lá yi sɔ̃ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Yesaia 9:5; Yeremia 2: 34) Yɛ anɔkwale mli lɛ, lɛ titri esa akɛ akɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni gboi yɛ jeŋ tai enyɔ lɛ mli lɛ he fɔyeli afɔ enɔ. No hewɔ lɛ, mɛi ni diɔ apasa jamɔ sɛɛ kɛ agbɛnɛ mɛi ni fiɔ adesai atawuu sɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli hu lɛ eye lá yi sɔ̃ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.
5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi komɛi tamɔ Israel gbɔmɔgbelɔ ni enine eyakpa yɛ mɔ ko nɔ lɛ?
5 Gbɔmɛi komɛi eje gbɛ amɛgbe gbɔmɔ loo kɛtsɔ anyagbafeemɔ nɔ. Mɛi krokomɛi hu kɛ amɛhe ewo gbɔmɛi ni abuaa amɛnaa agbeɔ amɛ lɛ mli, ekolɛ yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni tsɔ amɛyiŋ akɛ enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii hewɔ. Ni mɛi krokomɛi hu ewa Nyɔŋmɔ tsuji ayi ni amɛgbe amɛ. Kɛji akɛ wɔfeko nibii ni tamɔ nɛkɛ po lɛ, wɔnaa sɔ̃ ni bakaa mɛi pii anɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ, yɛ adesa wala ni elaaje hewɔ, ejaakɛ wɔleee Nyɔŋmɔ mla kɛ esuɔmɔnaa nii. Wɔtamɔ gbɔmɔgbelɔ ni nine eyakpa yɛ mɔ ko nɔ, ‘ni gbe enaanyo gbɔmɔ ni eleee ni jeee akɛ enyɛɔ lɛ momo sa.’ (5 Mose 19:4) Esa akɛ aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ akpa Nyɔŋmɔ fai ni ena amɛ mɔbɔ, ni esa akɛ amɛjo foi kɛya mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli. Kɛ jeee nakai lɛ, amɛkɛ lá he Oweletɔlɔ lɛ baakpe ni ebaagbe amɛ.
Yesu Nitsumɔi ni He Hiaa Lɛ
6. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yesu ji adesai awekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa fe fɛɛ?
6 Yɛ Israel lɛ, lá he oweletɔlɔ lɛ ji mɔ ni egbo lɛ wekunyo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa fe fɛɛ. Bɔni afee ni etɔ mɛi fɛɛ ni agbe amɛ yɛ shikpɔŋ nɔ, titri lɛ Yehowa tsuji ni agbe amɛ lɛ he owele lɛ, esa akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lá he Oweletɔlɔ lɛ afee adesai fɛɛ wekunyo. Yesu Kristo ji mɔ ni baatsu enɛ. Afɔ lɛ akɛ gbɔmɔ ni yeɔ emuu. Yesu ŋmɛɛ ewala ni esha bɛ mli lɛ he eha yɛ gbele mli akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ̃, ni beni atee lɛ shi kɛtee ŋwɛi sɛɛ lɛ, ekɛ ejara lɛ yaha Nyɔŋmɔ yɛ Adam seshibii eshafeelɔi ni gboɔ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ Kristo batsɔ adesai a-Kpɔlɔ, wɔ wekunyo ni bɛŋkɛ fe fɛɛ—lá he Oweletɔlɔ ni ja. (Romabii 5:12; 6:23; Hebribii 10:12) Awieɔ Yesu he akɛ enanemaa hei asɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ nyɛmi. (Mateo 25:40, 45; Hebribii 2:11-17) Akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ, ebatsɔɔ “Naanɔ Tsɛ” kɛhaa mɛi ni naa efɔleshaa lɛ he sɛɛ lɛ. Mɛnɛɛmɛi baahi shi kɛya naanɔ. (Yesaia 9:5, 6) No hewɔ lɛ, Yehowa ehala adesai a-Wekunyo nɛɛ akɛ lá he Oweletɔlɔ yɛ gbɛ ni sa nɔ.
7. Akɛ Osɔfonukpa kpeteŋkpele lɛ, mɛni Yesu feɔ kɛhaa adesai?
7 Agbɛnɛ hu, Yesu ji Osɔfonukpa ni nuɔ nii ahe ehaa mɔ, ni bɛ esha, ni aka lɛ akwɛ. (Hebribii 4:15) Gbɛhe nɛɛ mli ekɛ efɔleshaa ni kpatãa esha lɛ jara lɛ tsũɔ adesai ahe nii yɛ. Ato abobaa maji lɛ ‘aha Israelbii lɛ kɛ gbɔ kɛ mɔkpɔŋ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ fɛɛ.’ (4 Mose 35:15) No hewɔ lɛ, Osɔfonukpa kpeteŋkpele lɛ kɛ efɔleshaa lɛ jara lɛ tsũ esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ, “Israelbii,” lɛ ahe nii klɛŋklɛŋ. Agbɛnɛ akɛmiitsu ‘gbɔi’ kɛ ‘mɛi kpɔji’ ni yɔɔ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ ahe nii. Nuntsɔ Yesu Kristo “tooi krokomɛi” nɛɛ yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ.—Yohane 10:16; Lala 37:29, 34.
Ŋmɛnɛ Abobaa Maŋ Lɛ
8. Mɛni ji mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ?
8 Mɛni ji mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ? Ejeee he ko ni abaana yɛ shikpɔŋ nɔ tamɔ Hebron, Levibii abobaa maji ekpaa lɛ ateŋ ekome kɛ Israel osɔfonukpa lɛ maŋ lɛ. Ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni ekɛbaabu wɔhe kɛjɛ gbele mli yɛ ekita ni kɔɔ krɔŋkrɔŋ ni lá ji lɛ he lɛ ni wɔku mli lɛ hewɔ. (1 Mose 9:6) Kɛ aje gbɛ jio ajeee gbɛ jio, esa akɛ nakai kita lɛ mlikulɔ fɛɛ mlikulɔ atao Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa kɛ esha ni efee lɛ mlifoo kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Osɔfonukpa, Yesu Kristo lá lɛ mli lɛ nɔ. Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ kɛ “asafo babaoo” ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ gbɛkpamɔi lɛ kɛ amɛhe eha Yesu afɔleshaa ni kpatãa esha lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ, ni amɛyɛ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli.—Kpojiemɔ 7:9, 14; 1 Yohane 1:7; 2:1, 2.
9. Te fee tɛŋŋ ni Saulo ni jɛ Tarso lɛ ku Nyɔŋmɔ kita ni kɔɔ lá he lɛ mli, shi mɛɛ gbɛ nɔ ejie subaŋ tsakemɔ kpo yɛ?
9 Dani bɔfo Paulo aaabatsɔ Kristofonyo lɛ, no mli lɛ eku kita ni kɔɔ lá he lɛ mli. Ákɛ Saulo ni jɛ Tarso lɛ, ewa Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi ni ekpɛlɛ nɔ akɛ agbe amɛ po. Paulo kɛɛ: “Shi kɛlɛ, ana mi mɔbɔ, ejaakɛ mileee ni mifee, yɛ hé ni miheee yeee mli.” (1 Timoteo 1:13; Bɔfoi lɛ Asaji 9:1-19) Saulo na tsuitsakemɔ su, ni hemɔkɛyeli nitsumɔi babaoo ye enɛ he odase yɛ sɛɛ mli. Shi babaoo he miihia fe kpɔmɔ nɔ lɛ mli hemɔkɛyeli dani abote mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli.
10. Te efeɔ tɛŋŋ ni anyɛɔ anaa henilee kpakpa, ni mɛni esa akɛ afee koni ahiɛ mli?
10 Gbɔmɔgbelɔ ni nine eyakpa yɛ mɔ ko nɔ lɛ baanyɛ ahi Israel abobaa maji lɛ ekome mli kɛ ebaanyɛ etsɔɔ akɛ eyɛ henilee kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ he yɛ lashishwiemɔ lɛ he. Kɛ wɔɔna henilee kpakpa lɛ, belɛ esa akɛ wɔna Yesu afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli, wɔtsake wɔtsui yɛ wɔhe eshai ahe, ni wɔtsake wɔshihilɛ gbɛ. Ehe miihia ni wɔbi henilee kpakpa yɛ henɔjɔɔmɔ sɔlemɔ mli kɛha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Kristo nɔ, ni wɔkɛ nu mli baptisimɔ afee enɛ he okadi. (1 Petro 3:20, 21) Henilee kpakpa nɛɛ haa wɔnine shɛɔ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni mli tse nɔ. Gbɛ kome pɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔhiɛ henilee kpakpa mli ji ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii atsu nii, ni wɔtsu nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ yɛ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ he nii, taakɛ esa akɛ abobalɔi ni hi blema abobaa maji lɛ amli lɛ abo Mla lɛ toi ni amɛtsu nitsumɔi ni jwere amɛnɔ lɛ ahe nii lɛ. Yehowa webii anitsumɔ titri ŋmɛnɛ ji Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ jajemɔ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Nakai nitsumɔ lɛ tsumɔ baaye abua wɔ ni wɔfee mɛi ni hiɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ abobaa maŋ lɛ mli ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe.
11. Mɛni esa akɛ wɔkwa kɛ wɔɔhi ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ mli shweshweeshwe?
11 Ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ mli ni wɔɔshi lɛ tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe eha hiɛkpatamɔ he oshara, ejaakɛ etsɛŋ ni lá he Oweletɔlɔ lɛ baate shi awo mɛi fɛɛ ni eye lá yi sɔ̃ lɛ. Enɛ jeee be ni anaa mɔ yɛ hebuu maŋ nɛɛ sɛɛ loo yɛ he ko ni yɔɔ oshara ni bɛŋkɛ ekooloi aniyeli he lɛ husui anaa. Kɛ wɔlaaje hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Osɔfonukpa lɛ afɔleshaa ni kpatãa esha lɛ mli lɛ, wɔbaaya wɔyaje mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ sɛɛ. (Hebribii 2:1; 6:4-6) Asaŋ wɔfeŋ shweshweeshwe hu kɛ wɔdi je lɛŋ gbɛ̀i komɛi asɛɛ, ni wɔdamɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ husui anaa, ni wɔkpalaŋ kɛjɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe.—1 Korintobii 4:4.
Heyeli Kɛmiijɛ Abobaa Maŋ lɛ Mli
12. Be sɛɛkɛlɛ enyiɛ esa akɛ mɛi ni eye lá yi sɔ̃ yɛ tsutsu lɛ kɛhi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli?
12 Esa akɛ gbɔmɔgbelɔ ni enine eyakpa yɛ mɔ ko nɔ yɛ Israel lɛ ahi abobaa maŋ lɛ mli “kɛyashi osɔfonukpa lɛ aaagbo.” (4 Mose 35:28) No hewɔ lɛ, be sɛɛkɛlɛ enyiɛ esa akɛ mɛi ni ye lá yi sɔ yɛ tsutsu lɛ kɛhi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli? Kɛyashi be mli ni Osɔfonukpa, Yesu Kristo sɔɔmɔi lɛ ahe ehiaaa amɛ dɔŋŋ. Paulo kɛɛ: “Enyɛɔ mɛi ni tsɔɔ enɔ kɛbaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ayiwala ehereɔ kwraa.” (Hebribii 7: 25) Bei abɔ ni esha kadimɔ nii kɛ tsutsu lá yi sɔ̃yeli ko yaa nɔ lolo lɛ, Osɔfonukpa lɛ sɔɔmɔi ahe miihia koni adesai ni yeee emuu lɛ ana shidaamɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.
13. Namɛi ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “Israelbii” lɛ, ni be sɛɛkɛlɛ enyiɛ esa akɛ amɛkɛhi “abobaa maŋ” lɛ mli?
13 Kaimɔ akɛ, ato blema abobaa maji lɛ aha “Israelbii,” kɛ gbɔi, kɛ mɛi kpɔji. “Israelbii” lɛ ji mumɔŋ Israel. (Galatabii 6:16) Esa akɛ amɛhi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli bei abɔ ni amɛhiɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛka he amɛyɛ heloo ni yeee emuu lɛ mli lolo, no hewɔ lɛ amɛ ŋwɛi Osɔfonukpa lɛ esha kpatamɔ jara lɛ he miihia amɛ. Shi, kɛji akɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu nɛɛ gboi ni atee amɛ shi kɛtee mumɔŋ wala mli yɛ ŋwɛi lɛ, Osɔfonukpa lɛ esha kpatamɔ sɔɔmɔi lɛ ahe ehiaaa amɛ dɔŋŋ; amɛshi heloo lɛ kɛ lá yi sɔ̃yeli ni kpɛtɛ he lɛ kɛmiiya naanɔ. Osɔfonukpa lɛ gbo esha kpatamɔ yɛ hebuu gbɛfaŋ eha mɛi ni afɔ amɛ mu ni atee amɛ shi nɛɛ.
14. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni yɔɔ ŋwɛi gbɛkpamɔi bianɛ lɛ ahi ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ mli lɛ?
14 Ŋmalɛ naa yiŋtoo kroko hu yɛ ni no hewɔ esa akɛ mɛi ni baafee “Kristo nanemɛi niyelɔi” yɛ ŋwɛi lɛ ahi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli kɛyashi amɛkɛ anɔkwayeli aaagbe amɛ shikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ naa yɛ gbele mli lɛ. Kɛ amɛgboi lɛ, amɛkɛ adesa sui baashã afɔle kɛya naanɔ. (Romabii 8:17; Kpojiemɔ 2:10) Yesu afɔleshaa lɛ kɔɔ mɛi ni yɔɔ adesa su lɛ pɛ he. No hewɔ lɛ, Osɔfonukpa lɛ gboɔ yɛ mumɔŋ Israel he beni ateeɔ amɛ shi akɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni baahi shi yɛ ŋwɛi kɛya naanɔ akɛ mɛi ni ‘ena Nyɔŋmɔ su’ lɛ.—2 Petro 1:4.
15. Namɛi ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ‘gbɔi’ kɛ ‘mɛi kpɔji’ lɛ, ni mɛni Osɔfonukpa lɛ baafee yɛ amɛhe?
15 Mɛɛ be Osɔfonukpa lɛ ‘baagbo’ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ‘gbɔi’ kɛ ‘mɛi kpɔji’ lɛ ahe, ni baaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛshi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli? Asafo babaoo nɛɛ mli bii lɛ nyɛŋ aje kpo kɛjɛ abobaa maŋ nɛɛ mli yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Mɛni hewɔ amɛnyɛŋ amɛfee nakai? Ejaakɛ amɛka he amɛyɛ amɛ esha heloo ni yeee emuu lɛ mli lolo, ni ehe baahia ni amɛhi Osɔfonukpa lɛ hebuu shishi. Kɛ amɛkɛ amɛhe ha esha kpatamɔ sɔɔmɔi yɛ enɔyeli kɛ osɔfoyeli ni feɔ afii akpe lɛ mli lɛ, amɛnine baashɛ adesa emuuyeli nɔ. Kɛkɛ lɛ, Yesu kɛ amɛ baaha Nyɔŋmɔ kɛha amɛ emuuyeli he naagbee yiŋkpɛɛ he kaa, kɛtsɔ Satan kɛ edaimonioi lɛ aheŋmɛɛmɔ fioo nɔ. Akɛni amɛyeɔ amɛ kaa lɛ mli omanye kɛ ŋwɛi nɔkpɛlɛmɔ hewɔ lɛ, Yehowa baabu amɛ jalɔi. Kɛkɛ lɛ amɛbaashɛ adesa emuuyeli ni yeɔ emuu mli.—1 Korintobii 15:28; Kpojiemɔ 20:7-10.a
16. Mɛɛ be Osɔfonukpa lɛ esha kpatãmɔ sɔɔmɔi lɛ ahe ebahiaŋ mɛi ni je amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ dɔŋŋ?
16 No hewɔ lɛ, ehe baahia ni mɛi ni baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ ahiɛ henilee kpakpa mli kɛtsɔ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli ni amɛaahi lɛ nɔ kɛyashi Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee. Akɛ adesai ni yeɔ emuu lɛ, Osɔfonukpa lɛ esha kpatãmɔ sɔɔmɔi lɛ ahe ehiaŋ amɛ dɔŋŋ, ni amɛbaaje kpo kɛjɛ ehebuu shishi. Kɛkɛ lɛ Yesu baagbo aha amɛ akɛ Osɔfonukpa, ejaakɛ ehe ehiaaa ni ekɛ efɔleshaa lɛ lá ni tsuuɔ mɔ he lɛ atsũ amɛhe nii dɔŋŋ. Nakai be lɛ mli amɛbaashi mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli.
17. Mɛni hewɔ ehe ebahiaŋ ni mɛi ni atee amɛ shi yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ abote mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli ni amɛhi jɛmɛ lɛ?
17 Ani esa akɛ mɛi ni atee amɛ shi yɛ Yesu Afii Akpe Nɔyeli be lɛ mli lɛ abote mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli ni amɛhi jɛmɛ kɛyashi osɔfonukpa lɛ gbele mli? Dabi, ejaakɛ amɛtsɔ amɛgbele nɔ amɛwo amɛ eshafeemɔ he toigbalamɔ he nyɔmɔ lɛ. (Romabii 6:7; Hebribii 9:27) Ni kɛlɛ, Osɔfonukpa lɛ baaye abua amɛ ni amɛshɛ emuuyeli mli. Kɛ amɛye omanye yɛ naagbee kaa lɛ mli yɛ Afii Akpe lɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baabu amɛ jalɔi hu kɛ naanɔ wala nɔmimaa yɛ shikpɔŋ nɔ. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni amɛhiŋ shi yɛ naa lɛ kɛ fɔbuu kojomɔ kɛ hiɛkpatamɔ baaba adesai fɛɛ ni yeee naagbee kaa lɛ mli kunim akɛ emuuyeli mlihiɛlɔi lɛ anɔ.
18. Mɛni baahi adesai ahe kɛya naanɔ yɛ Yesu maŋtsɛyeli kɛ esɔfoyeli lɛ hewɔ?
18 Yɛ naagbee lɛ Israel osɔfonukpai lɛ gboiɔ. Shi Yesu ‘ebatsɔ naanɔ osɔfonukpa yɛ Melkizedek gbɛjianɔ lɛ naa.’ (Hebribii 6:19, 20; 7:3) No hewɔ lɛ, Yesu nitsumɔ akɛ Osɔfonukpa ni damɔɔ mli haa adesai lɛ kpamɔ kɛ ewala baaa naagbee. Nibii kpakpai ni ejɛ esɔɔmɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa lɛ mli eba lɛ baahi adesai ahe kɛya naanɔ, ni adesai baahiɛ lɛ nyɔmɔ kɛya naanɔ yɛ gbɛhei nɛɛ amli ni esɔmɔ yɛ lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, Yesu baanyiɛ Yehowa jamɔ krɔŋŋ hiɛ yɛ naanɔi fɛɛ mli.—Filipibii 2:5-11.
Nikasemɔi ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Kɛha Wɔ
19. Mɛɛ nikasemɔ ni kɔɔ hetsɛ̃ kɛ suɔmɔ he abaanyɛ akase kɛjɛ abobaa maji ahe gbɛjianɔtoo lɛ mli?
19 Wɔbaanyɛ wɔkase nibii sɔrɔtoi kɛjɛ abobaa maji ahe gbɛjianɔtoo lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, aŋmɛɛɛ gbɛ ni gbɔmɔgbelɔ ni tsɔ̃ hetsɛ̃ nɔ egbe gbɔmɔ lɛ ahi abobaa maŋ lɛ mli. (4 Mose 35:20, 21) No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni mɔ ko ni yɔɔ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ aaaŋmɛ gbɛ ni eha hetsɛ̃ kɛha nyɛmi ko ate shi yɛ etsui mli? Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni nyɛɛɔ enyɛmi lɛ, gbɔmɔgbelɔ ji lɛ; ni nyɛle akɛ gbɔmɔgbelɔ-ko-gbɔmɔgbelɔ ko bɛ naanɔ wala yɛ emli.” No hewɔ lɛ, nyɛhaa “wɔsumɔsumɔa wɔhe; ejaakɛ suɔmɔ lɛ, Nyɔŋmɔ mli ejɛ.”—1 Yohane 3:15; 4:7.
20. Mɛni esa akɛ mɛi ni yɔɔ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ afee kɛha hebuu kɛmiijɛ lá he Oweletɔlɔ lɛ dɛŋ?
20 Kɛha hebuu kɛmiijɛ lá he oweletɔlɔ lɛ dɛŋ lɛ, esa akɛ gbɔmɔgbelɔi ni nine eyakpa yɛ mɛi anɔ lɛ ahi abobaa maŋ lɛ mli, ni amɛkaje kpo kɛmiiteke ekooloi aniyeli he husui lɛ. Ni mɛi ni yɔɔ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ hu? Kɛha shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe kɛmiijɛ lá he Oweletɔlɔ kpeteŋkpele lɛ dɛŋ lɛ, esaaa akɛ amɛshiɔ maŋ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni baalaka amɛ kɛya kooloi aniyeli he lɛ husui anaa lɛ he, kɛ wɔɔwie he nakai. Esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ ni amɛkaha suɔmɔ kɛha Satan je lɛ miite shi yɛ amɛtsui mli. Enɛ baabi sɔlemɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ, shi no nɔ amɛwala damɔ.—1 Yohane 2:15-17; 5:19.
21. Mɛɛ nitsumɔ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ mli lɛ tsuɔ?
21 Esa akɛ gbɔmɔgbelɔi ni nine eyakpa yɛ mɛi anɔ yɛ blema abobaa maji lɛ amli lɛ afee nitsulɔi ni woɔ yibii. Nakai nɔŋŋ hu “Israelbii” ni afɔ amɛ mu lɛ eto okadi kpakpa akɛ ŋmaakpamɔ mli nitsulɔi kɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi. (Mateo 9:37, 38; Marko 13:10) Akɛ ‘gbɔi’ kɛ ‘mɛi kpɔji’ yɛ ŋmɛnɛ abobaa maŋ lɛ mli lɛ, Kristofoi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ ena hegbɛ akɛ amɛkɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lolo lɛ aaatsu yiwalaheremɔ nitsumɔ nɛɛ. Ni mɛɛ nitsumɔ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli po eji nɛkɛ! Mɛi ni kɛ anɔkwayeli tsuɔ nii yɛ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli lɛ baajo naanɔ gbele yɛ lá he Oweletɔlɔ lɛ dɛŋ lɛ naa foi. Ni yɛ no najiaŋ lɛ, amɛbaana naanɔ sɛɛnamɔi kɛjɛ esɔɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Osɔfonukpa kpeteŋkpele lɛ mli. Ani obaahi abobaa maŋ lɛ mli koni ohi shi kɛya naanɔ?
[Shishigbɛ niŋmaa]
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbɔmɛi akpekpei toi akpekpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ eye lá yi sɔ̃ lɛ?
◻ Mɛɛ nitsumɔi Yesu Kristo tsuɔ yɛ adesai ahe?
◻ Mɛni ji mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ, ni te mɔ ko feɔ tɛŋŋ eboteɔ mli?
◻ Mɛɛ be mli gbɔmɛi baaye amɛhe kɛjɛ mfoniri feemɔŋ abobaa maŋ lɛ mli?
◻ Mɛɛ nikasemɔi ni sɛɛnamɔ yɔɔ he wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ abobaa maji lɛ ahe gbɛjianɔtoo lɛ mli?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Ani ole nitsumɔi ni he hiaa ni Yesu Kristo tsuɔ he nii lɛ?