Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 4/1 bf. 20-25
  • Mikase Biblia Mli Anɔkwale lɛ yɛ Romania

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mikase Biblia Mli Anɔkwale lɛ yɛ Romania
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Haomɔ Bei Amli
  • Suɔmɔ ni Miyɔɔ Kɛha Biblia Mli Anɔkwale Lɛ
  • Biblia Mli Anɔkwale lɛ Gbɛ Eshwã yɛ Romania
  • Mifã Gbɛ Kɛtee United States
  • Wɔ Mra Be Mli Sɔɔmɔ Nitsumɔ yɛ States
  • Jajemɔ ni He Hiaa Mi
  • Nibii Ahe Gbɛjianɔtoo yɛ Shika Gbɛfaŋ Jaramɔ Be lɛ Mli
  • Wɔ Hemɔkɛyeli lɛ Mlihiɛmɔ
  • Wɔ Weku Anɔkwafoi ni Yɔɔ Romania Lɛ
  • Anɔkwale lɛ Jara Wa Kɛha Mi Lolo
  • Mlifilimɔi ni Anyɛŋ Akɛ Nɔ ko Ato He!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • La Hiɛlɔ Kɛha Maji Babaoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Miishɛɛ kɛ Shidaa yɛ Shihilɛ ni Kumɔɔ Mɔ Tsui lɛ Fɛɛ Sɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Shihilɛ Kpakpa yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 4/1 bf. 20-25

Mikase Biblia Mli Anɔkwale lɛ yɛ Romania

TAAKƐ GOLDIE ROMOCEAN GBA

Yɛ 1970 mli lɛ, miyasara miwekumɛi ni yɔɔ Romania lɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 50 mli. Gbɔmɛi yɛ Komunist nɔyeli ni nyɛɔ amɛnɔ lɛ shishi, ni abɔɔ mi kɔkɔ be fɛɛ be akɛ mikwɛ jogbaŋŋ yɛ miwiemɔi ahe. Kɛkɛ ni, beni midamɔ nɔyeli lɛ nitsumɔ he ni yɔɔ wɔ akrowa lɛ, onukpa ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ lɛ wo mi hewalɛ akɛ mishi maŋ lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Dani matsɔɔ nɔ hewɔ lɛ, ha magba bɔ ni fee ni mikase Biblia mli anɔkwale lɛ yɛ Romania.

AFƆ mi yɛ March 3, 1903, yɛ akrowa ni atsɛɔ lɛ Ortelec lɛ mli, yɛ Romania kooyi-anaigbɛ, yɛ Zalău maŋ lɛ masɛi. Shihilɛi ni ebɔle wɔ lɛ yɛ fɛo waa diɛŋtsɛ. Nu kɛ kɔɔyɔɔ fɛɛ mli tse. Wɔ diɛŋtsɛ wɔdũɔ wɔ niyenii, ni nɔ ko nɔ ko he ehiaaa wɔ yɛ heloonaa nibii agbɛfaŋ. Migbekɛbiiashi afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ toiŋjɔlɛ yɛ maŋ lɛ mli.

No mli lɛ gbɔmɛi sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ weku lɛ fata jamɔi sɔrɔtoi etɛ he. Minaamɛi lɛ ateŋ mɔ kome ji Orthodɔks Katoliknyo, ni minaa ni jɛ minyɛ sɛɛ lɛ ji Adventistnyo, ni mifɔlɔi ji Baptistbii. Akɛni mikɛ amɛjamɔi lɛ eko kwraa kpaaa gbee hewɔ lɛ, miweku lɛ wie akɛ matsɔ mɔ ko ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee. Misusu akɛ: ‘Kɛji Nyɔŋmɔ kome yɔɔ lɛ, no lɛ esa akɛ jamɔ kome pɛ ahi shi—jeee etɛ yɛ weku kome mli.’

Nibii ni mina yɛ jamɔ mli lɛ hao mi waa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, osɔfo lɛ yaa mɛi ashiai ni eyaheɔ sɔlemɔ shika kɛjɛɔ amɛdɛŋ. Kɛ́ gbɔmɛi lɛ bɛ shika ni amɛkɛaaha lɛ, ekɔlɔɔ amɛ too hewolo kuntui ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ lɛ ni ekɛtoɔ najiaŋ. Yɛ Katolik sɔlemɔ lɛ mli lɛ, minaa akɛ minaa kulaa shi ni esɔleɔ yɛ Maria mfoniri hiɛ. Misusu akɛ: ‘Mɛni hewɔ esa akɛ asɔle aha mfoniri?’

Haomɔ Bei Amli

Ataa tee United States yɛ afi 1912 mli koni eyatsu nii ni ena shika ni ekɛwo nyɔmɔ ko. No sɛɛ be fioo pɛ kɛkɛ ni ta fɛ́, ni hii ni yɔɔ wɔ akrowa lɛ shi kɛtee ta lɛ—yei, kɛ gbekɛbii, kɛ hiimeji pɛ ji mɛi ni shwɛ. Wɔ akrowa lɛ yaje Hungarybii anɔyeli shishi yɛ be ko mli, shi Romania asraafoi ku amɛsɛɛ kɛba ni amɛbaŋɔ akrowa lɛ ekoŋŋ. Amɛfã wɔ akɛ wɔshi jɛmɛ amrɔ nɔŋŋ. Shi, yɛ oyaiyeli kɛ yiŋfutumɔ ni akɛbua wɔ nibii kɛ gbekɛbii lɛ anaa awo shwiili ni okpɔŋɔ gbalaa lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, ashi mi. Esa akɛ onu shishi, ejaakɛ miji gbekɛbii enumɔ lɛ ateŋ onukpa fe fɛɛ.

Mijo foi kɛtee wɔ akutsoŋnyo, nuumo ko ni hi shi lɛ ŋɔɔ, ni ekɛɛ mi akɛ: “Yaa shia. Ŋmɛɛ oshinaai lɛ amli, ni kaagbele oha mɔ ko ni eba mli.” Mibo lɛ toi oya nɔŋŋ. Beni miye wuɔ wonu kɛ niyenii ko ni akɛ cabbage fata he ni akɛhoo, ni ashĩ yɛ oyaiyeli ni akɛshi shia lɛ hewɔ lɛ migbe naa lɛ, mikula shi yɛ misaatso lɛ masɛi ni misɔle. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni miwɔ vii.

Beni migbele mihiŋmɛii lɛ, je etsɛre, ni mikɛɛ: “Oo, Nyɔŋmɔ, miida bo shi! Miyɛ wala mli!” Gbogboi lɛ amli eyimɔ kɛ tuŋtɛi anaa fɔjii, ejaakɛ atswia tui aahu yɛ nyɔɔŋteŋ fɛɛ. Beni Awo yɔse yɛ akrowa ni tsa nɔ lɛ akɛ mifataaa amɛhe lɛ, etsu obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ George Romocean, ni ebana mi ni ekɛ mi ku sɛɛ kɛyafata weku lɛ he. Etsɛɛɛ tsɔ ni wɔku wɔsɛɛ kɛba wɔ akrowa lɛ ekoŋŋ ni wɔbahi jɛmɛ.

Suɔmɔ ni Miyɔɔ Kɛha Biblia Mli Anɔkwale Lɛ

Minyɛ miitao ni abaptisi mi akɛ Baptistnyo, shi misumɔɔɔ ni mafee nakai ejaakɛ minyɛɛɛ mahe maye akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baashã gbɔmɛi kɛya naanɔ yɛ hɛl. Beni ebɔɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ mli lɛ, Awo wie akɛ: “Ojogbaŋŋ, kɛji gbɔmɛi lɛ ehiii lɛ.” Shi mijie naa akɛ: “Kɛji amɛhiii lɛ, gbee amɛ kɛkɛ, shi kaawa amɛ yi. Miwaŋ gbee loo alɔnte po yi.”

Mikaiɔ akɛ yɛ agbiɛnaa beaŋ gbi fɛfɛo ko, beni miye afii 14 lɛ, Awo hã mikɛ tsinai lɛ je kpo koni amɛyaye nii. Beni mikã jwɛi lɛ nɔ yɛ faa ko naa, ní koo ko yɔɔ wɔhiɛ gbɛ lɛ, mikwɛ ŋwɛi ni mikɛɛ: “Nyɔŋmɔ, mile akɛ oyɛ jɛmɛ; shi misumɔɔɔ jamɔi nɛɛ eko kwraa. Miheɔ miyeɔ akɛ oyɛ ekpakpa kome yɛ mli.”

Miheɔ miyeɔ lɛlɛŋ akɛ Nyɔŋmɔ bo misɔlemɔ lɛ toi ejaakɛ nakai 1917 afi lɛ latsaa be mli nɔŋŋ lɛ, Biblia Kaselɔi enyɔ (taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ) ba wɔ akrowa lɛ. Gbɛgbalɔi, loo be-fɛɛ sɔɔlɔi ji amɛ, ni amɛba amɛbashiɛ yɛ Baptist sɔlemɔ lɛ yɛ be mli ni aafee sɔlemɔ.

Biblia Mli Anɔkwale lɛ Gbɛ Eshwã yɛ Romania

Afii fioo ni etsɔ hiɛ, yɛ 1911 mli lɛ, Carol Szabo kɛ Josif Kiss, ni ebatsɔmɔ Biblia Kaselɔi yɛ United States lɛ, ku amɛsɛɛ kɛba Romania koni amɛkɛ Biblia mli anɔkwale lɛ aba jɛmɛ. Amɛbahi Tîrgu-Mureş, ni jɛkɛmɔ shɛɛɛ kilomitai 160, yɛ wɔ akrowa lɛ wuoyi-bokagbɛ. Beni shɛɔ afii fioo ko lɛ, gbɔmɛi ohai abɔ diɛŋtsɛ here Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ, ni amɛkɛ amɛhe wo Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.—Mateo 24:14.

Ojogbaŋŋ, beni Biblia Kaselɔi obalahii enyɔ lɛ ba ní amɛbashiɛ yɛ Baptist sɔlemɔ lɛ mli yɛ wɔ akrowa ni ji Ortelec lɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ George Romocean eye afii 18 pɛ moŋ, shi lɛ ji mɔ ni feɔ sɔlemɔ lɛ, ni eeka akɛ ebaatsɔɔ Romabii 12:1 shishi eha esɔlemɔ lɛ mli bii lɛ. Yɛ naagbee lɛ, obalahii gbɛgbalɔi lɛ ateŋ mɔ kome te shi edamɔ shi ni ekɛɛ: “Nyɛmimɛi, nanemɛi, mɛni ji nɔ ni bɔfo Paulo taoɔ ekɛɛ wɔ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ?”

Beni minu wiemɔ ni ewie nɛɛ, mina miishɛɛ waa diɛŋtsɛ! Misusu akɛ, ‘Efeɔ mi akɛ obalahii nɛɛ le bɔ ni atsɔɔ Biblia lɛ mli ahãa.’ Shi mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii bolɔ akɛ: “Amale gbalɔi! Wɔle mɛi ni nyɛji!” Hoofeemɔ ko nyiɛ sɛɛ. Shi George tsɛ te shi edamɔ shi oya ni ekɛɛ: “Nyɛ fɛɛ nyɛfea dioo! Mɛɛ mumɔ hu ji enɛ—mumɔ ni jɛɔ dãatɔɔ mli kɛbaa lɛ? Kɛji akɛ obalahii nɛɛ yɛ nɔ ko ni amɛbaakɛɛ wɔ ni nyɛsumɔɔɔ ni nyɛboɔ amɛ toi lɛ, miifɔ̃ amɛ nine kɛmiiya mishia lɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni eba lɛ baanyɛ aba.”

Mikɛ miishɛɛ jo foi kɛtee shia ni miyakɛɛ Awo nɔ ni eba lɛ. Miji mɛi ni kpɛlɛ nine ni afɔ̃ wɔ kɛtee Romocean weku lɛ shia lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Kwɛ bɔ ni mina miishɛɛ waa nakai gbɛkɛ lɛ akɛ mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ hɛl ko ni miitso bɛ, ni mina Nyɔŋmɔ gbɛi, Yehowa, yɛ mi diɛŋtsɛ mi Romania Biblia lɛ mli! Gbɛgbalɔi lɛ to gbɛjianɔ koni Biblia Kaselɔ ko aba Romocean weku lɛ shia lɛ daa Hɔgbaa koni ebatsɔɔ wɔ nii. Enɔ latsaa be ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, abaptisi mi ni mikɛfee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi, beni miye afii 15.

Yɛ be ko sɛɛ lɛ, nɔ ni miihe afee Prodan weku lɛ fɛɛ kɛ Romocean weku lɛ kpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa. Mɛi krokomɛi babaoo ni jɛ wɔ akrowa lɛ hu fee nakai, ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ̃, ni tsutsu lɛ, amɛshia Baptist sɔlemɔ lɛ yɔɔ lɛ hu fata he. Sɛɛ mli lɛ, amɛtsake lɛ ni amɛkɛfee he ko kɛha Biblia Kaselɔi lɛ, koni amɛkpe yɛ jɛmɛ kɛha nikasemɔ. Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ gbɛ eshwã oyayaayai yɛ akrowai ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ amli, ni beni shɛɔ afi 1920 lɛ, no mli lɛ ana Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aaashɛ 1,800 yɛ Romania!

Mifã Gbɛ Kɛtee United States

Wɔhe miitswa shi ni wɔkɛ mitsɛ, Peter Prodan agba nɔ ni wɔkase lɛ he sane. Shi, naakpɛɛ sane ji akɛ, dani wɔɔna hegbɛ ni wɔŋma lɛ wolo lɛ, wɔnine shɛ wolo nɔ kɛjɛ eŋɔɔ, ni ekɛɛ wɔ akɛ ebatsɔ Yehowa sɔɔlɔ ni abaptisi lɛ. Ekɛ Biblia Kaselɔi ni yɔɔ Akron, Ohio lɛ kase nii, ni eetao ni wɔ fɛɛ wɔbafata ehe yɛ United States. Shi kɛlɛ, Awo ekpɛlɛɛɛ ni eshĩɔ Romania. No hewɔ lɛ, yɛ 1921 mli lɛ, mikɛ shika ni Ataa kɛmaje mi lɛ fã gbɛ, ni miyafata ehe yɛ Akron. No mli lɛ, George Romocean kɛ enyɛmi nuu onukpa lɛ efã kɛyahi States momo, yɛ afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli.

Beni mikɛ lɛlɛ yashɛ Ellis Island, yɛ New York lɛ, nitsulɔ ni kwɛɔ gbɔi agbɛfãa he woji amli lɛ leee bɔ ni ebaatsɔɔ migbɛi, Aurelia lɛ shishi eha kɛya Ŋleshi Blɔfo wiemɔ mli, no hewɔ lɛ ekɛɛ: “Atsɛɔ bo Goldie.” No ebatsɔ migbɛi kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. No sɛɛ be fioo ko lɛ, mikɛ George Romocean bote gbalashihilɛ mli yɛ May 1, 1921. Aaafee afi loo nɔ̃ sɛɛ lɛ, Ataa ku esɛɛ kɛtee Romania, ni yɛ 1925 mli lɛ, ekɛ minyɛmi yoo fioo, Mary, ku esɛɛ kɛba Akron. Kɛkɛ ni Ataa ku esɛɛ kɛtee Romania ekoŋŋ koni eyafata Awo kɛ weku lɛ mli bii ni eshwɛ lɛ ahe kɛhi shi.

Wɔ Mra Be Mli Sɔɔmɔ Nitsumɔ yɛ States

George ji Yehowa sɔɔlɔ ni yeɔ anɔkwa waa, ni etu ehe fɛɛ eha. Yɛ 1922 kɛ 1932 teŋ lɛ, akɛ biyei ejwɛ ni he yɔɔ fɛo waa jɔɔ wɔ—Esther, Anne, Goldie Elizabeth, kɛ Irene. Aje Romaniabii asafo ko shishi yɛ Akron, ni kɛjɛ shishijee lɛ, afeɔ kpeei lɛ yɛ wɔshia lɛ. Yɛ naagbee lɛ, daa nyɔji ekpaa lɛ, najiaŋdamɔlɔ ko ni jɛ Biblia Kaselɔi lɛ ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ basaraa wɔ asafo lɛ ni ekɛ wɔ hiɔ shi.

Hɔgbaai babaoo ji bei ni wɔtuɔ gbi muu lɛ fɛɛ kɛhaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Wɔtoɔ wɔ woji abaagii lɛ kɛ shwane niyenii, ni wɔkɛ wɔ biyei lɛ taraa Model T Ford tsɔne lɛ eko mli, ni wɔkɛ gbi muu lɛ fɛɛ shiɛɔ yɛ akrowa shikpɔŋkuku mli. No sɛɛ lɛ, gbɛkɛnaashi lɛ, wɔyaa Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ. Wɔ biyei lɛ basumɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ waa. Yɛ 1931 mli lɛ, mifata he yɛ Columbus, Ohio, beni Biblia Kaselɔi lɛ ŋɔ amɛgbɛi Yehowa Odasefoi ni ha esoro amɛ kwraa lɛ.

Jajemɔ ni He Hiaa Mi

Afii fioo sɛɛ lɛ, mimli bafũ Joseph F. Rutherford, ní no mli lɛ, lɛ ji Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ. Odasefonyo hee ko nu he akɛ Nyɛminuu Rutherford kɛ lɛ eye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ejaakɛ ebooo enaagba lɛ toi bɔ ni sa. Minu he akɛ nɔ ni Nyɛminuu Rutherford fee lɛ ejaaa. Ojogbaŋŋ, Hɔgbaa ko lɛ, minyɛmi yoo Mary kɛ ewu, Dan Pestrui, ba ni amɛbasara wɔ. Wɔ gbɛkɛ niyeli sɛɛ lɛ, Dan wie akɛ: “Nyɛhaa wɔsaa wɔhe koni wɔyaa kpee.”

Ni mijie naa akɛ: “Wɔyaaa kpeei lɛ dɔŋŋ. Wɔmli efũ Nyɛminuu Rutherford.”

Dan kɛ eniji wo esɛɛ, ni enyiɛ kɛtee hiɛ kɛba sɛɛ, ni no sɛɛ lɛ ekɛɛ: “Ani ole Nyɛminuu Rutherford beni abaptisi bo lɛ?”

Ni mikɛɛ: “Dabi. Bo diɛŋtsɛ ole akɛ abaptisi mi yɛ Romania.”

Ebi mi akɛ: “Mɛni hewɔ oha abaptisi bo lɛ?”

Miha hetoo akɛ: “Ejaakɛ mibale akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni miisumɔ ni majɔɔ miwala nɔ ni mikɛsɔmɔ lɛ.”

Ni ekɛɛ: “Ohiɛ akakpa no nɔ kɔkɔɔkɔ! Kɛji akɛ Nyɛminuu Rutherford shĩ anɔkwale lɛ, ani bo hu obaashi?”

Mikɛɛ: “Dabi, dabi kɔkɔɔkɔ!” No ha mihɛle shi diɛŋtsɛ, ni mikɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ asaa ehe ni wɔya kpee lɛ.” Ni wɔkpako dɔŋŋ kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Kwɛ bɔ ni midaa Yehowa shi waa, yɛ minyɛmi yoo lɛ wu lɛ jajemɔ ni jɛ suɔmɔ mli lɛ he!

Nibii Ahe Gbɛjianɔtoo yɛ Shika Gbɛfaŋ Jaramɔ Be lɛ Mli

Yɛ Shika Gbɛfaŋ Jaramɔ Be ni ba yɛ 1930 afii lɛ amli lɛ mli lɛ, nibii amli bawa waa diɛŋtsɛ. Gbi ko lɛ George jɛ nitsumɔ kɛba shia ni enijiaŋ eje wui waa, ni ebɔ mi amaniɛ akɛ ashwie lɛ kɛjɛ nitsumɔ ni etsuɔ yɛ rɔba nitsumɔ he lɛ mli. Ni mikɛɛ lɛ akɛ: “Kaahao ohe kwraa, wɔyɛ Tsɛ niiatsɛ ko yɛ ŋwɛi, ni ekwaŋ wɔ kɔkɔɔkɔ.”

Nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, George kɛ enaanyo ko kpe ni etere kɛntɛŋ ni eyi obɔ kɛ mlɛ. Beni George ná ele he ni enaanyo lɛ yafã mlɛ lɛ yɛ lɛ, lɛ hu etee ni eyafã mlɛ tsɛŋsi kome kɛba shia. Kɛkɛ ni ekɛ wɔ naagbee dɔlai etɛ ni eshwɛ lɛ yahe kɛntɛŋi bibii koni ekɛyafãmɔ mlɛ lɛ. Ni mibi lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ ofee nakai, yɛ be mli ni wɔhiɛ gbekɛbii yei bibii etɛ ni mliki he hiaa amɛ lɛ?”

Ejie naa akɛ: “Kaagba ohe naa, bo lɛ feemɔ nɔ ni makɛɛ lɛ kɛkɛ.” Otsii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaná nitsumɔ he bibioo ko yɛ wɔshia lɛ, ni wɔfɔɔ mlɛ he ni wɔtoɔ wɔwoɔ adekai amli. Wɔhɔ̃ɔ wɔhaa niyeli hei ni taoɔ mlɛ kpakpai kɛhoɔ niyenii ni ŋɔɔ lɛ, ni wɔnáa dɔlai 30 kɛmiishɛ 40 kɛbaa shia daa gbi, ni eji shika babaoo diɛŋtsɛ kɛha wɔ yɛ nakai beaŋ. Okwaafonyo ni ŋmɛ wɔ gbɛ akɛ wɔbafãmɔ mlɛ lɛ yɛ ekooloi aniyeli he lɛ wie akɛ ekɛ afii 25 sɔŋŋ ehi jɛmɛ, shi enako ni mlɛ ekwɛ̃ babaoo tamɔ nɛkɛ dã. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni rɔba feemɔ nitsumɔ he lɛ ku sɛɛ ehe George ewo nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ.

Wɔ Hemɔkɛyeli lɛ Mlihiɛmɔ

Yɛ 1943 mli lɛ, wɔfã kɛtee Los Angeles, yɛ California, ni afii ejwɛ sɛɛ lɛ, wɔyahi Elsinore. Wɔgbele shwapo ni wɔhɔ̃ɔ baibai kɛ aduawai yɛ mli yɛ jɛmɛ, ni wɔtoɔ naa ni weku muu lɛ fɛɛ mli bii tsuɔ nii yɛ mli. No mli lɛ, Elsinore ji maŋ bibioo ni mɛi aaashɛ 2,000 yɔɔ mli, ni wɔfãa gbɛ kilomitai 30 kɛyaa maŋ kroko mli kɛhaa wɔ Kristofoi akpeei. Kwɛ bɔ ni mina miishɛɛ waa beni mina ni ato asafo bibioo ko shishi yɛ Elsinore yɛ 1950 lɛ! Amrɔ nɛɛ asafo 13 yɛ nakai akutso lɛ mli.

Yɛ 1950 mli lɛ, wɔ biyoo Goldie Elizabeth (ni amrɔ nɛɛ mɛi babaoo le lɛ akɛ Beth lɛ) gbe nikasemɔ naa yɛ Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul ni yɔɔ South Lansing, yɛ New York lɛ, ni aha lɛ nitsumɔ yɛ Venezuela akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ. Yɛ 1955 mli lɛ, wɔ nakutsoŋ bi, Irene, ná miishɛɛ akɛ afɔ̃ ewu nine akɛ ebasɔmɔ akɛ sɔɔlɔ gbɛfãlɔ yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛkɛ ni yɛ 1961 mli, beni amɛtee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ yɛ South Lansing, yɛ New York amɛgbe naa lɛ, akɛ amɛ tee Thailand. Bei komɛi lɛ, mihiɛ tseɔ mibiyei lɛ aahu akɛ mifoɔ, shi nɔŋŋ kɛkɛ lɛ misusu he akɛ, ‘No ji nɔ ni mitaoɔ ni amɛfee lɛ.’ No hewɔ lɛ, miwoɔ mibaagi ni mikɛ woji woɔ mli lɛ ni miyaa shiɛmɔ. Mikuɔ misɛɛ kɛbaa shia daa kɛ miishɛɛ.

Yɛ 1966 mli lɛ, hela ni gbeɔ mɔ fã kome lɛ eko mɔ miwu George, ni misumɔɔ lɛ waa lɛ. Beth, ní no mli lɛ eku esɛɛ kɛjɛ Venezuela kɛba yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai ahewɔ lɛ, ye ebua ni wɔkɛkwɛ lɛ. George gbo yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni anɔkwale ni eji akɛ etee nɔ eye Yehowa anɔkwa aahu, ni enine eshɛ eŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ lɛ shɛjeɔ mimii. Yɛ no sɛɛ lɛ, Beth tee Spain koni eyasɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia babaoo yɛ. Mibiyoo onukpa fe fɛɛ, Esther, he baye kɛ kansa hela, ni egbo yɛ 1977 mli, ni yɛ 1984 mli lɛ, leukemia gbe Anne. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hi shi akɛ Yehowa sɔɔlɔ anɔkwafo yɛ amɛwala be fɛɛ mli.

Beni Anne gbo lɛ, no mli lɛ Beth kɛ Irene eku amɛsɛɛ kɛjɛ amɛ maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔi lɛ amli kɛba. Amɛye amɛbua ni akɛkwɛ amɛnyɛmimɛi yei lɛ, ni wɔ fɛɛ wɔye awerɛho babaoo. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, mikɛɛ mibiyei lɛ akɛ: “Ehi, bɔ ni wɔye awerɛho lɛ efá! Wɔkɛ Biblia mli shiwoi ni jara wa waa eshɛje mɛi krokomɛi amii. Agbɛnɛ esa akɛ wɔha ashɛje wɔmii. Satan miitao ni eha miishɛɛ ni wɔnáa yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ aŋmɛɛ wɔ, shi wɔnyɛŋ wɔŋmɛ lɛ gbɛ.”

Wɔ Weku Anɔkwafoi ni Yɔɔ Romania Lɛ

Mikɛ minyɛmi yoo Mary fã nakai gbɛ ni sa kaimɔ lɛ ni wɔyasara wɔ weku lɛ yɛ Romania yɛ 1970 mli. Wɔnyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɔ kome egbo, shi wɔnyɛ wɔyasara wɔnyɛmi nuu John kɛ wɔnyɛmi yoo Lodovica, ni kã he amɛyɔɔ Ortelec akrowa lɛ lolo lɛ. Beni wɔtee wɔyasara amɛ lɛ, no mli lɛ Ataa kɛ Awo egboi, ni amɛye Yehowa anɔkwa aahu kɛyagbe naa. Mɛi pii kɛɛ wɔ akɛ Ataa hi shi akɛ akulashiŋ yɛ asafo lɛ mli. Enanakansowai ni yɔɔ Romania lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔmɔ Odasefoi amrɔ nɛɛ po. Wɔyasara wekumɛi pii ni jɛ miwu sɛɛ yɛ weku lɛ mli, ni amɛtee nɔ amɛdamɔ shi shiŋŋ yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ mli lɛ hu.

Yɛ 1970 lɛ, no mli lɛ Romania yɛ Nicolae Ceauşescu Komunist yiwalɛ nɔyeli lɛ shishi, ni aawa Yehowa Odasefoi ayi waa diɛŋtsɛ. Minyɛminuu John binuu, Flore, kɛ miwekumɛi krokomɛi hu, ye afii babaoo yɛ gbokɛlɛfoi ayiwalɛ ŋsaraiaŋ yɛ amɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ hewɔ, ni nakai nɔŋŋ hu ji miwu nyɛmi nuu binuu, Gábor Romocean. Ebɛ naakpɛɛ akɛ beni akɛ nitsumɔ wo wɔdɛŋ akɛ wɔkɛ woji ni aŋmala ayaha yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ he yitso lɛ yɛ New York lɛ, wɔnyɛmimɛi Romaniabii lɛ wie akɛ amɛtsui baaye ni amɛbaahao yɛ wɔ hewɔ aahu, kɛyashi be mli ni amɛbaanu akɛ wɔshi maŋ lɛ mli shweshweeshwe!

Beni wɔna akɛ be ni yɔɔ wɔ gbɛfãa he woji lɛ anɔ lɛ etã lɛ, wɔtee nɔyeli lɛ nitsumɔ he lɛ yɛ Ortelec. Sohaa shwane ni, ni onukpa kome pɛ yɔɔ nitsumɔ he lɛ. Beni ená ele mɛi ni wɔbasara, ni ená ele hu akɛ akɛ wɔtsɛkwɛ binuu etee gbokɛlɛfoi aŋsara mli dã lɛ, ekɛɛ: “Awurai, nyɛshĩa biɛ oya nɔŋŋ ni nyɛyaa!”

“Shi oketeke ko eyaaa ŋmɛnɛ,” taakɛ minyɛmi yoo lɛ jie naa lɛ.

Ni ekɛ hehiamɔ wie akɛ: “No efeee nɔ ko. Nyɛkɛ bɔs ayaa. Nyɛkɛ oketeke ayaa. Nyɛkɛ taksi ayaa. Nyɛnyiɛa kɛyaa. Nyɛshĩa biɛ oya nɔŋŋ bɔ ni nyɛaanyɛ!”

Ní wɔtsɔ̃ wɔhe ni wɔyaa lɛ, atsɛ wɔ yisɛɛ ni akɛɛ wɔ akɛ asraafoi oketeke ko ni be shɛko ni esa akɛ eba lɛ miiba, ni ebaashɛ biɛ gbɛkɛ ŋmɛji 6:00. Kwɛ bɔ ni no baafee yibaamɔ kɛha wɔ! Kɛ wɔtara oketeke folo mli lɛ, abaakwɛ wɔ woji amli yɛ be kɛ bei amli, shi akɛni oketeke nɛɛ looɔ asraafoi, ni wɔ pɛ ji maŋbii foji enyɔ ni tara mli hewɔ lɛ, mɔ ko mɔ ko biii akɛ ebaakwɛ wɔ gbɛfãa he woji. Ekolɛ amɛsusu akɛ asraafoi onukpai lɛ ekomɛi anaamɛi ji wɔ.

Wɔyashɛ Timisoara enɔ leebi, ni kɛtsɔ wɔ wekunyo ko naanyo yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔnine nyɛ eshɛ wɔ gbɛfaa he gbɛŋmɛɛ woji lɛ anɔ. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, wɔshi maŋ lɛ mli. Wɔkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ Romania lɛ akaimɔi ni yɔɔ miishɛɛ, ni wɔhiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ, ku wɔsɛɛ kɛtee shia.

Yɛ wɔ Romania saramɔ he gbɛfaa lɛ sɛɛ afii lɛ amli lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he saji ni jɛ Dade Muhɔɔ lɛ sɛɛ lɛ ahe amaniɛbɔi bibii pɛ wɔnuɔ. Shi kɛlɛ, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ baaya nɔ amɛye wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ anɔkwa—ni shihilɛ lɛ kɔɔɔ he eko. Ni eka shi faŋŋ akɛ amɛye lɛ anɔkwa hu! Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ wɔɔle akɛ akpɛlɛ Yehowa Odasefoi anɔ yɛ mla naa akɛ jamɔ gbɛjianɔtoo yɛ Romania yɛ April 1990 mli! Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ latsaa be mli lɛ, kpeei wuji ni afee yɛ Romania lɛ ahe amaniɛbɔi ni wɔnu lɛ ha wɔná miishɛɛ waa. Ejaakɛ, mɛi ni fa fe 34,000 tee kpeei lɛ yɛ maŋtiasei kpaanyɔ mli, ni abaptisi mɛi 2,260! Amrɔ nɛɛ, mɛi ni fa fe 35,000 kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Romania, ni nyɛsɛɛ afi lɛ, mɛi 86,034 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ.

Anɔkwale lɛ Jara Wa Kɛha Mi Lolo

Yɛ afii fioo komɛi amli lɛ, mikpa okadi nibii lɛ yeli yɛ Kaimɔ lɛ shishi. Minaa nyɛmimɛi hii ni sa jogbaŋŋ, ni yeee eko, ni misusu yɛ miyiŋ akɛ: ‘Mɛni hewɔ Yehowa baaha mi hegbɛ akɛ mafata e-Bi lɛ he akɛ gboshiniyelɔ yɛ ŋwɛi, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi ji wielɔi ni naa tse tamɔ nɛkɛ lɛ?’ Shi beni miyeee lɛ, minu he akɛ mihao waa. Efee tamɔ nɔ ni miikpoo nɔ ko. Yɛ nikasemɔ babaoo kɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ sɛɛ lɛ, mibɔi yeli ekoŋŋ. Miku sɛɛ miná mitoiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ lɛ ekoŋŋ, ni amɛŋmɛɛko mi dɔŋŋ kɛbashi ŋmɛnɛ.

Eyɛ mli akɛ minaaa nii ni mikɛaakane nii moŋ, shi miboɔ Biblia lɛ kɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ amli saji ni akɛwo kasɛt kpaai anɔ lɛ atoi daa gbi. Mikɛ mihe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu mli lolo. Bei pii lɛ, mikɛ woji tɛtrɛbii 60 kɛmiishɛ 100 hãa yɛ daa nyɔŋ nɔ, shi beni wɔfã ta krɛdɛɛ kɛ Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ April mli lɛ, mikɛ 323 hã. Kɛtsɔ mibiyei lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, minyɛɔ mikɛ mihe woɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli nifeemɔi amli. Miyɛ miishɛɛ waa akɛ minyɛɔ miyaa nɔ miwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni baa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ tsɛɔ mi e-Naa.

Kɛ misusu nɔ ni miihe ashɛ afii 79 ni mikɛjɔɔ mihe nɔ miha Yehowa ni mikɛsɔmɔ lɛ lɛ he lɛ, midaa lɛ shi daa gbi akɛ eŋmɛ mi gbɛ ni mile enɔkwalei ni jara wa waa lɛ, ni mikɛ miwala etsu nii yɛ esɔɔmɔ mli hu. Miida lɛ shi waa akɛ mihi wala mli ni mina Biblia gbalɛi ni yɔɔ naakpɛɛ, ni gba bɔ ni abaabua Nyɔŋmɔ webii ni tamɔ gwantɛŋi lɛ anaa yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ mlibaa.—Yesaia 60:22; Zakaria 8:23.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Minyɛmi yoo Mary kɛ Ataa damɔ shi, kɛ mi, George, kɛ wɔbiyei Esther kɛ Anne

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mikɛ mibiyei Beth kɛ Irene kɛ Irene wu kɛ amɛbihii enyɔ, ni amɛ fɛɛ amɛkɛ anɔkwayeli sɔmɔɔ Yehowa lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje