Nɔ Hewɔ ni Anɔkwa Jamɔ Nine Shɛɔ Nyɔŋmɔ Jɔɔmɔ Nɔ
“Haleluya! Yiwalaheremɔ kɛ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ ji Nuntsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ! Ejaakɛ anɔkwa kɛ jalɛ ji ekojomɔi lɛ.”—KPOJIEMƆ 19:1, 2.
1. Mɛɛ gbɛ nɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ aaatsɔ aba enaagbee?
“BABILON KPETEŊKPELE” lɛ ejwa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni nɔ ni ekɛbaakpe ji elaajemɔ. Biblia gbalɛ tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ jamɔŋ ajwamaŋ nɛɛ maŋkwramɔŋ hemɛi lɛ baakpata ehiɛ; enaagbee lɛ baaba trukaa ni ebaafee oya. Gbalɛ wiemɔi nɛɛ yɛ Yesu kpojiemɔ ni ekɛha Yohane lɛ mli: “Ni bɔfo ko ni he wa wo tɛ ko ni tamɔ wiɛ wulu, ni eshɛ efɔ ŋshɔŋ ekɛɛ: ‘Nɛkɛ aaashɛ Babilon maŋ kpeteŋkpele lɛ afɔ trukaa, ni anaŋ lɛ kwraa dɔŋŋ.’ ”—Kpojiemɔ 18:2, 21.
2. Te Yehowa tsuji baafee amɛnii yɛ Babilon hiɛkpatamɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ?
2 Satan je lɛŋ gbɔmɛi akui komɛi baawo yara yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ he, shi eka shi faŋŋ akɛ jeee Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋwɛi loo shikpɔŋ nɔ. Amɛ miishɛɛ bolɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ baafee: “Haleluya! Yiwalaheremɔ kɛ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ ji Nuntsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ! Ejaakɛ anɔkwa kɛ jalɛ ji ekojomɔi lɛ, akɛni ekojo ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ ni kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ efite shikpɔŋ lɛ, ni etɔ etsuji lɛ ala lɛ he owele yɛ enɔ lɛ.”—Kpojiemɔ 18:9, 10; 19:1, 2.
Mɛɛ Yibii Esa akɛ Anɔkwa Jamɔ Awo?
3. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ aha hetoo?
3 Akɛni abaatsumɔ apasa jamɔ fɛɛ kɛjɛ shikpɔŋ nɔ hewɔ lɛ, mɛɛ jamɔ nɛkɛ baashwɛ? Te wɔɔfee tɛŋŋ ni ŋmɛnɛ wɔle Nyɔŋmɔ jamɔ kuu ni baaje Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ hiɛkpatamɔ lɛ mli? Mɛni ji jalɛ yibii ni esa akɛ nɛkɛ kuu nɛɛ awo? Kɛ hoo lɛ kadimɔ nii nyɔŋma yɛ ni baaha ale Yehowa anɔkwa jamɔ.—Maleaki 3:18; Mateo 13:43.
4. Mɛni ji klɛŋklɛŋ taomɔ nii kɛha anɔkwa jamɔ, ni Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, esa akɛ anɔkwa Kristofoi afi nɔyeli ni Yesu gbo yɛ no hewɔ lɛ sɛɛ—e-Tsɛ lɛ nɔyeli lɛ. Yesu kɛ ewala haaa yɛ maŋkwramɔ, weku, wiemɔ, loo kwasafo shihilɛ gbɛ ko hewɔ. Ekɛ e-Tsɛ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ ye Yudafoi amaŋkwramɔ loo maŋ hiɛ atuatsemɔ henumɔi fɛɛ hiɛ. Ekɛ wiemɔi nɛɛ ha jeŋ hewalɛ ni Satan kɛhaa lɛ lɛ hetoo akɛ: “Ho misɛɛ, Satan! Ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Nuntsɔ [Yehowa, NW] o-Nyɔŋmɔ lɛ oja, ni lɛ kɛkɛ osɔmɔ.’ ” Ele kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli akɛ Yehowa ji anɔkwa Maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Mɛɛ jamɔ kuu fiɔ Yehowa nɔyeli sɛɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ni efiii nɛkɛ jeŋ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi nɛɛ asɛɛ?—Mateo 4:10; Lala 83:19.
5. (a) Te esa akɛ anɔkwa jalɔi abu Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi woɔ nakai gbɛi lɛ hiɛ nyam?
5 Taomɔ nii ni ji enyɔ ji akɛ, esa akɛ anɔkwa jamɔ awo Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ nɔ gojoo ni etse he. Ofe lɛ jie egbɛi Yehowa (Yahweh yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli), lɛ kpo etsɔɔ ewebii Israel, ni akɛtsu nii shii akpei abɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Dani enɛ aaaba po lɛ, Adam, Hawa, kɛ mɛi krokomɛi le gbɛi lɛ, eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be amɛkɛ bulɛ haa no. (1 Mose 4:1; 9:26; 22:14; 2 Mose 6:2) Yɛ be mli ni Kristendom kɛ Yudafoi wiemɔ shishitsɔɔlɔi ejie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛjɛ amɛ Bibliai amli lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ gbɛhe kɛ bulɛ ni sa nakai gbɛi lɛ eha lɛ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli. Amɛkɛ woo haa nakai gbɛi lɛ, taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ. Yakobo ye odase akɛ: “Simeon egba bɔ ni Nyɔŋmɔ basara jeŋmaji lɛ tsutsu ko, ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ. Ni Gbalɔi lɛ awiemɔi lɛ hu kɛ enɛ yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ, . . . ‘bɔni afee ni gbɔmɛi ni eshwɛ lɛ kɛ anɔkwayeli atao Yehowa sɛɛ gbɛ, kɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli bii, gbɔmɛi ni akɛ migbɛi tsɛɔ amɛ lɛ, Yehowa ni feɔ nɛkɛ nibii nɛɛ kɛɛ.’ ”—Bɔfoi lɛ Asaji 15:14-17, NW; Amos 9:11, 12.
6. (a) Mɛni ji anɔkwa jamɔ taomɔ nii ni ji etɛ? (b) Yesu kɛ Daniel ma Maŋtsɛyeli nɔyeli nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Luka 17:20, 21)
6 Taomɔ nii ni ji etɛ kɛha anɔkwa jamɔ ji akɛ, esa akɛ ewo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ akɛ tsabaa kome pɛ ni sa kɛha adesai anaagbai ni kɔɔ nɔyeli he. Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ yɛ faŋŋ mli akɛ, amɛsɔle koni nakai Maŋtsɛyeli lɛ aba, koni Nyɔŋmɔ nɔyeli abakudɔ shikpɔŋ lɛ nɔ saji. Akɛ mumɔ tsirɛ Daniel koni egba yɛ naagbee gbii lɛ ahe akɛ: “Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi, ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, . . . eeejwara [jeŋ, maŋkwramɔŋ] maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ, eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.” Namɛi etsɔ amɛ nifeemɔ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛkɛ sɛɛfimɔ kome pɛ haa nakai Maŋtsɛyeli lɛ—Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli jamɔi lɛ loo Yehowa Odasefoi?—Daniel 2:44; Mateo 6:10; 24:14.
7. Te anɔkwa jalɔi buɔ Biblia lɛ amɛhaa tɛŋŋ?
7 Taomɔ nii ni ji ejwɛ kɛha Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ ji akɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ afi Biblia lɛ sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ. No hewɔ lɛ, amɛtsɔmɔŋ mɛi ni wiemɔ ni akɛshiɔ nii ni kaa akɛ eeeba Biblia lɛ shi efee lɛ adesa wolo ko kɛkɛ, kɛ fatɔɔi ni baanyɛ afata he aba lɛ fɛɛ lɛ aaana amɛnɔ hewalɛ. Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, taakɛ Paulo ŋma eyaha Timoteo lɛ: ‘Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.’a No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ Biblia lɛ nɔ akɛ amɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ̃, amɛ wolo kɛha daa gbi shihilɛ, kɛ amɛ hiɛnɔkamɔ nuhiŋmɛi kɛha wɔsɛɛ.—2 Timoteo 3:16, 17.
Suɔmɔ Jamɔ, Jeee Hetsɛ
8. Mɛni ji taomɔ nii ni ji enumɔ kɛha anɔkwa jamɔ?
8 Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ fee gbɔmɛi sɔrɔto? Ehetoo lɛ kɛ wɔ baa anɔkwa jamɔ kadimɔ nii ni ji enumɔ ni he hiaa lɛ he. Yesu kɛɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:34, 35, NW) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ejie suɔmɔ nɛɛ kpo? Kɛtsɔ ewala ni ekɛha akɛ kpɔmɔ afɔleshãa nɔ̃ lɛ nɔ. (Mateo 20:28; Yohane 3:16) Mɛni hewɔ anɔkwa suɔmɔ ji su ko ni he hiaa kɛha anɔkwa Kristofoi lɛ? Yohane tsɔɔ mli: “Suɔmɔmɛi, nyɛhaa wɔsumɔsumɔa wɔhe; ejaakɛ suɔmɔ lɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ . . . Mɔ ni sumɔɔɔ mɔ lɛ, eleee Nyɔŋmɔ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.”—1 Yohane 4:7, 8.
9. Namɛi ejie anɔkwa suɔmɔ kpo, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Namɛi yɔɔ wɔbei nɛɛ amli ni amɛjie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo, yɛ weku, maŋ loo wiemɔ mli hetsɛ̃ po naa? Namɛi eye kaa ni fe fɛɛ mli omanye, kɛtee gbele mli po, koni amɛsuɔmɔ aye kunim lɛ? Ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ amɛji Katolik osɔfoi kɛ osɔfo yei ni kpɛlɛɔ nɔ akɛ sɔ̃ ka amɛnɔ yɛ weku shishibulemɔ ni tee nɔ yɛ Rwanda yɛ 1994 mli lɛ hewɔ lɛ? Ani amɛji Serbia Ortodɔks bii lɛ loo Croatia Katolikbii ni kɛ amɛhe wo “weku shishibulemɔ” kɛ nifeemɔi ni jeee Kristofoi anifeemɔi amli yɛ nakai Balkan maŋ ta lɛ mli lɛ? Aloo Katolik loo Protestant osɔfoi ni wo gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni anaa kɛ hetsɛ̃ mli wu yɛ Northern Ireland yɛ afii nyɔŋmai fioo ni eho lɛ amli lɛ? Eji anɔkwale akɛ anyɛŋ afolɔ Yehowa Odasefoi anaa akɛ amɛkɛ amɛhe ewo bei ko ni tamɔ nɛkɛ mli. Amɛna amanehulu yɛ tsuŋwoo hei kɛ gbokɛlɛfoi aŋsaraŋ, kɛtee gbele mli po, fe ni amɛaaŋmɛɛ amɛ Kristofoi asuɔmɔ lɛ he.—Yohane 15:17.
10. Mɛni hewɔ anɔkwa Kristofoi hiɔ shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli lɛ?
10 Taomɔ nii ni ji ekpaa kɛha jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ ji he ni akɛwooo je nɛŋ maŋkwramɔ saji amli. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ahi shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔ saji amli? Paulo, Yakobo, kɛ Yohane haa wɔ yiŋtoo ni ma shi shiŋŋ kɛha nakai feemɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ Satan ji “je nɛŋ nyɔŋmɔ,” ni miitsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni eeenyɛ nɔ ekɛmiishwila mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi, ni maŋkwramɔ ni gbalaa mɛi amli hu fata he. Kaselɔ Yakobo jaje akɛ ‘je nɛŋ hedɔɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɛ,’ ni bɔfo Yohane kɛɛ akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ [hewalɛ, NW] mli.” No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofonyo nyɛŋ aŋmɛɛ ehe ni etu eha Nyɔŋmɔ lɛ he koni ekɛsaa, kɛtsɔ ehe ni ekɛaawo Satan jeŋ ni ekpɔtɔ lɛ maŋkwramɔ kɛ hewalɛ amli.—2 Korintobii 4:4; Yakobo 4:4; 1 Yohane 5:19.
11. (a) Te Kristofoi buɔ tawuu amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ yɔɔ kɛha shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ? (2 Korintobii 10:3-5)
11 Yɛ taomɔ nii enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ hewɔ lɛ, nɔ ni ji kpawo lɛ bafeɔ faŋŋ, ni no ji, akɛ, anɔkwa jalɔi Kristofoi kɛ amɛhe akawo tai amli. Akɛni anɔkwa jamɔ lɛ ji jeŋ muu nyɛmifeemɔ ni damɔ suɔmɔ nɔ hewɔ lɛ, belɛ nɔ ko bɛ ni baagbala nakai ‘nyɛmimɛi anaanyobɔɔ ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ mli loo efite lɛ.’ Yesu tsɔɔ suɔmɔ, jeee hetsɛ̃; toiŋjɔlɛ, jeee tawuu. (1 Petro 5:9; Mateo 26:51, 52) Nakai “mɔ fɔŋ” lɛ nɔŋŋ, Satan, ni laka Kain ni egbe Habel lɛ yaa nɔ eduɔ hetsɛ̃ yɛ adesai ateŋ, ni eteeɔ bei kɛ lashishwiemɔ ni damɔ maŋkwramɔ, jamɔ, kɛ weku mligbalamɔ nɔ lɛ ashi. Anɔkwa Kristofoi ‘ekaseee tawuu dɔŋŋ,’ ni nɔ ni amɛbaalaaje yɛ enɛ hewɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Yɛ okadi gbɛ nɔ lɛ, amɛkɛ ‘amɛ klantei esɔ kɔii ni amɛkɛ amɛ akpɔlɔi hu esɔ adedai’ momo. Amɛwoɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hejɔlɛ yibii lɛ.—1 Yohane 3:10-12; Yesaia 2:2-4; Galatabii 5:22, 23.
Nyɔŋmɔ Jɔɔ Jeŋba kɛ Tsɔɔmɔi ni Yɔɔ Krɔŋŋ Nɔ
12. (a) Mɛni ji taomɔ nii ni ji kpaanyɔ lɛ, shi mɛɛ jamɔ mli mligbalamɔi yɔɔ ni obaanyɛ otsi ta? (b) Paulo ma taomɔ nii ni ji kpaanyɔ nɛɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Kristofoia ekomefeemɔ ji anɔkwa jamɔ taomɔ nii ni ji kpaanyɔ. Shi, Kristendom jamɔi ni mli egbala lɛ yeko amɛbuako yɛ enɛ mli. Mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ jamɔi titrii lɛ pii amli egbala amɛfee jamɔ kui sɔrɔtoi, ni nɔ ni ejɛ mli eba ji yiŋfutumɔ. Okɛ Baptist jamɔ ni yɔɔ United States, ni amɛmli eja enyɔ amɛfee Northern Baptists (Amerika Baptist Sɔlemɔi ni yɔɔ U.S.A.) kɛ Southern Baptists (Wuoyigbɛ Baptist Kpee), kɛ Baptist kui krokomɛi nyɔŋmai abɔ ni ejɛ mligbalamɔi amli kɛba lɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ. (World Christian Encyclopedia, baafa 714) Mligbalamɔi pii eba kɛjɛ mli yɛ tsɔɔmɔ mli sɔrɔto feemɔi loo sɔlemɔ lɛ nɔyeli hewɔ (akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Presbyterian, Episcopalian, Congregational). Kristendom mligbalamɔi lɛ tamɔ jamɔi ni yɔɔ Kristendom nɔ̃ lɛ asɛɛ lɛ pɛpɛɛpɛ—kɛ eji Buddha jamɔ, Islam, loo Hindu jamɔ. Mɛɛ ŋaa bɔfo Paulo wo mra be mli Kristofoi lɛ? “Shi, anyɛmimɛi, miikpa nyɛ fai yɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo gbɛi amli, akɛ nyɛnaabu afee ekome ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ, shi moŋ nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.”—1 Korintobii 1:10; 2 Korintobii 13:11.
13, 14. (a) Mɛni ji ‘afee krɔŋkrɔŋ’ lɛ shishi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ahaa anɔkwa jamɔ he tseɔ?
13 Mɛni ji taomɔ nii ni ji nɛɛhu kɛha jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ? Atsɔɔ Biblia shishitoo mla mli yɛ 3 Mose 11:45: “Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ mɔ̃ krɔŋkrɔŋ ji mi.” Bɔfo Petro ti nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ mli beni eŋma akɛ: “Shi moŋ, bɔ ni mɔ ni tsɛ nyɛ lɛ yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, nyɛ hu nyɛfea krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛjeŋba fɛɛ mli.”—1 Petro 1:15 NW.
14 Mɛni hiamɔ akɛ afee krɔŋkrɔŋ nɛɛ tsɔɔ? Akɛ, esa akɛ Yehowa jalɔi ahe atse yɛ mumɔŋ kɛ jeŋba mli. (2 Petro 3:14) Gbɛ ko bɛ kɛha mɛi ni jeɔ gbɛ amɛfeɔ esha ni tsakeee amɛtsui, ni tsɔɔ amɛjeŋba nɔ amɛtsɔɔ bulɛ ni amɛbɛ kɛha Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ. (Hebribii 6:4-6) Yehowa biɔ ni aha Kristofoi asafo lɛ he atse ni efee krɔŋkrɔŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ afeɔ enɛ? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, kɛtsɔ kojomɔ nifeemɔi ni kɔɔ mɛi ni baawo asafo lɛ he muji ni ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ mli lɛ he lɛ nɔ.—1 Korintobii 5:9-13.
15, 16. Mɛɛ tsakemɔi Kristofoi pii efee yɛ amɛshihilɛi amli?
15 Dani mɛi pii aaabale Kristofoi anɔkwale lɛ, no mli lɛ amɛhiɔ shi akɛ mɛi ni bɛ jeŋba, mɛi ni diɔ ŋɔɔmɔ shihilɛ sɛɛ, mɛi ni amɛ pɛ amɛhe amɛsusuɔ. Shi wiemɔ ni kɔɔ Kristo he lɛ tsake amɛ, ni amɛna eshaifaa amɛha amɛhe eshai. Paulo kɛ hewalɛ tsɔɔ enɛ mli beni eŋma akɛ: “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi, loo gbalaŋkulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayakanii, loo hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii, loo julɔi, loo hiɛjoolɔi, loo dãatɔlɔi, loo mɛi ajɛlɔi, loo amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa. Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe.”—1 Korintobii 6:9-11, NW.
16 Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa kpɛlɛɔ mɛi ni tsakeɔ amɛtsui kɛjɛɔ amɛjeŋba ni damɔɔɔ Ŋmalɛ nɔ, ni amɛkpaleɔ, ni amɛbatsɔmɔɔ Kristo kɛ etsɔɔmɔi lɛ anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ. Amɛsumɔɔ amɛnanemɛi diɛŋtsɛ tamɔ bɔ ni amɛsumɔɔ amɛhe, ni amɛjieɔ enɛ kpo yɛ gbɛi sɔrɔtoi pii anɔ, tamɔ bɔ ni amɛyaa nɔ yɛ sɔɔmɔ ni kɛ shɛɛ sane ni haa wala lɛ haa mɛi fɛɛ ni baabo toi lɛ mli lɛ.—2 Timoteo 4:5.
“Anɔkwale lɛ Aaaha Nyɛye Nyɛhe”
17. Mɛni ji taomɔ nii ni ji nyɔŋma kɛha anɔkwa jamɔ? Okɛ nɔkwɛmɔ nii aha.
17 Yehowa yɛ taomɔ nii ni ji nyɔŋma kɛha mɛi ni jaa lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli lɛ—tsɔɔmɔ krɔŋŋ. (Yohane 4:23, 24) Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yohane 8:32) Biblia mli anɔkwale lɛ haa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ tsɔɔmɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ, tamɔ susuma ni gbooo, hɛl la, kɛ hetsuumɔ he lɛ ahe. (Jajelɔ 9:5, 6, 10; Ezekiel 18:4, 20) Ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ Babilon teemɔŋ sane ni ji Kristendom “Triniti Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ” lɛ he. (5 Mose 4:35; 6:4; 1 Korintobii 15:27, 28) Nɔ ni jɛɔ toiboo ni afeɔ ahaa Biblia mli anɔkwale lɛ mli baa ji gbɔmɛi ni yɔɔ suɔmɔ, ni susuɔ mɔ he, ni mli hi, ni naa mɔbɔ. Anɔkwa Kristojamɔ tsɔseko mɛi ni tɔɔ owele, mɛi ni feɔ mɛi niseniianii ni naaa mɛi ahe tsui, tamɔ Tomás de Torquemada, loo hetsɛ̃lɔi ni woɔ tawuu he hewalɛ tamɔ paapai ni tee Tai Krɔŋkrɔŋi lɛ ashi lɛ. Ni kɛlɛ, Babilon Kpeteŋkpele lɛ ewo yibii ni tamɔ nɛkɛ kɛtsɔ yinɔsane be lɛ fɛɛ mli, kɛ hoo lɛ kɛjɛ Nimrod be lɛ mli kɛbashi ŋmɛnɛ.—1 Mose 10:8, 9.
Gbɛ́i ni Yɔɔ Sɔrɔto Kwraa
18. (a) Namɛi hiɔ shi yɛ taomɔ nii nyɔŋma kɛha anɔkwa jamɔ lɛ anaa, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni esa akɛ wɔ aŋkroaŋkro wɔfee koni wɔnine ashɛ jɔɔmɔ ni kã wɔhiɛ lɛ nɔ?
18 Namɛi ŋmɛnɛ amɛtsuɔ nɛkɛ anɔkwa jamɔ taomɔ nii nyɔŋma nɛɛ ahe nii diɛŋtsɛ? Namɛi mɛi krokomɛi le ni amɛkpɛlɛɔ amɛnɔ yɛ amɛ emuuyeli kɛ toiŋjɔlɛ he nibii ni aŋmala ashwie shi lɛ hewɔ? Ale Yehowa Odasefoi yɛ jeŋ muu fɛɛ akɛ “amɛjɛɛɛ je lɛ mli.” (Yohane 15:19; 17:14, 16; 18:36) Eji woo kɛha Yehowa webii akɛ egbɛi kã amɛnɔ ni amɛji e-Dasefoi, taakɛ Yesu Kristo fee odasefonyo anɔkwafo kɛha e-Tsɛ lɛ. Wɔhiɛ nakai gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ, ni wɔhiɛ yɛ gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ akɛ wɔhi shi yɛ nɔ ni edamɔ shi kɛha, lɛ nɔ. Ni akɛ e-Dasefoi lɛ, mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ nyam ka wɔhiɛ nɛkɛ! Ni ji akɛ, ni wɔɔfee adesa weku ni efee ekome ni feɔ toiboo, ni jaa Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ yɛ paradeiso ni aku sɛɛ akɛba ekoŋŋ mli yɛ biɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Kɛ wɔnine aaashɛ jɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔjiea wɔhe kpo faŋŋ akɛ wɔkɛ anɔkwa jamɔ yaa, ni wɔkɛ hepupuumɔ ahiɛ gbɛi akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, “ejaakɛ anɔkwa kɛ jalɛ ji ekojomɔi lɛ”!—Kpojiemɔ 19:2; Yesaia 43:10-12; Ezekiel 3:11.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Biblia shishitsɔɔmɔi diɛŋtsɛ jeee nɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ kanya. Bɔ ni shishitsɔɔmɔi ji ha hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ sɔrɔto feemɔi aba shishinumɔ ni yɔɔ shishijee wiemɔi ni aŋmala Biblia lɛ yɛ mli lɛ amli.
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Te Yehowa tsuji buɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ amɛhaa tɛŋŋ?
◻ Mɛni ji taomɔ nii titrii kɛha anɔkwa jamɔ?
◻ Anɔkwale lɛ haa oyeɔ ohe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ woo krɛdɛɛ wɔyɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]
Yehowa Odasefoi miishiɛ ni amɛmiitsɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he nii
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Anɔkwa Kristofoi ehi shi yɛ be fɛɛ mli akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo je lɛŋ maŋkwramɔ kɛ tawuu mli
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Airplane: Ministry of Defence, London, gbɛŋmɛɛ naa