Ani Ojamɔ Lɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ Diɛŋtsɛ?
‘Nyɔŋmɔ lɛ ejeee sakasakafeemɔ shi moŋ toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ.’ (1 Korintobii 14:33) Belɛ, eji anɔkwale akɛ jamɔi babaoo lɛ kɛ amɛtsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ fɛɛ nyɛŋ afee nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. No hewɔ lɛ, jamɔ kome pɛ yɔɔ ni abaanyɛ ana etaomɔ nii kɛha anɔkwale jamɔ lɛ yɛ ehe. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna nakai jamɔ kome ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ diɛŋtsɛ lɛ!
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi pii nuɔ he akɛ nii ni tamɔ nɛkɛ taomɔ lɛ baatamɔ ni aaatao abui yɛ jwɛi ni abua naa ni akɛhaa kooloi lɛ amli. Ni ooosha jwɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baafee nitsumɔ kpele! Shi gbɛ ko yɛ ni waaa kwraa—magnɛt aloo nigbalamɔ dade ni okɛaatsu nii. Ebaagbala abui ni dade akɛfee nɛɛ kɛjɛ jwɛi lɛ amli. Nakai nɔŋŋ hu abaanyɛ akɛ Biblia lɛ atsu nii akɛ magnɛt aloo nigbalamɔ dade ni ejie anɔkwale lɛ kɛjɛ tɔmɔ lɛ mli. Shi te Biblia lɛ feɔ enɛ ehaa tɛŋŋ? Kɛtsɔ jamɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ni etsɔɔ mli lɛ nɔ.
Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (2 Timoteo 3:16, 17) Kɛ́ wɔɔnyɛ wɔkwa oshara ni ji jamɔ mli hetuu-kɛ-hamɔ ni wɔɔba lɛ shi ni efee nɔ ni hegbɛ yɔɔ he ni atsɔɔ aloo nɔ ni saa wɔhiɛ kɛkɛ lɛ, belɛ, Biblia lɛ he anɔkwale nilee he miihia.
Nɔ ni fata he lɛ, Yesu Kristo, Nyɔŋmɔ Bi lɛ jaje akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ mumɔ, ni mɛi ni jaa lɛ lɛ, ja amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:24) Te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔja lɛ yɛ mumɔŋ kɛ anɔkwale mli’? Kɛtsɔ anɔkwale lɛ tsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ etsɔ e-Wiemɔ, Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Biblia lɛ, ni jɛ mumɔŋ lɛ ni ekɛha Iɛ sɛɛnyiɛmɔ nɔ.
Anɔkwale Jalɔi Jieɔ Suɔmɔ Kpo
Mɛni ji nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ wɔ akɛ esa akɛ wɔkpa gbɛ yɛ anɔkwale jamɔ he? Wɔyɛ amrɔamrɔ hetoo yɛ wiemɔi enumɔ mli; “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yohane 4:16) No hewɔ lɛ, esa akɛ jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ hu afee nɔ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ lɛ nɔ.
Kɛ́ aaatsu he nii diɛŋtsɛ lɛ, mɛni ji nɔ ni etsɔɔ? Jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ nyɛŋ adũ loo aŋmɛ hetsɛ kɛha nanemɛi adesai agbɛ. Biblia mli famɔ lɛ yɛ faŋŋ, “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:39) Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ je nɛŋ, mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni anaa, kɛ bei lɛ ahe. Enɛ tsɔɔ akɛ akaseŋ tawuu dɔŋŋ, shi moŋ abaatiu toiŋjɔlɛ.—Yesaia 2:2-4.
Kɛ́ wɔɔfee sane lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Bo lɛ susumɔ enɛ he akɛ bɔfo Paulo “Frenchnyo” lɛ miiya ni eyagbe bɔfo Petro “Germanyo” lɛ akɛni nakai maji ni amɛjɛ mli lɛ kɛ amɛhe miiwuu ta hewɔ? Ni kɛlɛ, yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli lɛ jamɔi pii kɛ amɛhe wo tawuu mli mɔdɛŋbɔi ni amɛmaji lɛ kɛ amɛhe ewo mli lɛ amli ni amɛfamɔɔ osɔfoi po amɛbaa amɛtabilɔi lɛ! Yɛ nakai bei amli nɔŋŋ lɛ, osɔfoi “Kristofoi” ni yɔɔ efai enyɔ lɛ fɛɛ sɔle amɛha Nyɔŋmɔ kome too lɛ nɔŋŋ kɛha kunimyeli. Shi ani Nyɔŋmɔ ji mɔ ni mli egbala? Ahi abaanyɛ agbala lɛ awo nɔ ni Nilelɔ Albert Einstein tsɔɔ mli akɛ maŋhedɔɔ ji “gbekɛbii ahela,” “adesai osɛgɛ” lɛ mli? Dabida! No hewɔ ni esa akɛ jalɔi ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ diɛŋtsɛ lɛ afee mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋsaji amli ni amɛdiɔ suɔmɔ krɔŋŋ sɛɛ lɛ. (Yohane 13:34, 35; 17:16) ‘Amɛwuuu ta taakɛ bɔ ni amɛji yɛ heloo mli lɛ.’—Okɛto 2 Korintobii 10:3, 4 he.
Anɔkwale Jamɔ Woɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ Nɔ
Bɔfo Paulo tsɔɔ jamɔ kadimɔ kroko ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ be mli ni ekɛɛ akɛ eyɛ mli akɛ mɛi pii yɛ ni atsɛɔ amɛ nyɔŋmɔi kɛ nuŋtsɔmɛi moŋ, shi yɛ anɔkwale jalɔi ateŋ lɛ, “Nyɔŋmɔ kome pɛ ni ji Tsɛ lɛ yɔɔ.” (1 Korintobii 8:5, 6) Eka shi faŋŋ akɛ belɛ mɛi ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ baale ni amɛkɛ egbɛi lɛ atsu nii.
Biblia lɛ jeɔ gbɛ etsiɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ata diɛŋtsɛ yɛ eshishijee wiemɔi lɛ amli fe shii 7,000. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Lala 83:19 kaneɔ akɛ: “Koni amɛna amɛle akɛ, bo, ni okometoo ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” Belɛ mɛni hewɔ mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ Nyɔŋmɔ jamɔi babaoo he lɛ jɛɔ Nyɔŋmɔ ni bɛ gbɛi lɛ? Ni mɛni hewɔ amɛshiɔ egbɛi lɛ yɛ amɛ Biblia shishitsɔɔmɔi amli lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ enɛ jeee gbɛ ni atsɔɔ nɔ asaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ejaakɛ Yesu sɔle akɛ: “Ha ogbɛi lɛ he atse.”—Mateo 6:9.
Jamɔ Ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ
Mi jamɔ kuu ko yɛ jeŋ fɛɛ ni anaa nɛkɛ anɔkwale jamɔ taomɔ nii ni wɔsusu he nɛɛ yɛ amɛhe? Ani jamɔ ko kwraa yɛ ni diɔ suɔmɔ ni Kristo tsɔɔ lɛ sɛɛ? Ani nakai jalɔi lɛ nɔŋŋ woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam yɛ anɔkwale mli ni amɛkɛ woo haa egbɛi lɛ yɛ wɔ afii ohai 20 nɛɛ mli?
Aye odase atsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ eji anɔkwale akɛ Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo jeŋmaji lɛ atai amli. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, amɛna amanehulu yɛ gboklɛfoi aŋsaraŋ kɛ gboklɛfoi atsui sɔrɔtoi amli. Ní amɛaaŋmɛɛ amɛshishitoo mlai ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ ahe ni amɛkɛsaa moŋ lɛ, amɛhala akɛ amɛbaatsɔ la odasefonyo gbɛ ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ tsɔ nɔ lɛ nɔ. Amɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ nanemɛi ni ji adesai ji nɔ ni tsirɛ amɛ ni amɛfee enɛ. Nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ ji anɔkwale jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kadimɔ nii lɛ ekome.
Mɛi pii eyoo nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni Yehowa Odasefoi efee yɛ enɛ mli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, afii fioo ni eho nɛ ni South America adafitswaa woloŋmalɔ ko kadi akɛ Odasefoi lɛ “jɛɔ amɛhenilee mli amɛkpoɔ akɛ amɛaatsɔmɔ asraafoi.” Etee nɔ akɛ: ‘Akɛ gbekɛbii lɛ, Yehowa Odasefoi le akɛ kɛ́ amɛshɛ afii nyɔŋma kɛ kpaanyɔ pɛ lɛ abaawo amɛ tsuŋ yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ. Amɛkpɛlɛɔ nakai toigbalamɔ lɛ nɔ akɛ amɛjamɔ mli hemɔkɛyeli lɛ fa. Amɛhe jɔ ni amɛsumɔɔ toiŋjɔlɛ.’
Ni jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ taomɔ nii kroko lɛ hu? Yɛ anɔkwale mli lɛ, namɛi woɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ Yehowa hiɛ nyam lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi pɛ ji mɛi ni feɔ enɛ yɛ jeŋ fɛɛ kɛtsɔ amɛshiɛmɔ kɛ jeŋba nɔ.—Romabii 10:13-15.
Mɛni hewɔ otaooo akɛ ooole Yehowa Odasefoi jogbaŋŋ? Tao ni fata he nɛɛ etsɔɔ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ, kɛ Ŋmalɛ mli nɔdaamɔ nɔ. Obaanyɛ oka Odasefoi nɛɛ ajamɔ lɛ okwɛ: Ani anaa tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi ni kɔɔ anɔkwale he yɛ Biblia lɛ mli lɛ yɛ amɛhe? Ani amɛwoɔ toiŋjɔlɛ yibii ni ji suɔmɔ ni esa akɛ efee anɔkwale jamɔ fa lɛ? Ani amɛkɛ woo haa Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ? Kɛ́ ona akɛ amɛjamɔ Iɛ feɔ enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, belɛ, obayoo jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ diɛŋtsɛ lɛ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6
NƆ Nl YEHOWA ODASEFOI HEƆ YEƆ
NƆ Nl AMƐHEƆ AMƐYEƆ BIBLIA MLl NƆDAAMƆ NƆ
Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛi 2 Mose 6:3; Lala 83:19
Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ Yohane 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17
Yesu Kristo ji Nyɔŋmɔ Bi Mateo 3:16, 17; Yohane 14:28
Abɔ gbɔmɔ, ebaaa kɛtsɔɔɔ sutsakemɔ nɔ 1 Mose 1:27; 2:7
Adesa gbele jɛ Adam esha Romabii 5:12
Susuma lɛ ehiii shi dɔŋŋ yɛ gbele mli Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4
Hɛl ji adesai akwamaŋ gbonyobu Hiob 14:13; Kpojiemɔ 20:13, King James Version
Gbohiiashitee ji gbohii ahiɛnɔkamɔ Yohane 5:28, 29, 11:25; Bɔfoi 24:15
Kristo shikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ ji kpɔmɔ nɔ Mateo 20:28; 1 Petro 2:24;
kɛha adesai toibolɔi 1 Yohane 2:1, 2
Asɔle aha Yehowa pɛ kɛtsɔ Kristo nɔ Mateo 6:9; Yohane 14:6, 13, 14
Esa akɛ abo Biblia mlai ni kɔɔ jeŋba 1 Korintobii 6:9, 10
he lɛ toi
Esaaa akɛ akɛ amagai tsuɔ nii yɛ jamɔ mli 2 Mose 20:4-6; 1 Korintobii 10:14
Esa akɛ akwa mumɔi atsɛmɔ 5 Mose 18:10-12; Galatabii 5:19-21
Esaaa akɛ aŋɔɔ lá awoɔ gbɔmɔtso lɛ mli 1 Mose 9:3, 4; Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29
Esa akɛ Kristofonyo atsi ehe kɛjɛ je lɛ he Yohane 15:19; 17:16; Yakobo 1:27; 4:4
Esa akɛ Kristofoi aye odase, ajaje Yesaia 43:10-12;
“sanekpakpa” lɛ Mateo 24:14; 28:19, 20
Baptisimɔ kɛtsɔ numiimɔ kwraa nɔ feɔ Marko 1:9, 10; Yohane 3:23;
henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ he mfoniri Bɔfoi lɛ Asaji 19:4, 5
Jamɔ mli sabIai esaaa Hiob 32:21, 22; Mateo 23:8-12
“Naagbee be” Iɛ mli wɔyɔɔ nɛɛ Daniel 12:4; Mateo 24:3-14; 2 Timoteo 3:1-5
Ba ni Kristo eba lɛ ji mumɔŋ nɔ Mateo 24:3; Yohane 14:19; 1 Petro 3:18
Satan ji je lɛ nɔyelɔ ni anaaa IɛYohane 12:31; 1 Yohane 5:19
Nyɔŋmɔ baakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii Daniel 2:44; Kpojiemɔ 16:14, 16; 18:1-8
agbɛjianɔtoo lɛ hiɛ
Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Kristo shishi Iɛ baaye Yesaia 9:6, 7; Daniel 7:13, 14;
shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ jalɛ naa Mateo 6:10
“Asafoku bibioo” kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi Luka 12:32; Kpojiemɔ 14:1-4; 20:4
Mɛi krokomɛi ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ amɛ nɔ lɛ Luka 23:43; Yohane 3:16
baana naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]
Te obaafee tɛŋŋ otao abũi yɛ jwɛi ni abua naa ni akɛhaa kooloi lɛ amli hu?
Te obaafee tɛŋŋ ona anɔkwale jamɔ?